27.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 292/12

(1)

Järelevalveamet sai 23. märtsi 2011. aasta kirjaga esimese kaebuse Norra bussiettevõtjalt, eraomandisse kuuluvalt bussiveoteenuste pakkujalt Konkurrenten.no, kes väitis, et lepingutega, mille Norra Aust-Agderi maakond (edaspidi ka „Aust-Agder“ või „maakond“) on sõlminud mitme bussiettevõtjaga kohalike bussiveoteenuste osutamiseks Aust-Agderis, kaasneb ebaseaduslik riigiabi.

(2)

10. novembri 2011. aasta kirjaga edastas järelevalveamet kaebuse Norra ametiasutustele ja palus lisateavet.

(3)

6. veebruari 2013. aasta otsusega nr 60/13/COL algatas järelevalveamet ametliku uurimismenetluse seoses võimaliku ebaseadusliku riigiabiga, mis kaasnes Aust-Agderis kohalike bussiveoteenuste osutamiseks lepingute sõlmimisega (edaspidi „menetluse algatamise otsus“). Menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas ja selle EMP kaasandes (1). Norra ametiasutused, kaebuse esitaja ja veel kaks kolmandat isikut – Nettbuss Sør AS ja Setesdal Bilruter L/L – esitasid menetluse algatamise otsuse kohta märkusi. Norra ametiasutused esitasid lisaks märkused kaebuse esitaja ja teiste kolmandate isikute saadetud märkuste kohta.

(4)

Järelevalveamet palus 17. detsembri 2013. aasta kirjaga Norra ametiasutustelt lisateavet.

(5)

Norra ametiasutused saatsid lisateabe 30. jaanuari 2014. aasta kirjaga ja Nettbuss Sør AS saatis selle 20. veebruari 2014. aasta kirjaga.

(6)

8. juuli 2014. aasta kirjaga saatsid Norra ametiasutused veel teavet ettevõtja Nettbus Sør AS tegevuse kohta. Selle teabe valguses palus järelevalveasutus 14. augusti 2014 kirjaga selgitusi ja lisateavet.

(7)

Norra ametiasutused vastasid 2014. aasta 15. oktoobri ja 19. detsembri kirjaga, Nettbuss Sør AS vastas 6. novembri 2014. aasta kirjaga. Samuti toimus 25. novembril 2014 kohtumine Nettbuss Sør ASi ja Aust-Agderi esindajatega.

(8)

Peale selle sai järelevalveamet 9. detsembril 2013 teise kaebuse ettevõtjalt Agder Flyekspress, kes pakub Nettbuss Sør ASi teenusega konkureerivat lennujaamabussiteenust. Kaebuse esitaja sõnul on Nettbuss Sør ASile antud ettevõtja äritegevuse ristsubsideerimise kaudu vähemalt alates 2013. aastast ebaseaduslikku riigiabi.

(9)

18. märtsi 2014. aasta kirjaga edastas järelevalveamet kaebuse Norra ametiasutustele ja palus lisateavet.

(10)

Norra ametiasutused esitasid palutud teabe 22. aprilli 2014. aasta kirjaga. 9. aprilli 2014. aasta e-kirjaga vastas ka Nettbuss Sør AS.

(11)

Järelevalveamet lõpetas 10. oktoobri 2014. aasta kirjaga teise kaebuse juhtumi, andes kaebuse esitajale teada, et esitatud teavet silmas pidades ja arvesse võttes, et mõlemas kaebuses on viidatud Aust-Agderis sõlmitud hankelepingutele ja menetluse algatamise otsusega hõlmatud küsimustele, on järelevalveamet otsustanud tegeleda käesolevas otsuses tõstatatud küsimustega. Kaebuse esitaja ei vaielnud sellele vastu ega esitanud ka lisateavet.

(12)

1976. aasta transpordiseaduse (3) jõustumise ajal vastutas kohaliku liinitranspordi teenuste eest Norra riik (transpordiministeerium). Igas omavalitsusüksuses korraldasid kohalikku liinitransporti riigi transpordiametid.

(13)

Peagi pärast 1976. aasta transpordiseaduse jõustumist alustati detsentraliseerimisprotsessiga. Alates 1. jaanuarist 1979 oli võimalik transpordiministeeriumi ülesanded delegeerida omavalitsusüksustele. Samal ajal muudeti riigi transpordiametid omavalitsusüksuste haldusorganiteks.

(14)

1981. aastal, kui jõustus 1976. aasta transpordiseaduse artikkel 24a – millega nähti omavalitsusüksustele ette rahalised vahendid –, oli riigil võimalik anda kohaliku liinitranspordi rahastamise kohustus omavalitsusüksustele (4).

(15)

Teine detsentraliseerimisprotsessi oluline element oli 19. detsembri 1980. aasta määrus hüvitise kohta kohalike liinitransporditeenuste osutamise eest (edaspidi „1980. aasta määrus“). Nimetatud määruse artiklis 1 sätestatakse, et kohaliku liinitranspordi rahastamise eest vastutab omavalitsusüksus. Artikli 3 kohaselt määratakse hüvitise suurus kindlaks igal aastal, tuginedes prognoositud tulu (vastavalt kindlaksmääratud tariifidele ja allahindlustele) ja mõistlike kulude vahelisele erinevusele.

(16)

Samuti sisaldab 1980. aasta määrus eeskirju kontrolli ja teabele juurdepääsu kohta ning selles selgitatakse transpordiministeeriumi ja omavalitsusüksuste rolli. Artiklis 7 nähakse ette õiguslik alus, millele tuginedes on ministeeriumil võimalik kehtestada täiendavaid eeskirju ja suuniseid kohaliku liinitranspordi hüvitamise kohta.

(17)

1. jaanuaril 1983. aastal asendati 1980. aasta määrus uue määrusega – jõustus 2. detsembri 1982. aasta määrus kohaliku liinitranspordi osutamise hüvitamise kohta (edaspidi „1982. aasta määrus“). 1982. aasta määruse artikliga 4 pannakse omavalitsusüksustele kohustus sõlmida kontsessionääridega lepingud üldkasutatavate liinitransporditeenuste osutamise hüvitamiseks. Selle alusel koostasid organisatsioon KS (Norra kohalike ja piirkondlike ametiasutuste assotsiatsioon) ja Norra bussiettevõtjate assotsiatsioon (edaspidi „NABC“) (5) standardse põhilepingu (edaspidi „organisatsiooni KS ja assotsiatsiooni NABC standardne põhileping“) ja standardse iga-aastast hüvitist käsitleva lepingu, mida iga omavalitsusüksus peab kasutama, kui ta sõlmib lepinguid liinibussitransporditeenuste osutamiseks. Hüvitise arvutamise osas tugineti standardlepingus samadele põhimõtetele, mis sisaldusid 1980. aasta määruse artiklis 3. Standardses põhilepingus nähti ette ka ühistransporditeenuste ja muude äriliste teenuste kulude eristamine.

(18)

Omavalitsusüksuste uue tulusüsteemi vastuvõtmisega võeti 1985. aastal vastu uus kohaliku transpordi hüvitamist käsitlev määrus (edaspidi „1985. aasta määrus“). Maakondade (ja linnade) uus tulusüsteem nägi ette, et kohaliku transpordi jaoks ette nähtud tsentraalne summa anti ühekordse maksena. 1985. aasta määruses keskenduti peamiselt ülesannete jaotusele transpordiministeeriumi ja omavalitsusüksuste vahel. 1985. aasta määrus tunnistati kehtetuks 1. jaanuaril 1987 uue määrusega, (6) mis kehtis kuni 30. aprillini 2003, mil see asendati omakorda äriliste transporditeenuste määrusega (vt allpool).

(19)

Praegu reguleerib Norras kohalike liinibussivedude sektorit 2002. aasta äriliste transporditeenuste seadus (edaspidi „CTA“) (7) ja 2003. aasta äriliste transporditeenuste määrus (edaspidi „CTR“) (8). CTAga tunnistati kehtetuks ja asendati 1976. aasta transpordiseadus (9). CTRiga tunnistati kehtetuks ja asendati kaks määrust (10).

(20)

Norra ametiasutused on kinnitanud, et asjaomaseid õigusnorme ei ole olulisel määral muudetud alates EMP lepingu jõustumisest 1994. aastal.

(21)

Omavalitsusüksused rahastavad kohalikke transporditeenuseid osaliselt maksutulust. Lisaks sellele saavad omavalitsusüksused kooskõlas CTAga riigilt rahalisi vahendeid iga-aastaste üldiste toetuste kujul (11). Toetuse suurus määratakse kindlaks vastavalt sellele, kui palju need omavalitsusüksused riigi toetust vajavad. Sellepärast peavad omavalitsusüksused esitama transpordiministeeriumile eelarved, raamatupidamisandmed ja muu asjakohase teabe, mis on vajalik toetusvajaduse hindamiseks (12).

(22)

CTA kohaselt on vaja kontsessioone selleks, et osutada hüvitatavaid bussitransporditeenuseid (s.t transporditeenuste kasutajad (reisijad) maksavad selle eest) (13).

(23)

Selleks et saaks osutada hüvitatavaid liinitransporditeenuseid, on vaja nii üldist kui ka erikontsessiooni.

(24)

Hüvitatavaid reisijateveoteenuseid osutavatel ettevõtjatel peab olema üldine kontsessioon (14). Üldise kontsessiooni saamiseks peab taotleja i) esitama tõendi kriminaalkaristuste puudumise kohta, ii) omama rahuldaval määral käibevahendeid ja finantssuutlikkust ning iii) omama rahuldaval tasemel kutsealaseid oskuseid (15). Üldised kontsessioonid on tähtajatud (16).

(25)

Lisaks üldisele kontsessioonile peab igal ettevõtjal, kes soovib osutada hüvitatavaid liinitransporditeenuseid, olema erikontsessioon (17). Erikontsessioone on kahte liiki: i) piirkonnapõhised kontsessioonid ja ii) liinipõhised kontsessioonid. Piirkonnapõhine kontsessioon on kohalikku laadi, s.t see kontsessioon võimaldab selle omanikul osutada liinitransporditeenuseid tervel kontsessiooniga hõlmatud alal sel määral, mil selles piirkonnas ei ole sõlmitud muid liinipõhiseid kontsessioone. Liinipõhise kontsessiooni omanik on ainus ettevõtja, kellel on lubatud osutada liinibussitranspordi teenust sellel liinil.

(26)

Erikontsessiooniga antakse kontsessionäärile õigus ja samas pannakse talle ka kohustus osutada transporditeenust vastavalt kontsessioonis sätestatule (18). Erikontsessiooni taotlemisel tuleb esitada sõidugraafik ja tariifid (19). Sõidugraafiku ja tariifide üle teostavad kontrolli omavalitsusüksused (20). Neil on õigus nõuda sõidugraafikute ja tariifide muutmist (21).

(27)

Erikontsessiooni võib anda i) hankemenetluse kaudu (kontsessioon antakse hankemenetluse käigus kindlaks määratud ajavahemikuks, (22) kuid maksimaalselt kümneks aastaks (23)), või ii) otse ilma hankemenetlust kasutamata (kontsessioon antakse kümneks aastaks) (24).

(28)

Kontsessiooni täiendamiseks võivad omavalitsusüksused sõlmida kontsessionääridega avalike teenuste osutamist käsitlevad lepingud. Selliste lepingute vormi määravad kindlaks omavalitsusüksused (25).

(29)

Kontsessionääridele hüvitise maksmise eest vastutavad omavalitsusüksused (26). Omavalitsusüksused võivad valida, kas kasutada brutolepinguid või netolepinguid. Brutolepingute puhul saavad kontsessionäärid asjaomaselt omavalitsusüksuselt teenuse osutamise kulude katmiseks hüvitist ja neil ei ole õigust tulule, mis saadakse piletite müümisest reisijatele. Netolepingute puhul saavad kontsessionäärid piletimüügitulu endale ja lisaks maksab omavalitsusüksus neile hüvitist, kui piletimüügitulust ei piisa teenuse kulude ja mõistliku kasumi katmiseks.

(30)

CTA artikli 22 alusel peavad omavalitsusüksused hüvitama ettevõtjatele transporditeenuse osutamise kahjumit tootvatel liinidel, mille asjaomane omavalitsusüksus soovib oma piirkonnas kasutusele võtta või mida ta soovib oma piirkonnas säilitada (27).

(31)

Omavalitsusüksused võivad ise kindlaks määrata, millisel kujul teenuse osutamine kontsessionääridele hüvitatakse. CTA ja CTR ei sisalda ühtegi konkreetset sätet selle kohta, kuidas teenuse osutamine hüvitada tuleks.

(32)

Järelevalveamet saab aru, et CTA artikli 22 kohaselt võib hüvitis katta avalike teenuste osutamisega kaasnevad kulud (sealhulgas mõistliku kasumi), millest on netolepingute puhul maha arvatud piletitulu.

(33)

Juba enne EMP lepingu jõustumist Norras 1. jaanuaril 1994 vastutasid Norra maakonnad koolist teatavas kauguses (tavaliselt neli kilomeetrit) elavatele põhi- ja keskkooliõpilastele koolitransporditeenuse osutamise eest. Praegu on see vastutus sätestatud 1998. aasta haridusseaduses (edaspidi „haridusseadus“) (28). Selle seaduse eelkäijad olid 1969. aasta põhikooliseadus (29) ja 1974. aasta keskkooliseadus (30). Vastutus koolitransporditeenuse osutamise eest pandi maakondadele 1980. aastate keskel seadusega, millega muudeti põhikooliseadust ja keskkooliseadust (31). Selguse huvides kasutatakse kogu käesolevas otsuses terminit „haridusseadus“ viitamisel ka nendele asjaomastele õigusaktidele, mis kehtisid enne haridusseaduse jõustumist.

(34)

Haridusseaduse kohaselt peavad kommuunid tasuma põhikooliõpilastele pakutavate koolitransporditeenuste eest maakonnale. Seejärel maksab maakond teenust osutavale bussiettevõtjale. Keskkooliõpilastele pakutavate koolitransporditeenuste puhul maksavad maakonnad bussiettevõtjatega sõlmitud lepingute alusel kinni õpilaste kuupiletid.

(35)

Alates EMP lepingu jõustumisest Norras on Aust-Agder andnud erikontsessioonid järgmisele seitsmele ettevõtjale ning on sõlminud nendega kohalikke liini- ja koolibussiteenuseid käsitlevad lepingud:

(36)

Need ettevõtjad osutasid Aust-Agderis kohalikke liini- ja koolibussiteenuseid juba enne EMP lepingu jõustumist Norras 1. jaanuaril 1994. Alates 2009. aastast ning pärast ettevõtja Nettbuss Sør AS ühinemist ettevõtjatega Høyvågruta AS ja RTB jäi Aust-Agderi lepingute alusel transporditeenuseid pakkuma viis ettevõtjat (33). Pärast Nettbuss Sør ASiga sõlmitud kontsessioonilepingu lõppemist 31. detsembril 2014 on jäänud olemasolevas õigusraamistikus asjaomaseid teenuseid osutama vaid neli transpordiettevõtjat.

(37)

Õigus ja kohustus osutada kohalikke liini- ja koolibussiteenuseid on antud kontsessioonide kaudu ning hilisemas etapis ka kombineeritult eraldi lepingute sõlmimisega bussiettevõtjatega. Kaks kõige hilisemat kontsessiooni hõlmasid umbes kümne aasta pikkust ajavahemikku (1993–2003 ja 2004–2012). Nimetatud bussiettevõtjatele antud kontsessioone ja nendega sõlmitud lepinguid on kahel kontsessiooniperioodil korrapäraselt pikendatud.

(38)

Kõik ettevõtjad tegelevad ka äritegevusega, mis jääb väljapoole avaliku teenuse osutamist. Nimetatud äritegevuse alla kuuluvad kaubavedu, ekskursioonibussid, taksoteenused ja kiirbussiliinid.

(39)

Nettbuss Sør AS on osutanud alates 1960. aastatest – alates 2014. aastast oma tütarettevõtja Nettbuss Ekspress AS kaudu – piirkonnas lennujaamabussiteenust. Seda peetakse äriliseks bussiliiniks, mille puhul ei ole õigust saada Aust-Agderilt avaliku teenuse osutamise hüvitist. Ettevõtja käitab oma tütarettevõtja Sørlandsekspressen kaudu väljaspool avaliku teenuse osutamist ka kiirbussiliine ja ööbussiliine (nattbuss).

(40)

Norra ametiasutuste sõnul võttis Telemark Bilruter AS alates 2012. aastast kasutusele eraldi raamatupidamisarvestuse.

(41)

Frolandsruta Frode Oland ei ole eraldi raamatupidamisarvestust pidanud.

(42)

Birkeland Busser AS, Nettbuss Sør AS ja Setesdal Bilruter L/L hakkasid rakendama raamatupidamise lahususe põhimõtet 2009. aastal.

(43)

RTB ja Høyvågruta ASi puhul ei ole Norra ametiasutustel olnud võimalik esitada teavet selle kohta, kas nad on pidanud eraldi raamatupidamisarvestust. Alates nende ühinemisest Nettbuss Sør ASiga vastavalt 2008. ja 2009. aastal on nende raamatupidamisarvestused liidetud Nettbuss Sør ASi raamatupidamisarvestusega.

(44)

1988. aastast kuni 2003. aasta lõpuni sõlmis Aust-Agder lepingud iga erikontsessiooni omava bussiettevõtjaga. Nende lepingute kestus oli üks aasta ja neid oli võimalik automaatselt pikendada korraga üheks aastaks.

(45)

Nendes lepingutes ei nähtud ette avaliku teenindamise hüvitise arvutamise valemit. Hüvitis põhines läbirääkimistel. Küll aga nähti lepingutes ette iga erikontsessiooni omava bussiettevõtja kohustus koostada tootmisplaan ja eelarveettepanek, kus oleks näidatud asjaomaste ettevõtjate eeldatavad tulud ja kulud. See ettepanek pidi põhinema nii palju kui võimalik raamatupidamisandmetel ja statistikal, samuti prognoosidel kulude ja tulude ning liikluse arengu kohta. Lisaks peaksid kavandatavad tootmiskulud vastama keskmise hästi korraldatud juhtimisega ettevõtja kuludele. See oli läbirääkimiste aluseks.

(46)

Pärast maakonna volikogu 2002. aasta detsembri otsust sõlmis Aust-Agder uued individuaalsed lepingud. Norra ametiasutuste sõnul ei toonud nende lepingute kasutuselevõtt eelneva süsteemiga võrreldes kaasa mingit olulist muutust. Kõik lepingud sõlmiti jätkuvalt otse olemasolevate ettevõtjatega.

(47)

Hüvitise tase määrati kindlaks jätkuvalt Aust-Agderi ja bussiettevõtjate vaheliste läbirääkimiste käigus, kuid alates 2004. aastast läbirääkimiste alus muutus, sest kasutusele võeti uus hüvitise arvutamise süsteem, nn ALFA meetod (34).

(48)

Norra ametiasutuste sõnul töötati ALFA meetod välja kui objektiivne ja läbipaistev bussivedudega seotud kulude arvutamise mudel. Aluspõhimõte seisneb selles, et transpordiettevõtjate hüvitise arvutamisel ei võeta aluseks asjaomaste ettevõtjate enda tegelikud kulud, vaid sama liiki ettevõtjate representatiivne kulude prognoos. Selle meetodi abil modelleeritakse hästi korraldatud juhtimisega bussiettevõtja kulud. ALFA meetodi kohane bussiteenuste normaliseeritud kulude arvutamine sisaldab järgmiseid põhielemente:

(49)

Arvutamisel on aluseks võetud iga ettevõtja osutatud veoteenused (st eri sõidukirühmade ja regulaarteenuste rühmade sõidukite läbitud kilomeetrite arv), seejärel ALFA meetodi kohased eri kuluartiklite keskmised kulud ning viimaks teatud kohandused, mille aluseks on kulud, mis on eriomased konkreetsele ettevõtjale tulenevalt geograafilistest ja topograafilistest tingimustest, liiklustingimustest ja õigusaktidest ning maksudega seotud tingimustest.

(50)

Uued individuaalsed lepingud kehtisid algselt 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2006 ja neid pikendati kahe aasta võrra kuni 31. detsembrini 2008.

(51)

12. juunil 2007 otsustas Aust-Agderi maakonna volikogu sõlmida järgmiseks perioodiks (2009–2012) uued lepingud otse olemasolevate bussiettevõtjatega. Pärast läbirääkimisi bussiettevõtjatega kiitis volikogu uued lepingud 9. detsembril 2008 heaks.

(52)

Varasemad lepingud püsisid suuresti muutumatutena. ALFA meetodit täiendati siiski uue indekseerimissüsteemiga, mis oli seotud vastavalt järgmisele valemile teatavate sisendteguritega:

0,55 × L + 0,30 × K + 0,15 × D

(53)

Hüvitise üle, mida anti alates 2009. aastast seoses uute lepingutega, enam läbirääkimisi ei peetud.

(54)

Uued lepingud kehtisid algselt 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2012 ja neid pikendati kuni 2016. aasta lõpuni, välja arvatud leping Nettbuss Sør ASiga, mida pikendati vaid kaheks aastaks, kuni 31. detsembrini 2014.

(55)

Aust-Agderi maakond on juba alustanud hankemenetlust uute lepingute sõlmimiseks ajavahemikuks, mis algab 2015. aasta jaanuarist.

(56)

Hageja väidab, et Aust-Agder on eraldanud bussiettevõtjale igal aastal „teadusuuringute ja keskkonnameetmete“ jaoks miljon Norra krooni.

(57)

Norra ametiasutuste esitatud teabe kohaselt on Kristiansandi, Songdaleni, Søgne, Vennesla, Lillesandi, Birkenesi ja Ivelandi kommuun ning Vest-Agderi ja Aust-Agderi maakond loonud koostööprojekti (ATP projekt).

(58)

Selle projekti raames anti alates 2004. aastast otseselt vaid Nettbuss Sør ASile aastas 800 000 Norra krooni, et suurendada liinil Lillesand–Kristiansand busside väljumise sagedust, peamiselt ühelt bussilt tunnis kahele bussile tunnis. See makse tehti 2005., 2006. ja 2007. aastal Vest-Agderi maakonna kaudu ning 2008. ja 2009. aastal aktsiaseltsi Agder Kollektivtrafikk AS (edaspidi „AKT“) kaudu. Alates 2010. aastast suurendati seda summat kahele miljonile Norra kroonile ja Aust-Agder andis selle Nettbuss Sør ASile otse nendevahelise kohalikke liini- ja koolibussiteenuseid käsitleva lepingu raames, et säilitada parem bussiühendus Aust-Agderisse ja parandada veelgi bussiteenuseid liinil Kristiansand–Arendal (liin nr 5). Vastava tellimuse esitas Aust-Agder ja Vest-Agderi maakond tegi AKT kaudu makse Aust-Agderi maakonnale, kes omakorda tegi makse Nettbuss Sør ASile. Alates 2011. aastast vähendati summat 1,5 miljonile Norra kroonile.

(59)

Lisaks seati seoses Nettbuss Sør ASi busside väljumissageduse eespool nimetatud suurendamisega 2004. aastal sisse lennujaamabussiteenus, millega loodi ühendus Kristiansandi teenindava kohaliku bussiliini nr 5 ja Kjeviki lennujaama vahel, kasutades üht piletit, mis kehtis nii sõitmisel kohaliku liinibussiga kui ka lennujaamabussiga. See lennujaamabussiteenus ei olnud avalik teenus. Et hüvitada kohaliku liinibussiteenuse pakkumine liinil nr 5, ostis Nettbuss Sør AS aastas 60 000 istekohta hinnaga 65 Norra krooni pileti eest, mis tegi kokku 3,9 miljonit Norra krooni. Piletihinna arvutamisel võeti aluseks Nettbuss Sør ASi piletihind ärilistel alustel käitatud lennujaamaliinil. Summat kasutati selleks, et rahastada liini nr 5 busside väljumisgraafiku tihendamist.

(60)

2009. aastal leppisid Nettbuss Sør AS ja Aust-Agder liini nr 5 kasutavate reisijate vähesuse tõttu kokku, et iga-aastase istekohtade ostu summaks tuleks määrata 2,1 miljonit Norra krooni. See tulu vähenemine kaeti ATP projekti raames eraldatava summa suurendamisega kahe miljoni Norra kroonini, nagu on märgitud eespool.

(61)

Kuna lennureisijate arv jätkas langustrendi ja kuna leiti, et iga-aastane summa, mille Nettbuss Sør AS maksab istekohtade eest, ei ole lennujaamabussiteenuse säilitamiseks majanduslikult tasuv, lepiti 2013. aastal Aust-Agderiga kokku Nettbuss Sør ASi kohustuse vähendamises kahel avaliku teenuse liinil, nimelt liinidel nr 39 ja 40, et rahastada vastavat ATP projekti tulude vähenemist. Majanduslikus mõttes tähendas see kohustuse vähendamine Norra ametiasutuste hinnangul Nettbuss Sør ASile otsest kulude kokkuhoidu summas 1 020 000 Norra krooni.

(62)

Norra ametiasutuste esitatud teabe kohaselt lõpetati seoses lennujaamabussiteenusega liinil nr 5 istekohtade ostmine 20. jaanuaril 2014. Lennujaamabussiteenus ja liin nr 5 ei ole turul enam ühe pakkumisena ning lennujaamabussi reisijad peavad ostma liini nr 5 kasutamiseks eraldi pileti. Lisaks ei käita alates 2014. aastast lennujaamabussi enam Nettbus Sør AS, vaid ettevõtja Nettbuss Ekspress AS.

(63)

Järelevalveametil oli kahtlusi, kas hüvitis, mida on antud Aust-Agderis alates 2004. aastast seoses kohalike liini- ja koolibussiteenuste pakkumise kohustusega, kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 tähenduses, ning iseäranis väljendas amet kahtlust Altmarki (35) tingimuste (eeskätt teine kuni neljas tingimus) kohaldamise suhtes.

(64)

Järelevalveamet kahtles, kas teine kriteerium on täidetud, võttes arvesse asjaolu, et läbirääkimised antava hüvitise täpse suuruse kindlaks määramiseks toimusid pärast ALFA meetodi kohaldamist. Järelevalveamet kahtles ka kolmanda kriteeriumi täitmises, kuna asjaomased ettevõtjad ei ole alates 2004. aastast pidanud järjekindlalt eraldi raamatupidamisarvestust ja ükski ettevõtjatest ei ole pidanud nõuetekohast arvestust ühiste kulude jaotumise üle, mis näitaks, et lõpliku hüvitisega kaeti vaid avaliku teenuse osutamise kulud. Samuti ei olnud järelevalveametil võimalik teha järeldust neljanda Altmarki kriteeriumi ja võrdlusanalüüsi kohaldatavuse kohta. Veel kahtles järelevalveamet, kas ALFA meetodi ja läbirääkimistega, mida kasutati lõpliku hüvitise kindlaksmääramiseks, sai tagatud, et hüvitisega kaetakse vaid piisavate vahendite ja hästi korraldatud juhtimisega ettevõtja kulud.

(65)

ATP projekti puhul väljendas järelevalveamet piisava teabe puudumise tõttu kahtlust seoses sellega, kas Nettbuss Sør ASile antud toetus on seotud Aust-Agderi antud hüvitisega või kujutab see endast eraldi kava või on mõne sellise kava osa.

(66)

Lisaks ei olnud järelevalveametil võimalik kindlaks teha, kas kohandused, mis tehti olemasolevasse abikavasse (mis on Aust-Agderis sisse seatud CTA, CTRi, haridusseaduse ja haldustavade põhjal) alates 1. jaanuarist 2004 ALFA meetodiga ja alates 2009. aastast selle indekseerimissüsteemiga, muutsid kõnealust kava oluliselt, muutes selle uueks abiks. Ehkki selle uue meetodi kasutuselevõtuga ei tundu olevat muutunud õiguslik alus ja hüvitise andmise eesmärk ega asjaomased abisaajad, ei ole järelevalveamet kindel, et see ei mõjutanud kava olemust, kuivõrd on võimalik, et hüvitise arvutamise põhialuseid muudeti märkimisväärselt.

(67)

Olles kindlaks teinud, et Aust-Agderis kehtis vähemalt 2003. aasta lõpuni olemasolev abikava, järelevalveamet siiski kahtles – võttes arvesse eraldi raamatupidamisarvestuse puudumist ning nõuetekohase arvestuse puudumist selle üle, millised asjaomaste abisaajate ühised kulud jaotuvad avaliku teenindamise kuludeks ja millised äritegevuse kuludeks –, kas hüvitissummad on antud selle kava alusel. Järelevalveamet oli kooskõlas EFTA kohtu hiljutise praktikaga seisukohal, et makseid, mis ei ole tehtud abikava käsitlevate sätete alusel, ei saa põhjendada kui makseid, mis on selle abikava alusel tehtud (36). Järelevalveamet rõhutas menetluse algatamise otsuses ka seda, et vastavalt eespool tsiteeritud kohtuotsusele tuleks iga abi, mis ei ole antud olemasoleva abikava alusel, käsitada uue abina.

(68)

Seoses asjaomaste meetmete kokkusobivusega märkis järelevalveamet, et ükski väljaspool olemasolevat abikava antud võimalik ülemäärane hüvitis ei ole kokkusobiv EMP lepinguga. Samamoodi ei olnud järelevalveametil võimalik järeldada võimaliku uue abi puhul, mis anti pärast 2004. aastal toimunud ALFA meetodi kasutuselevõttu, kas antud hüvitis on kooskõlas EMP lepinguga, võttes arvesse kahtlusi, mida väljendati seoses makstava hüvitise arvutamisel aluseks võetavate parameetritega, nagu ka kulude jaotumise üle arvestuse pidamise korraga, mille eesmärk on ära hoida ülemäärase hüvitise maksmine.

(69)

ATP projekti puhul ei olnud järelevalveametil piisava teabe puudumise tõttu võimalik hinnata kõnealuse meetme kokkusobivust EMP lepinguga.

(70)

Norra ametiasutused esitasid märkusi menetluse algatamise otsuse kohta ja tegid seda ka hiljem, võttes riigiabi hindamisel kõikide käesolevas otsuses nimetatud transpordiettevõtjate puhul ühtse seisukoha.

(71)

Hiljem, menetluse käigus, tegid Norra ametiasutused siiski kindlaks ja edastasid järelevalveametile 2014. aasta 8. juuli, 15. oktoobri ja 19. detsembri kirjaga lisateavet Nettbuss Sør ASi teostatud vedude kohta. Sellest uuest teabest ilmneb, et Norra ametiasutuste arvamus Nettbuss Sør ASile antud hüvitise kohta ja hinnang hüvitise kokkusobivusele on oluliselt muutunud (vt punkt 7.1.6).

(72)

Norra ametiasutuste väitel ei ole ALFA meetodi kasutuselevõtt kaasa toonud olulisi muudatusi Aust-Agderi olemasolevas hüvitamissüsteemis. Bussiettevõtjatele hüvitise maksmise eesmärk, alus ja põhimõtted on olnud samad nii enne kui ka pärast 2004. aastat.

(73)

Norra ametiasutuste sõnul on tähtis ka see ja sellest peaks piisama, et õigusakte (st CTA, CTR ja haridusseadus) ei ole kogu asjaomasel ajavahemikul muudetud. Edasi kinnitavad Norra ametiasutused, et Aust-Agderi haldustavad ei ole aastate jooksul muutunud ning et hüvitis on koosnenud kogu asjaomasel ajavahemikul samadest elementidest (st hüvitis bussiteenuse osutamise eest, makse koolitransporditeenuse osutamise eest ja hüvitis alltöövõtja kulude eest).

(74)

Hüvitise summa on alati vastanud avaliku teenindamise kohustuse täitmise hinnanguliste kulude ja tulude vahele. Hüvitis määrati kindlaks konkreetsete tegurite põhjal, mis püsisid kogu asjaomasel ajavahemikul muutumatutena (st bussiteenuste osutamise kulud, alltöövõtja kulud, põhikooliga seotud tulu, keskkooliga seotud tulu, muu tulu, piletihinnad ja allahindlused ning marsruutide pikkus). Lõplikus summas lepiti kokku läbirääkimiste käigus ja see määrati kindlaks enne avaliku transporditeenuse osutamise kohustuse täitmist.

(75)

Eespool nimetatud tegureid võeti hüvitise kindlaksmääramisel arvesse olenemata sellest, mis liiki lepingu alusel hüvitis kindlaks määrati. Seega võeti ALFA meetod Norra ametiasutuste sõnul kasutusele üksnes kui vahend, mille abil mõõta üht tegurit (bussiteenuse hind) täpsemalt. Seepärast ei muutunud sellega hüvitamissüsteem kui selline ega kaasnenud eristatav uus abimeede.

(76)

Selle tulemusel väidavad Norra ametiasutused, et Aust-Agderis sisse seatud abikava puhul on jätkuvalt tegemist olemasoleva kavaga ja seetõttu peaks järelevalveasutus ametliku uurimismenetluse lõpetama, sest ükskõik millist võimalikku abi tuleks vaadelda järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklites 17–19 sätestatud olemasolevat abi käsitleva korra alusel.

(77)

Kui ALFA meetodit peaks käsitatama uue meetmena, kordavad Norra ametiasutused oma seisukohta, et Aust-Agderi praegune alates 2004. aastast kasutatav hüvitamiskava, välja arvatud Nettbuss Sør ASile antud abi, ei kujuta endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, sest selle puhul on täidetud Altmarki kohtuotsuses sätestatud tingimused.

(78)

Norra ametiasutuste väitel on ALFA meetodi kasutuselevõtt alates 2004. aastast kooskõlas esimese Altmarki tingimusega (37). Bussiettevõtjad pakuvad kohalikke liini- ja koolibussiteenuseid vastavalt kontsessioonidele, lepingutele ning asjaomastele õigusaktidele ja eeskirjadele.

(79)

Seoses teise Altmarki tingimusega väidavad Norra ametiasutused, et kulud, tulud ja Aust-Agderilt saadav hüvitis määratakse objektiivsel ja läbipaistval viisil eelnevalt kindlaks, viidates kõikidele asjaomase arvutuse jaoks kasutatava valemi eri elementidele. Arvutamisel on aluseks võetud iga ettevõtja osutatud veoteenused (st eri sõidukirühmade ja regulaarteenuste rühmade sõidukite läbitud kilomeetrite arv), seejärel ALFA meetodi kohased eri kuluartiklite keskmised kulud ning viimaks teatud kohandused, mille aluseks on kulud, mis on eriomased konkreetsele ettevõtjale tulenevalt geograafilistest ja topograafilistest tingimustest, liiklustingimustest ja õigusaktidest ning maksudega seotud tingimustest.

(80)

Kolmanda Altmarki tingimusega seoses väidavad Norra ametiasutused, et hüvitise arvutamisel ALFA meetodi ja selle indekseerimissüsteemi kohaselt ei minda kaugemale sellest, mis on vajalik avaliku teenindamise kohustuse täitmise kulude katmiseks, võttes arvesse asjakohast tulu ja mõistlikku kasumit. Nad juhivad tähelepanu asjaolule, et hüvitis arvutatakse käesoleval juhul välja selleks, et katta ettevõtja hinnanguliste tulude ja kulude vahe, ning et see on välja arvutatud objektiivsel ja läbipaistval viisil. Samuti on enamiku ettevõtjate tegevuskasum võrdlemisi väike ja piiratud. Norra ametiasutuste sõnul tundub kättesaadava teabe põhjal, et tavapärane kasum avalike bussiveoteenuste sektoris on ligikaudu 3–5 %.

(81)

Norra ametiasutused on esitanud iga ettevõtja kohta näitajad tõendamaks, et aastatel 2004–2011 antud hüvitis ei ületanud hinnanguliste kulude ja mõistliku kasumi summat. Kuna kuluprognoosid ja seega hüvitis põhinevad objektiivsetel meetoditel, ei ole Norra ametiasutuste väitel mingit alust arvata, et bussiettevõtjatele on antud lepingute alusel ülemäärast hüvitist.

(82)

Norra ametiasutuste sõnul ei tähenda asjaolu, et kõik ettevõtjad ei pidanud asjaomastel ajavahemikel eraldi raamatupidamisarvestust, seda, et ettevõtjatele on makstud ülemäärast hüvitist. Nad väidavad, et kui avalike teenuste osutajatele hüvitise maksmise meetodiga on välistatud ülemäärase hüvitise maksmine, ei ole abi saavatel ettevõtjatel praeguse Altmarki tingimustega seotud kohtupraktika kohaselt mingit täiendavat kohustust pidada lisaks eraldi raamatupidamisarvestust.

(83)

Ametiasutused väidavad ka seda, et läbirääkimistel, mille põhjal määrati aastatel 2004–2008 iga aasta jaoks kindlaks hüvitise lõplik summa, oli väga piiratud mõju hüvitise summale, mille Aust-Agder bussiettevõtjatele välja maksis. Hüvitis on läbirääkimiste tulemusel vaid mõnel üksikul korral veidi suurenenud. Laiem pilt näitab Norra ametiasutuste väitel siiski seda, et hüvitise tase oli läbirääkimiste tulemusel sama või madalam ning et läbirääkimised olid Aust-Agderi jaoks omamoodi kaitsepuhver.

(84)

Viidates neljandale Altmarki tingimusele, väidavad Norra ametiasutused, et nii ALFA meetod kui ka hilisem, alates 2009. rakendatud indekseerimissüsteem, põhinevad võrdlusanalüüsil. Hüvitise arvutamisel võetakse aluseks hästi korraldatud juhtimisega ettevõtja kulud ja tulud, mitte üksnes asjaomase sektori keskmine.

(85)

Seda arvesse võttes annab ALFA meetod alust eeldada, et kulud vastavad madalamale künnisele. Näiteks normaliseeritud kütusetarbimine teatud arvu toimingute puhul vastab tasemele, kus 33 % mõõdetud väärtustest on normist madalamad ja 67 % normist kõrgemad. See tähendab, et süsteemi aluseks ei ole keskmised kulud, vaid 33 % kõige paremini juhitud ettevõtjate kulud.

(86)

Lisaks selgitasid Norra ametiasutused, mida on tehtud – kui Nettbuss Sør ASile antud abi kõrvale jätta – tagamaks, et Aust-Agderis ei antaks kohalike liini- ja koolibussiteenuste osutamise eest hüvitist rohkem, kui asjaomase kava alusel lubatud.

(87)

Nad väidavad, et ALFA meetodi kasutuselevõtt ei toonud kaasa ühtki olulist muudatust hüvitamissüsteemis. Seega koosnes hüvitamissüsteem (enne ja pärast 2004. aastat) samadest elementidest ning hüvitise aluseks olid ettevõtjate tegelikud kulunäitajad. Norra ametiasutuste meelest on selle tavaga ära hoitud ülemäärase hüvitise maksmine ja tagatud, et avaliku teenindamise hüvitise arvutamisel võetakse arvesse üksnes avaliku teenindamise kohustusega seotud kulusid.

(88)

Seda arvesse võttes on Norra ametiasutuste sõnul kõik transpordiettevõtjad peale Nettbuss Sør ASi registreerinud ALFA meetodi alusel hüvitise saamiseks tabelites vaid osutatud avalikud veoteenused ja sellest saadava tulu. Seepärast ei ole mingit alust arvata, et kõnealustele ettevõtjatele on makstud hüvitist millegi muu kui avalike veoteenuste osutamise eest.

(89)

Norra ametiasutused väidavad ka seda, et isegi kui avalike bussiveoteenuste osutamise eest hüvitise maksmise kava tuleb käsitada 2004. aastal tehtud muudatuste tulemusel või alates 2009. aastast uue abina, on kõnealune kava igal juhul kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 1191/69 (38) nõuetega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007 (39) (edaspidi koos „transpordimäärused“) ei ole väidetavalt kohaldatav, sest see ei olnud ajal, mil kõnealused muudatused tehti, EMPs veel jõustunud. Norra ametiasutused viitavad otsusele kohtuasjas Andresen vs. komisjon, kus Üldkohus leidis, et määrust ei saa pidada tagasiulatuvaks (40).

(90)

Eelkõige väidavad Norra ametiasutused seda, et määruse (EMÜ) nr 1191/69 sätteid ei ole rikutud. Seda väidet toetavad faktid, sest parameetrid, mille alusel hüvitis arvutati, olid eelnevalt kindlaks määratud kogu ajavahemiku jaoks alates 2004. aastast kuni tänaseni ja pärast 2009. aastat ei saanud toimuda hüvitise taseme kohandamiseks mingeid läbirääkimisi. Seepärast ei ole ühelegi ettevõtjale peale Nettbuss Sør ASi makstud alates 2004. aastast kuni tänaseni ülemäärast hüvitist.

(91)

ATP projekti kohta väitsid Norra ametiasutused, et Nettbuss Sør ASile igal aastal makstud summa oli hüvitis suuremas hulgas veoteenuse osutamise eest liinidel Kristiansand–Lillesand ja Kristiansand–Arendal. Arvestades 253 päevaga aastas, suurenes vedude pikkus ligikaudu 100 000 km aastas. 200 Norra krooni suurune tunnihind toob kaasa ligikaudu 350 000 Norra krooni lisakulusid. Seega oleks kulusid kokku ligikaudu 950 000 Norra krooni. 150 000 Norra krooni suuruse hinnangulise tulu juures oleks netokulud umbes 800 000 Norra krooni.

(92)

Kuna ATP projekti raames eraldatud vahendeid on kasutatud selleks, et suurendada vedude arvu olemasolevate Aust-Agderiga sõlmitud lepingute alusel, väidavad Norra ametiasutused, et need veod ei erine ükskõik millisest muust lepingukohasest vedude arvu suurendamisest (kuna asjaomaseid liine juba käitati). Seega on vedude arvu suurendamine osa olemasolevast abikavast.

(93)

Norra ametiasutused esitasid lisateavet Nettbuss Sør ASi vedude kohta.

(94)

Norra ametiasutuste sõnul tundub, et Nettbuss Sør AS kaldus oma vedude deklareerimisel kõrvale sellest, mida oleks tulnud deklareerida vedudena avaliku teenindamise hüvitise saamiseks, ning vedusid kajastavates tabelites on suured vead, nagu on analüüsitud põhjendustes 237–246, mille tulemusel võis Nettbuss Sør AS saada alates 2004. aastast liiga suurt hüvitist.

(95)

Konkreetsemalt on Norra ametiasutused avastanud tabelites Nettbuss Sør ASi vedude puhul arvukaid vigu seoses ööbussidega (nattbuss), koolibussiteenustega (midtskyss), (41) koolilaste transportimisega ujumistundi ja tagasi (badekjøring), kooliaastate ja nende dubleerimisega, kiirbussiteenustega, liinide kaotamise või vähendamisega ja konkreetsete liinidega, mis ei ole avaliku teenindamise lepingu osa.

(96)

Norra ametiasutused esitasid järgmise tabeli, millest on näha, et kokku deklareeriti ajavahemikul 2004–2009 veidi enam kui 1,7 miljonit kilomeetrit, mis ei olnud abikava kohase avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud.

Tabel 1

Kõrvalekallete kokkuvõte

(97)

Norra ametiasutused väitsid ka seda, et sellistel vigadel ja kõrvalekalletel Nettbuss Sør ASi vedusid kajastavates tabelites oli kuni ettevõtjaga sõlmitud lepingu lõppemiseni 31. detsembril 2014 majanduslik mõju.

(98)

Kaebuse esitaja Konkurrenten.no jääb kindlaks oma väitele, et Nettbuss Sør AS on saanud oma teenuste eest märkimisväärset ülemäärast hüvitist ja et Aust-Agderi maakond ei ole andnud kontsessioone konkurentsipõhise menetluse alusel (43). Kaebuse esitaja väidab, et kogu abi, mille maakond ebaseaduslike kontsessioonide vormis või seoses selliste kontsessioonidega andis, on EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaselt riigiabi, mis on kaebuse esitaja väitel kokkusobimatu EMP lepingu artikliga 49, pidades silmas määruseid (EMÜ) nr 1191/69 ja (EÜ) nr 1370/2007.

(99)

Peale selle peab kaebuse esitaja – pidades silmas, et tavaliselt on suurte avaliku transpordi lepingute puhul professionaalsed tarnijad ja professionaalsed ostjad üksteisest sõltumatud – küsitavaks Aust-Agderi maakonna haldusasutuste ja Nettbuss Sør ASi vahelist seost.

(100)

Nettbuss Sør AS väidab, et 2004. aastal ALFA meetodi ja selle hilisema indekseerimissüsteemi kaudu kasutusele võetud uue rahastamissüsteemiga tehti kavva vaid väikesed korralduslikku laadi muudatused. Nettbuss Sør ASi meelest ei muuda uus arvutusmeetod õiguslikku alust, mille alusel ta hüvitist saab, ja nii ei kujuta see endast uut abi.

(101)

ATP projektiga seoses märgib Nettbuss Sør AS, et see on osa Aust-Agderis sisse seatud olemasolevast abikavast, kuna ühtki uut lepingut ei sõlmitud ning Aust-Agder kasutas selle asemel olemasolevaid lepingupunkte, milles viidati muudatuste tegemisele veoteenuste osutamisse lepinguperioodil.

(102)

Isegi kui ALFA meetodit ja selle hilisemat indekseerimissüsteemi tuleks lugeda uuteks abimeetmeteks, väidab Nettbuss Sør AS riigiabi küsimuses, et hüvitis, mille ta Aust-Agderilt sai, kattis üksnes kulud ja äärmisel juhul väikese kasumi.

(103)

Esimese ja neljanda Altmarki tingimuse puhul nõustub Nettbuss Sør AS Norra ametiasutuste märkustega, mis on esitatud eespool.

(104)

Teise Altmarki tingimusega seoses rõhutab Nettbuss Sør AS asjaolu, et sõlmitud lepingud on nn netolepingud, mis tähendab seda, et need hõlmavad avaliku teenindamise kohustuse täitmise kulusid, sh väikest kasumit, pärast selliste kohustustega seotud tulu mahaarvamist.

(105)

Peale selle väidab Nettbuss Sør AS, et tegelik hüvitis, mille ta pärast läbirääkimisi tehtud kohanduste tulemusel ajavahemikul 2004–2008 sai, oli väiksem kui ALFA meetodi arvutuste kohane prognoos ning et alates 2009. aastast hüvitise lõpliku summa üle igal juhul enam läbirääkimisi ei peetud, vaid see indekseeriti allikate põhjal, mis on avalikult kättesaadavad.

(106)

Kolmanda Altmarki tingimuse kohaldamise kohta väidab Nettbuss Sør AS, et hüvitise vajalikku taset on keeruline hinnata, vaatlemata teenuseosutaja tegelikke tulemusi lepingu täitmisel, mille põhjal on ajavahemiku 2009–2011 kasumimarginaal olnud negatiivne või väike. Veel märgib Nettbuss Sør AS, et mõistliku kasumi kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta riskide jagamist lepingutes, eriti ajavahemikul 2009–2011, samuti asjaomaste lepingute liiki, st kas tegemist on netolepingu või brutolepinguga, ning ettevõtjate suurust ja eri tegevusvaldkondi. Nettbuss Sør AS väidab, et Norra ametiasutuste teatatud 3–5 % suurune kasum on küllaltki väike ja et selle puhul ei ole arvesse võetud bussiteenuste eri turusegmente. Nettbuss Sør ASi sõnul jääks turusegmendis, kus ta tegutseb, mõistlik tulumäär pigem vahemikku [7–13] %.

(107)

Juhtumi kokkusobivuse küsimuses leiab Nettbuss Sør AS, et kui ka järelevalveamet järeldab, et talle on antud iga-aastase hüvitise ja ATP projekti kaudu EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaselt majanduslik eelis, on see kokkusobiv EMP lepingu artikliga 49 ja kohaldatava määrusega (EMÜ) nr 1191/69. Nettbuss Sør ASi sõnul ei ole määrust (EÜ) nr 1370/2007 võimalik kohaldada, sest ALFA meetodi ja indekseerimisega viidi muudatused sisse vastavalt 2004. ja 2009. aastal ehk ajal, mil kõnealune määrus veel ei kehtinud.

(108)

Lisateabe kohta, mille Norra ametiasutused esitasid seoses kõrvalekalletega Nettbuss Sør ASi kilometraažis, väidab ettevõtja, et esitatud faktid on mõnevõrra valed ja eksitavad ning et nende puhul ei ole võetud arvesse asjaolu, et lõplik hüvitis määrati kindlaks ettevõtja ja Aust-Agderi maakonna vahel peetud läbirääkimistel ja et ALFA meetod oli Aust-Agderi jaoks vaid abivahend.

(109)

Need läbirääkimised hõlmasid ka tegelike veoteenuste (st läbitavate kilomeetrite arvu) kohandamist aasta jooksul, mis sõltus Aust-Agderi käsutuses olevast eelarvest ja transpordinõudlusest. Nii võis Aust-Agder tegevusaasta jooksul liine kaotada, vähendada või lisada, millega seoses tuli lepinguosalistel pidada antava hüvitise suuruse üle uusi läbirääkimisi. Tulenevalt ettevõtja tulemustest lepingu täitmisel tehti ka vedusid ja kulusid puudutavaid muudatusi. Seepärast võib maakonnale kulude arvutamiseks deklareeritud veoteenuseid, mis väljendub läbitud kilomeetrite arvus, käsitada Nettbuss Sør ASi sõnul lepinguosaliste vaheliste läbirääkimiste lähtepunktina, mitte aasta lõpus makstud hüvitise tegeliku alusena (44).

(110)

Edasi viitab Nettbuss Sør AS enda ja maakonna vahelistele konkreetsetele kokkulepetele ja läbirääkimistele, mille tulemusel tasakaalustas maakond Nettbuss Sør ASile 2010. aastal teostatud vedude hüvitamiseks tehtavad maksed. Eelkõige märgib ettevõtja, et 2010. aastal teostatud vedude eest makstud hüvitis oli 3,55 miljonit Norra krooni väiksem, sest seda summat kasutati selleks, et tasakaalustada järgnenud muudatused vedude plaanis (RTB uus sõidugraafik) ja võtta arvesse RTBga ühinemisest tulenevat tõhususe suurenemist.

(111)

Mis puudutab Nettbuss Sør ASi äritegevusega teenitud tulu ja asjaolu, et osa sellest tulust – nagu järelevalveamet on välja selgitanud – on tõepoolest arvesse võetud avaliku teenindamise lepingu alusel saadud tuludes, siis Nettbuss Sør AS leiab, et see ei toonud kaasa suuremat hüvitist kui see, mis oleks ette nähtud ALFA meetodiga. Otse vastupidi – kuna antava hüvitise arvutamisel arvestatakse maha kogu tulu (st nii avalike teenuste osutamisega kui ka äritegevusega teenitud tulu), on tulemus toonud Nettbuss Sør ASi jaoks kaasa väiksema hüvitise, hoolimata asjaolust, et avaliku teenindamise hüvitise kindlaksmääramisel aluseks võetud veod hõlmasid teatavatel kommertsliinidel pakutud teenuseid.

(112)

Nettbuss Sør AS tunnistab, et teatavaid vedusid (nt kiirbussiteenus, koolilaste transportimine ujumistundi ja tagasi ning Karjoleni liin) ei oleks pidanud tõepoolest deklareerima teostatud vedudena, mida võtta aluseks avaliku teenindamise hüvitise arvutamisel. Nende liinide kaasamine on aga toonud maakonnale kasu, sest see on tähendanud ettevõtja jaoks väiksemat hüvitist.

(113)

Lõpetuseks väidab Nettbuss Sør AS seoses koolipäevade arvuga, et Aust-Agderi esitatud näitajad, mille kohaselt ettevõtjale maksti hüvitist tavapärase kooliaasta 38,4 nädala asemel 51 nädala eest, ei ole õiged.

(114)

Ettevõtja Setesdal Bilruter L/L on nõus Norra ametiasutuste seisukohtadega. Ettevõtja leiab, et hüvitis ei kujuta endast riigiabi, sest neli Altmarki tingimust on täidetud.

(115)

Kui järelevalveamet peaks aga olema siiski seda meelt, et hüvitis kujutab endast riigiabi, väidab ettevõtja, et see on antud tervikuna olemasoleva abi süsteemi raames ja et abi on kokkusobiv EMP lepinguga selle artikli 49 ja määruse (EMÜ) nr 1191/69 alusel.

(116)

Ettevõtja toonitab eraldi asjaolu, et ALFA meetodi kasutuselevõtt ei toonud kaasa olulisi muudatusi hüvitamissüsteemis. Lisaks rõhutab ettevõtja, et ei ole õige, et indekseerimissüsteemi alusel kindlaks määratud hüvitis põhines läbirääkimistel, kuna maakond ja bussiettevõtjad vaatasid kuni 2009. aastani igal aastal läbi muudatused aasta jooksul teostatud vedudes, et saada ALFA meetodi rakendamiseks õiged andmed. Kuna muudatused vedudes olid aastate lõikes väikesed, olid väikesed ka muudatused hüvitises. Setesdal Bilruter L/L väidab, et ALFA meetodiga on välistatud bussiteenuste osutamise eest ülemäärase hüvitise maksmine ja et ALFA meetodi puhul ei võeta arvesse äritegevuse kulusid. Nii Birkeland Busser AS, Frolandsruta Frode Oland kui ka Telemark Bilruter AS on selle seisukohaga nõus.

(117)

Norra ametiasutused vastavad seoses kaebuse esitaja väitega, et kogu Nettbuss Sør ASile antud uut abi tuleb lugeda EMP lepinguga kokkusobimatuks ja see tuleb sisse nõuda, ning märgivad, et kaebuse esitaja ei ole käsitlenud uue või olemasoleva abi küsimust ega selgitanud seda, kuidas liigitada käesoleva juhtumi puhul ükskõik millist võimalikku abi (nt ALFA meetodi kasutuselevõtt 2004. aastal). Norra ametiasutused kinnitavad taas, et ALFA meetodi kasutuselevõtt ei ole toonud olemasolevasse abikavva ühtki olulist muudatust ja et kui Nettbuss Sør ASi juhtum kõrvale jätta, siis ei ole kindlaks tehtud ühtki ülemäärase hüvitise maksmist.

(118)

Seoses Nettbuss Sør ASi märkusega selle kohta, milline võiks olla bussivedude sektoris mõistlik kasum, rõhutavad Norra ametiasutused, et viitamine näitajale 3–5 % kui tavapärasele kasumile asjaomases sektoris ei tähenda seda, et suurem kasum (nt kasum [7–13] %, millele viitab Nettbuss Sør AS) kujutaks endast ülemäärase hüvitise andmist. Sellele avalikult kättesaadavale näitajale viidati vaid eesmärgiga näidata, et mingit ülemäärase hüvitise andmist ei olnud võimalik kindlaks teha.

(119)

Märkuste kohta, mille Nettbuss Sør AS esitas seoses Norra ametiasutuste esitatud lisateabega kõrvalekallete kohta Nettbuss Sør ASi vedude teostamisel, väitsid Norra ametiasutused, et ALFA meetodi rolli hüvitise arvutamisel ei saa vähendada asjaolu, et lõplik hüvitis põhines läbirääkimistel ning et vedudesse ja kuludesse tehti hiljem ka muudatusi. ALFA meetodil põhinevad kuluprognoosid olid väga tähtsad ja antud hüvitis ei erinenud kunagi palju ALFA meetodil saadud tulemustest. Ükskõik milliste muudatuste tegemine majandusaasta jooksul on transpordisektoris levinud tava ja seda võimalust on käsitletud ka transpordiettevõtjatega sõlmitud lepingute sätetes. Selliste muudatustega oleks pidanud igal juhul kaasnema kas antava hüvitise suurendamine (lisavedude korral) või vähendamine (vedude vähendamise korral). Ent neid ei oleks kunagi saanud käsitleda eraldi ja tasakaalustada hüvitise ALFA meetodi kohasel hindamisel arvessevõetavate ebaoluliste kuludega.

(120)

Norra ametiasutused väidavad, et ebaõigete tootmisnäitajate deklareerimisel on hüvitise arvutamise täpsusele otsene mõju ja et maakond tugines seega läbirääkimiste alustamisel ebaõigetele eeldustele.

(121)

Nad väidavad ka seda, et kuna antav hüvitis põhineb eelmise aasta vedudel, oleks igasugune ettevõtjapoolne vedude vähendamine pärast 2008. aasta augustit, pidanud kajastuma 2009. aasta eest antud hüvitises, kuid nii see ei olnud. Norra ametiasutuste väitel kehtib sama loogika ka ettevõtjale 2008. aasta eest antud 550 000 Norra krooni suuruse lisasumma puhul, sest 2008. aasta hüvitise aluseks olid 2007. aastast saadud ebaõiged näitajad. Kuna Nettbuss Sør ASiga sõlmitud leping on avalike teenuste osutamise kontsessioonileping, peaks äririsk jääma ettevõtja kanda.

(122)

Mis puudutab sõlmitud kokkuleppeid ja tehtud kohandusi seoses Nettbuss Sør ASi ja RTB lepingutega RTB uue sõidugraafiku jaoks – pidades silmas kõnealuse kahe ettevõtja käimasolevat ühinemisprotsessi –, on Norra ametiasutused seisukohal, et ülemäärane läbitud kilomeetrite arv deklareeriti Nettbuss Sør ASi ühepoolse otsuse tulemusel, et saada suuremat hüvitist kui ALFA meetodi alusel juba välja arvutatud ja teatavaks tehtud. Lepinguid oleks tulnud muuta hoopiski pärast ettevõttes toimunud muutusi, et kajastada kõiki neid kohandusi. Sellega seoses ei jaga Norra ametiasutused seisukohta, et maakond on andnud 3,55 miljonit Norra krooni vähem hüvitist 2008. ja 2009. aastal sõidugraafikus tehtud muudatustest tuleneva vedude vähenemise tõttu. Vastupidi – see hüvitise vähenemine on kooskõlas ALFA meetodi ja selle hilisema indekseerimissüsteemi loogikaga, kajastades väiksemat kilometraaži kui maakond algselt kavandas, kuna Nettbuss Sør AS võttis RTB puhul kasutusele uue sõidugraafiku.

(123)

Nettbuss Sør ASi äritegevusega saadud tulu küsimuses ei ole Norra ametiasutused nõus Nettbuss Sør ASi väidetega, et maakonda on krediteeritud tulu laekumiste poolelt, mis parandab vead kulude poolel. Eraldi raamatupidamisarvestuse puudumise tõttu on risk Nettbuss Sør ASi kanda ja ta ei saa lihtsalt väita, et ebaolulised tulud on maakonna hüvanguks maha arvatud, esitamata selle kohta tõendavaid dokumente. Peale selle ei ole Norra ametiasutuste sõnul esitatud ühtki tõendavat dokumenti, et oleks peetud eraldi arvestust ettevõtja äritegevuse ja avaliku teenuse osutamisega seotud tegevuse kulude kohta. Seda arvesse võttes on ka võimalik, et äritegevust on ristsubsideeritud avaliku teenuse osutamisega seotud tegevusest ja vastupidi.

(124)

Lõpetuseks väidavad Norra ametiasutused, et kõrvalekallete majanduslik mõju ajavahemikul 2004–2014 on hinnangute kohaselt 80 437 962 Norra krooni, arvestamata intressi ja liitintressi. Seda vastavalt uuringule, mille Norra ametiasutused palusid koostada ettevõtjal Asplan Viak AS, et hinnata ülemäärast hüvitist, mille maakond kõrvalekallete tõttu maksis.

(125)

Menetluse algatamise otsuses järeldas järelevalveamet, et Aust-Agderis oli liini- ja koolibussiteenuste jaoks olemas abikava, mis hõlmas 2004. aastale eelnenud ajavahemikku.

(126)

Silmas pidades menetluse algatamise otsuses väljendatud kahtlusi, vaadeldakse abi käesoleva hindamise käigus järgmist:

(127)

Menetluse algatamise otsuses kahtles järelevalveamet, kas ALFA meetod ja selle indekseerimissüsteem võib olla laadilt meede, mis ei kujuta endast abi andmist. Sellega seoses esitasid Norra ametiasutused ja huvitatud isikud teavet Altmarki tingimuste kohaldamise kohta.

(128)

Menetluse algatamise otsus ei kohusta järelevalveametit vaatlema käesoleva hindamise käigus abi laadi seoses ALFA meetodi ja selle indekseerimissüsteemiga. Seda, v.a ATP projektiga seotud abi, on juba hinnatud esialgse kontrollimise käigus, kus järeldati, et kohalike liini- ja koolibussiteenuste eest makstav avaliku teenindamise hüvitis kujutab endast vähemalt 2004. aastani olemasolevat abi ning et hinnata jääb tuleb vaid seda, kas seda olemasolevat abikava on oluliselt muudetud.

(129)

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud:

„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust“.

(130)

Järelevalveamet märgib, et nii kohaliku liini- kui ka koolibussiteenuste eest makstakse hüvitist Aust-Agderi eelarvest. EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamisel peetakse nii kohalikke kui ka piirkondlikke ametiasutusi riigiga samaväärseteks (45). Sellest tulenevalt on Aust-Agder võrdsustatud EMP riigiabieeskirjade kohaldamisel riigiga. Selle põhjal järeldab järelevalveamet, et hüvitamismeetme rahastamisel kasutatakse riigi ressursse.

(131)

Samad kaalutlused on asjakohased ka ATP projekti puhul, sest selle eest makstakse kommuunide ning Aust-Agderi ja Vest-Agderi maakonna eelarvest antavate toetustega. Seepärast leiab järelevalveamet, et kaasatud on riigi ressursid.

(132)

Nagu on sätestatud EMP lepingu artikli 61 lõikes 1, tuleb kindlaks teha ka see, kas viiele ettevõtjale antud avaliku teenindamise hüvitise ja ATP projektist toimunud rahastamisega anti teatud ettevõtjatele või teatud kaupade tootmiseks valikuline majanduslik eelis.

(133)

Käesoleva juhtumi puhul on abisaajad majandustegevusega tegelevad bussiettevõtjad, kes muu hulgas pakuvad hüvitise eest liini- ja koolibussiteenuseid (vt põhjendused 35–38). Seega on tegemist ettevõtjatega EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(134)

Hüvitamismeede hõlmab üksnes neid bussiettevõtjaid, kes pakuvad teenuseid Aust-Agderi maakonnas. Õigupoolest piirdutakse avaliku teenindamise hüvitise andmisel vaid põhjenduses 35 loetletud ettevõtjatega. Seepärast järeldab järelevalveamet, et avaliku teenindamise hüvitise andmine on valikuline.

(135)

Lisaks sellele puudutab 1 miljoni Norra krooni (alates 2010. aastast 2 miljoni Norra krooni ja alates 2011. aastast 1,5 miljoni Norra krooni) eraldamine ATP projektist ning avaliku teenuse liinidega nr 39 ja 40 seotud kulude vähendamine 2013. aastal, et rahastada lennujaamabussi ja vastavat ATP projektiga seotud tulu vähenemist, vaid Nettbuss Sør ASi. Seega on meede valikuline.

(136)

Et meede kujutaks endast riigiabi, peab see samuti andma eelise, millega vabastatakse ettevõtja kuludest, mida ettevõtja tavaliselt oma eelarvest maksab.

(137)

Seoses valikulise majandusliku eelise andmisega tuleneb Altmarki kohtuotsusest, et kui riiklikku meedet tuleb käsitada hüvitisena, mida makstakse abi saavatele ettevõtjatele avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks, ei ole see meede hõlmatud EMP lepingu artikli 61 lõikega 1. Euroopa Kohus (edaspidi „kohus“) on sedastanud Altmarki kohtuasjas, et avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest makstav hüvitis ei kujuta endast riigiabi, kui on täidetud neli kumulatiivset tingimust.

(138)

Järelevalveamet järeldas juba menetluse algatamise otsuses, et Altmarki tingimused ei olnud enne 2004. aastat kumulatiivselt täidetud (47).

(139)

Seda seisukohta ei ole vaidlustanud ei Norra ametiasutused ega ka ükski teine ametliku uurimismenetluse käigus tähelepanekuid esitanud isik. Seepärast jääb järelevalveamet menetluse algatamise otsuses esitatud põhjustel tehtud vastavate järelduste juurde.

(140)

Asjaomastele bussiettevõtjatele anti jätkuvalt avaliku teenindamise kohustus osutada Aust-Agderis kohalikke liini- ja koolibussiteenuseid.

(141)

Avaliku teenindamise kohustuse aluseks on 1) CTA ja CTR ning haridusseaduse sätted, milles kõigis on öeldud, et kontsessiooni andmisega kaasneb kohustus osutada kontsessioonis sätestatud transporditeenuseid; 2) ajaomastele ettevõtjatele antud kontsessioonid, mis hõlmavad kohalike liini- ja koolibussiteenuste osutamist Aust-Agderis; ning 3) Aust-Agderi ja ettevõtjate vahel sõlmitud konkreetsed lepingud.

(142)

Lisaks on asjaomastes lepingutes võimalik kindlaks teha teenuseosutajad, teenindamisperioodi kestus ja kohalikus võrgustikus ühistransporditeenuste pakkumises seisneva avaliku teenindamise kohustuse laad. Sellest tulenevalt järeldab järelevalveamet, et Altmarki kohtuotsuse esimene tingimus on täidetud.

(143)

Bussiettevõtjatele makstavat hüvitist ei ole kindlaks määratud avaliku hankemenetluse põhjal. Vastavalt järelevalveameti suunistele riigiabieeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest antava hüvitise suhtes on juhul, kui hanget ei korraldata, hüvitise jaoks parim võrdlusalus üldiselt tunnustatud turutingimustele vastav tasu, mida asjaomaste teenuste eest makstakse (48). Norra ametiasutused ei ole väitnud, et kõnealuse teenuse puhul on selline tasu olemas. Pigem märgivad nad, et Aust-Agderi hüvitamiskava põhines võrdlusanalüüsil, millega kanti hoolt selle eest, et antav hüvitis katab hästi korraldatud juhtimisega ettevõtja kulud. Seega peab komisjon uurima teist alternatiivi, mis on ette nähtud Altmarki neljanda tingimusega.

(144)

Esitatud teabe kohaselt võrdlesid Norra ametiasutused kõikide bussivedude sektori ettevõtjate kulustruktuure ja eraldasid 33 % kõige paremini korraldatud juhtimisega bussiettevõtjat, võttes aluseks keskmised tasemed (st kütusekulud, hoolduskulud, juhiga seotud kulud ja halduskulud). Ehkki see võib olla teiste ettevõtjatega võrreldes tõend headest tulemustest, ei saa seda võtta hästi korraldatud juhtimisega ja piisavate vahenditega ettevõtja keskmiste kulude aluseks.

(145)

Järelevalveameti suunistes riigiabieeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest antava hüvitise suhtes on öeldud, et „eesmärk on tagada, et võrdlusväärtuseks ei võetaks ebatõhusa ettevõtja suuri kulusid“. Järelevalveamet märgib, et ALFA meetodi ja selle indekseerimissüsteemi puhul ei ole üksikasjalikult kirjeldatud võrdlemisel arvesse võetavate ettevõtjate valimit. Seega – kuigi Norra ametiasutused on pidanud 67 % bussiettevõtjatest ebatõhusateks, ei vii see iseenesest järelduseni, et ülejäänud ettevõtjaid tuleks käsitada Altmarki tingimuste täitmise hindamisel hästi korraldatud juhtimisega ettevõtjatena. Puuduvad tõendid, et nende keskmised kulud kujutavad endast tõhusa ettevõtja kulusid. Norra ametiasutused ei ole esitanud selles küsimuses piisavat teavet.

(146)

Peale selle ei anna see tervikpilti hästi korraldatud juhtimise ja piisavate vahenditega representatiivse ettevõtja kulustruktuurist, sest suuremad kulud (nt suurem kütusetarbimine raskesti ligipääsetavates piirkondades) on hõlmamata. Samamoodi ei ole Norra ametiasutused esitanud ühtki analüütilist näitajat, mis oleks kajastanud tootlikkust (nt käibe suhe rakendatud kapitali, kogukulude suhe käibesse, käive töötaja kohta, lisaväärtus töötaja kohta või personalikulude ja lisaväärtuse suhe) või tarnete kvaliteeti (49). Seepärast ei ole järelevalveametil võimalik hinnata ühtki arvudes väljendatud eesmärki omakapitali tasuvuse või tootlikkuse suurenemise vaatenurgast.

(147)

Igal juhul võimaldab asjaolu, et lõplik hüvitis määratakse kindlaks läbirääkimiste põhjal, teha suvalisi kulukohandusi, mis ei saa kajastada tõhusa ettevõtja kulusid. Järelevalveamet märgib, et mõnel juhul on läbirääkimised viinud hüvitiseni, mis on ALFA meetodil saadud tulemusest väiksem. Teistel juhtudel on hüvitis olnud suurem. Igal juhul ei anna läbirääkimiste olemasolu lõpliku hüvitise arvutamiseks mingit teavet selle kohta, kas turul tegutsevaid ettevõtjaid saab pidada ilmtingimata hästi korraldatud juhtimisega ettevõtjateks.

(148)

Kuna maakond tegi aasta jooksul veoteenuste osutamises muudatusi, kaotades, vähendades või lisades liine, oli sel oluline mõju lepingute kulude poolele. Transpordiettevõtjatele pakuti sageli võimalust vähendada oma tegelike kulude katmiseks liiklust või maksti neile rohkem hüvitist, et nad saaksid jätkata teenuste pakkumist olemasoleval tasemel. Seega määrati antava hüvitise lõplik summa kindlaks pooltevahelistel läbirääkimistel.

(149)

Seepärast ei saa järelevalveamet järeldada, et antava hüvitise summa määrati kindlaks hästi korraldatud juhtimisega ja piisavate vahenditega ettevõtja kulude analüüsi põhjal.

(150)

Sellest tulenevalt järeldab järelevalveamet, et neljas Altmarki tingimus ei ole täidetud.

(151)

Kuna Altmarki kohtuotsuses sätestatud neli tingimust peavad olema täidetud kumulatiivselt, puudub vajadus uurida, kas ülejäänud kaks tingimust on täidetud.

(152)

Esitatud teabe põhjal järeldab järelevalveamet, et hüvitis, mida anti alates 2004. aastast kohalike liini- ja koolibussiteenuste osutamise kohustuse täitmise eest Aust-Agderis, ei vasta kõikidele Altmarki tingimustele. Seega on antud selle hüvitisega seda saavatele ettevõtjatele eelis EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(153)

Menetluse algatamise otsuses ei välistanud järelevalveamet võimalust (vt põhjendused 56–58), et ATP projektiga antakse Nettbuss Sør ASile majanduslik eelis, mida ta tavapärastes turutingimustes ei oleks tõenäoliselt saanud.

(154)

Viidates Altmarki tingimustele, märgib järelevalveamet, et ATP projekt on seotud liinidega, kus pakutakse avalikke veoteenuseid, ja seega kohaldatakse selle suhtes samu õigusnorme kui kohalike liini- ja koolibussiteenuste jaoks hüvitise andmisel. Seepärast võib öelda, et esimene Altmarki tingimus on täidetud. Ülejäänud Altmarki tingimuste kohaldamise kohta ei ole järelevalveamet saanud mingit lisateavet.

(155)

Kohaldades ex officio neljandat Altmarki tingimust, juhib järelevalveamet tähelepanu asjaolule, et Nettbuss Sør AS käitas ATP projekti raames kavandatud liine, ilma et oleks korraldatud avalikku hankemenetlust. Peale selle ei ole Norra ametiasutused esitanud mingit teavet näitamaks, et antud hüvitis põhineb keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimisega ja piisavate vahenditega ettevõtjate kulude analüüsil. Isegi kui põhjendustes 143–150 esitatud hinnangut tuleks kohaldada mutatis mutandis, oleks järeldus sama, st et neljas Altmarki tingimus ei ole täidetud.

(156)

Seepärast järeldab järelevalveamet, et busside väljumissageduse suurendamiseks liinil Lillesand–Kristiansand ja Kristiansand–Arendal antud iga-aastase summaga 800 000 Norra krooni (alates 2004. aastast), mida suurendati 2 miljoni Norra kroonini (alates 2010. aastast) ja vähendati taas 1,5 miljoni Norra kroonini (alates 2011. aastast), anti Nettbuss Sør ASile eelis.

(157)

Järelevalveamet peab uurima, kas vaidlustatud abimeetmed võivad mõjutada kaubandust ja moonutada konkurentsi (50).

(158)

Abisaajad konkureerivad teiste transpordiettevõtjatega turgudel, mis on avatud konkurentsile (51). Seega järeldab järelevalveamet, et iga-aastane hüvitis võis kahjustada konkurentsi, tugevdades asjaomastel turgudel abisaajate kaubanduslikku positsiooni.

(159)

Seoses kaubandusele avalduva mõjuga ja asjaoluga, et käesolev juhtum puudutab Aust-Agderi kohalikku liini- ja koolibussiteenuste turgu, tuletab järelevalveamet meelde, et Altmarki kohtuotsuses, mis oli samuti seotud piirkondlike bussiveoteenustega, on kohus sedastanud järgmist:

„Liikmesriikidevahelist kaubandust võib siiski kahjustada ka avalik-õiguslik toetus, mis on antud ainult kohalikke või piirkondlikke veoteenuseid osutavale ettevõtjale, kes ei osuta neid teenuseid väljaspool oma päritoluriiki. […] Asutamislepingu artikli 92 lõike 1 kohaldamise teine tingimus, mille kohaselt peab abi mõjutama liikmesriikidevahelist kaubandust, ei sõltu seega osutatud veoteenuse kohalikust või piirkondlikust laadist või asjassepuutuva tegevusvaldkonna olulisusest“ (52).

(160)

See tähendab, et isegi kui juhtum hõlmab vaid kohalikku või piirkondlikku bussitransporditurgu (Aust-Agder) – nagu see on käesoleva juhtumi puhul –, võivad ühele ettevõtjale sellisel turul antud riigi toetus mõjutada kaubandust lepinguosaliste vahel (53). Sellest tulenevalt leiab järelevalveamet, et iga-aastane hüvitis võis mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust.

(161)

Lisaks on järelevalveamet seisukohal, et samad kaalutlused on mutatis mutandis asjakohased nii koolitranspordiga seotud tegevuse (54) kui ka ATP projekti puhul.

(162)

Menetluse algatamise otsuses leidis järelevalveamet, et hüvitis, mille Aust-Agder andis enne 2004. aastat viiele bussiettevõtjale kohalike liini- ja koolibussiteenuste osutamise eest, kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(163)

Lisaks järeldab järelevalveamet, et ka hüvitis, mida Aust-Agder on andnud alates 2004. aastast kuni tänaseni viiele bussiettevõtjale kohalike liini- ja koolibussiteenuste osutamise eest, kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(164)

Viimasena järeldab järelevalveamet, et alates 2004. aastast ATP projekti alusel Nettbuss Sør ASile antud riigipoolne toetus kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(165)

Menetluse algatamise otsuses järeldas järelevalveamet, et kuni 2003. aasta lõpuni rakendati Aust-Agderis liini- ja koolibussiteenustele olemasolevat abikava.

(166)

Samas väljendas järelevalveamet kahtlust, kas hüvitis, mida Aust-Agderi maakond on andnud viiele bussiettevõtjale alates 2004. aastast kuni tänaseni kohaliku liini- ja koolibussiteenuste jaoks, ei ole mitte ALFA meetodi ja selle indekseerimissüsteemi kasutuselevõtu tulemusel oluliselt muutnud olemasolevat abikava.

(167)

Lisaks väljendas järelevalveamet kahtlust, et võimalik hüvitis kohaliku liini- ja koolibussiteenuste jaoks, mis ületas olemasoleva abikava alusel (kuni 2004. aastani või kuni tänaseni, kui ALFA meetodi ja selle indekseerimissüsteemi kasutuselevõtt ei muutnud abi laadi) lubatut, võib tähendada uue abi olemasolu.

(168)

Samuti väljendas järelevalveamet kahtlust selle suhtes, kas ATP projektiga seotud summad on seotud Aust-Agderi poolse hüvitise andmisega või kujutavad nad endast eraldi kava või on mõne sellise kava osa.

(169)

Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti c kohaselt on uus abi:

„kogu abi, see tähendab abikavad ja individuaalne abi, mis ei ole olemasolev abi, sealhulgas olemasoleva abi muudatused“.

(170)

Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti b alapunkti i kohaselt on olemasolev abi:

„igasugune abi, mis oli olemas enne EMP lepingu jõustumist asjaomastes EFTA riikides, see tähendab abikavad ja individuaalsed toetused, mis kehtisid enne ja mida rakendatakse ka pärast EMP lepingu jõustumist“

ja

„abi, mida peetakse olemasolevaks abiks, kuna on võimalik teha kindlaks, et selle kehtestamise ajal ei olnud see veel abi, vaid on muutunud selleks hiljem Euroopa Majanduspiirkonna arengu tõttu ja ilma et EFTA riik oleks seda muutnud“.

(171)

Kõigepealt selgitab järelevalveamet oma seisukohta seoses korraga, mida järgitakse EMP lepingu ning järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 kohaselt seoses meetmetega, mille puhul leitakse, et need kujutavad endast olemasolevat abi.

(172)

EMP lepingus on kindlaks määratud eri menetlused, sõltuvalt sellest, kas abi on olemasolev või uus. Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 1 alusel „kontrollib EFTA järelevalveamet koostöös EFTA riikidega pidevalt kõiki neis riikides eksisteerivaid abisüsteeme. Ta paneb riikidele ette sobivaid meetmeid, mis on vajalikud EMP lepingu järkjärguliseks arenguks või toimimiseks“. Seega võib olemasolevat abi nõuetekohaselt anda seni, kuni järelevalveamet ei ole leidnud, et see on kokkusobimatu EMP lepinguga (55).

(173)

Teiselt poolt on järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 2 lõikes 1 sätestatud, et kõnealune liikmesriik peab teatama „kõikidest uue abi andmise plaanidest komisjonile piisavalt aegsasti“. Seega tuleb järelevalveametit teavitada eelnevalt igasugusest uuest abist ja seda abi ei tohi anda ilma järelevalveameti lõpliku otsuseta.

(174)

Peale selle saab olemasoleva abi kohta teha otsuse, et see on kokkusobimatu, üksnes tulevikku silmas pidades. Seepärast on järelevalveametil „olemasoleva abi pideva kontrolli raames […] ainult õigus nõuda sellise abi lõpetamist või muutmist tema määratud tähtaja jooksul“ (56).

(175)

Nähes ette abi pideva kontrollimise ja jälgimise järelevalveameti poolt, on EMP lepingu eesmärk väljakujunenud kohtupraktika kohaselt see, „et abi võimalik ühisturuga kokkusobimatuks tunnistamine toimub Üldkohtu ja Euroopa Kohtu kontrolli alla kuuluva sobiva menetluse käigus, mille rakendamine on komisjoni ülesanne“ (57).

(176)

Seepärast järeldab järelevalveamet eespool märgitut arvesse võttes, et ta saab hinnata olemasoleva meetme kokkusobivust EMP lepinguga vaid järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklites 17–19 olemasoleva abi jaoks sätestatud korra alusel.

(177)

Allpool esitatud punktides analüüsitakse uue ja olemasoleva abi küsimust seose ALFA meetodi ja selle indekseerimissüsteemiga ning ATP projektiga.

(178)

Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti d kohaselt on abikava:

„mis tahes õigusakt, mille alusel võidakse ilma edasiste rakendusmeetmeteta anda individuaalset abi õigusaktis üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele, ja mis tahes õigusakt, mille alusel võidakse anda eriprojektiga sidumata abi ühele või mitmele ettevõtjale määramata ajaks ja/või määramata ulatuses“.

(179)

Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti e kohaselt on individuaalne abi:

„abi, mida ei anta abikava raames, ja abikava raames antav abi, millest tuleb teatada“.

(180)

Selline eristamine on eriti oluline olemasoleva abi kontekstis, sest järelevalve- ja kohtulepingu protokolliga nr 3 antakse järelevalveametile pädevus olemasolevate abisüsteemide pidevaks kontrollimiseks (58). Samamoodi kehtib järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa V peatükk ainult olemasolevate abikavade kohta (59).

(181)

Järelevalveamet esitas menetluse algatamise otsuses rohkem teavet olemasoleva abikava mõiste aluspõhimõtete kohta ja selle kohta, kuidas seda on tõlgendatud järelevalveameti enda ja Euroopa Komisjoni juhtumite menetlemise praktikas (60).

(182)

Järelevalveamet jõudis menetluse algatamise otsuses järeldusele, et abikava on olnud Aust-Agderis sisse seatud alates 1994. aastast (61). See abikava on ette nähtud CTA, CTRi ja haridusseaduse sätetega ja Aust-Agderi asjakohaste haldustavadega.

(183)

Järelevalveamet on täheldanud, et enne EMP lepingu jõustumist Norras 1. jaanuaril 1994 anti Aust-Agderis kohalike liinibussiteenuste osutamise eest hüvitist CTA ja CTRi (ja neile eelnenud asjakohaste õigusaktide) alusel. Lisaks anti enne EMP lepingu jõustumist kohalike koolibussiteenuste osutamise eest hüvitist haridusseaduse (ja sellele eelnenud asjakohaste õigusaktide) alusel.

(184)

Menetluse algatamise otsuses uuris järelevalveamet, kas õigusraamistik liini- ja koolibussiteenuste rahastamiseks Aust-Agderis vastab järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti d kolmele kriteeriumile: i) õigusakti alusel võidakse anda abi, ii) õigusakti puhul ei ole vaja edasisi rakendusmeetmeid ning iii) õigusaktis määratletakse üldiselt ja abstraktselt võimalikud abisaajad (62).

(185)

Mis puudutab ATP projekti, siis järelevalveamet menetluse algatamise otsuses siiski kahtles, kas see projekt on seotud Aust-Agderi poolse hüvitise andmisega või kas see kujutab endast eraldi kava või on mõne sellise kava osa.

(186)

Hoolimata asjaolust, et ATP projekti puhul on tegemist mitme eri kommuuni ning Vest-Agderi ja Aust-Agderi maakonna koostööga, ning sellest, et maksed on olnud pärit eri allikatest, jääb asjaomane tegevus Aust-Agderi kava kohaldamisalasse.

(187)

Järelevalveamet märgib, et ATP projektiga hõlmatud bussiliinid, st Kristiansand–Lillesand ja Kristiandsand–Arendal, mida on kirjeldatud põhjendustes 57 ja 58, on Aust-Agderi praeguse kava raames juba käigus.

(188)

ATP projekti kaudu toimunud vedude arvu suurendamine nendel liinidel hüvitati samade õigusnormide kohaselt kui kohalike liini- ja koolibussiteenuste osutamine.

(189)

Projekti raames lisandunud vedude eest makstava hüvitise arvutamisel lähtuti täpselt samadest põhimõtetest kui kohalike liini- ja koolibussiteenuste puhul, st avaliku teenuse hind, millest netolepingute puhul arvati maha piletitulu ja lisati mõistlik kasum.

(190)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldab järelevalveamet, et ATP projekt on osa kavast, mille puhul järelevalveamet oli menetluse algatamise otsuses juba leidnud, et see on olnud Aust-Agderis sisse seatud alates 1994. aastast.

(191)

Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti b alapunkti i kohaselt hõlmab olemasolev abi igasugust abi, mis oli olemas enne EMP lepingu jõustumist asjaomastes EFTA riikides, see tähendab abikavasid ja individuaalseid toetusi, mis kehtisid enne ja mida rakendatakse ka pärast EMP lepingu jõustumist.

(192)

Käesoleva juhtumi puhul on sätted, millega nähti ette abikava, kehtinud alates EMP lepingu jõustumisest Norras 1. jaanuaril 1994. Kuna kohaliku bussitranspordi turul oli tol kuupäeval juba mõningane konkurents, leiab järelevalveamet, et kohalike liini- ja koolibussiteenuste rahastamine CTA, CTRi ja haridusseaduse põhjal kujutab endast olemasolevat abikava, mis oli 1994. aasta jaanuaris juba olemas ja mida on kohaldatud ka pärast seda.

(193)

Kohus on öelnud Namuri kohtuotsuses järgmist:

„[…] uue abi tekkimise või olemasoleva abi muutmise kohta ei saa anda hinnangut abi ulatuse ega selle rahalise väärtuse põhjal ettevõtte tegevuse mis tahes ajahetkel, kui asjaomase abi andmise aluseks olid varasemad kohustuslikud sätted, mida ei ole muudetud. Kas abi võib käsitada uue abina või olemasoleva abi muutmisena, tuleb kindlaks teha uut abi käsitlevate sätete alusel“ (63).

(194)

Peale selle, nagu kohtujurist Trabucchi on märkinud oma ettepanekus Van der Hulsti kohtuasjas, on muudatused olulised, kui muudetud on kava põhielemente, näiteks eelise laadi, meetme eesmärki, õiguslikku alust, abisaajaid või rahastamisallikat (64). Sellised muudatused võivad mõjutada kõnealuse kava kokkusobivuse hindamist ja nendest tuleb teatada eraldi kui uuest abist, et hinnata nende kokkusobivust EMP lepinguga (65).

(195)

Abikavasse tehtud pelgalt vormilised või korralduslikku laadi muudatused ei tähenda, et olemasolev abi tuleks ümber liigitada uueks abiks (66).

(196)

Nagu eespool näidatud, on bussiveoteenuseid rahastatud Aust-Agderis abikava alusel, mis tugineb CTAle, CTRile, haridusseadusele ja Aust-Agderi haldustavadele. 2004. aastal võeti kasutusele ALFA meetod, mille põhjal sõlmiti ajavahemikuks 2004–2008 uued lepingud. Selle ALFA meetodi täiendamiseks võeti kasutusele uus indekseerimissüsteem, mille alusel sõlmiti samade ettevõtjatega ajavahemikuks 2009–2012 uued lepingud võimalusega pikendada neid lepinguid veel kuni neljaks aastaks (vt põhjendus 53). Küsimus on selles, kas ALFA meetodi ja selle hilisema indekseerimissüsteemi kasutuselevõttu saab pidada elementideks, mis muutsid olemasoleva abi uueks abiks.

(197)

Põhjendustes 46–50 kirjeldatud ALFA meetod on süsteem, mida kasutati bussitranspordiga seotud kulude arvutamiseks. Kõnealust meetodit täiendati indekseerimissüsteemiga, mida on kirjeldatud põhjendustes 51–53, võttes kasutusele mitu kuludega seotud näitajat, nagu kütusekulud või palgakulud, mille põhjal hüvitis indekseeriti.

(198)

Selle süsteemi kasutuselevõtt ei ole oluliselt muutnud õiguslikku alust ega hüvitise andmise eesmärki.

(199)

CTA, CTRi ja haridusseaduse sätteid ning haldustavasid on tõlgendatud ja kohaldatud ühtemoodi. Need sätted ja tavad on püsinud muutumatutena kogu asjaomase ajavahemiku vältel, st isegi enne EMP lepingu jõustumist.

(200)

Eesmärk on alati olnud maksta transpordiettevõtjatele hüvitist teenuste eest (nt kohalikud liini- ja koolibussiteenused), mis Aust-Agderi maakonnal on kavas sisse seada või säilitada.

(201)

Antud hüvitis on alati katnud avaliku teenuse kulud, millest on netolepingute puhul maha arvatud piletitulu ja millele on lisatud mõistlik kasum. Lubatud ei ole anda hüvitist, mis jääb väljapoole eespool nimetatud õigusnorme ja haldustavasid.

(202)

Riigiabi seisukohast ei ole ALFA meetod toonud seoses kavva kaasatud abisaajatega kaasa mingit olulist muudatust. Seda kohaldati ja kohaldatakse jätkuvalt kõikide kontsessionääride suhtes, kellele on antud ülesanne osutada Aust-Agderis kohalikke liini- ja koolibussiteenuseid. Kõige tähtsam on see, et süsteem ei muuda abisaajate kavakohast õigust saada abi. Seega kava ses suhtes ei laiendatud.

(203)

ALFA meetodi ja indekseerimise kasutuselevõtu eesmärk oli lihtsalt mõõta täpsemalt transporditeenuste kulusid, mille alusel antakse hüvitist. Antava hüvitise suurus põhines kogu asjaomase ajavahemiku vältel samadel teguritel: bussiteenuste osutamise kulud, alltöövõtjate kulud, piletitulu jne. Seega tagati ALFA meetodi ja indekseerimisega parem mehhanism kava alusel hüvitise andmiseks samadele abisaajatele ja sama õigusliku aluse põhjal.

(204)

Seepärast järeldab järelevalveamet, et ALFA meetod ja indekseerimine ei ole oluliselt muutnud olemasolevat abikava.

(205)

Samamoodi võib öelda, et ka ATP projektiga ette nähtud vedude hulga suurendamine liinidel Lillesand–Kristiansand ja Kristiansand–Arendal ei ole kava oluliselt muutnud. ATP projekti eesmärk oli pelgalt suurendada Nettbuss Sør ASi tegevust samade kontsessioonilepingute alusel.

(206)

Muudatused tehti juba käigus olevatesse liinidesse, muutmata sealjuures õigusaktidega sisse seatud abikava. Seetõttu ei kujuta vedude hulga suurendamine ATP projekti raames endast kava muutmist, mille tulemusel tuleks uue tegevuse jaoks antavat abi lugeda uueks abiks.

(207)

Lisaks on ATP projekti alusel tehtud maksed kooskõlas kava alusel kehtestatud hüvitamispõhimõttega, kattes avaliku teenuse osutamise kulud, millest on netolepingute puhul maha arvatud piletitulu ja millele on lisatud mõistlik kasum.

(208)

Kava ei ole oluliselt muutnud ka asjaolu, et hüvitist maksvate või selle maksmises osalevate avaliku sektori üksuste koosseis, mida on nimetatud põhjenduses 58, erines olemasolevas abikavas ette nähtud koosseisust. Teenused, mille eest hüvitist maksti, kuulusid kõnealuse kava kohaldamisalasse ning maksed tehti olenemata nende päritolust kooskõlas kava suhtes kohaldatavate õigusnormide ja finantseeskirjadega.

(209)

Eespool nimetatud muudatused, mis kaasnesid ATP projektiga, ei sea kahtluse alla, et kava on oma olemuselt olemasolev abikava. Seepärast järeldab järelevalveamet, et ATP projekt ei ole olemasolevat abikava oluliselt muutnud.

(210)

Järelevalveamet järeldab, et Aus-Agderis on sisse seatud abikava, mille aluseks on CTA, CTR, haridusseadus ja haldustavad. Järelevalveamet leiab, et kõnealuse kava puhul on tegemist olemasoleva abikavaga, sest ALFA meetodi ja indekseerimise kohaldamisega ega ATP projektiga ette nähtud vedude hulga suurendamisega olemasolevatel bussiliinidel ei tehtud kavva olulisi muudatusi.

(211)

Järelevalve- ja kohtulepingu protokolliga nr 3 antakse järelevalveametile õigus olemasolevaid abisüsteeme pidevalt kontrollida (67). Abi suhtes tuleks kohaldada järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklite 17–19 sätete kohaselt asjakohaseid meetmeid – eesmärgiga abikava kohaldamine lõpetada või abikava muuta – siiski vaid juhul, kui olemasolev abi leitakse olevat EMP lepinguga kokkusobimatu.

(212)

Neil asjaoludel ei leia järelevalveamet, et ta peaks kohaldama praeguses olukorras Norra Kuningriigi suhtes asjakohaseid meetmeid seoses olemasolevasse abikavasse tulevikus tehtavate muudatustega. Sellega seoses märgib järelevalveamet järgmist.

(213)

Esiteks võtab järelevalveamet arvesse asjaolu, et kontsessioonileping Nettbuss Sør ASiga on juba lõppenud. Seetõttu ei ole olemasoleva abikava kokkusobivuse hindamine seoses Nettbuss Sør ASiga enam põhjendatud.

(214)

Teiseks ei ole järelevalveamet täheldanud, et ükski põhjenduses 35 nimetatud teine transpordiettevõtja, kelle leping Aust-Agderiga endiselt kehtib, oleks tundnud seoses kava kohaldamisega muret konkurentsiõiguse järgimise pärast. Järelevalveamet leiab, et nende transpordiettevõtjate puhul on kohaldatud ALFA meetodit nõuetekohaselt, võttes kooskõlas EMP lepingu artikliga 49 ja määruse (EMÜ) nr 1191/69 või (EÜ) nr 1370/2007 sätetega arvesse üksnes avalike teenustega seotud kulusid ja tulusid.

(215)

Kolmandaks võtab järelevalveamet arvesse pooleliolevaid rikkumismenetlusi, mis ta on Norra suhtes seoses EMP riigihanke-eeskirjade väidetava rikkumisega algatanud. 12. oktoobril 2011 saatis järelevalveamet Norrale ametliku kirja seoses sellega, et Aust-Agderil lubati sõlmida ja pikendada bussitranspordi kontsessiooni ilma hankemenetluseta, millega jäeti järgimata EMP lepingu artiklites 4 ja 48 sätestatud mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõte. Samadel alustel esitas järelevalveamet 22. juunil 2012 Norrale põhjendatud arvamuse. Selle kohtueelse menetluse eesmärk on anda asjaomasele EFTA riigile võimalus ühelt poolt täita oma EMP õiguse kohaseid kohustusi ja teiselt poolt kasutada oma õigust kaitsta end järelevalveameti esitatud vastuväidete eest. Norra ametiasutused on sellega seoses otsustanud vastu võtta siseriikliku õigusakti, et vältida edasisi EMP riigihanke-eeskirjade rikkumisi transpordisektori kontsessioonide valdkonnas.

(216)

Neid tegureid arvesse võttes kasutab järelevalveamet oma järelevalvealast kaalutlusõigust ja leiab, nagu eespool märgitud, et praegu ei ole vajadust võtta järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklites 17–19 sätestatud asjakohaseid meetmeid.

(217)

Lisaks lõpetab järelevalveamet seoses Aust-Agderi olemasoleva abikavaga võimaliku uue abi ametliku uurimise. Tulenevalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikest 1 jätkab järelevalveamet kuni kava aegumiseni sellegipoolest kava pidevat kontrollimist ja selle kohaldamise jälgimist.

(218)

Vastavalt kohtupraktikale (68) tuleb seoses olemasoleva abiga uurida ülemäärase hüvitise maksmist kõigepealt abikava valguses. Kui olemasolev abikava võimaldab oma ülesehituse tõttu või muul viisil maksta ülemäärast hüvitist, tuleb ülemääraseid summasid käsitada olemasoleva abina ja seega tuleb nende suhtes kohaldada järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklites 17–19 sätestatud asjakohaseid meetmeid.

(219)

Kui aga ülemäärast hüvitist makstakse abisaajale väljaspool olemasoleva abikava kohaldamisala, tuleb ülemääraseid summasid käsitleda uue abi menetluse alusel.

(220)

Sellest järeldub, et vaid olemasoleva abikava alusel tehtud makseid võib käsitada selle kava alusel välja makstud olemasoleva abina. Ja vastupidi – makseid, mis ületavad tegelikult kantud kahju ja mis on tehtud väljaspool abikava kohaldamisala, tuleb käsitada uue abina (69).

(221)

Menetluse algatamise otsuses väljendas järelevalveamet kahtlusi seoses Aust-Agderis kohalike liini- ja koolibussiteenuste pakkujatele antud võimaliku uue abiga, mida ei eraldatud alates 1994. aastast olemas oleva abikava põhjal.

(222)

Aust-Agderi olemasoleva abikava alusel nähti kohalike liini- ja koolibussiteenuste jaoks ette hüvitis juba enne EMP lepingu jõustumist Norras 1. jaanuaril 1994. Neid teenuseid pakuvad järgmised veoettevõtjad: Birkeland Busser AS, Frolandsruta Frode Oland, Høyvågruta AS, Nettbuss Sør AS, RTB, L/L Setesdal Bilruter ja Telemark Bilruter. Alates 2009. aastast ning pärast Nettbuss Sør ASi ühinemist ettevõtjatega Høyvågruta AS ja RTB, jäi Aust-Agderi lepingute alusel veoteenuseid pakkuma viis ettevõtjat. Kontsessioonileping Nettbuss Sør ASiga lõppes 31. detsembril 2014. Praegu pakub olemasoleva abikava alusel asjaomaseid teenuseid vaid neli veoettevõtjat. Nende kontsessioonilepingud lõpevad 31. detsembril 2016.

(223)

Järelevalveamet märgib, et EFTA riikidel on üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlemisel ulatuslik kaalutlusõigus, mis kehtib ka selliste teenuste osutamise tingimuste, sh teenuste kulude ja tulude hindamise ning asjakohase kulude ja tulude jaotumise meetodi kindlaksmääramisel ettevõtjate puhul, kes tegelevad ka äritegevusega. Järelevalveametil on õigus teostada sellega seoses kontrolli vaid ilmse vea esinemise korral (70).

(224)

Käesoleva juhtumi puhul on Norra ametiasutused määratlenud Aust-Agderis osutatavad kohalikud liini- ja koolibussiteenused vastavalt CTA, CTRi ja haridusseaduse sätetele ning haldustavadele kui üldist majandushuvi pakkuvad teenused. Järelevalveamet on olnud selle määratlusega nõus ja on nüüd ka järeldanud, et Aust-Agderi abikava puhul on tegemist olemasoleva abikavaga.

(225)

Olemasoleva abikava kohased õigusnormid lubavad katta hüvitisega Aust-Agderi kohalike liini- ja koolibussiteenuste kulud (millest on netolepingute puhul maha arvatud piletitulu) ja mõistliku kasumi.

(226)

Seepärast saavad Aust-Agderi olemasoleva abikava osaks olla vaid nimetatud teenuste osutamise eest makstavad hüvitised, sh hüvitised, mis ületavad tegelikult kantud kahju, kui need jäävad kõnealuse kava kohaldamisalasse (71).

(227)

Käesoleva juhtumi puhul ei saa seoses järgmiste maksetega tugineda kava õigusnormidele ja haldustavadele:

(228)

Selliste maksete tegemisega riigi ressurssidest antakse, nagu on kirjeldatud eespool, transpordiettevõtjatele valikuline eelis, mis ei saa olla hõlmatud Aust-Agderi olemasoleva abikava sätete ja haldustavadega, sest need maksed on seotud teenustega, mida turul juba osutatakse, või transporditeenustega, mis ei ole määratletud teenustena, mille eest on õigus saada avaliku teenindamise hüvitist, või olukordadega, mis ületavad algselt kavandatud abikava piire. Viimati nimetatut arvesse võttes ei saa hüvitise maksmist avaliku teenuse eest, mida enam ei eksisteeri, käsitada kava käsitlevate sätete kohaselt tehtud maksena, sest sellised teenused ei ole enam kõnealuse kavaga hõlmatud.

(229)

Lisaks tundub, et nende maksetega, mida ei tehtud kava alusel, kaeti kulud, mille oleksid pidanud kandma transpordiettevõtjad ise, ja kulud, mida ei olnud isegi tekkinud. Seetõttu kujutavad sellised maksed endast omamoodi tegevusabi, mis kahjustab konkurentsi ja mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.

(230)

Sellega seoses on järelevalveamet hinnanud teavet, mille Norra ametiasutused esitasid kõikide Aust-Agderis kohalike liini- ja koolibussiteenuste pakkumisega seotud transpordiettevõtjate eri tegevuse kohta.

(231)

Norra ametiasutused on väitnud, et kui Nettbuss Sør AS kõrvale jätta, on hüvitise arvutamise viisiga – võttes arvesse, et saadud tulu vastas transporditeenuste osutamise hinnangulistele kuludele – olnud tagatud see, et bussiettevõtjatele on makstud hüvitist üksnes avalike teenuste eest.

(232)

2004. aasta eelse ajavahemiku kohta ei ole järelevalveamet teinud Norra ametiasutuste esitatud teabe põhjal kindlaks ühtki makset, mida saaks lugeda väljapoole olemasoleva abikava kohaldamisala jäävaks makseks.

(233)

Seoses 2004. aastale järgnenud ajavahemikuga ja ALFA meetodi (ja alates 2009. aastast selle indekseerimissüsteemi) kasutuselevõtuga märgib järelevalveamet, et Nettbuss Sør ASile tehti teatavad maksed tõepoolest väljaspool olemasolevat abikava.

(234)

Järelevalveamet ei ole kindlaks teinud, et selliseid makseid oleks tehtud Aust-Agderis pärast 2004. aastat veel mõnele teisele transpordiettevõtjale.

(235)

Ettevõtja võttis 2009. aastal kasutusele eraldi raamatupidamisarvestuse, tehes vahet avalikel teenustel ja äritegevusel.

(236)

Nagu Norra ametiasutused on väitnud, on ALFA meetod eelkõige kulupõhine mudel ja see on olnud usaldusel põhinev süsteem. Nettbuss Sør AS esitas enne igat tegevusaastat avalike teenustega seotud hinnangulised kulud ja tulud. Aust-Agder eeldas, et ettevõtja on nõuetekohaselt jaotanud tulud avalike ja äriliste teenuste vahel. Nagu Norra ametiasutused tunnistavad, tundub hiljuti saadud teabe põhjal, et nii see ei olnud.

(237)

Nagu on märgitud põhjendustes 93 ja 94, nähtub teabest, mille Norra ametiasutused esitasid Nettbuss Sør ASi osutatud veoteenuste kohta, et nende deklareerimisel kalduti kõrvale sellest, mida oleks tulnud deklareerida vedudena avaliku teenuse osutamise eest hüvitise saamiseks.

(238)

Vedude kohta esitatud tabelite põhjal on Nettbuss Sør ASile makstud otsest hüvitist ka ettevõtte äritegevuse eest. Näiteks on tabelitest näha, et Nettbuss Sør AS on saanud hüvitist öiste bussiveoteenuste eest, ehkki need on osa ettevõtja äritegevusest. Nettbuss Sør AS ei ole vastu vaielnud tõsiasjale, et neid kommertsliine on ALFA meetodi kohasel hüvitise arvutamisel tõepoolest arvesse võetud.

(239)

Esitatud teabest ilmnes ka see, et Aust-Agder jätkas mõne liini puhul (nt Grimstad–Heggedalen ja Heggedalen–Grimstad) avaliku teenindamise hüvitise maksmist, ehkki need liinid ei olnud enam käigus.

(240)

Lisaks märgib järelevalveamet, et avaliku teenindamise hüvitist on makstud liinide puhul, mis ei ole avaliku teenindamise lepingu osa (nt liinid Kilsund–Kitron, Tangen Hisøy–Kitron, Tangen Hisøy–Kilsund ja Kristiansandist Oslosse suunduva kiirbussi sørlandsekspressen ilma reisijateta sõit esimesse peatusesse).

(241)

Sellest tulenevalt ei ole eespool nimetatud hüvitised tegevuse eest, mis on kantud valesti või ekslikult vedude tabelitesse, mille suhtes on rakendatud ALFA meetodit, antud Aust-Agderi olemasoleva abikava õigusnormide ja haldustavade põhjal.

(242)

Allpool esitatud tabelis on kokku võetud deklareeritud veod, kogukulud, kõrvalekalletest tingitud kohandused ning vedude ja kuluerinevused, nagu need on ALFA meetodi tabeleid ja indekseerimist kasutades välja arvutanud Asplan Viak (72).

Tabel 2

Vedude ja kuluerinevused ajavahemikul 2004–2014

(243)

Norra ametiasutused on teatanud vedudega seotud kõrvalekalletest ka hästi määratletud avaliku teenindamise kohustuste puhul. Järelevalveamet hindab, kas need kõrvalekalded jäävad olemasoleva abikava raamesse.

(244)

Järelevalveamet märgib, et eespool esitatud tabel hõlmab koos põhjenduses 96 esitatud tabeliga 1 vedude kõrvalekallete osana koolibussiteenustega seotud juhtumeid. Nagu Norra ametiasutused on teatanud seoses koolilaste transportimisega ujumistundi ja tagasi ning eribussiliiniga, tundub, et Nettbuss Sør AS on saanud hüvitist samal ajal kahest eri allikast, st Aust-Agderi maakonnalt ja kommuunidelt (74).

(245)

Peale selle on seoses kooliaastate ja kooliaastate dubleerimisega ning samuti koolibussiteenustega teatatud, et Nettbuss Sør AS on saanud aasta jooksul hüvitist ettenähtust pikema aja jooksul, st 38 koolinädala (192 koolipäeva) asemel 51 koolinädala (255 koolipäeva) eest.

(246)

Lisaks on Norra ametiasutused väitnud, et mõnda liini, kus pakutakse avalikku teenust (konkreetseid näiteid ei ole esitatud), on lühendatud maakonna nõusolekuta ja ilma et seda oleks kajastatud hüvitise andmisel aluseks võetavates vedusid käsitlevates tabelites. Järelevalveamet on seisukohal, et need kõrvalekalded vedudes on seotud transporditeenustega, mille jaoks on antud hüvitist olemasoleva abikava alusel. Seega ei saa öelda, et see väidetav ülemäärane hüvitis kujutab endast uut abi, mis on antud väljaspool abikava piire. Pelgalt asjaolu, et abikava on halvasti kavandatud, võimaldades anda hüvitist, mis ületab tegelikult kantud kahju, ent jääb abikava raamesse, ei muuda seda ülemäärast hüvitist uueks abiks. Seega jäävad need ülemäärased hüvitised olemasoleva abikava sisse.

(247)

Viimase punktina märgib järelevalveamet seoses ATP projekti lõimitud Nettbuss Sør ASi lennujaamabussiteenusega, mida on käsitletud põhjendustes 56–62, et vähendades avaliku teenuse liinide 39 ja 40 käitamise kulusid, on Aust-Agder Norra ametiasutuste väitel võimaldanud ettevõtjale otsest kulude kokkuhoidu hinnangulises summas 1 020 000 miljonit Norra krooni, tänu millele sai Nettbuss Sør ASi säilitada oma lennujaamabussiteenuse.

(248)

Eespool nimetatud summa oli algselt osa üldisest hüvitisest, mis anti Nettbuss Sør ASile avaliku transporditeenuse osutamise kohustuse täitmise eest Aust-Agderis. Kuna alates 2013. aasta oktoobrist kuni 20. jaanuarini 2014 seda kohustust (st liine 39 ja 40) ei olnud, oleks hinnanguline summa 1 020 000 Norra krooni tulnud Nettbuss Sør ASile makstavast iga-aastasest üldisest hüvitisest maha arvata. Kõnealuse summa üldisest hüvitisest maha arvamata jätmine ja selle kasutamine hoopiski äritegevuse hüvanguks kujutab endast ülemäärast hüvitist, mis maksti väljaspool olemasolevat abikava. Seega käsitatakse seda uue abina, mis kujutab endast tegevusabi.

(249)

Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 on sätestatud, et „EFTA järelevalveametit tuleb teavitada kõikidest plaanidest abi määramise või muutmise kohta piisavalt aegsasti, et ta võiks avaldada oma arvamuse. Asjaomane riik ei tohi oma kavandatud meedet jõustada enne lõpliku otsuse tegemist“.

(250)

Jättes eespool kindlaks tehtud abimeetmetest teatamata, on Norra ametiasutused jätnud täitmata teavitamisnõude. Abimeetmete rakendamisega on jäänud järgimata ka rakendamiskeeld.

(251)

Seega järeldab järelevalveamet, et Norra ametiasutused ei ole täitnud järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohaseid kohustusi.

(252)

Järelevalveamet on uurinud, kas kõnealuseid abimeetmeid võib pidada kokkusobivaks EMP lepinguga. Nagu eespool kirjeldatud, rahastati abiga teenuseid, mida turul juba osutati, või transporditeenuseid, mis ei ole määratletud Aust-Agderi olemasolevat abikava reguleerivate õigusnormide alusel teenustena, mille eest tuleks maksta avaliku teenindamise hüvitist, või transporditeenuseid, mida enam ei osutatud. See rahastamine kujutab endast tegevusabi, mis vähendavad Nettbuss Sør ASi jooksvaid kulusid.

(253)

Norra ametiasutused ei ole esitanud ühtki põhjust, mis annaks aluse lugeda sellist abi EMP lepinguga kokkusobivaks. Vastupidi – nad on ise teatanud, et vedude kõrvalekalded ei ole osa olemasolevast kavast, mille alusel oli Nettbuss Sør ASil õigus saada avaliku teenindamise hüvitist.

(254)

Nettbuss Sør AS väidab, et pärast konkreetseid kokkuleppeid ja läbirääkimisi, millele on osutatud põhjendustes 109 ja 110, ei ole tegelikult ülemäärast hüvitist makstud, kuivõrd vead, mis tehti avaliku teenindamise hüvitise saamiseks tootmiskulude deklareerimisel, ja kohandused, mis tehti tootmiskavva, on n-ö parandatud Nettbuss Sør ASile makstava hüvitise tasakaalustamisega. Samuti – kuna hüvitise arvutamiseks kasutatavatesse tabelitesse olid kantud ka teatavate kommertsliinide veod – on teenitud äritulu hüvitise arvutamisel maha arvatud, nagu on märgitud põhjenduses 111. Veel väidab Nettbuss Sør AS, et tegelikult antud hüvitis oli väiksem kui hüvitis, mis oleks ette nähtud ALFA meetodiga.

(255)

Seoses Nettbuss Sør ASi väidetega olgu öeldud, et ALFA meetod, nagu on märgitud põhjenduses 48, sisaldab bussiteenuste normaliseeritud kulude arvutamiseks selliseid põhielemente nagu i) teostatud vedude arvutamine, võttes aluseks kilomeetrite arvu tegevusperioodi jooksul ühe sõiduki kohta; ii) kulude arvutamine, võttes aluseks ühikukulud, mis korrutatakse kilomeetrite arvuga sõiduki kohta; iii) tulude arvutamine tegevusperioodi jooksul. Samuti kohandatakse järgmise aasta hinnangulist tulu, võttes arvesse bussiettevõtjate asjaomase aasta tulu ja kõiki hinnatõuse, mida Aust-Agder on järgmiseks aastaks kavandanud. Seejärel lahutatakse see tulu antavast toetusest.

(256)

On siiski ilmne, et käesoleva juhtumi puhul võeti Nettbuss Sør ASile makstava avaliku teenindamise hüvitise arvutamisel ALFA meetodi abil arvesse tegevust, mis ei olnud hõlmatud avaliku teenindamise kohustusega, või muud tegevust, mille puhul ei olnud üldse õigust saada olemasoleva abikava alusel avaliku teenindamise hüvitist. Samuti ei ole Norra ametiasutused suutnud pärast 2004. aastat kindlaks määrata ja dokumenteerida seda, mis liiki tootmiskulude katmiseks tuleks avaliku teenindamise hüvitist anda ja milline on asjaomane maha arvatav tulu. Seetõttu ei ole järelevalveametil võimalik esitatud teabe põhjal kindlaks teha avaliku teenindamisega seotud kulude ja vastavate tulude vahet (75). See on iseenesest tõend selle kohta, et maksed, mis tehti väljaspool ALFA meetodi alusel arvutatud summasid, kujutavad endast uut abi, millega antakse transpordiettevõtjale põhjendamatu eelis.

(257)

Väide, et Nettbuss Sør ASile makstava hüvitise kohandamiseks on peetud läbirääkimisi ja sõlmitud kokkulepped, mille tulemusena oli hüvitis Nettbuss Sør ASi väitel väiksem kui ALFA meetodi kohaselt arvutatud hüvitis, ei too vaidlusaluseid meetmeid EMP lepingu artikli 49 ja transpordimääruste kohaldamisalasse. Lisaks ei korva see vigu, mis sattusid vedusid kajastavatesse tabelitesse, mille põhjal arvutati välja antav hüvitis.

(258)

ALFA meetod (ja alates 2009. aastast selle indekseerimissüsteem) võeti kasutusele selleks, et arvutada välja olemasoleva abikava alusel antav hüvitis. Käesoleva juhtumi puhul aga kohaldati seda meetodit ekslikult ka selliste Nettbuss Sør ASi vedude suhtes, mille Norra ametiasutused oleksid pidanud avaliku teenindamise hüvitise arvutamisel kõrvale jätma. Olemata Aust-Agderi olemasoleva abikava osa, kujutab viimati nimetatud hüvitis endast uut abi, mida ei antud kava alusel ja mida järelevalveamet hindab eraldi. Pidades silmas riigiabi hindamist, mida järelevalveamet teostab seoses maksetega, mis Nettbuss Sør AS sai väljaspool olemasolevat abikava ajavahemikul 2004–2014, on Nettbuss Sør ASi püüdlused tekitada nende kahe eraldi abimenetluse vahel seos asjatud.

(259)

Mis puudutab tulude laekumist, siis ei saa järelevalveamet samamoodi nõustuda Nettbuss Sør ASi arutluskäiguga, et kuna hüvitise arvutamisel ALFA meetodiga – nagu Nettbuss Sør AS tunnistab – võeti arvesse ka teatavaid kommertsvedusid, on äritulud toonud ALFA meetodi rakendamisel kaasa tegelikult antud hüvitise vastava vähenemise.

(260)

Nettbuss Sør AS on esitanud ülevaatliku tabeli äritulude kohta, mis arvati maha hüvitise arvutamisel ajavahemikuks 2007–2010. Ehkki selles tabelis on näha äritulud, mis on tõepoolest antava hüvitise arvutamisel maha arvatud, leiab järelevalveamet, et need tulud ei oleks üldse pidanud olema ALFA meetodi osa, sest see meetod on kavandatud selleks, et võtta arvesse kulusid ja tulusid, mis on seotud üksnes avaliku teenuse osutamisega. Nagu ka eespool öeldud, ei too see vaidlustatud meetmeid kokkusobivuse seisukohast EMP lepingu artikli 49 ja transpordimääruste kohaldamisalasse ning pidades silmas riigiabi hindamist, mida järelevalveamet teostab seoses maksetega, mis Nettbuss Sør AS sai väljaspool olemasolevat abikava ajavahemikul 2004–2014, on asjatu püüda tekitada nende kahe abimenetluse vahele seost,

(261)

Sellega seoses ei ole järelevalveametil võimalik hinnata Nettbuss Sør ASi ja maakonna vahel abikava alusel maksmisele kuuluvate tegelike abisummade üle toimuva vaidluse asjaolusid, sest eelkõige ei ole võimalik kahtlusteta kindlaks teha, et ükskõik milline abi, mis Nettbuss Sør ASile väljaspool olemasoleva abikava kohaldamisala maksti, on tõepoolest maakonnale täielikult või osaliselt tagasi makstud.

(262)

Kuna uue abiga hõlmatud tegevus ei ole seotud transpordiettevõtjale määratud avaliku teenindamise kohustustega, ei ole EMP lepingu artikkel 49 ning määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja/või (EÜ) nr 1370/2007 kohaldatavad.

(263)

EMP lepingu artikli 61 lõikes 2 sätestatud erandid, mis käsitlevad üksiktarbijatele antavat sotsiaalabi, loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antavat abi ning Saksamaa Liitvabariigi teatud piirkondade majandusele antavat abi, ei ole käesoleval juhul kohaldatavad.

(264)

Samuti ei ole kohaldatav artikli 61 lõike 3 punktis a sätestatud erand, millega on lubatud anda abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus, kuna abimeetmed ei sõltu teatavat liiki tegevuse elluviimisest konkreetsetes piirkondades.

(265)

Samamoodi ei saa makseid, mille Nettbuss Sør AS sai väljaspool olemasolevat abikava ajavahemikul 2004–2014, pidada abiks, mis aitab ellu viia üleeuroopalist huvi pakkuvat projekti või kõrvaldada Norra majanduses tõsist häiret, nagu on sätestatud EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis b.

(266)

Makseid, mille Nettbuss Sør AS sai väljaspool olemasolevat abikava ajavahemikul 2004–2014, ei saa ka pidada kokkusobivaks EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c valguses, millega on lubatud abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arenguks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Sellega seoses tuleb rõhutada, et vaatlusalused otsetoetused ei ole hõlmatud järelevalveameti ühegi suunisega, milles on määratud kindlaks tingimused, mille alusel pidada teatavat liiki abi kokkusobivaks EMP lepinguga.

(267)

Seepärast kujutavad maksed, mille Nettbuss Sør AS sai väljaspool olemasolevat abikava ajavahemikul 2004–2014, endast tegevusabi, mis suurendab võrreldes teiste sarnaste ettevõtjatega kunstlikult Nettbuss Sør ASi konkurentsivõimet, vabastades ta kuludest, mis sarnastel transpordiettevõtjatel tuleb tavaliselt kanda.

(268)

Kohtupraktika kohaselt ei ole selline tegevusabi põhimõtteliselt EMP lepinguga kokkusobiv ja see ei saa kuuluda artikli 61 lõike 3 punkti c kohaldamisalasse, kuna see kahjustab konkurentsitingimusi sektorites, kus seda antakse, ilma et see oma olemusest tulenevalt oleks võimeline ühtegi selles sättes ette nähtud eesmärkidest saavutama (76).

(269)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldab järelevalveamet, et maksed, mille Nettbuss Sør AS sai väljaspool olemasolevat abikava ajavahemikul 2004–2014, on kokkusobimatud EMP lepinguga.

(270)

Järelevalveamet järeldab, et Norra ametiasutused on andnud ajavahemikul 2004–2014 Nettbuss Sør ASile riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, mis jääb väljapoole Aust-Agderi olemasolevat abikava. See uus abi kujutab endast tegevusabi, mis on kokkusobimatu EMP lepinguga.

(271)

Järelevalveamet leiab, et Aust-Agderis alates 1994. aastast kuni tänaseni kohalike liini- ja koolibussiteenuste jaoks antud hüvitis (sh ATP projekti rahastamine) kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(272)

Järelevalveamet on seisukohal, et eespool nimetatud abi kohalike liinibussiteenuste jaoks on antud CTA-l, CTRil ja haldustavadel põhineva olemasoleva abikava alusel. Lisaks on järelevalveamet seisukohal, et eespool nimetatud abi kohalike koolibussiteenuste jaoks on antud haridusseadusel põhineva olemasoleva abikava alusel.

(273)

Võttes arvesse põhjendustes 211–215 öeldut, otsustab järelevalveamet lõpetada ametliku uurimismenetluse Aust-Agderi olemasoleva abikava osas.

(274)

Lisaks järeldab järelevalveamet, et Norra ametiasutused on andnud ajavahemikul 2004–2014 Nettbuss Sør ASile riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, mis jääb väljapoole Aust-Agderi olemasolevat abikava. Norra ametiasutused on andnud seda abi ebaseaduslikult, rikkudes järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõiget 3. See abi kujutab endast tegevusabi, mis on kokkusobimatu EMP lepinguga ja mis tuleb abisaajalt sisse nõuda.

(275)

Vastavalt EMP lepingule on järelevalveamet pädev otsustama, kas asjaomane riik peab abi andmise lõpetama, kui järelevalveamet on leidnud, et abi on kokkusobimatu EMP lepinguga. Samuti on EFTA kohus korduvalt sedastanud, et riigi kohustus lõpetada siseturuga kokkusobimatuks peetava abi andmine on kehtestatud selleks, et taastada varasem olukord (77).

(276)

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on kõnealune eesmärk saavutatud, kui abisaaja on ebaseadusliku abina saadud summad tagasi maksnud ja seega loobunud eelisest, mis tal turul konkurentide ees oli, ja kui on taastatud abi väljamaksmisele eelnenud olukord (78).

(277)

Eespool nimetatud põhjustel leiab järelevalveamet, et Norra ametiasutused on maksnud hüvitisi, mis ületavad tegelikult kantud kahju ja jäävad väljapoole Aust-Agderi olemasoleva abikava kohaldamisala. Maksed kujutavad endast uusi riigiabi meetmeid, mis on kokkusobimatud EMP lepinguga. Kuna kõnealustest meetmetest ei ole järelevalveametile teatatud, peab järelevalveamet järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklist 14 tulenevalt otsustama, et EMP lepingus sätestatud riigiabi eeskirjadega kokkusobimatu ebaseaduslik abi tuleb abisaajalt sisse nõuda.

(278)

Lisaks annab järelevalveamet korralduse nõuda sisse kokkusobimatu uus abi, mis anti järelevalveameti esimese sammu astumisele eelnenud kümne aasta jooksul. Käesoleva juhtumi puhul oli järelevalveameti esimeseks sammuks teabenõude esitamine Norra ametiasutustele 10. novembril 2011 (79). Järelevalveamet on kindlaks teinud kokkusobimatu uue abi olemasolu aastatel 2004–2014. Seega tuleb sisse nõuda kogu sel ajavahemikul antud kokkusobimatu abi.

(279)

Norra ametiasutusi kutsutakse üles esitama üksikasjalikku ja täpset teavet Nettbuss Sør ASile ajavahemikul 2004–2014 antud abi summa kohta.

(280)

Siinkohal soovib järelevalveamet eelkõige anda seoses sissenõudmisprotsessiga Norra ametiasutustele järgmist teavet ja järgmiseid suuniseid.

1)

Nettbuss Sør ASilt sissenõutav kogusumma (põhisumma ja intressid);

2)

võimaluse korral kuupäevad, mil sissenõutavad summad anti Nettbuss Sør ASi käsutusse;

3)

üksikasjalik aruanne tehtud edusammudest ja käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud meetmetest;

4)

dokumendid, mis tõendavad, et ebaseadusliku ja kokkusobimatu abi sissenõudmine Nettbuss Sør ASilt juba käib (nt ringkirjad, väljastatud sissenõudekorraldused jne).