1.

1.1.

1.2.

1.3.

2.

2.1.

2.1.1.

2.1.2.

2.2.

2.2.1.

2.2.2.

2.3.

3.

4.

4.1.

4.1.1.

4.1.2.

4.2.

4.2.1.

4.2.2.

4.3.

4.3.1.

4.3.2.

4.4.

4.4.1.

4.4.2.

4.5.

4.5.1.

4.5.2.

4.6.

4.6.1.

4.6.2.

4.6.3.

4.7.

5.

6.

7.

8.

I lisa.

II lisa.

1.

Selleks et riigi toetused ei moonutaks konkurentsi Euroopa Majanduspiirkonnas (edaspidi „EMP”) ega mõjutaks EMP lepingu osaliste (edaspidi „lepinguosalised”) vahelist kaubandust viisil, mis on vastuolus ühiste huvidega, on EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 sätestatud põhimõte, et riigiabi on keelatud. Teatavatel juhtudel võib selline abi siiski EMP lepingu artikli 61 lõigete 2 ja 3 alusel olla kõnealuse lepingu toimimisega kokkusobiv.

2.

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine on EMP oluline eesmärk, mis on sätestatud EMP lepingu artikli 1 lõike 2 punktis f ja artiklis 78, milles kutsutakse lepinguosalisi üles tegema nimetatud valdkonnas koostööd (2). Peamised eesmärgid on tugevdada Euroopa tööstuse teaduslikku ja tehnilist baasi ning edendada selle rahvusvahelist konkurentsivõimet.

3.

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) käsitleb oma strateegias „Euroopa 2020” (3) teadus- ja arendustegevust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu peamise tõukejõuna. Seepärast kehtestas komisjon peamise eesmärgi, mille kohaselt tuleks 2020. aastaks investeerida teadus- ja arendustegevusse 3 % Euroopa Liidu sisemajanduse koguproduktist (edaspidi „SKP”). Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arengu toetamiseks on strateegia „Euroopa 2020” raames esitatud juhtalgatus „Innovaatiline liit” (4), mille eesmärk on parandada teadustegevuse ja innovatsiooni rahastamise raamtingimusi ning kättesaadavust, et innovaatiliste ideede põhjal saaks välja arendada tooteid ja teenuseid, mis loovad majanduskasvu ja uusi töökohti (5). Komisjoni strateegiat „Euroopa 2020” käsitlevas teatises märgiti, et strateegia eesmärkidele võib „[…] aktiivselt ja positiivselt kaasa aidata ka riigiabipoliitika, mille abil käivitatakse ja toetatakse algatusi innovaatilisema, tõhusama ja loodussäästlikuma tehnoloogia loomiseks ning hõlbustatakse samal ajal riikliku toetuse saamist investeeringuteks, riskikapitaliks ning teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks”.

4.

Hoolimata üldisest arusaamast, et konkurentsiturud tagavad tavaliselt hindade, toodangu ja ressursikasutuse tõhususe, võib turutõrgete (6) esinemise korral riigi sekkumine parandada turgude toimimist ning edendada seega arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni puhul võivad turutõrked tekkida näiteks seetõttu, et turuosalised ei võta tavaliselt arvesse muudele ettevõtjatele tulenevat (positiivset) välismõju, ning nende teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on sel põhjusel ühiskonna seisukohalt ebapiisav. Samuti võivad teadus- ja arendus- ning innovatsiooniprojekte mõjutada ebapiisav juurdepääs rahastamisele (tulenevalt ühekülgsest teabest) ja ettevõtjate kooskõlastusprobleemid. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav riigiabi võib seega olla EMP lepingu toimimisega kokkusobiv, kui saab eeldada, et see edendab üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti rakendamist või soodustab teatava majandustegevuse arendamist ja leevendab seega turutõrget ning sellest tulenev konkurentsi ja kaubanduse moonutamine ei ole vastuolus ühiste huvidega.

5.

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks abi andmine on eelkõige õigustatud EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktide b ja c alusel, mille kohaselt võib EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”) EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks pidada riigiabi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimise edendamiseks või teatava majandustegevuse arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

6.

Riigiabi ajakohastamist käsitlevas teatises (7) tõstis komisjon esile kolm järgmist riigiabi kontrolli ajakohastamise eesmärki:

7.

Teatises soovitas komisjon eelkõige järgida eri suuniste ja raamistike läbivaatamisel ühist lähenemisviisi, mis põhineb siseturu tugevdamisel, riiklike kulutuste tulemuslikkuse edendamisel (tagades, et riigiabi aitaks paremini saavutada ühist huvi pakkuvaid eesmärke) ning abi ergutava mõju, abi suuruse miinimumiga piiramise ning konkurentsile ja kaubandusele avaldatava võimaliku negatiivse mõju põhjalikumal uurimisel. Järelevalveamet toetab komisjoni tehtud ajakohastamise algatust. Käesolevates suunistes esitatud kokkusobivuse tingimused põhinevad seetõttu kõnesoleval ühisel lähenemisviisil.

8.

Käesolevates suunistes esitatud põhimõtteid kohaldatakse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi suhtes kõikides EMP lepinguga reguleeritud sektorites. Suuniseid kohaldatakse seega nende sektorite suhtes, kus kehtivad riigiabi käsitlevad EMP erieeskirjad, kui sellistes eeskirjades ei ole sätestatud teisiti.

9.

Rahalised vahendid, mida keskselt haldavad Euroopa Liidu institutsioonid, asutused, ühisettevõtjad või muud rahvusvahelised asutused ja mis ei ole otseselt või kaudselt EFTA riikide (8) kontrolli all, ei kujuta endast riigiabi. Juhul kui selliste rahaliste vahenditega koos kasutatakse riigiabi, võetakse teavitamiskünniste ja abi ülemmäära järgimise kindlaksmääramisel arvesse ainult viimatinimetatud rahalisi vahendeid ning käesolevate suuniste kontekstis hinnatakse ainult nende vahendite kokkusobivust EMP lepingu toimimisega.

10.

Käesolevate suuniste reguleerimisalasse ei kuulu abi, mida antakse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks raskustes olevatele äriühingutele, nagu need on käesolevate suuniste eesmärgil määratletud järelevalveameti kehtivates suunistes raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (9) (muudetud või asendatud kujul).

11.

Kui järelevalveamet hindab sellisele abisaajale teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antud abi, kellele järelevalveameti eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja EMP lepingu toimimisega kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, võtab järelevalveamet arvesse tagasimaksmata abisummat (10).

12.

Järelevalveamet on kindlaks määranud terve rea teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni toetavaid meetmeid, mille puhul riigiabi võib teatavatel tingimustel olla kokkusobiv EMP lepingu toimimisega:

13.

EFTA riigid peavad teatama teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile antud abist vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3, välja arvatud meetmed, mis vastavad EMP lepingusse inkorporeeritud grupierandi määruses sätestatud tingimustele.

14.

Käesolevates suunistes on sätestatud kokkusobivuskriteeriumid selliste teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni abikavade ja üksikabi puhul, millest tuleb teatada ja mida tuleb hinnata vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktile c (13).

15.

Käesolevates suunistes kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „sihtotstarbeline üksikabi”– abi, mida ei anta abikava alusel;

b)   „abi”– meede, mis vastab EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele;

c)   „abi osakaal”– abi kogusumma, mis on väljendatud protsendina rahastamiskõlblikest kuludest enne maksude ja muude tasude mahaarvamist. Juhul kui abi antakse muus vormis kui toetusena, on abi suuruseks abi toetusekvivalent. Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle väärtuseni andmise kuupäeval. Selleks kasutatakse intressimäärana abi andmise kuupäeval kohaldatavat diskontomäära (14). Abi osakaal arvutatakse ühe abisaaja kohta;

d)   „abikava”– mis tahes õigusakt, mille alusel võidakse edasisi rakendusmeetmeid nõudmata anda üksikabi kõnealuses õigusaktis üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele, ja mis tahes õigusakt, mille alusel võidakse anda konkreetse projektiga mitteseotud abi ühele või mitmele ettevõtjale;

e)   „rakenduslikud uuringud”– rakendusuuring, tootearendus või nende kombinatsioon;

f)   „turutingimused”– pooltevahelise tehingu tingimused ei erine nendest, mis oleksid kehtinud sõltumatute ettevõtjate vahel, ja puudub salajane kokkulepe. Iga tehingut, mis toimub avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva korra kohaselt, loetakse vastavaks turutingimuste põhimõttele;

g)   „abi andmise kuupäev”– kuupäev, mil abisaajal tekib vastavalt liikmesriigis kohaldatavatele õigusaktidele seaduslik õigus abi saada;

h)   „tõhus koostöö”– vähemalt kahe sõltumatu poole koostöö, mille eesmärk on vahetada teadmisi või tehnoloogiat või saavutada ühine eesmärk ning mis põhineb tööjaotusel, kusjuures pooled määratlevad ühiselt koostööprojekti ulatuse, aitavad kaasa projekti rakendamisele ning jagavad projektiga seotud riske ja tulemit. Üks pool või mitu poolt võivad kanda kõik projekti kulud ja sellega vähendada teiste poolte jaoks projekti finantsriske. Lepingulisi teadusuuringuid ja teadusteenuseid ei käsitata koostööna;

i)   „ainuõiguslik väljatöötamine”– selline teadus- või arendusteenuste avalik hange, millest tuleneb kasu üksnes avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale ning mida hankija võib kasutada oma tegevuses tingimusel, et ta nende eest täies ulatuses maksab;

j)   „tootearendus”– olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamise jaoks. See võib näiteks hõlmata ka tegevust, mis on suunatud uute toodete, protsesside või teenuste põhimõttelisele määratlemisele, kavandamisele ja dokumenteerimisele. Tootearendus võib olla uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomine, tutvustamine, katsetamine ja valideerimine tegelikke töötingimusi kajastavas keskkonnas, kui põhieesmärk on olulises osas mittevalmis toodet, protsessi või teenust tehniliselt täiustada. See võib hõlmata kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamist, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes tutvustamise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Tootearendus ei hõlma olemasolevate toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude toimingute rutiinset või perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist;

k)   „teostatavusuuring”– projekti potentsiaali hindamine ja analüüsimine, mille eesmärk on toetada otsustusprotsessi ning mille käigus tehakse objektiivselt ja mõistlikult kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud ning projekti rakendamiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated;

l)   „õiguste täielik üleandmine”– teadusasutus, teadusuuringute taristu või avaliku sektori hankija saab intellektuaalomandi õiguste täieliku käsutamise õiguse, eelkõige omandiõiguse ja litsentsimisõiguse, omades kogu majandusliku tulu. Sellega võib tegemist olla ka siis, kui teadusasutus või teadusuuringute taristu (st avaliku sektori hankija) otsustab sõlmida nende õigustega seoses täiendavaid lepinguid, sealhulgas litsentsida need koostööpartnerile (st ettevõtjale);

m)   „alusuuring”– eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida tehakse peamiselt selleks, et omandada uusi teadmisi nähtuste ja uuritavate faktide põhialuste kohta ilma otsese kaubandusliku rakenduse eesmärgita;

n)   „toetuse brutoekvivalent”– abi summa, kui see on antud toetusena, enne maksude või muude tasude mahaarvamist;

o)   „kõrge kvalifikatsiooniga töötajad”– töötajad, kellel on kolmanda taseme haridust tõendav kraad ja vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases valdkonnas (see võib hõlmata ka doktoriõpet);

p)   „üksikabi”– konkreetsele ettevõtjale antav abi, sealhulgas sihtotstarbeline üksikabi ja abikava alusel antav abi;

q)   „rakendusuuring”– kavandatud teadustegevus või oluline uuring selliste uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste väljatöötamisel või olemasolevate toodete, protsesside või teenuste olulisel täiustamisel. See hõlmab keerukate süsteemide koostisosade loomist ning võib sisaldada prototüüpide loomist laborikeskkonnas, millel on imiteeritud liidesed olemasolevate süsteemidega, ning katsetootmisliini ehitamist, kui see on rakendusuuringu ja eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise jaoks vajalik;

r)   „innovatsiooni nõustamisteenused”– konsultatsioonid, abi ja koolitus järgmistes valdkondades: teadmussiire, immateriaalse vara hankimine, kaitse ja kasutamine, neid hõlmavate standardite ja eeskirjade kasutamine;

s)   „innovatsiooniklaster”– sõltumatutest pooltest koosnev struktuur või organiseeritud rühm (nt innovaatilised idufirmad, väikesed, keskmise suurusega ja suurettevõtjad, teadusorganisatsioonid ja teadmisi levitavad organisatsioonid, mittetulundusühingud ning muud nendega seotud ettevõtjad), mille eesmärk on soodustada innovatsiooni taristu jagamise, teadmiste ja kogemuste vahetamise, teadmussiirde tõhusa toetamise, võrgustike loomise, teabe levitamise ja koostöö kaudu klastri ettevõtjate ja muude organisatsioonide vahel;

t)   „innovatsiooni toetavad teenused”– tööruumide, andmepankade, raamatukogude, turu-uuringute, laborite, kvaliteedimärgistuse, katsetamise ja sertifitseerimise pakkumine eesmärgiga töötada välja tõhusamad tooted, protsessid või teenused;

u)   „immateriaalne vara”– vara, millel ei ole füüsilist või rahalist kehastust, näiteks patendid, litsentsid, oskusteave või muu intellektuaalomand;

v)   „teadmussiire”– protsess, mille eesmärk on omandada, koguda ja jagada otseseid ja kaudseid teadmisi, sealhulgas oskusi ja pädevust, nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevuse käigus, näiteks teaduskoostöö, konsulteerimise, litsentsimise, edasiarenduse, avaldamise ning teadlaste ja nimetatud tegevusaladega seotud muude töötajate liikuvuse kaudu. Lisaks teaduslikele ja tehnoloogilistele teadmistele hõlmab see muud liiki teadmisi, näiteks teadmisi standardite ja standardeid sisaldavate õigusaktide kasutamise kohta ning tegelike töötingimuste ja organisatsiooniinnovatsiooni meetodite kohta, ja immateriaalse vara kindlakstegemise, omandamise, kaitsmise ja kasutamisega seotud teadmiste haldamist;

w)   „suurettevõtja”– ettevõtja, kes ei vasta väikese ja keskmise suurusega ettevõtja määratlusele;

x)   „täiendav netokulu”– erinevus abi saava projekti või tegevuse nüüdispuhasväärtuse ja sellise majanduslikult mõtteka alternatiivse investeeringu vahel, mille abisaaja oleks teinud ilma abita;

y)   „organisatsiooniinnovatsioon”– uue organisatsioonilise meetodi rakendamine ettevõtja äripraktikas, töökorralduses või välissuhetes, välja arvatud muudatused, mis põhinevad ettevõttes juba kasutatavatel organisatsioonilistel meetoditel, muudatused juhtimisstrateegias, ettevõtjate liitumised ja omandamised, protsessi kasutamise lõpetamine, lihtne kapitali asendamine või suurendamine, puhtal kujul ressursihindade muutustest põhjustatud muudatused, kohandamine, lokaliseerimine ning regulaarsed hooajalised ja muud tsüklilised muudatused ning uute või oluliselt täiustatud toodetega kauplemine;

z)   „personalikulud”– teadlaste, tehnikute ja teiste asjaomases projektis või tegevuses vajalike töötajate kulud;

å)   „kommertskasutusele eelnev hange”– teadus- ja arendusteenuste avalik hange, mille puhul avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija ei piira kõiki lepingu tulemusi ja hüvesid tema oma tegevuses kasutamisega, vaid jagab neid turutingimustel teenuste osutajatega. Leping, mille ese kuulub ühte või mitmesse käesolevates suunistes määratletud uurimis- ja arendustegevuse kategooriasse, peab olema tähtajaline ning võib sisaldada prototüüpide arendamist või esimeste toodete või teenuste piiratud koguses ostmist või osutamist katseseeria kujul. Sama lepingu ese ei tohi hõlmata toodete või teenuste kaubanduslike koguste ostmist;

ä)   „protsessiinnovatsioon”– uue või oluliselt täiustatud tootmis- või tarnemeetodi (sh olulised muudatused tehnilistes võtetes, seadmetes või tarkvaras) rakendamine, välja arvatud väiksemad muudatused või täiustused, juba kasutusel olevatele tootmis- või logistikasüsteemidele väga sarnaste süsteemide lisamisest tulenev toodangu või teenuste mahu kasv, protsessi kasutamise lõpetamine, lihtne kapitali asendamine või suurendamine, ainult ressursihindade muutustest tingitud muudatused, kohandamine, lokaliseerimine ning regulaarsed hooajalised ja muud tsüklilised muudatused ning uute või oluliselt täiustatud toodetega kauplemine;

ö)   „teadus- ja arendusprojekt”– projekt, mis hõlmab ühte või mitmesse käesolevates suunistes määratletud teadus- ja arendustegevuse kategooriasse kuuluvat tegevust ning mille eesmärk on täita jagamatu ja konkreetne majanduslik, teaduslik või tehniline ülesanne, millel on eelnevalt selgelt kindlaksmääratud eesmärgid. Teadus- ja arendusprojekt võib koosneda mitmest tööpaketist, tegevusest või teenusest ning sellega seoses on kindlaks määratud selged eesmärgid, nende eesmärkide saavutamiseks vajalik tegevus (sh eeldatavad kulud) ning konkreetsed väljundid, mille abil tehakse kindlaks tegevuse tulemused ja võrreldakse neid seatud eesmärkidega. Juhul kui kaks või enam teadus- ja arendusprojekti ei ole üksteisest selgelt eristatavad ning eelkõige siis, kui neil eraldivõetuna puudub tehnoloogilise edu saavutamise tõenäosus, käsitatakse neid ühe projektina;

aa)   „tagasimakstav ettemakse”– projekti jaoks antav laen, mis makstakse ühe või mitme osamaksena ja mille tagasimaksmise tingimused sõltuvad projekti tulemustest;

bb)   „teadusorganisatsioon ja teadmisi levitav organisatsioon” ehk „teadusasutus”– üksus (nt ülikool või uurimisinstituut, tehnosiirde agentuur, innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele keskendunud füüsiline või virtuaalne koostööüksus), mille peamine eesmärk, olenemata tema õiguslikust staatusest (avalik-õiguslik või eraõiguslik) või rahastamisviisist, on sõltumatult teostada alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust või levitada õpetamise, avaldamise või teadmussiirde kaudu laialdaselt sellise tegevuse tulemusi. Kui üksus tegeleb ka majandustegevusega, tuleb sellise majandustegevuse rahastamine, kulud ja tulud arvestada eraldi. Ettevõtjatel, kes võivad avaldada otsustavat mõju sellisele üksusele, nt aktsionäride või liikmetena, ei tohi olla eelisjuurdepääsu sellise üksuse saavutatud teadustulemustele;

cc)   „teadusuuringute taristu”– ruumid, vahendid ja teenused, mida teadlased kasutavad oma teadusala uurimistöös; see hõlmab järgmist: teadusaparatuur ja uurimistarbed, teadmistepõhised ressursid, näiteks kollektsioonid, arhiivid või struktureeritud teadusalane teave, tänu millele on võimalikud info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevad taristud, näiteks võrgud, infotöötlus, tarkvara ja kommunikatsioonivahendid, või muud teadustegevuse jaoks vajalikud üksused. Sellised teadusuuringute taristud võivad asuda ühes kohas või olla jaotatud (organiseeritud ressursivõrgustik) (15);

dd)   „lähetus”– töötajate ajutine palkamine abisaaja poolt, pärast mida on töötajal õigus pöörduda tagasi oma endise tööandja juurde;

ee)   „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad” ehk „VKEd”, „väikeettevõtja” ja „keskmise suurusega ettevõtja”– ettevõtja, kes vastab kriteeriumidele, mis on esitatud järelevalveasutuse määratluses mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta (16);

ff)   „tööde alustamine” või „projekti algus”– teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni algus või projekti teostamiseks abisaaja ja töövõtjate vahel sõlmitud esimene kokkulepe, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Ettevalmistustöid, nagu lubade saamine ja teostatavusuuringud, ei peeta tööde alustamiseks;

gg)   „materiaalne vara”– maad, hooneid, masinaid ja seadmeid hõlmav vara.

16.

Üldiselt käsitatakse riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kriteeriumidele vastavat meedet. Järelevalveamet selgitab käesolevas punktis, mida ta peab silmas „abi” mõiste all tüüpilistes olukordades, mis võivad tekkida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas, ilma et see piiraks Euroopa Liidu Kohtu ja EFTA kohtu tõlgendusi.

17.

Riigiabi üldpõhimõtete kohaselt on teadusorganisatsioon või teadmiste levitamise organisatsioon (edaspidi „teadusasutus”) ja teadusuuringute taristu riigiabi saaja, kui selle riiklik rahastamine vastab kõigile EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tingimustele. Kooskõlas EFTA kohtu ja Euroopa Liidu kohtu praktikaga peab abisaaja olema ettevõtja, kuid see ei olene tema õiguslikust seisundist (st era- või avalik-õiguslik isik) ega majanduslikest huvidest (st kas ta tahab teenida tulu või mitte). Ettevõtjaks liigitamisel on otsustav pigem see, kas isik tegeleb majandustegevusega, mis seisneb toodete ja teenuste pakkumises teataval turul (17).

18.

Juhul kui sama üksus tegeleb nii majandustegevuse kui ka mittemajandusliku tegevusega, ei kuulu mittemajandusliku tegevuse riiklik rahastamine EMP lepingu artikli 61 lõike 1 reguleerimisalasse tingimusel, et neid tegevusliike ning nende kulusid, rahastamist ja tulusid on võimalik selgelt eristada, nii et majandustegevuse ristsubsideerimine on välistatud. Kulude, rahastamise ja tulude nõuetekohast eristamist võib tõendada asjaomase üksuse raamatupidamise aastaaruanne.

19.

Järelevalveamet leiab, et järgmised tegevusalad on üldiselt mittemajanduslikud:

20.

Juhul kui teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse nii majandustegevuseks kui ka mittemajanduslikuks tegevuseks, kohaldatakse riigiabi eeskirju riikliku rahastamise suhtes üksnes ulatuses, milles rahastamine katab majandustegevusega seotud kulusid (23). Juhul kui teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajanduslikuks tegevuseks, võib selle rahastamine jääda tervikuna välja riigiabi eeskirjade reguleerimisalast, kui majandustegevus jääb selgelt kõrvaliseks tegevuseks, s.o tegevuseks, mis on otseselt seotud asutuse või teadusuuringute taristu toimimisega ja selleks vajalik või lahutamatult seotud asutuse või taristu peamise mittemajandusliku tegevusega ning mille maht on piiratud. Käesolevate suuniste tähenduses leiab järelevalveamet selle olevat niimoodi juhul, kui majandustegevuses kasutatakse täpselt samu majandustegevuse sisendeid (nt materjalid, seadmed, tööjõud ja põhivara) kui mittemajandusliku tegevuse jaoks ning igal aastal eraldatakse sellise majandustegevuse jaoks mitte üle 20 % asjaomase üksuse üldisest aastasest tegevusmahust.

21.

Piiramata punkti 20 kohaldamist, kui teadusasutuse või teadusuuringute taristu tegeleb majandustegevusega, näiteks üürib seadmeid või laboreid ettevõtjatele, osutab neile teenuseid või teeb lepingulisi teadusuuringuid, käsitatakse sellise majandustegevuse riiklikku rahastamist üldiselt riigiabina.

22.

Kuid järelevalveamet ei käsita teadusasutust või teadusuuringute taristut siiski riigiabi saajana, kui see üksnes vahendab lõplikele abisaajatele riiklikku rahastamist ja sellest saadavaid eeliseid. Sellega on üldiselt tegemist siis, kui:

23.

Kui punkti 22 tingimused on täidetud, kohaldatakse riigiabi eeskirju lõplike abisaajate tasandil.

24.

Küsimusele, kas ja millistel tingimustel saab ettevõtja teadusasutuse või teadusuuringute taristu tehtavate lepinguliste teadusuuringute või osutatavate teadusteenuste korral või teadusasutusega või teadusuuringute taristuga tehtava koostöö korral eelise EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, tuleb vastata riigiabi üldpõhimõtete alusel. Selleks tuleb eelkõige hinnata, kas teadusasutuse või teadusuuringute taristu tegevust saab pidada riigi tegevuseks (24).

25.

Juhul kui teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse selleks, et teha lepingulisi teadusuuringuid või osutada teadusteenust ettevõtjale, kes tavaliselt määrab kindlaks lepingu tingimused, omab teadusuuringute tulemusi ja kannab ebaõnnestumise riski, siis üldiselt ei anta riigiabi ettevõtjale edasi, kui teadusasutus või teadusuuringute taristu saab oma teenuste eest piisavat tasu, eriti juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

26.

Juhul kui intellektuaalomandi õiguste omandiõigus või kasutusõigus jääb teadusasutusele või teadusuuringute taristule, võib nende õiguste turuväärtuse asjaomaste teenuste eest makstavast hinnast maha arvata.

27.

Projekt loetakse teostatuks tõhusa koostöö kaudu, kui vähemalt kaks sõltumatut poolt püüavad saavutada ühist eesmärki, kasutades tööjaotust ja olles ühiselt määratlenud selle ulatuse, osalevad selle kavandamises, aitavad kaasa selle elluviimisele ning jagavad oma rahalisi, tehnoloogilisi, teaduslikke ja muid riske ning selle tulemusi. Üks pool või mitu poolt võivad kanda kõik projekti kulud ja sellega vähendada teiste poolte jaoks projekti finantsriske. Koostööprojekti tingimused, eelkõige kulude, riskide ja tulemuste jagamine, tulemuste levitamine ning intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine, tuleb kokku leppida enne projekti algust (26). Lepingulisi teadusuuringuid ja teadusteenuseid ei käsitata koostööna.

28.

Juhul kui ettevõtja ja teadusasutus või teadusuuringute taristu teostavad koostööprojekte ühiselt, leiab järelevalveamet, et osalevad ettevõtjad ei saa soodsatest koostöötingimustest tulenevalt nimetatud üksuste kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

29.

Punkti 28 alapunkti d kohaldamisega seoses leiab järelevalveamet, et saadud tasu vastab turuhinnale, kui see võimaldab asjaomasel teadusasutusel või teadusuuringute taristul saada kõnealustest õigustest kogu majandusliku tulu, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

30.

Kui ükski punktis 28 esitatud tingimus ei ole täidetud, käsitatakse teadusasutuse või teadusuuringute taristu panust projekti täies ulatuses koostöös osalevale ettevõtjale antud abina, mille suhtes kohaldatakse tavalisi riigiabi eeskirju.

31.

Avaliku sektori hankijad võivad ettevõtjatelt osta teadus- ja arendusteenuseid nii ainuõigusliku väljatöötamise kui ka kommertskasutusele eelnevate hangete kaudu (27).

32.

Kui avatud riigihankemenetlus teostatakse vastavalt kohaldatavatele direktiividele, (28) leiab järelevalveamet üldiselt, et asjaomaseid teadusteenuseid osutav ettevõtja ei saa EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi (29).

33.

Kõikidel muudel juhtudel, sealhulgas kommertskasutusele eelneva hanke puhul, leiab järelevalveamet, et ettevõtjale ei anta riigiabi, kui asjaomaste teenuste eest makstav hind kajastab täielikult avaliku sektori hankija saadava kasu turuväärtust ja osaleva teenusepakkuja võetud riske, eriti juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

34.

Juhul kui punktis 33 sätestatud tingimused ei ole täidetud, võib EFTA riik avaliku sektori hankija ja ettevõtja vahelise lepingu tingimusi individuaalselt hinnata, kuid see ei piira üldist kohustust teatada teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavast abist vastavalt järelevalve ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3.

35.

Järelevalveamet analüüsib teatatud abimeetme EMT lepingu toimimisega kokkusobivust hinnates üldiselt seda, kas meetme ülesehitus tagab, et abimeetme positiivne mõju ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele kaalub üles võimaliku negatiivse mõju kaubandusele ja konkurentsile.

36.

Komisjoni 8. mai 2012. aasta teatises riigiabi ajakohastamise kohta rõhutati vajadust kindlaks teha ja määratleda ühised põhimõtted, mida tuleb kohaldada kõikide abimeetmete kokkusobivuse hindamisel. Järelevalveamet tunnustab neid ühiseid põhimõtteid ja loeb abimeetme EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks ainult juhul, kui meede vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:

a)    meetmega aidatakse kaasa täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele : riigiabimeede peab teenima ühist huvi pakkuvat eesmärki kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõikega 3 (jagu 4.1);

b)    vajadus riigi sekkumiseks : riigiabimeede peab olema suunatud olukorrale, mida abiga saab oluliselt parandada määral, mida turg ise ei suuda: näiteks kui abi võimaldab kõrvaldada turutõrget või lahendada võrdsete võimaluste või ühtekuuluvuse puudumisega seotud probleemi (jagu 4.2);

c)    abimeetme asjakohasus : kavandatud abimeede peab olema sobiv poliitikavahend ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks (jagu 4.3);

d)    ergutav mõju : abi peab muutma asjaomase ettevõtja käitumist nii, et ta hakkab tegelema lisategevusalaga, mida ta ilma abita ei teeks või teeks piiratult või muul viisil või muus kohas (jagu 4.4);

e)    abi proportsionaalsus (minimaalne abi) : abi summa ja osakaal peavad piirduma miinimumiga, mis on vajalik selleks, et ajendada asjaomast ettevõtjat tegema lisainvesteeringut või hakkama tegelema lisategevusalaga (jagu 4.5);

f)    konkurentsile ja osalistevahelisele kaubandusele avalduva põhjendamatu negatiivse mõju vältimine : abi negatiivne mõju peab olema piisavalt väike selleks, et meetme üldine mõju oleks positiivne (jagu 4.6);

g)    abi läbipaistvus : EFTA riikidel, järelevalveametil, ettevõtjatel ja üldsusel peab olema hea juurdepääs kõikidele asjaomastele õigusaktidele ja nende alusel antavat abi käsitlevale teabele (jagu 4.7).

37.

Nagu 5. jaos kirjeldatud, võib teatavat liiki abikavade puhul kehtestada täiendavalt nende kogumõju järelhindamise nõude. Sellistel juhtudel võib järelevalveamet piirata kavade kestust (harilikult nelja aasta või veelgi lühema ajaga) võimalusega teatada hiljem nende pikendamisest.

38.

Kui riigiabi meetmest või sellega seotud tingimustest (sh selle rahastamise meetod, kui see on meetme lahutamatu osa) tuleneks vältimatult EMP lepingu rikkumine, ei saa sellist abi pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks (31).

39.

Järelevalveamet võtab üksikabi EMP lepinguga kokkusobivust hinnates arvesse EMP lepingu artikli 53 või 54 rikkumist käsitlevaid menetlusi, mis võivad olla abisaajaga seotud ning abi EMP lepingu artikli 61 lõike 3 kohase hindamise jaoks olulised (32).

40.

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi võib EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel tunnistada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks, kui 3. jaos esitatud ühiste hindamispõhimõtete kohaselt hoogustab see teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, mõjutamata seejuures ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

41.

Järelevalveamet selgitab käesolevas jaos nende ühiste hindamispõhimõtete kohaldamist ning esitab vajaduse korral teatamisele kuuluvate abikavade eritingimused ja üksikabi lisatingimused (33).

42.

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi üldeesmärk on edendada seda valdkonda EMPs. Selleks peab teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi aitama saavutada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärke, millele komisjon on viidanud oma strateegias „Euroopa 2020”.

43.

EFTA riigid, kes kaaluvad teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks riigiabi andmist, peavad taotletava eesmärgi täpselt kindlaks määrama ning eelkõige selgitama, kuidas on meetme abil kavas teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni edendada.

44.

Teatamiskohustusele allutatud abikavade (edaspidi „teatamisele kuuluv abikava”) puhul suhtub järelevalveamet soodsamalt sellistesse abimeetmetesse, mis on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni hoogustamise või aruka spetsialiseerumise tervikliku programmi või tegevuskava lahutamatu osa ning mida toetavad varasemate sarnaste abimeetmete põhjalikud hindamised, mis tõendavad abimeetmete tõhusust.

45.

Sellise riigiabi puhul, mida antakse projektidele või tegevuseks, mida rahastatakse ka mõne EMP lepingusse inkorporeeritud liidu programmi alusel, (34) leiab järelevalveamet, et panus ühist huvi pakkuva täpselt määratletud eesmärgi saavutamisse on kindlaks tehtud.

46.

Selleks et tõendada, et üksikabi, mille suhtes kehtib teatamiskohustus (edaspidi „teatamisele kuuluv üksikabi”), aitab hoogustada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, võivad liikmesriigid kasutada koos muude asjakohaste kvantitatiivsete või kvalitatiivsete teguritega järgmisi näitajaid:

a)    projekti suurenemine : projekti kogukulude suurenemine (ilma et abisaaja kulud väheneksid võrreldes olukorraga, kui abi ei antaks); teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga tegelevate inimeste arvu suurenemine;

b)    ulatuse laienemine : projekti eeldatavate väljundite arvu suurenemine; kõrgemaid sihte seadev projekt, mida näitab kaasatud partnerite suurem arv, teadusliku või tehnoloogilise läbimurde suurem tõenäosus või suurem ebaõnnestumise oht (mis on seotud eelkõige projekti pikaajalisuse või projekti tulemuste ebakindlusega);

c)    kiiruse suurenemine : projekti elluviimine nõuab vähem aega võrreldes sama projektiga, mis teostatakse ilma abita;

d)    kulutatava kogusumma suurenemine : abisaaja poolt teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile kulutatava kogusumma suurenemine kas absoluutsummas või suhtena kogukäibesse; muutused projekti eelarves (teiste projektide eelarvete vastava vähenemiseta).

47.

Sellise järelduse tegemiseks, et abi aitab hoogustada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni EMPs, võtab järelevalveamet peale ettevõtja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni netokasvu arvesse ka abi panust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kulutuste üldisesse suurenemisse asjaomases sektoris ja abi osa EMP olukorra parandamisel seoses rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga. Soodsamalt suhtutakse abimeetmetesse, mille puhul on ette nähtud ühise huvi edendamisse antud panuse järelhindamine, mille tulemused avalikustatakse.

48.

Nagu on selgitatud 3. jaos, võib riigiabi olla vajalik teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suurendamiseks EMPs, juhul kui turg iseseisvalt ei suuda anda tõhusat tulemust. Selleks et hinnata, kas riigiabi aitab tegelikult saavutada ühist huvi pakkuvat eesmärki, tuleb kõigepealt kindlaks teha lahendamist vajav probleem. Riigiabi peaks olema suunatud olukorrale, kus abi toetusel on võimalik saavutada suuremat edu, kui turg iseseisvalt seda suudaks pakkuda. EFTA riigid peaksid selgitama, kuidas abimeede tegelikult leevendab turutõrget, mille puhul turg ei suuda ilma abita ühist huvi pakkuvat eesmärki saavutada.

49.

Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon toimub mitme tegevuse kaudu, tavaliselt sellistes valdkondades, mis eelnevad paljudele tooteturgudele ning mille puhul kasutatakse olemasolevat teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni potentsiaali uute või täiustatud toodete, teenuste ja protsesside väljatöötamiseks kas nende tooteturgude või täiesti uute turgude jaoks, millega ühtlasi soodustatakse majanduskasvu, aidatakse kaasa territoriaalsele või sotsiaalsele ühtekuuluvusele või edendatakse üldist tarbijahuvi. Olemasolevat teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni potentsiaali arvesse võttes võivad turutõrked siiski takistada turgu, nii et optimaalset võimsust ei saavutata ja tulemus võib olla ebapiisav järgmistel põhjustel:

—    positiivne välismõju/teadmiste levik : teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon toob ühiskonnale tihti kasu positiivse ülekanduva mõju näol, milleks on näiteks teadmiste levik või paremad võimalused muudele ettevõtjatele täiendavate toodete ja teenuste väljatöötamiseks. Turutingimustes ei pruugi paljude projektide puhul saadav tulu olla erasektori jaoks paraku piisav, kuigi need projektid oleksid ühiskonnale kasulikud: kasumit taotlevad ettevõtjad ei pea teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga tegelemise määra üle otsustamise ajal piisavaks oma tegevusest saadavat kasu. Seega võib riigiabi aidata rakendada projekte, mis toovad üldist ühiskondlikku ja majanduslikku kasu ning mida vastasel juhul ei teostataks.

Igasugune teadus- ja arendustegevusest ning innovatsioonist saadav kasu ei ole siiski välismõju ning ainuüksi välismõju olemasolu ei tähenda automaatselt, et riigiabi on EMP lepingu toimimisega kokkusobiv. Üldiselt on tarbijad valmis maksma uutest toodetest ja teenustest saadava otsese kasu eest, ettevõtjad seevastu saavad oma investeeringust kasu muude olemasolevate vahendite, näiteks intellektuaalomandi õiguste kaudu. Mõnikord on sellised vahendid siiski puudulikud ja säilib teatav turutõrge, mida saab kõrvaldada riigiabiga. Alusuuringute puhul väidetakse näiteks tihti, et teiste isikute juurdepääsu teatavate tegevuste tulemustele võib olla keeruline välistada ja seetõttu võivad need tulemused omandada avaliku hüve iseloomu. Teisalt saab spetsiifilisemaid tootmisega seotud teadmisi sageli hästi kaitsta näiteks patentide abil, mis võimaldavad leiutajal saada leiutisest suuremat tulu;

—    puudulik ja ühekülgne teave : teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni iseloomustab suur ebakindlus. Puuduliku ja ühekülgse teabe tõttu võivad erainvestorid teatavate asjaolude korral mitte tahta rahastada väärtuslikke projekte ning kõrge kvalifikatsiooniga töötajad ei pruugi olla teadlikud töölevõtmise võimalustest innovaatilistes ettevõtetes. Sellest tulenevalt ei pruugi inimressursside ja rahaliste vahendite eraldamine olla piisav ning võib juhtuda, et ühiskonna või majanduse jaoks potentsiaalselt väärtuslikud projektid jäävad teostamata.

Teatavatel juhtudel võib puudulik ja ühekülgne teave takistada ka juurdepääsu rahastamisele. Puudulik teave ja riski olemasolu ei õigusta siiski automaatselt riigiabi andmise vajadust. Asjaolu, et erasektori jaoks väiksema investeeringutasuvusega projekte ei rahastata, võib olla märk turu tõhususest. Lisaks on risk äritegevuse osa ega kujuta endast iseenesest turutõrget. Ühekülgse teabe korral võib risk siiski rahastamisprobleeme süvendada;

—    kooskõlastamise ja võrgustikuga seotud tõrked : ettevõtjate suutlikkus kooskõlastada oma tegevust, et teha teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alast koostööd, võib väheneda mitmel põhjusel, näiteks raskuste tõttu tegevuse kooskõlastamisel suure hulga koostööpartnerite vahel, kelle huvid võivad lahkneda, probleemide tõttu lepingute koostamisel ja raskuste tõttu koostöö korraldamisel seoses näiteks tundliku teabe jagamisega.

50.

Kuigi teatavad turutõrked võivad kahjustada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni üldist taset EMPs, ei mõjuta need turutõrked samal määral kõiki ettevõtjaid ja sektoreid. Seepärast peaksid EFTA riigid teatamisele kuuluva üksikabi puhul esitama piisavalt teavet selle kohta, kas abi eesmärk on kõrvaldada EMPs teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni takistav üldine turutõrge või kindlat sektorit või tegevusharu mõjutav konkreetne turutõrge.

51.

Olenevalt konkreetsest turutõrkest, mis tuleb kõrvaldada, võtab järelevalveamet arvesse järgmisi aspekte:

—    teadmiste ülekandumine : teadmiste levitamise kavandatud tasand; loodavate teadmiste spetsiifilisus, intellektuaalomandiõiguste kaitse kättesaadavus, vastastikune täiendavus muude toodete ja teenustega;

—    puudulik ja ühekülgne teave : teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riskitase ja keerukus; välisfinantseerimise vajadus; abisaaja omadused, mis mõjutavad välisrahastamise kättesaadavust;

—    kooskõlastamisega seotud turutõrked : koostööd tegevate ettevõtjate arv; koostöö intensiivsus; koostööpartnerite lahknevad huvid; probleemid lepingute koostamisel; probleemid koostöö koordineerimisel.

52.

Järelevalveamet võtab väidetava turutõrke analüüsimisel arvesse eelkõige kõiki olemasolevaid valdkondlikke võrdlusi ja muid uuringuid, mille asjaomane EFTA riik peaks esitama.

53.

Kui EFTA riigid teatavad investeeringuteks ettenähtud abi või tegevusabi andmisest klastritele, peavad nad esitama teabe innovatsiooniklastri kavandatud või eeldatava spetsialiseerumise, olemasoleva piirkondliku potentsiaali ning EMPs sarnase eesmärgiga klastrite olemasolu kohta.

54.

Sellise riigiabi puhul, mida antakse projektidele või tegevuseks, mida rahastatakse ka liidu mõne EMP lepingusse inkorporeeritud programmi alusel, (35) leiab järelevalveamet, et vajadus riigi sekkumiseks on kindlaks tehtud.

55.

Teisest küljest, kui riigiabi antakse projektidele või tegevuseks, mis tehnoloogilise sisu, riskitaseme ja ulatuse poolest sarnanevad EMPs juba turutingimustel teostatavate projektidega, eeldab järelevalveamet seevastu üldiselt turutõrke puudumist ning nõuab lisatõendeid ja põhjendusi riigi sekkumise vajaduse kohta.

56.

Riigiabi ei ole ainus EFTA riikide poliitikavahend teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamiseks. Oluline on meeles pidada, et võib olla ka teisi, sobivamaid vahendeid, nagu nõudlusega seotud meetmed, mis hõlmavad reguleerimist, riigihankeid või standardimist, ning avaliku sektori teadustegevuse ja hariduse suurem rahastamine ning üldised fiskaalmeetmed. Poliitikavahendi asjakohasus teatavas olukorras oleneb tavaliselt lahendamist vajava probleemi olemusest. Näiteks võib turule sisenemise tõkete vähendamine olla riigiabist asjakohasem meede, et lihtsustada uue siseneja juurdepääsu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemustele. Kvalifitseeritud töötajate puuduse probleemi lahendamisel võib olla riigiabi andmisest asjakohasem suurem investeerimine haridusse.

57.

Abi andmist teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks võib lubada erandina üldisest riigiabi andmise keelust, kui see on vajalik ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks. Seega on oluline hinnata, kas ja millises ulatuses võib teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat abi pidada asjakohaseks vahendiks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suurendamisel, võttes arvesse, et muude, konkurentsi vähem moonutavate meetmetega võib saavutada sama tulemuse.

58.

Järelevalveamet võtab kokkusobivuse analüüsimisel arvesse eelkõige kavandatud meetme mõjuhinnangut, mille on koostanud asjaomane EFTA riik. Asjakohaseks vahendiks peetakse meetmeid, mille puhul EFTA riik on kaalunud muid poliitikavõimalusi ning mille puhul on kindlaks tehtud ja järelevalveametile esitatud sellise valikvahendi nagu riigiabi eelised.

59.

Sellise riigiabi puhul, mida antakse projektidele või tegevuseks, mida rahastatakse ka liidu mõne EMP lepingusse inkorporeeritud programmi alusel, (36) leiab järelevalveamet, et abimeetme asjakohasus on kindlaks tehtud.

60.

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks ettenähtud riigiabi võib anda mitmes vormis. EFTA riigid peaksid seepärast tagama, et abi antakse kaubandust ja konkurentsi tõenäoliselt kõige vähem moonutavas vormis. Seega, kui abi antakse vormis, mis annab otsese rahalise eelise (nt otsetoetused, vabastused või soodustused seoses maksude või muude kohustuslike tasudega või maa, toodete või teenuste saamine soodushinnaga), peab asjaomane EFTA riik esitama muude võimaluste analüüsi ning selgitama, miks või kuidas muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid (nt tagasimakstavad ettemaksed) või võla- või omakapitaliinstrumentidel põhinevad abivormid (nt riigi tagatised, aktsiate ostmine või alternatiivne võla- või kapitaliinstrumentide andmine soodustingimustel) on vähem asjakohased.

61.

Abimeetme valimisel tuleks lähtuda turutõrkest, mida abimeetmega soovitakse kõrvaldada. Näiteks kui turutõrge on seotud välise laenuraha kättesaadavuse probleemiga, mis on tingitud ühekülgsest teabest, peaksid EFTA riigid üldiselt võimaldama abi, mida antakse pigem likviidsustoetusena (nt laen või tagatis) kui tagastamatu abina. Juhul kui ettevõtjale on vaja pakkuda ka teatavas ulatuses riskide jagamist, tuleks abimeetmeks üldiselt valida tagasimakstav ettemakse. EFTA riigid peavad põhjendama valitud vahendi sobivust asjaomase turutõrke kõrvaldamiseks eelkõige siis, kui nad annavad abi turulähedasteks tegevusteks muus vormis kui likviidsustoetus või tagasimakstav ettemakse.

62.

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat abi saab pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks üksnes juhul, kui abil on ergutav mõju. Ergutav mõju esineb siis, kui abi muudab ettevõtja käitumist nii, et ta hakkab tegelema lisategevusalaga, mida ta ilma abita ei teeks või teeks piiratult või muul viisil. Abiga ei tohi siiski subsideerida tegevuse kulusid, mida ettevõtja niigi kannaks, ega hüvitada majandustegevuse tavalist äririski (37).

63.

Järelevalveamet ei pea abi abisaaja jaoks ergutavaks siis, kui teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seonduvat tööd (38) on alustatud juba enne abisaaja abitaotluse esitamist riigiasutusele (39). Kui tööd on alustatud enne abisaaja abitaotluse esitamist riigiasutusele, ei ole projekt abikõlblik.

64.

Abitaotlus peab sisaldama vähemalt taotleja nime ja suurust, projekti kirjeldust (sh asukoht ning algus- ja lõppkuupäev), projekti teostamiseks vajaliku riikliku toetuse summat ja abikõlblike kulude loetelu.

65.

Kuivõrd fiskaalmeetmed kujutavad endast riigiabi, võib järelevalveamet otsustada, et neil on ergutav mõju, sest need ergutavad ettevõtjaid tegema suuremaid kulutusi teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile, nagu näitavad EFTA riikide hindamisuuringud (40).

66.

Teatamisele kuuluva üksikabi puhul peavad EFTA riigid järelevalveametile tõendama, et abil on ergutav mõju, ja esitama selleks selged tõendid, mis näitavad abi positiivset mõju ettevõtja otsusele tegeleda teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga, millega ta vastasel juhul ei tegeleks. Selleks et võimaldada järelevalveametil asjaomast abimeedet põhjalikult hinnata, peab asjaomane EFTA riik esitama abi saavat projekti käsitleva teabe ning võimalikul määral ka põhjalikult kirjeldama seda, mis oleks toimunud või oleks põhjendatud eelduste kohaselt võinud toimuda, kui abi ei antaks (st esitama vastupidise stsenaariumi). Vastupidine stsenaarium võib seisneda alternatiivse projekti puudumises või on abisaajal tema sisemises otsusetegemises olemas selgelt määratletud ja piisavalt prognoositav alternatiivprojekt, ning selles võidakse käsitleda alternatiivprojekti, mida osaliselt või täielikult rakendatakse väljaspool EMPd.

67.

Järelevalveamet võtab oma analüüsis arvesse järgmisi aspekte:

—    kavandatud muutuse üksikasjad : üksikasjalikult tuleb kirjeldada käitumise muutust, mida riigiabiga tahetakse saavutada (uue projekti algatamine, projekti suuruse või ulatuse laiendamine või kiirem teostamine);

—    vastupidise stsenaariumi analüüs : käitumise muutuse kindlakstegemiseks tuleb võrrelda kavandatava tegevuse eeldatavat tulemust ning ulatust abi andmise ja mitteandmise korral. Stsenaariumide erinevus näitab abimeetme toimet ja ergutavat mõju;

—    tulusus : kui projekt iseenesest ei ole ettevõtja jaoks kasumlik, kuid toob olulist kasu ühiskonnale, on abil tõenäoliselt ergutav mõju;

—    investeeringute summa ja rahavoogude ajakava : suurt alginvesteeringut, väikest saadavat rahavoogu ning rahavoogude olulise osa tekkimist väga kauges tulevikus või väga ebakindlal viisil peetakse ergutava mõju hindamisel positiivseteks elementideks;

—    kaasnev riskitase : riski hindamisel võetakse eelkõige arvesse investeeringu pöördumatust, ärilise ebaõnnestumise tõenäosust ning riski, et projekti tootlikkus on oodatust väiksem, projektil on abisaaja muid tegevusi kahjustav mõju ja projekti kulude tõttu väheneb ettevõtja finantssuutlikkus.

68.

EFTA riike kutsutakse eelkõige üles kasutama juhatuse dokumente, riskianalüüse, finantsaruandeid, äriplaane, eksperdiarvamusi ja muid hinnatava projektiga seotud uuringuid. Ergutavat mõju võivad EFTA riikidel aidata tõendada dokumendid, milles on teave nõudlus-, kulu- ja finantsprognooside kohta, investeerimiskomisjonile esitatavad dokumendid, milles kirjeldatakse üksikasjalikult eri investeerimisstsenaariume, või finantsasutustele esitatavad dokumendid.

69.

Selleks et tagada ergutava mõju objektiivne kindlaksmääramine, võib järelevalveamet võrrelda hindamisel teatavat ettevõtjat käsitlevat teavet andmetega sektori kohta, kus abisaaja tegutseb. EFTA riigid peaksid võimaluse korral esitama eelkõige majandussektorit käsitleva teabe, mis tõendab, et abisaaja vastupidine stsenaarium, nõutav kasumlikkus ja oodatavad rahavood on põhjendatud.

70.

Kasumlikkust saab sellega seoses hinnata meetodite abil, mida abi saav ettevõtja tõendatavalt kasutab või mida üldiselt kasutatakse asjaomases majandussektoris: need võivad olla projekti nüüdispuhasväärtuse (41) hindamise meetod, sisemise tulumäära (42) hindamise meetod või rakendatud kapitalilt saadava keskmise kasumi hindamise meetod.

71.

Kui abi ei muuda abisaaja käitumist ega soodusta täiendavat teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, puudub sellel positiivne mõju EMPs teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamisele. Seetõttu ei peeta abi EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks siis, kui ilmneb, et sama tegevust saaks teostada ja teostataks ka ilma abita.

72.

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat abi peetakse proportsionaalseks, kui abisumma piirdub abi saava tegevuse teostamiseks minimaalselt vajalikuga.

73.

Selleks et tagada abi proportsionaalsus turutõrgetega, mille kõrvaldamiseks abi kavandatakse, tuleb abisumma kindlaksmääramisel lähtuda eelnevalt kindlaksmääratud abikõlblikest kuludest; abi peab piirduma teatava osaga neist abikõlblikest kuludest (abi osakaal). Abi osakaal tuleb kindlaks määrata iga abisaaja kohta, sealhulgas koostööprojektide puhul.

74.

Prognoositavuse ja võrdsete võimaluste tagamiseks kohaldab järelevalveamet teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi puhul abi ülemmäärasid, mis määratakse kindlaks kolme kriteeriumi alusel: i) abi lähedus turule on asendusnäitaja, mis võimaldab hinnata abi eeldatavat negatiivset mõju ja vajadust abi järele, võttes arvesse võimalikke suuremaid tulusid, mida võib oodata abi saava tegevuse puhul; ii) abisaaja suurus on asendusnäitaja, mis võimaldab hinnata väiksema ettevõtja suuremaid raskusi riskantse projekti rahastamisel ning iii) turutõrke olulisus, nagu teadmiste levitamise oletatav kasulik välismõju. Seepärast peaks abi osakaal arendustegevuse ja innovatsiooniga seotud abi puhul olema üldiselt väiksem kui teadustegevusega seotud abi puhul.

75.

Käesolevate suunistega hõlmatud abimeetmete puhul arvessevõetavad abikõlblikud kulud on esitatud I lisas. Juhul kui teadus- ja arendusprojekt koosneb erinevatest ülesannetest, peab iga abikõlblik ülesanne kuuluma kas alusuuringute, rakendusuuringute või tootearenduse kategooriasse (43). Järelevalveamet lähtub eri tegevusalade liigitamisel asjakohasesse kategooriasse oma kogemustest ning OECD Frascati käsiraamatus esitatud konkreetsetest näidetest ja selgitustest (44).

76.

Abi ülemmäärad, mida üldiselt kohaldatakse kõikide abikõlblike teadus- ja arendus- ning innovatsioonimeetmete suhtes, on esitatud II lisas (45).

77.

Teadusasutuste ja ettevõtjate koostööna teostatavatele projektile riigiabi andmise korral ei tohi kombineeritud abi, mis koosneb riigi otsetoetusest ja teadusasutuste panusest (kui abi hõlmab sellist panust) samasse projekti, ületada kohaldatavat abi osakaalu iga abisaava ettevõtja kohta.

78.

Kui EFTA riik teeb tagasimakstava ettemakse, mis on käsitatav riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, kohaldatakse käesolevas jaos sätestatud eeskirju.

79.

Juhul kui EFTA riik saab piisavatel kontrollitavatel andmetel põhineva kehtiva metoodika alusel tõendada, et tagasimakstava ettemakse brutotoetusekvivalenti on võimalik välja arvutada, võib ta teatada järelevalveametile abikavast ja kasutatavast metoodikast. Kui järelevalveamet kiidab metoodika heaks ja peab kava kokkusobivaks, võib abi anda tagasimakstava ettemakse brutotoetusekvivalendi alusel kuni II lisas sätestatud abi ülemmäärani.

80.

Kõikidel muudel juhtudel esitatakse tagasimakstav ettemakse protsendina abikõlblikest kuludest ja see võib ületada kohaldatavat abi ülemmäära kümne protsendipunkti võrra, kui on täidetud järgmised tingimused:

81.

Selleks et järelevalveamet saaks meedet hinnata, tuleb esitada projekti edukuse korral tehtavat tagasimakset käsitlevad üksikasjalikud sätted, milles on edukas tulemus mõistliku ja kaalutletud hüpoteesi alusel selgelt määratletud.

82.

Kuivõrd fiskaalne abimeede kujutab endast riigiabi, võib sellise abi osakaalu arvutada kas üksikprojekti kohta või – ettevõtja tasandil – üldise maksuvähenduse ning kõikide kuni kolme järjestikuse eelarveaasta jooksul tekkinud abikõlblike teadus-, arendus- ja innovatsioonikulude suhtarvuna. Viimasel juhul võib fiskaalset abimeedet kohaldada vahet tegemata igasuguse abikõlbliku tegevuse suhtes, kuid abi ei tohi ületada tootearenduse puhul kohaldatavat abi osakaalu (47).

83.

Abi võib anda samal ajal mitme abikava alusel või liita sihtotstarbelise üksikabiga tingimusel, et tegevusele või projektile antava riigiabi kogusumma ei ületa käesolevates suunistes sätestatud abi ülemmäärasid. Nagu on meenutatud punktis 9, ei kujuta rahalised vahendid, mida keskselt haldavad Euroopa Liidu institutsioonid, asutused, ühisettevõtjad või muud organid ja mis ei ole otseselt või kaudselt EFTA riikide kontrolli all, endast riigiabi ja neid ei tuleks arvesse võtta. Kui selliste rahaliste vahenditega koos kasutatakse muid riigiabi vahendeid, ei tohi samade abikõlblike kulude katmiseks antavate avaliku sektori rahaliste vahendite kogusumma olla suurem kohaldatavates EMP lepingu eeskirjades sätestatud soodsaimast rahastamismäärast.

84.

Juhul kui teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi korral arvesse võetavad abikõlblikud kulud võivad täies ulatuses või osaliselt olla abikõlblikud ka muuks otstarbeks antava abi raames, kohaldatakse kattuva osa suhtes asjakohastest eeskirjadest tulenevat soodsaimat ülemmäära.

85.

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat abi ei tohi samade abikõlblike kulude puhul kumuleerida vähese tähtsusega abiga, kui selle tulemusel ületaks abi osakaal käesolevates suunistes sätestatut.

86.

Teatamisele kuuluva üksikabi korral ei ole vastavus eelnevalt kindlaksmääratud abi ülemmäärale piisav abi proportsionaalsuse tagamiseks.

87.

Üldreeglina ja selleks, et kindlaks teha, kas abi on proportsionaalne, kontrollib järelevalveamet, et abi summa ei ületaks miinimumi, mis tagab projekti piisava kasumlikkuse, näiteks võimaldades saavutada sisemise tasuvusläve, mis vastab konkreetse sektori või ettevõtte tasuvuslävele või aktsepteeritavale tasuvuslävele. Selleks otstarbeks võib kasutada ka tavalisi tulumäärasid, mida abi saav ettevõtja muude teadus- ja arendus- ning innovatsiooniprojektide puhul tavaliselt eeldab, äriühingu kui terviku kapitalikulu või asjaomases majandusharus tavapäraselt täheldatud tulumäärasid. Arvesse tuleb võtta kõiki asjakohaseid eeldatavaid kulusid ja tulusid projekti olelusringi jooksul, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemustega seotud kulusid ja tulusid.

88.

Kui näiteks äriühingu sisedokumentidega tõendatakse, et abisaajal on selge valik, kas rakendada abi saav projekt või alternatiivne projekt ilma abita, tuleb abi lugeda miinimumiga piirduvaks ainult juhul, kui selle summa ei ole suurem kui asjaomase tegevuse täiendavad netokulud, võrreldes ilma riigiabita teostatava alternatiivse projekti kuludega. Järelevalveamet võrdleb täiendava netokulu kindlaksmääramiseks abi saavasse projekti tehtava investeeringu ja vastupidise stsenaariumi korral teostatavasse projekti tehtava investeeringu eeldatavat nüüdispuhasväärtust, võttes arvesse eri äristsenaariumide tõenäosust (48).

89.

Juhul kui abi antakse teadus- ja arendusprojektide teostamiseks või teadusuuringute taristu rajamiseks või ajakohastamiseks ning kui järelevalveamet saab punktides 87 või 88 esitatud meetodiga kindlaks teha, et abi piirdub rangelt minimaalse vajalikuga, võidakse lubada II lisas sätestatud abi ülemmäära suurendada kuni järgmises tabelis esitatud määradeni.

90.

Selleks et tõendada, et abi piirdub minimaalselt vajalikuga, peavad EFTA riigid selgitama, kuidas on abisumma kindlaks määratud. Ergutava mõju analüüsiks kasutatud dokumente ja arvutusi võib kasutada ka abi proportsionaalsuse hindamiseks. Kui kindlakstehtud abivajadus on seotud peamiselt raskustega turult laenuraha kaasamisel, mitte vähese kasumlikkusega, võib minimaalse abi tagamiseks olla sobivaim see, kui abi antakse laenu, tagatise või tagasimakstava ettemakse vormis, mitte tagastamatu abina.

91.

Juhul kui abi saava tegevuse teostamiseks on mitu võimalikku kandidaati, on proportsionaalsuse nõue tõenäolisemalt täidetud siis, kui abi antakse läbipaistvate, objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide põhjal.

92.

Rahvusvahelise kaubanduse tegelike või võimalike otseste või kaudsete moonutuste kõrvaldamiseks võib lubada suuremaid abi osakaalusid, kui on üldiselt lubatud käesolevates suunistes, juhul kui konkurendid väljaspool EMPd on saanud (viimase kolme aasta jooksul) või saavad kas kaudselt või otseselt samaväärse osatähtsusega abi samalaadsete projektide, programmide, teadustegevuse, arendustegevuse või tehnoloogia jaoks. Kuid juhul, kui rahvusvahelise kaubanduse moonutused ilmnevad tõenäoliselt hiljem kui kolme aasta pärast, võib vaatlusperioodi kõnealuse sektori iseloomust lähtuvalt vastavas ulatuses pikendada. Võimaluse korral esitab EFTA riik järelevalveametile piisava teabe, mis võimaldab viimasel hinnata olukorda ja eelkõige vajadust võtta arvesse kolmanda riigi konkurendi konkurentsieelist. Kui järelevalveametil puuduvad tõendid antud või pakutud abi kohta, võib tema otsus põhineda ka kaudsetel tõenditel.

93.

Tõendite kogumisel võib järelevalveamet kasutada oma uurimisvolitusi (49).

94.

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi on EMP lepingu toimimisega kokkusobiv, kui abimeetme negatiivne mõju konkurentsile ja EFTA riikide vahelisele kaubandusele on piiratud ning väiksem kui positiivne mõju ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele.

95.

Järelevalveamet näeb kaht võimalikku konkurentsi ja EFTA riikide vahelise kaubanduse moonutust, mida võib põhjustada teadus- ja arendustegevusele ning innovatsiooniks antav abi, nimelt tooteturu moonutamist ja asukoha mõju. Mõlemat liiki moonutused võivad põhjustada ressursside ebatõhusat jaotumist, mis kahjustab EMP toimimist ning tekitab probleeme seoses majandustegevuse piirkondadevahelise jaotumisega.

96.

Tooteturgude moonutustega seoses võib teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav riigiabi mõjutada konkurentsi innovatsiooniprotsessides ja neil tooteturgudel, kus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemusi kasutatakse.

97.

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav riigiabi võib takistada konkurentsi innovatsiooniprotsessides ja tooteturgudel kolmel viisil: see võib moonutada konkurentsil põhinevat turule sisenemist ja turult väljumist, moonutada dünaamilisi investeerimisstiimuleid ning luua või säilitada turuvõimu.

98.

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi võib takistada turumehhanismi hüvitamast kõige tõhusamate tootjate pingutusi ja avaldamast kõige ebatõhusamatele tootjatele survet oma tegevuse parandamiseks, ümberkorraldamiseks või turult väljumiseks. See võib tekitada olukorra, kus konkurendid, kes muidu oleksid suutelised turule jääma, on antud abi tõttu sunnitud turult lahkuma või ei sisenegi üldse turule. Samamoodi võib riigiabi hoida ära ebatõhusate ettevõtjate turult väljumise või isegi ajendada neid sisenema turule ja omandama tõhusamalt tegutsevate konkurentide turuosa. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi võib valesti suunamise korral seega toetada ebatõhusaid ettevõtjaid ja põhjustada selliste turustruktuuride kujunemise, kus paljud turuosalised tegutsevad äärmiselt ebatõhusalt. Pikas perspektiivis võib sekkumine konkurentide turuletuleku ja sealt lahkumise protsessi pidurdada innovatsiooni ja aeglustada tootlikkuse kasvu kogu majandusharus.

99.

Teadus-ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi võib moonutada abisaaja konkurentide dünaamilisi investeerimisstiimuleid. Juhul kui ettevõtja saab abi, suurendab see tavaliselt tema eduka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tõenäosust ja tugevdab edaspidi tema positsiooni asjaomasel tooteturul (asjaomastel tooteturgudel). Ettevõtja tugevama positsiooni tulemusena võivad konkurendid oma esialgsete investeerimiskavade ulatust vähendada (väljatõrjumisefekt).

100.

Lisaks võib riigiabi olemasolu muuta võimalikud abisaajad enesega rahulolevaks või riskialtimaks. Pikaajaline mõju sektori üldisele tulemuslikkusele on sel juhul tõenäoliselt negatiivne. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi võib valesti suunamise korral seega toetada ebatõhusaid ettevõtjaid ja põhjustada selliste turustruktuuride kujunemise, kus paljud turuosalised tegutsevad äärmiselt ebatõhusalt.

101.

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi moonutav mõju võib avalduda ka selles, et see suurendab või säilitab tooteturgudel turuvõimu. Turuvõim on võim mõjutada turuhindu, toodangut, toodete ja teenuste valikut või kvaliteeti või muid konkurentsinäitajaid olulise ajavahemiku jooksul tarbijate kahjuks. Isegi kui abi ei suurenda turuvõimu otseselt, võib ta teha seda kaudselt, takistades olemasolevate konkurentide laienemist, ajendades neid turult väljuma või takistades uute konkurentide turule sisenemist.

102.

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav riigiabi võib moonutada konkurentsi ka asukohavaliku mõjutamise kaudu. Sellised moonutused võivad tekkida EFTA riikide vahel siis, kui ettevõtjad konkureerivad piiriüleselt või teevad valikut eri asukohtade vahel. Abi, mille eesmärk on viia tegevus EMP piires teise piirkonda, ei pruugi otseselt tooteturgu moonutada, kuid selle toetusel viiakse tegevus või investeeringud ühest piirkonnast teise.

103.

Põhimõtteliselt tuleb abimeedet ja selle rakendamise konteksti analüüsida, et välja selgitada, millisel määral võib seda pidada moonutavaks. Esineb siiski olukordi, kui negatiivne mõju on positiivsest mõjust selgelt suurem ja abi ei saa seetõttu pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks.

104.

Vastavalt EMP lepingu üldpõhimõtetele ei saa riigiabi pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks eelkõige juhul, kui abimeede on diskrimineeriv sellisel määral, mida ei saa riigiabi olemusega põhjendada. Nagu on selgitatud 3. jaos, ei luba järelevalveamet seega meedet kohaldada, kui meetmest või sellega seotud tingimustest tuleneks vältimatult EMP lepingu rikkumine. Eelkõige on see seotud abimeetmetega, mille puhul abi andmise tingimuseks on abisaaja peamine asu- või tegevuskoht asjaomases EFTA riigis või abisaaja kohustus kasutada teatavas riigis toodetud kaupu või osutatavaid teenuseid, ning abimeetmeid, mis piiravad abisaaja võimalust kasutada muude EMP riikide teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemusi.

105.

Ka sellist abi, mis üksnes muudab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni asukohta EMPs, ilma et muudaks selle laadi, ulatust või projekti haaret, ei saa käsitada EMP lepingu toimimisega kokkusobivana.

106.

Teatamisele kuuluv abikava on EMP lepingu toimimisega kokkusobiv, kui see ei põhjusta olulisi konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi. Isegi kui moonutusi võib pidada piiratuiks individuaalsel tasandil (tingimusel, et abi on ühise eesmärgi saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne), võivad abikavad kumulatiivselt tekitada olulisi moonutusi. Sellised moonutused võivad näiteks tuleneda abist, mis mõjutab negatiivselt konkurentide dünaamilisi innovatsioonistiimuleid. Teatavatele sektoritele keskenduva abikava puhul on selliste moonutuste oht veelgi suurem.

107.

Ilma et see piiraks punkti 122 kohaldamist, peavad EFTA riigid seepärast tõendama, et igasugune negatiivne mõju piiratakse miinimumini, võttes arvesse näiteks asjaomaste projektide suurust, üksikabi ja kumulatiivse abi summasid, eeldatavate abisaajate arvu ning asjaomaste sektorite omadusi. Selleks et järelevalveamet saaks hinnata teatamisele kuuluva abikava tõenäolist negatiivset mõju, võivad EFTA riigid esitada mõjuhinnangud ning sarnaste varasemate kavade järelhindamised.

108.

Selleks et järelevalveamet saaks kindlaks teha võimalikud konkurentsi- ja kaubandusmoonutused ja neid hinnata, peaksid EFTA riigid teatamisele kuuluva üksikabi puhul esitama teabe i) asjakohaste tooteturgude kohta, st turgude kohta, mida abisaaja käitumise muutumine mõjutab, ning ii) mõjutatud konkurentide ja klientide või tarbijate kohta.

109.

Abimeetme negatiivse mõju hindamisel keskendub järelevalveamet oma konkurentsimoonutuste analüüsis prognoositavale mõjule, mida teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi avaldab ettevõtjatevahelisele konkurentsile asjaomastel tooteturgudel. Järelevalveamet peab olulisemaks riske, mis võivad avalduda konkurentsile ja kaubandusele lähitulevikus ja on eriti tõenäolised.

110.

Kui konkreetset innovatsioonitegevust seostatakse mitme tulevase tooteturuga, vaadeldakse riigiabi mõju kõikidele asjaomastele turgudele. Teatavatel juhtudel kaubeldakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemustega (nt intellektuaalomandi õigused) tehnoloogiaturgudel, näiteks patentide litsentsimise või patendikaubanduse kujul. Sellisel juhul võib järelevalveamet arvesse võtta ka abi mõju konkurentsile tehnoloogiaturgudel.

111.

Järelevalveamet kasutab võimalike konkurentsimoonutuste hindamiseks eri kriteeriume, nimelt dünaamiliste stiimulite moonutamist, turuvõimu loomist või säilitamist ning ebatõhusate turustruktuuride säilitamist.

112.

Järelevalveamet võtab dünaamiliste stiimulite võimaliku moonutamise analüüsis arvesse järgmisi aspekte:

—    turu kasv : mida rohkem turg edaspidi eeldatavalt kasvab, seda väiksem on tõenäosus, et abi mõjutab konkurentide stiimuleid negatiivselt, sest kasumliku majandustegevuse arendamiseks jääb rohkesti võimalusi;

—    abi summa : abimeetmed, mis hõlmavad märkimisväärseid abisummasid, tekitavad tõenäoliselt olulisema väljatõrjumisefekti. Abisumma olulisuse hindamisel lähtutakse ennekõike peamiste turuosaliste poolt samalaadsetele projektidele tehtavatest kulutustest;

—    turulähedus/abi kategooria : mida rohkem on abimeede suunatud turulähedasele tegevusele, seda tõenäolisemalt tekitab ta olulise väljatõrjumisefekti;

—    avatud valikuprotsess : juhul kui abi antakse läbipaistvate, objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, suhtub järelevalveamet abimeetmesse soodsamalt;

—    väljumistõkked : konkurendid säilitavad oma investeerimisplaanid või isegi laiendavad neid tõenäolisemalt juhul, kui innovatsiooniprotsessist väljumise tõkked on kõrged. Nii võib see olla juhul, kui paljud konkurentide varasemad investeeringud on seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni teatava arenguga;

—    tulevikuturu pärast konkureerimise stiimulid : teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi võib tekitada olukorra, kus abisaaja konkurendid loobuvad konkureerimisest tulevase „võitja-võtab-kõik-turu” pärast, sest abisaajale abi kaudu antud eelis (tehnoloogiline areng, mastaabisääst, võrgustiku mõju või ajastus) vähendab nende võimalust sellele turule vähegi edukalt siseneda;

—    toodete eristamine ja konkurentsi tugevus : juhul kui tooteinnovatsioon hõlmab pigem eristatud tooteid, mis on seotud näiteks teatavate tootemarkide, standardite, tehnoloogiate või tarbijagruppidega, on konkurentidele avaldatav mõju vähem tõenäoline. Sama olukord tekib siis, kui turul on palju tõhusaid konkurente.

113.

Järelevalveamet tunneb muret eelkõige selliste teadus- ja arendus- ning innovatsioonimeetmete pärast, mis võimaldavad abisaajal olemasoleval tooteturul olevat turuvõimu suurendada või selle tulevastele tooteturgudele üle kanda. Seepärast on ebatõenäoline, et järelevalveamet teeb kindlaks turuvõimuga seotud konkurentsiprobleemid juhtudel, kui abisaaja turuosa on alla 25 %, ja turgudel, mille turukontsentratsioon on Herfindahli-Hirschmani indeksi (HHI) järgi alla 2 000.

114.

Järelevalveamet võtab turuvõimu analüüsis arvesse järgmisi aspekte:

—    abisaaja turuvõim ja turustruktuur : kui abisaajal on tooteturul juba valitsev seisund, võib abimeede seda tugevdada, vähendades veelgi konkurentsisurvet, mida konkurendid saavad abi saava ettevõtja suhtes rakendada. Samamoodi võib riigiabi avaldada olulist mõju oligopoolsel turul, kus on vähe aktiivseid turuosalisi;

—    turuletuleku tõkked : teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas võivad esineda märkimisväärsed tõkked uutele turule sisenejatele. Sellised tõkked on muu hulgas seaduslikud sisenemistõkked (eriti sellised, mis on seotud intellektuaalomandi õigustega), mastaabi- ja mitmekülgsussääst, võrgustikele ja taristule juurdepääsu tõkked ning muud strateegilised tõkked turule sisenemisel või laienemisel;

—    ostja võim : ettevõtja turuvõimu võib piirata ka ostjate turupositsioon. Tugevate ostjate kohalolek võib aidata tasakaalustada ettevõtja tugevat turupositsiooni, kui on tõenäoline, et ostjad püüavad säilitada turul piisavat konkurentsi;

—    valikuprotsess : järelevalveamet pöörab tähelepanu abimeetmetele, mis võimaldavad tugeva turupositsiooniga ettevõtjatel mõjutada valikuprotsessi, näiteks kui neil on õigus anda valikuprotsessis ettevõtjate kohta soovitusi või mõjutada teadustegevuse kava viisil, millega jäetakse põhjendamatult kõrvale alternatiivsed arenguteed.

115.

Järelevalveamet hindab turustruktuure analüüsides, kas abi antakse liigse tootmisvõimsusega või taandarenevatel turgudel. Vähem muret tekitavad olukorrad, kus turg kasvab või kus teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav riigiabi muudab tõenäoliselt sektori kasvudünaamikat, eriti uue tehnoloogia juurutamise kaudu.

116.

Juhul kui teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antakse abi turu lähedal, võib juhtuda, et edasise tootmise tingimused on eelkõige abist tingitud suhteliselt väiksemate tootmiskulude või suurema teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tõttu mõnes piirkonnas soodsamad. See võib põhjustada ettevõtjate liikumise sellistesse piirkondadesse.

117.

Asukohaga seotud mõju võib olla asjakohane ka teadusuuringute taristute puhul. Kui abi kasutatakse peamiselt taristu toomiseks mõnda konkreetsesse piirkonda teise piirkonna arvelt, ei aita see edendada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni EMPs.

118.

Teatamisele kuuluva üksikabi analüüsimisel võtab järelevalveamet seega arvesse tõendeid selle kohta, et abisaaja on kaalunud alternatiivseid asukohti.

119.

Alates 1. juulist 2016 peavad EFTA riigid avaldama põhjalikul riigi või piirkonna tasandi riigiabi veebisaidil teatatud riigiabi meetmete kohta (välja arvatud üksikabi alla 500 000 euro) vähemalt järgmise teabe: abikava täielik tekst ja selle rakendussätted või üksikabi juriidiline alus või link sellele; abi andva asutuse nimi; konkreetsete abisaajate nimed; igale abisaajale antud abi vorm ja summa; abi andmise kuupäev; abisaaja tüüp (VKE või suurettevõtja); abisaaja asukoha piirkond (2. tasandi statistiline piirkond) (50); peamine majandussektor, milles ettevõtja tegutseb (NACE rühma tasandil) (51). Selline teave tuleb avaldada kuue kuu jooksul pärast seda, kui on vastu võetud abi andmise otsus, või fiskaalmeetmete puhul ühe aasta jooksul alates maksudeklaratsiooni esitamisest; teavet tuleb säilitada vähemalt kümme aastat ning see peab olema üldsusele piiranguteta kättesaadav (52).

120.

Järelevalveamet võib konkurentsi- ja kaubandusmoonutuste piiramiseks nõuda, et teatamisele kuuluvate abikavade suhtes kohaldataks ajapiirangut ning punktis 37 osutatud hindamist. Hinnata tuleks eelkõige kavasid, millega võivad kaasneda eriti suured moonutused, st mis võivad konkurentsi oluliselt piirata, kui nende rakendamist õigel ajal läbi ei vaadata.

121.

Võttes arvesse hindamise eesmärke ning vältimaks ebaproportsionaalselt suure koormuse asetamist EFTA riikidele ja väiksematele abimeetmetele, kohaldatakse punktis 120 viidatud nõuet üksnes suure eelarvega abikavade suhtes, millel on uudseid omadusi või kui on ette näha suuri muutusi turul, tehnoloogias või õigusraamistikus. Hindamise peab tegema riigiabi andvast asutusest sõltumatu ekspert ühise metoodika (53) alusel ja hindamise tulemused tuleb avalikustada. EFTA riigid peavad koos abikavaga teatavaks tegema hindamiskava projekti, mis moodustab lahutamatu osa järelevalveameti hinnangust kavale.

122.

Abikavade puhul, mis on grupierandi määruse reguleerimisalast välja arvatud üksnes nende suure eelarve tõttu, hindab järelevalveamet nende kokkusobivust üksnes hindamiskava alusel.

123.

Hindamise tulemused tuleb järelevalveametile esitada õigel ajal, et oleks võimalik hinnata abikava võimalikku pikendamist, ning igal juhul abikava lõppedes. Hindamise täpne ulatus ja üksikasjad määratakse kindlaks abikava heakskiitmise otsuses. Kõikide järgmiste sarnase eesmärgiga abimeetmete, sh punktis 122 viidatud abikavade mis tahes muudatuste puhul tuleb arvesse võtta hindamise tulemusi.

124.

Järelevalve- ja kohtulepingu ning järelevalveameti otsuse nr 195/04/COL konsolideeritud versiooni (54) kohaselt peavad EFTA riigid esitama järelevalveametile iga-aastased aruanded.

125.

EFTA riigid peavad säilitama üksikasjaliku dokumentatsiooni kõikide abimeetmete kohta. Sellised andmed peavad sisaldama kogu teavet, mis on vajalik selleks, et näidata abikõlblike kulude ja abi ülemmäära suhtes kehtestatud tingimuste täitmist. Andmeid tuleb säilitada abi andmise kuupäevast alates kümne aasta jooksul ning need tuleb nõudmise korral esitada järelevalveametile.

126.

Järelevalveamet kohaldab käesolevates suunistes esitatud põhimõtteid, et hinnata sellise teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi kokkusobivust, millest talle on teatatud ja mille kohta ta peab tegema otsuse pärast käesolevate suuniste vastuvõtmise kuupäeva. Ebaseaduslikku teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat abi hinnatakse vastavalt abi andmise päeval kehtinud eeskirjadele.

127.

Järelevalveamet teeb EMP lepingu protokolli nr 3 artikli 1 lõike 1 alusel vajaduse korral EFTA riikidele ettepaneku muuta nende olemasolevaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni abikavasid, et viia need käesolevate suunistega vastavusse hiljemalt 1. jaanuariks 2015.

128.

EFTA riike kutsutakse üles väljendama oma selget ja tingimusteta nõusolekut punktis 127 esitatud asjakohaste meetmetega kahe kuu jooksul alates käesolevate suuniste avaldamisest järelevalveameti veebilehel (55). Vastuse puudumise korral eeldab järelevalveamet, et asjaomane EFTA riik ei ole kavandatud meetmetega nõus.

129.

Järelevalveamet võib igal ajal käesolevad suunised läbi vaadata või neid muuta, kui see osutub vajalikuks seoses konkurentsipoliitikaga või EMP muude eeskirjadega ja rahvusvaheliste kohustuste arvessevõtmiseks või muul õigustatud põhjusel.