16.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/1

1.

Brüsselis asuv ühisettevõte ARTEMIS loodi detsembris 2007 (1) kümneaastaseks perioodiks.

2.

Ühisettevõtte peamine eesmärk on määratleda ja rakendada teadusuuringute kava manussüsteemide põhitehnoloogiate arendamiseks eri kohaldamisvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja sotsiaalsete rakenduste tekkimist (2).

3.

Ühisettevõtte ARTEMIS asutajaliikmed on Euroopa Liit, mida esindab komisjon, liikmesriigid Austria, Belgia, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Soome, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Madalmaad, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik ja ARTEMISIA – ühing, mis esindab Euroopas manussüsteemide valdkonnas tegutsevaid äriühinguid ning muid uurimis- ja arendusorganisatsioone. 2009. aastal said ühisettevõtte liikmeteks ka Küpros, Tšehhi Vabariik, Läti ja Norra.

4.

Maksimaalne ELi toetus ühisettevõttele ARTEMIS jooksvate kulude ja teadustegevuse jaoks on 420 miljonit eurot, mis makstakse välja teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi eelarvest (3). Ühingu ARTEMISIA maksimaalne toetus on 30 miljonit eurot jooksvate kulude katteks. ARTEMISe liikmesriigid annavad jooksvate kulude katmiseks mitterahalist toetust (lihtsustades projektide rakendamist) ning maksavad rahalist toetust, mis on vähemalt 1,8 korda ELi toetusest suurem. Mitterahalist toetust annavad ka projektides osalevad teadusorganisatsioonid.

5.

Ühisettevõte alustas iseseisvalt töötamist 26. oktoobril 2009.

6.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruannet, (4) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruandest; (6) samuti auditeeris kontrollikoda aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

7.

Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõikega 2 (7).

8.

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas ühisettevõtte finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (8). Direktor kehtestab (9) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (10) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

9.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

10.

Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFAC ja ISSAI (11) rahvusvaheliste auditistandardite ja eetikanormidega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda järgima eetikanõudeid ning auditi kavandama ja läbi viima selleks, et saada piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

11.

Kontrollikoja auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud menetlused sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmab ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestusmeetodite asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitluslaadi hindamist.

12.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgnevate arvamuste esitamiseks.

13.

Kontrollikoja hinnangul annab ühisettevõtte ARTEMIS raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes apsektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ühisettevõtte majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantseeskirjade sätetele.

14.

Kontrollikoja hinnangul on ühisettevõtte 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

15.

Punktides 16–26 esitatud tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

16.

Vastupidiselt ühisettevõtte finantseeskirjade artiklitele 29–31 ei võetud 2010. aasta eelarvet vastu enne eelneva aasta lõppu (võeti vastu 28. jaanuaril 2010). Eelarve struktuur ja esitluslaad ei olnud kooskõlas ühisettevõtte finantseeskirjadega.

17.

Lõplik eelarve sisaldas maksete assigneeringuid summas 27 miljonit eurot. Kasutusmäär oli 37,7 %. Aasta lõpus oli pangakontodel hoiuseid kokku 16,6 miljonit eurot (60 % 2010. aasta kasutatavate maksete assigneeringutest). Ühisettevõtte kohaselt on maksete assigneeringute madal täitmismäär põhjustatud viivitustest liikmesriikide tasandil riiklike toetuslepingute allakirjutamisel (12).

18.

Ühisettevõte ei rakendanud 2010. aastal oma sisekontrolli- ja finantsteabesüsteeme täielikult. Eelkõige vajab parandamist kulutaotluste operatiivkontrollimine, riiklike ametiasutuste sertifikaatide alusel saadav kindlus ja järelauditite strateegia. Need on ühisettevõtte sisekontrollisüsteemi olulised elemendid.

19.

Eelkontrollimisel usaldati täielikult riiklike ametiasutuste väljastatud sertifikaate ning ei tehtud muid kontrolle, et veenduda abisaajate deklareeritud kulude seaduslikkuses ja korrektsuses.

20.

Projektidega seotud kulutaotluste järelaudit on täielikult delegeeritud liikmesriikidele ja ühisettevõte seda ei kontrolli (13). Seetõttu on ühisettevõttel keeruline tagada i) liikmete finantshuvide piisavat kaitset, mida nõuab nõukogu määrus, (14) ja ii) aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

21.

IT-kontrollide piiratud läbivaatamine näitas, et ühisettevõtte IT-alane juhtimine ja kogemused on piisavad, arvestades ettevõtte suurust ja missiooni, kuid poliitika ja menetluste formaliseerimine on mõnes valdkonnas mahajäänud (15).

22.

Ühisettevõtte peaarvepidaja on kinnitanud finants- ja arvestussüsteemid (ABAC ja SAP), kuid ei ole veel kinnitanud süsteemide aluseks olevaid tegevusprotsesse, mis annavad finantsteavet, eelkõige protsessi, mis annab finantsteavet riigiasutuste esitatud kulutaotluste tõendamise ja väljamaksmise kohta.

23.

Vastupidiselt oma finantseeskirjade artiklile 103 ei ole ühisettevõte veel rakendanud sisemenetlust eelmaksetest saadud intresside mahaarvamiseks makse saajale võlgnetavast summast.

24.

Ühisettevõtte ARTEMISe loomist käsitleva nõukogu määruse artikli 6 lõige 2 sätestab, et ühisettevõttel peab olema siseauditi talitus. 2010. aasta lõpuks aga ei olnud seda olulist sisekontrollisüsteemi osa veel loodud.

25.

Eelmise aasta aruandes märkis kontrollikoda, et ühisettevõtte põhikirjas olevat praegust sätet komisjoni siseaudiitori rolli kohta peaks selgitama. Kuigi ühisettevõtte finantseeskirjadesse ei ole sätet komisjoni siseaudiitori volituste kohta veel lisatud, on komisjon ja ühisettevõte võtnud meetmeid, et tagada komisjoni siseauditi talituse ja ühisettevõtte siseauditi talituse vastavate ülesannete selge määratlus.

26.

Nagu kontrollikoda on varem märkinud, tuleks ühisettevõtte ja Belgia vahel sõlmida asukohaleping, milles käsitletakse tööruume, privileege ja immuniteete ning Belgia poolt ühisettevõttele antavat muud toetust. 2010. aasta lõpuks sellist lepingut aga sõlmitud ei olnud.

16.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/8

1.

Brüsselis asuv ühisettevõte Clean Sky loodi detsembris 2007 (1) kümneaastaseks perioodiks.

2.

Ühisettevõtte Clean Sky eesmärk on kiirendada ELis keskkonnasäästliku õhutranspordi tehnoloogiate väljatöötamist, valideerimist ja tutvustamist eesmärgiga need võimalikult varakult kasutusele võtta (2). Ühisettevõtte koordineeritud teadusuuringud jaotatakse kuude tehnoloogiavaldkonda või integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonda.

3.

Ühisettevõtte asutajad on Euroopa Liit, keda esindab komisjon, ja integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade juhid kui tööstuspartnerid koos integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade toetajaliikmetega.

4.

ELi maksimaalne rahaline toetus ühisettevõttele katab jooksvad kulud ja teadusuuringute kulud ning selle suuruseks on 800 miljonit eurot, mis makstakse teadusuuringute ja teaduse arendamise seitsmenda raamprogrammi eelarvest (3). Teiste ühisettevõtte liikmete eraldatavad ressursid, sh mitterahalised sissemaksed, peavad olema vähemalt võrdsed ELi toetusega.

5.

Ühisettevõte hakkas iseseisvalt tegutsema alates 16. novembrist 2009.

6.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruannet, (4) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruandest; (6) samuti auditeeris kontrollikoda aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

7.

Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõikega 2 (7).

8.

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas ühisettevõtte finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (8). Direktor kehtestab (9) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (10) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

9.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

10.

Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFAC ja ISSAI (11) rahvusvaheliste auditistandardite ja eetikanormidega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda järgima eetikanõudeid ning auditi kavandama ja läbi viima selleks, et saada piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

11.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmab ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitluslaadi hindamist.

12.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgnevate arvamuste esitamiseks.

13.

Kontrollikoja hinnangul annab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ühisettevõtte majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmääruse sätetele.

14.

Kontrollikoja hinnangul on ühisettevõtte 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

15.

Punktides 16–25 esitatud tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

16.

2010. aasta eelarve struktuur ja esitluslaad ei olnud kooskõlas ühisettevõtte asutamist käsitleva nõukogu määrusega ega ühisettevõtte finantseeskirjadega (12).

17.

Lõplik eelarve sisaldas 168 miljoni euro väärtuses kulukohustuste assigneeringuid ning 129 miljoni euro väärtuses maksete assigneeringuid. Kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär oli 96 %, maksete assigneeringute määr oli vaid 58 %. See annab tunnistust märkimisväärsetest viivitustest tegevuste rakendamisel võrreldes algse kavaga (13). Eelarve madal rakendusmäär kajastub kassajäägis, mis oli aasta lõpu seisuga 53 miljonit eurot (41 % 2010. aastal kasutatavatest maksete assigneeringutest).

18.

Ühisettevõte ei rakendanud 2010. aastal oma sisekontrolli- ja finantsteabesüsteeme täielikult. Eelkõige vajavad parandamist kulutaoluste valideerimiseks kasutatud eelkontrolli menetlused. Need on ühisettevõtte sisekontrollisüsteemi olulised elemendid.

19.

Kontrollikoda märkis, et neil juhtudel, kui liige või toetajaliige ei esitanud nõutavat kontrollitõendit, (14) ei võtnud ühisettevõte põhjendatult kulutaotlusi vastu. Neljal juhul ei võtnud aga ühisettevõte kulutaotluste kinnitamisel arvesse kontrollitõendites esitatud erandeid.

20.

IT-kontrollide piiratud läbivaatamine näitas, et ühisettevõtte IT-alane juhtimine ja kogemused on piisavad, arvestades ettevõtte suurust ja missiooni, kuid poliitika ja menetluste formaliseerimine on mõnes valdkonnas maha jäänud (15).

21.

Ühisettevõtte Clean Sky peaarvepidaja on kinnitanud finants- ja arvestussüsteemid (ABAC ja SAP), kuid ei ole veel kinnitanud süsteemide aluseks olevaid tegevusprotsesse, mis annavad finantsteavet, eelkõige süsteemi, mis annab finantsteavet riigiasutuste esitatud kulutaotluste tõendamise ja väljamaksmise kohta.

22.

Oktoobris 2010 võttis ühisettevõte vastu tervikliku strateegilise siseauditi kava ajavahemikuks 2010–2012. Märgitakse aga, et mõne peamise protsessi (nagu kulutaotluste eelvalideerimine) kontrollimine plaanitakse võtta ette 2011. aastal ning et järelauditeid, mis on peamine kontrollivahend aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse hindamisel, alustatakse alles 2011. aastal.

23.

2010. aasta lõpu seisuga ei olnud ühisettevõte veel lõpule viinud menetlusi toetus- ja konsortsiumilepingutesse lisatud nende sätete kohaldamise järelevalveks, mis reguleerivad uurimistulemuste kaitset, kasutamist ja levitamist.

24.

Kontrollikoja eelmises aruandes juhiti tähelepanu sellele, et ühisettevõtte põhikirja sätet, mis käsitleb komisjoni siseaudiitori ülesandeid, tuleb selgitada. Kuigi ühisettevõtte finantseeskirjadesse ei ole veel lisatud sätet komisjoni siseaudiitori volituste kohta, on komisjon ja ühisettevõte võtnud meetmeid, et tagada komisjoni siseauditi talituse ja ühisettevõtte siseauditi talituse vastavate ülesannete selge määratlus.

25.

Nagu kontrollikoda varem on märkinud, tuleks vastavalt ühisettevõtte asutamist käsitlevale nõukogu määrusele sõlmida ühisettevõtte ja Belgia vahel asukohaleping, milles käsitletakse tööruume, privileege ja immuniteete ning Belgia poolt ühisettevõttele antavat muud toetust. 2010. aasta lõpuks sellist lepingut aga sõlmitud ei olnud.

16.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/17

1.

Brüsselis asuv ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (edaspidi „ühisettevõte”) asutati 2007. aasta detsembris (1) kümneaastaseks perioodiks.

2.

Ühisettevõtte eesmärk on märkimisväärselt parandada ravimite väljatöötamise protsessi tõhusust ja tulemuslikkust, mille pikaajaline eesmärk on tagada Euroopa farmaatsiasektori suutlikkus toota efektiivsemaid ja ohutumaid innovatiivseid ravimeid (2).

3.

Ühisettevõtte asutajaliikmed on Euroopa Liit, mida esindab komisjon, ja Euroopa Ravimitootjate Organisatsioonide Liit (EFPIA). Ühisettevõtte liikmestaatust võib taotleda iga juriidiline isik, kes otseselt või kaudselt toetab teadus- ja arendustegevust liikmesriigis või seitsmenda raamprogrammiga (3) assotsieerunud riigis.

4.

ELi maksimaalne rahaline toetus ühisettevõttele katab jooksvad kulud ning teadusuuringute kulud. Toetuse suuruseks on üks miljard eurot ja see makstakse teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi eelarvest. EL ja EFPIA kui asutajaliikmed katavad jooksvad kulud võrdselt, kusjuures kummagi eraldatav summa ei ületa 4 % ELi rahalise toetuse kogusummast. Teised liikmed osalevad jooksvate kulude katmises proportsionaalselt teadusuuringutele antava rahalise toetusega. EFPIA liikmeteks olevad teadusuuringutega tegelevad ettevõtted eraldavad teadusuuringute rahastamiseks mitterahalist toetust, (4) mille väärtus on vähemalt sama suur kui ELi rahaline toetus (5).

5.

Ühisettevõte alustas iseseisvalt tööd 16. novembril 2009.

6.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele auditeeris kontrollikoda ühisettevõte raamatupidamise aastaaruannet, (6) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (7) ja eelarve täitmise aruandest; (8) samuti auditeeris kontrollikoda aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

7.

Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõikega 2 (9).

8.

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas ühisettevõtte finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (10). Direktor kehtestab (11) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (12) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

9.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

10.

Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFAC ja ISSAI (13) rahvusvaheliste auditistandardite ja eetikanormidega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda järgima eetikanõudeid ning auditi kavandama ja läbi viima selleks, et saada piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

11.

Kontrollikoja auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmab ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestusmeetodite asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitluslaadi hindamist.

12.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgnevate arvamuste esitamiseks.

13.

Kontrollikoja hinnangul annab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ühisettevõtte majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantseeskirjade sätetele.

14.

Kontrollikoja hinnangul on ühisettevõtte 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

15.

Punktides 16–24 esitatud tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

16.

Juhatus võttis 2010. aasta eelarve ja rakenduskava vastu alles 16. märtsil 2010 (14). Hilinenud vastuvõtmise tingis see, et liikmetel kulus palju aega aasta rakenduskavas sisalduvate teaduslike prioriteetide määratlemisele ja kokkuleppimisele. Seetõttu venis ka projektikonkursi alustamine. Aasta sees alustas ühisettevõte kolmandat projektikonkurssi, (15) lõpetas teise projektikonkursi (16) läbirääkimised, laekuma hakkasid esimese projektikonkursi (17) raames rahastatud ja teostatud projektide toetusesaajate väljamaksetaotlused ning nende põhjal asuti väljamakseid tegema.

17.

Lõplik eelarve sisaldas 107 miljoni euro väärtuses kulukohustuste assigneeringuid ning 29 miljoni euro väärtuses maksete assigneeringuid. Lisaks kanti 2009. aastast üle 3 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 78,6 miljonit eurot maksete assigneeringuid. Kulukohustuste assigneeringute ning maksete assigneeringute kasutusmäärad olid vastavalt 6 % ja 35 %; 2011. aastasse kanti üle 98,6 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ning aasta lõpus tühistati 64 miljonit eurot 2009. aastast üle kantud maksete assigneeringuid. Eelarve täitmise madalat määra peegeldab ka rahaliste vahendite saldo, mis oli aasta lõpu seisuga 71 miljonit eurot (65 % 2010. aasta olemasolevatest maksete assigneeringutest).

18.

Ühisettevõte ei ole oma sisekontrolli- ja finantsinfosüsteeme 2010. aastal täies ulatuses rakendanud. Eelkõige vajavad veel arendamist kontode sulgemise ja tegevuskulude kajastamise ning mõõtmisega seotud arvestusprotseduuride ja kontrollide loomine ja dokumenteerimine. Need on ühisettevõtte sisekontrollisüsteemi olulised osad.

19.

2010. aasta lõpuks ei olnud tegevuse alusprotsessid veel peaarvepidaja poolt ametlikult formaliseeritud ega kinnitatud, kuigi ühisettevõtte finantseeskirjad seda ette näevad.

20.

IT kontrollisüsteemide piiratud läbivaatamise põhjal märgiti, et ühisettevõttel on oma suurusele ja eesmärgile vastav IT-juhtimine ning tavad. Teatud valdkondades (18) esineb aga mahajäämust poliitika ja menetluste formaliseerimisel.

21.

Juhatus võttis 14. detsembril 2010 vastu järelauditite strateegia, (19) mis on põhiline kontroll alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse hindamisel. Strateegia kohaselt hakkab auditite üldkogum (20) alates 2011. aastast suurenema, kuna paralleelselt teostatakse ja hüvitatakse mitme projektikonkursiga seotud projekte.

22.

Juhatus ei ole mitterahalise toetuse hindamise metoodikat veel vastu võtnud, (21) sest kokkuleppele jõudmine on osutunud keeruliseks. Selle tulemusel ei saanud EFPIA liikmed esimese aruandeperioodi jooksul tekkinud kulude kohta toetuslepingutes nõutud aruandeid esitada.

23.

Kontrollikoja eelmises aruandes juhiti tähelepanu sellele, et selgitamist vajab ühisettevõtte põhikirja säte, mis käsitleb komisjoni siseaudiitori rolli. Kuigi ühisettevõtte finantseeskirju ei ole muudetud nii, et need sisaldaksid viidet komisjoni siseaudiitori pädevusele, on komisjon ja ühisettevõte võtnud samme selleks, et komisjoni siseauditi talituse ja ühisettevõtte siseauditi funktsiooni rollid oleksid tegevustasandil selgelt määratletud.

24.

Nii nagu kontrollikoja poolt varem märgitud, ja vastavalt nõukogu määrusele ühisettevõtte asutamise kohta, tuleb ühisettevõtte ja Belgia vahel sõlmida asukohaleping, milles käsitletakse tööruume, privileege ja immuniteete ning Belgia poolt ühisettevõttele antavat muud toetust. 2010. aasta lõpuks sellist lepingut aga sõlmitud ei olnud.

16.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/24

1.

ITERi (1) ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte loodi märtsis 2007 (2) 35 aasta pikkuseks perioodiks. Kuigi peamised tuumasünteesirajatised hakkavad paiknema Prantsusmaal Cadarache’is, on ühisettevõtte peakorter Barcelonas.

2.

Ühisettevõtte ülesanded on järgmised (3):

3.

Ühisettevõtte liikmeteks on Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom), mida esindab Euroopa Komisjon, Euratomi liikmesriigid ja teised riigid, kes on sõlminud Euratomiga koostöölepingu juhitava termotuumasünteesi alal ning kes on avaldanud soovi liikmeks saada (seisuga 31. detsember 2010: Šveits).

4.

Kui ühisettevõte loodi, olid ühisettevõtte soovituslikud koguvahendid perioodiks 2007–2041 9 653 miljonit eurot. Euratomi osamakseks määrati kokku 7 649 miljonit eurot, millest maksimaalselt 15 % moodustavad halduskulud. Muudeks vahenditeks on ITERi asukohariigi (Prantsusmaa) osamakse, iga-aastased liikmemaksud, Euratomi väliste liikmete vabatahtlikud annetused ja lisavahendid vastavalt juhatuse poolt heakskiidetud tingimustele. Kontrollikoda juhib tähelepanu nõudele suurendada oluliselt ITERi projekti vahendeid (vt punkte 27–29).

5.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruannet, (5) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (6) ja eelarve täitmise aruandest; (7) samuti auditeeris kontrollikoda aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

6.

Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõikega 2 (8).

7.

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas ühisettevõtte finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (9). Direktor kehtestab (10) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (11) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

8.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.

Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFAC ja ISSAI (12) rahvusvaheliste auditistandardite ja eetikanormidega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda järgima eetikanõudeid ning auditi kavandama ja läbi viima selleks, et saada piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

10.

Kontrollikoja auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmavad ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaruande üldise esitluslaadi hindamist.

11.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgnevate arvamuste esitamiseks.

12.

Kontrollikoja hinnangul annab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ühisettevõtte majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmääruse sätetele.

13.

Kontrollikoja hinnangul on ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõtte 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

14.

Järgnevad tähelepanekud ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

15.

Lõplik eelarve sisaldas 444,1 miljoni euro väärtuses kulukohustuste assigneeringuid ning 241,7 miljoni euro väärtuses maksete assigneeringuid. 2009. aastast kanti üle 106,8 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 52,2 miljonit eurot maksete assigneeringuid (peamiselt assigneeringud, mis tulenevad ITERi asukohariigist ja mis on määratud ITERi ehituseks). Maksete assigneeringute kasutusmäär oli kõigest 63,4 %, (13) mille põhjuseks olid viivitused tegevuste elluviimisel. Madal kasutusmäär kajastub ka kassa jäägis, mis oli aasta lõpu seisuga 78,8 miljonit eurot (26,8 % 2010. aastal kasutatavatest maksete assigneeringutest).

16.

Kontrollikoda täheldas oma kahe eelneva aasta eriaruandes, et ühisettevõtte sisekontrollisüsteemid ei olnud veel täielikult kehtestatud ja neid ei rakendatud veel vastavalt ühisettevõtte finantseeskirjadele (14). Ka ühisettevõtte siseaudiitor esitas 31. mail 2010. aasta aruande raharinglusest, milles tõstatati küsimus raharinglusest ja kohustuste lahususest.

17.

Juunis 2010 võttis juhatus sellest tulenevalt vastu juhtimise paranduskava ning oktoobris ettepaneku muuta organisatsiooni struktuuri. Uus organisatsiooni struktuur (15) hakkas kehtima 1. jaanuaril 2011.

18.

Muudatustele vaatamata ei olnud vastutus raharingluse eest auditi ajaks (aprill 2011) ikka veel täielikult määratud, kuna mõned peamised ametikohad olid endiselt täitmata (16) (nagu ITERi osakonna juhataja, haldusjuht ning eelarve- ja finantsküsimuste osakonna juhataja).

19.

Ühisettevõtte kasutatavad finants- ja arvestussüsteemid (ABAC ja SAP) kuuluvad komisjonile ja on peaarvepidaja poolt kinnitatud, kuid kinnitamata on veel muud olulised süsteemide aluseks olevad tegevusprotsessid, mis annavad finantsteavet. Nagu märgitud kontrollikoja 2009. aasta aruandes, (17) puudus tegevusega seonduvate lepingute haldamiseks (ABAC lepingud või sarnased) asjakohane eelarve- ja finantsaruandlussüsteemidega integreeritud rakendus.

20.

Kontrollikoda testis valimist, mis koosnes üheksast hanke- ja kuuest toetuse andmise menetlusest. Üheksast auditeeritud hankemenetlusest kolme puhul oli ühisettevõte saanud vaid ühe pakkumuse. Toetuste puhul saadi keskmiselt ainult üks pakkkumine menetluse kohta. Kontrollikoda tunnistab, et ühisettevõtte tegevus on seotud väga spetsiifilise tööstusvaldkonnaga, kuid soovitab siiski võtta edasisi samme konkurentsivõime suurendamiseks ning parima hinna ja kvaliteedi suhte saavutamiseks menetluste ettevalmistamise, avaldamise, hindamise ja lepingute haldamise etappides.

21.

Ühisettevõtte poolt enne toetuslepingute alusel maksete tegemist tehtavad kontrollid ei ole piisavalt dokumenteeritud, et anda kindlus finantsnõuetele vastamise ja kulude abikõlblikkuse kohta (18).

22.

Kontrollikoda kiidab heaks asjaolu, et ühisettevõte on alustanud järelauditi strateegia kavandamist, mida hakatakse rakendama 2012. aastal. Järelauditi strateegia on peamine kontrollivahend aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kontrollimiseks ning see tuleks kehtestada nii kiiresti kui võimalik. Strateegia peaks hõlmama ka toetusi ning kehtivaid hankelepinguid.

23.

2008. ja 2009. aastal märkis kontrollikoda, et mitmed ühisettevõtte liikmed ei maksnud oma osamakse juhatuse määratud tähtajaks. 2010. aastal oli tähtajaks 31. mai, kuid 28 liikmest ainult 14 maksid osamakse ära õigeaegselt.

24.

Kontrollikoda tõi esile oma arvamuses nr 4/2008, et ühisettevõtte finantsmääruses ei viidata komisjoni siseauditi talituse volitusele teha ühisettevõtte auditit. Kuigi ühisettevõtte finantseeskirjadesse ei ole veel lisatud sätet komisjoni siseaudiitori volituste kohta, (19) on komisjon ja ühisettevõte võtnud meetmeid, et tagada komisjoni siseauditi talituse ja ühisettevõtte siseauditi talituse vastavate ülesannete selge määratlus.

25.

Kontrollikoda märkis oma arvamuses nr 4/2008, et arvestades eelarve suurust ja ühisettevõtte ülesannete keerukust, peaks ühisettevõte looma auditikomitee, mis oleks juhatuse otseses alluvuses. Kontrollikoda kiidab heaks juhatuse otsuse luua auditikomitee (20).

26.

Asukohaleping, milles käsitletakse tööruume, toetust, privileege ja immuniteete, kirjutati alla Hispaania Kuningriigi ja ühisettevõtte vahel 28. juunil 2007. aastal ning leping sätestab, et ühisettevõte peab saama enda kasutusse alalised tööruumid mitte hiljem kui kolm aastat pärast lepingu sõlmimist. Auditi ajal ei olnud ühisettevõttel veel alalist asukohta.

27.

Mais 2010 edastas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatise ITERi projekti seisu kohta, (21) mille kohaselt on vaja ligikaudu 1,4 miljardit eurot, et katta kulude suurenemine Euratomi osamakses ITERile 2012. ja 2013. aastal.

28.

Juulis 2010 tegi komisjon ettepaneku muuta kehtivat mitmeaastast finantsraamistikku, et katta täiendavad rahalised vajadused aastatel 2012 ja 2013 (22). Euroopa Parlament ja nõukogu selles küsimuses kokkuleppele ei jõudnud. Auditi ajal (aprillis 2011) oli ELi osamakse küsimus ITER projekti rahastamisel endiselt lahendamata.

29.

Kontrollikoda märgib, et need arengud võivad märkimisväärselt mõjutada ühisettevõtte tegevust ja võivad lükata edasi Euratomi panust ITERi projekti ehitusetappi.

16.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/32

1.

Ühisettevõte SESAR loodi veebruaris 2007, (1) et hallata projekti SESAR (Ühtse Euroopa Taeva lennuliikluse juhtimissüsteemide alased teadusuuringud) tegevusi. Ühisettevõte asub Brüsselis.

2.

Projekti SESAR eesmärk on Euroopa lennuliikluse korraldamise moderniseerimine ning see on jagatud kolme etappi:

3.

Ühisettevõte tegutseb avaliku ja erasektori partnerluse põhimõttel. Ühisettevõtte asutajaliikmeteks on Euroopa Liit (mida esindab Euroopa Komisjon) ja Eurocontrol (mida esindab tema amet). Osalemiskutse alusel valiti 15 aeronavigatsioonitööstuse avaliku ja erasektori ettevõtet ühisettevõtte liikmeteks. Nende seas on aeronavigatsiooniteenuse pakkujad, lennuvälja- ja kosmoseseadmete tootjad, lennukitootjad, lennujaamade ametiasutused ja pardaseadmete tootjad.

4.

Projekti SESAR arendusetapi eelarve on 2,1 miljardit eurot, mis eraldatakse võrdsetes osades ELi, Eurocontroli ning osalevate avaliku ja erasektori partnerite poolt. ELi osalus rahastatakse teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise seitsmendast raamprogrammist ja üleeuroopalise võrgu transpordivõrkude programmist. Ligikaudu 90 % Eurocontroli ja teiste huvirühmade osalusest tuleb mitterahaliste osamaksetena.

5.

Ühisettevõte SESAR alustas iseseisvalt töötamist 10. augustil 2007.

6.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

7.

Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõikega 2 (6).

8.

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas ühisettevõtte finantseeskirjade kohaselt, (7) omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (8). Direktor kehtestab organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (9) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

9.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

10.

Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFAC ja ISSAI (10) rahvusvaheliste auditistandardite ja eetikanormidega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda järgima eetikanõudeid ning auditi kavandama ja läbi viima selleks, et saada piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

11.

Kontrollikoja auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmab ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestusmeetodite asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitluslaadi hindamist.

12.

Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgnevate arvamuste esitamiseks.

13.

Kontrollikoja hinnangul annab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ühisettevõtte majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmääruse sätetele.

14.

Kontrollikoja hinnangul on ühisettevõtte 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

15.

Järgnevad tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

16.

Haldusnõukogu heakskiidetud 2010. aasta lõplik eelarve sisaldas 135 miljoni euro väärtuses kulukohustuste assigneeringuid ja 143 miljoni euro väärtuses maksete assigneeringuid. Kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad olid vastavalt 97,3 % ja 82,2 %.

17.

2010. aastal moodustasid liikmete osamaksed (55,6 miljonit eurot) koos eelmise aasta tulemiga (86,5 miljonit eurot) kokku 142,1 miljonit eurot, neile vastasid aga maksed ning assigneeringute ülekanded summas 84,9 miljonit eurot ja 3,7 miljonit eurot. Selle tulemuseks oli 53,5 miljoni euro suurune eelarveülejääk aasta lõpus ja hoiused pangakontodel (kogusummas 57,2 miljonit eurot). See ei ole kooskõlas eelarve tasakaalu põhimõttega.

18.

Vastavalt ühisettevõtte SESAR finantseeskirjade artiklile 6 ei ole eelarve assigneeringutes kehtestatud summadest suuremaid kulutusi lubatud siduda ega neile heakskiitu anda. Kahe eelarvejao – halduskulud ning uuringud ja arendustegevus – puhul ületasid heakskiidetud kulutused eelarvelisi assigneeringuid vastavalt 11 % ja 9 %.

19.

2010. aastal võttis ühisettevõte kasutusele finantsaruandlussüsteemid, mida kasutab ka komisjon (ABAC ja SAP). Ühisettevõtte SESAR rakenduskava juhtimissüsteem ei olnud finantsaruandlussüsteemidesse siiski integreeritud. 2010. aasta lõpus ei olnud peaarvepidaja veel andnud heakskiitu raamatupidamisaruannete aluseks olevale äritegevusele, nagu ühisettevõtte eeskirjades on nõutud.

20.

Ühisettevõtte liikmete poolt makstavate iga-aastaste rahaliste osamaksete tähtaega – 1. juuli 2010 – ei järgitud. Maksed hilinesid 12–113 päeva. Kaks liiget ei olnud veel 2010. aasta lõpuks oma osamakset tasunud.

21.

Kontrollikoja eelmises aruandes juhiti tähelepanu sellele, et ühisettevõtte põhikirja sätet, mis käsitleb komisjoni siseaudiitori ülesandeid, tuleb täpsustada. Kuigi põhikirja ei ole muudetud, märgib kontrollikoda, et komisjon ja ühisettevõte on võtnud meetmeid, et tagada komisjoni siseaudititalituse ja ühisettevõtte siseauditifunktsiooni vastavate ülesannete täpsem määratlus.

22.

Kooskõlas kontrollikoja esitatud arvamustega on siseaudititalituse peadirektor kõikidele ELi ühisettevõtetele adresseeritud teates kinnitanud siseaudititalitusele üldisest finantsmäärusest tulenevat kohustust toimida ühisettevõtete siseaudiitorina. Ühisettevõtte SESAR haldusnõukogu on teinud oma siseauditi funktsiooni eeskirjadesse vastavad muudatused.

16.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/40

1.

Brüsselis asuv Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte”) asutati mais 2008 (1) ajavahemikuks kuni 31. detsember 2017.

2.

Ühisettevõtte ülesanneteks on muuhulgas toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga (2) assotsieerunud riikides tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu koostöös erasektori ja teadusasutustega ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks (3).

3.

Ühisettevõtte asutajaliikmed on Euroopa Liit, keda esindab komisjon, ja Euroopa kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse tööstusrühmitus.

4.

ELi maksimaalne toetus ühisettevõtte jooksvateks kuludeks ja tegevuskuludeks on 470 miljonit eurot, see makstakse seitsmenda raamprogrammi eelarvest ning kogutoetus jooksvate kulude katteks ei tohi ületada 20 miljonit eurot. Tööstusrühmitus peaks katma 50 % jooksvatest kuludest (maksimaalselt 10 miljonit eurot) ning peaks osalema teadustöö rahastamisel mitterahalise toetusega, (4) mis on vähemalt võrdväärne ELi toetusega.

5.

Ühisettevõte sai rahaliselt iseseisvaks 15. novembril 2010.

6.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele auditeeris kontrollikoda ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruannet, (5) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (6) ja eelarve täitmise aruandest; (7) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

7.

Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõikega 2 (8).

8.

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas ühisettevõtte finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (9). Direktor kehtestab (10) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (11) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

9.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

10.

Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFAC ja ISSAI (12) rahvusvaheliste auditistandardite ja eetikanormidega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda järgima eetikanõudeid ning auditi kavandama ja läbi viima selleks, et saada piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

11.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmab ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitluslaadi hindamist.

12.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgnevate arvamuste esitamiseks.

13.

Kontrollikoja hinnangul annab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ühisettevõtte majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantseeskirjade sätetele.

14.

Kontrollikoja hinnangul on ühisettevõtte 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

15.

Järgnevad tähelepanekud ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

16.

Kontrollikoda on arvamusel, et nõukogu määruse jõustumisest kuni ühisettevõtte tegelikult majanduslikult iseseisvaks saamiseni (15. november 2010) kulunud 28 kuud on liiga pikk aeg. Majandusliku iseseisvuse viibimise tõttu tehti kõik toetusesaajatele mõeldud maksed 2010. aasta kuue viimase nädala jooksul.

17.

2010. aasta lõpuks ei olnud süsteemide aluseks olevad tegevusprotsessid veel peaarvepidaja poolt ametlikult formaliseeritud ega kinnitatud, kuigi ühisettevõtte finantseeskirjad seda ette näevad.

18.

Infotehnoloogiliste kontrollisüsteemide piiratud läbivaatamise põhjal märgiti, et ühisettevõttel on oma suurusele ja eesmärgile vastav IT-juhtimine ning tavad. Teatud valdkondades (13) esineb aga mahajäämust poliitika ja menetluste formaliseerimisel.

19.

Mitterahalise toetuse hindamise metoodikat ei ole veel välja töötatud (14). Ühisettevõte on võtnud endale ülesandeks vastav metoodika 2011. aasta jooksul välja töötada, et olla võimeline maksetaotlusi kinnitama.

20.

Kontrollikoda toob välja vajaduse muuta ühisettevõtte finantseeskirju nii, et need sisaldaksid viidet ühisettevõtete suhtes kohaldatavas komisjoni raamfinantsmääruses sätestatud komisjoni siseaudiitori pädevusele (15). Komisjon ja ühisettevõte on võtnud samme selleks, et komisjoni siseauditi talituse ja ühisettevõtte siseauditi funktsiooni rollid oleksid tegevustasandil selgelt määratletud.

21.

Vastavalt nõukogu määrusele ühisettevõtte asutamise kohta tuleb ühisettevõtte ja Belgia vahel sõlmida asukohaleping, milles käsitletakse tööruume, privileege ja immuniteete ning Belgia poolt ühisettevõttele antavat muud toetust. 2010. aasta lõpuks sellist lepingut aga sõlmitud ei olnud.

16.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/48

1.

Brüsselis asuv ühisettevõte nanoelektroonika ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (edaspidi „ühisettevõte ENIAC”) loodi detsembris 2007 (1) kümneaastaseks perioodiks.

2.

Ühisettevõtte peamine eesmärk on määratleda ja rakendada teadusuuringute kava nanoelektroonika põhipädevuste arendamiseks eri rakendusvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja sotsiaalsete rakenduste tekkimist (2).

3.

Ühisettevõtte ENIAC asutajaliikmed on Euroopa Liit, keda esindab komisjon, liikmesriigid Belgia, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad, Poola, Portugal, Rootsi, Ühendkuningriik ning AENEAS (ühing, mis esindab Euroopas nanoelektroonika valdkonnas tegutsevaid äriühinguid ning muid teadus- ja arendusorganisatsioone). Ühisettevõte ENIAC liikmeks võivad saada ka teised liikmesriigid ja assotsieerunud riigid ning kõik teised riigid või juriidilised isikud, kes on suutelised ühisettevõtte ENIAC eesmärkide täitmist oluliselt rahaliselt toetama.

4.

Maksimaalne ELi toetus ühisettevõttele ENIAC jooksvate kulude ja teadustegevuse jaoks on 450 miljonit eurot, mis makstakse välja teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi eelarvest (3). AENEASe maksimaalne toetus ühisettevõtte jooksvate kulude katmiseks on 30 miljonit eurot. ENIACi liikmesriigid annavad jooksvate kulude katmiseks mitterahalist toetust (lihtsustades projektide rakendamist) ning maksavad rahalist toetust, mis on vähemalt 1,8 korda ELi toetusest suurem. Mitterahalist toetust annavad ka projektides osalevad teadusorganisatsioonid. Uurimisprojektides osalevad organisatsioonid peavad eraldama mitterahalist toetust komisjoni ja liikmesriikide rahalise toetusega vähemalt samas väärtuses.

5.

Ühisettevõte sai majanduslikult iseseisvaks alates 26. juulist 2010.

6.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele auditeeris kontrollikoda ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruannet, (4) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruandest; (6) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

7.

Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõikega 2 (7).

8.

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas ühisettevõtte finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (8). Direktor kehtestab (9) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (10) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

9.

Kontrollikoja kohustus on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

10.

Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFAC ja ISSAI (11) rahvusvaheliste auditistandardite ja eetikanormidega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda järgima eetikanõudeid ning auditi kavandama ja läbi viima selleks, et saada piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

11.

Kontrollikoja auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmab ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitluslaadi hindamist.

12.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgnevate arvamuste esitamiseks.

13.

Raamatupidamise aastaaruandele ei ole lisatud eelarve tulemiaruannet ja EÜ arvestuseeskirja nr 16 (eelarveteabe esitamine raamatupidamise aastaaruandes) kohast eelarve tulemiaruande ja tekkepõhise tulemiaruande selgitavat võrdlust.

14.

Kontrollikoja hinnangul (võtmata arvesse lõigus „Alus märkustega arvamusele raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta” kirjeldatud asjaolude mõju) annab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ja ühisettevõtte majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantseeskirjade sätetele.

15.

Kontrollikoja hinnangul on ühisettevõtte 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

16.

Punktides 17–25 esitatud tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

17.

2010. aasta lõplik eelarve sisaldas kulukohustuste ja maksete assigneeringuid 38 miljoni euro väärtuses. Kasutatavate kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad olid vastavalt 99 % ja 24 %. 29 miljoni euro väärtuses maksete assigneeringuid kanti üle 2011. aastasse. Assigneeringute madala kasutusmäära põhjuseks on viivitused põhitegevuse ja vastavate vahendite üle andmisel komisjonilt ühisettevõttele (vt punkt 23) (12). See kajastub ka rahaliste vahendite saldos, mis oli aasta lõpu seisuga 20 miljonit eurot (53 % 2010. aastal kasutatavatest maksete assigneeringutest).

18.

Ühisettevõte ei rakendanud oma sisekontrolli- ja finantsinfosüsteeme täielikult. Eelkõige vajavad veel arendamist kontode sulgemise ja tegevuskulude kajastamise ning mõõtmisega seotud arvestusprotseduuride ja kontrollide loomine ja dokumenteerimine. Need on ühisettevõtte sisekontrollisüsteemi olulised elemendid

19.

Kontrollides leiti puudusi ettemaksete finantsaspektide eelkontrollide puhul, eelkõige makstavate summade arvutamises ja kinnitamises. Märgiti ka, et riiklike ametiasutuste väljastatud ettemaksete ja kulude heakskiitmise sertifikaate usaldati täielikult ning ei tehtud muid kontrolle, et veenduda toetusesaajate deklareeritud kulude seaduslikkuses ja korrektsuses (13).

20.

Projektidega seotud väljamaksetaotluste järelaudit on täielikult delegeeritud liikmesriikidele ja ühisettevõte seda ei kontrolli (14). Seetõttu on ühisettevõttel keeruline tagada, et: i) liikmete finantshuvid on piisavalt kaitstud vastavalt nõukogu määrusele (15) ja ii) alustehingud on seaduslikud ja korrektsed.

21.

Ühisettevõtte peaarvepidaja kinnitas finants- ja arvestussüsteemid (ABAC ja SAP) 20. detsembril 2010. Veel ei ole aga kinnitatud süsteemide aluseks olevaid ja finantsteavet andvaid tegevusprotsesse, eelkõige süsteemi, mis annab finantsteavet riigi ametiasutuste esitatud väljamaksetaotluste kinnitamise ja väljamaksmise kohta.

22.

Infotehnoloogiliste kontrollisüsteemide piiratud läbivaatamise põhjal märgiti, et ühisettevõttel on oma suurusele ja eesmärgile vastav IT-juhtimine ning tavad. Teatud valdkondades esineb aga mahajäämust poliitika ja menetluste formaliseerimisel (16).

23.

Ühisettevõtte asutamist käsitlev nõukogu määrus jõustus veebruaris 2008. Mais 2010 võeti kasutusele ja kontrolliti edukalt finants- ja arvestussüsteemid ning ühisettevõttele kanti üle haldusassigneeringud. Üle ei kantud aga tegevusassigneeringute eelarveridu ning nendele puudus arvestussüsteemis juurdepääs kuni ajani, mil ühisettevõte 26. juulil 2010. aastal ametlikult iseseisvaks sai. Komisjon tegi ühisettevõttele tegevuskulusid katva rahaülekande 22. septembril 2010. Alles sellest kuupäevast alates sai ühisettevõte teha põhitegevusega seotud makseid.

24.

Juhatus võttis komisjoni siseauditi talituse ametijuhendi vastu 18. novembril 2010. Ühisettevõtte finantseeskirjadesse ei ole aga raamfinantsmääruse (17) sätet komisjoni siseaudiitori volituste kohta veel lisatud.

25.

Vastavalt nõukogu määrusele ühisettevõtte asutamise kohta tuleb ühisettevõtte ja Belgia vahel sõlmida asukohaleping, milles käsitletakse tööruume, privileege ja immuniteete ning Belgia poolt ühisettevõttele antavat muud toetust. 2010. aasta lõpuks sellist lepingut aga sõlmitud ei olnud.