25.8.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 219/7

---

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 328/09/COL,

15. juuli 2009,

Islandi sadamaseaduste kohta (Island)

EFTA JÄRELEVALVEAMET (1),

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (2), eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat lepingut (3), eriti selle artiklit 24,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti- ja kohtulepingu (4) 3. protokolli I osa artikli 1 lõiget 2 ning II osa artikli 4 lõiget 4, artiklit 6, artikli 7 lõiget 2 ja artikli 7 lõiget 5,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti suuniseid EMP lepingu artiklite 61 ja 62 kohaldamise ja tõlgendamise kohta (5), eriti laevaehitusele antavat riigiabi käsitlevat peatükki ja regionaalabi käsitlevat peatükki,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsust nr 195/04/COL järelevalveameti- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artiklis 27 osutatud rakendussätete kohta (6),

OLLES KUTSUNUD huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt osutatud sätetele (7) ja võttes arvesse nende märkusi

ning arvestades järgmist:

I.   ASJAOLUD

1   Menetlus

Islandi ametiasutused teavitasid oma 7. mai 2007. aasta kirjas (toiming nr 420581) vastavalt järelevalveameti- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 Islandi sadamaseaduste muudatustest, millega (muu hulgas) nähakse ette kaiehitiste toetamine ja lootsilaevade kasutamine ning laevatõsteseadmete, kaiehitiste ja lootsilaevade kahjuhüvitised. Toetust antakse 1984. aastal loodud sadamaparandusfondi (edaspidi „fond”) kaudu.

Pärast mitmete kirjade vahetamist (8) teatas järelevalveamet 12. detsembri 2007. aasta kirjaga Islandi ametiasutustele, et on otsustanud algatada nende meetmete suhtes protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud menetluse.

Järelevalveameti otsus nr 658/07/COL ametliku uurimismenetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas ning selle EMP kaasandes (9) ja selle menetlusega kutsus järelevalveamet huvitatud isikuid üles märkusi esitama.

Islandi ametiasutused vastasid 15. veebruari 2008. aasta kirjaga (toiming nr 465549).

Järelevalveamet sai 23. aprillil 2008. aastal ühe huvitatud isiku märkuse (toiming nr 476888). Järelevalveamet edastas selle 20. mai 2008. aasta kirjaga (toiming nr 477796) Islandi ametiasutustele, kellele anti võimalus vastata. Kirjale ei laekunud ametlikku (kirjalikku) vastust.

2   Kavandatud meetme kirjeldus

Islandi sadamaseaduse õigusraamistiku – sadamaseaduse nr 61/2003 (mida on muudetud seadusega nr 11/2006 ja seadusega nr 28/2007) alusel on lubatud (10) rahastada linnale kuuluvat Islandi sadamainfrastruktuuri ja –rajatisi ning maksta neile kahjuhüvitisi.

Islandi sadamaid käsitlevate asjaomaste õigusaktide kohta on üksikasjalikum teave esitatud järelevalveameti 12. detsembri 2007. aasta otsuses nr 658/07/COL ametliku uurimismenetluse algatamise kohta. Järelevalveamet keskendub edaspidi konkreetsetele sätetele, mis põhjustasid probleeme ja mida käsitleti ametlikus uurimismenetluses.

Need konkreetsed sätted on järgmised:

a)   Lootsilaevad: 2003. aasta sadamaseaduse (edaspidi „2003. aasta seaduse”) artikli 24 lõike 2 punkt a , mille alusel võib fondist rahastada „lootsilaevade esmaseid kulutusi, kui sadamas või sadama ümbruses valitsevad tingimused nõuavad selliste ohutusvahendite kasutamist”. Nimetatud sätte alusel võib fond hüvitada kuni 75 % nendest esmastest kulutustest.

b)   Kaiehitised: 2003. aasta seaduse artikli 24 lõike 2 punktid b ja c, mis käsitlevad fondi kasutamist „kaiehitiste” rahastamiseks. Rahastada võib kuni 90 % kaiehitiste kuludest punkti b alusel ja kuni 40 % punkti c alusel.

c)   Kahjuhüvitised: 2003. aasta seaduse artikli 26 lõige 3, mille alusel võivad vastavalt 2003. aasta seaduse artiklile 24 fondist toetuse saamise tingimustele vastavad sadamad nõuda hüvitist oma käitistele tekitatud kahjude eest. Makstava hüvitise summa ei ole piiratud.

d)   Laevatõsteseadmed: 2003. aasta seaduse artikli 26 lõikesse 3 2007. aasta muudatusaktiga lisatud säte, mille eesmärk on laiendada kahjude ulatust, mille eest võivad sadamaoperaatorid saada hüvitist, hõlmates laevatõsteseadmetele tekitatud kahju. Hüvitise summa ei ole ka siin piiratud.

2.1   Menetluse algatamise põhjused

Järelevalveamet väljendas otsuses nr 658/07/COL kahtlust, kas lootsilaevadele antav toetus on käsitletav üldmeetmena ja lubatud kuluna, mida riik võib teha meretranspordisüsteemi arendamiseks üldsuse huvides. Järelevalveamet ei saanud välistada võimalust, et lootsilaevadele makstavat toetust võib käsitleda valikulise meetmena, sest riigi toetus investeeringute tegemiseks vallasvarasse ja operatiivteenustesse soodustab üldiselt teatavaid ettevõtjaid.

Järelevalveamet ei saanud ka olemasoleva teabe alusel teha järeldusi selle kohta, kas kaiehitistele antavat toetust võib käsitleda üldmeetmena.

Lõpuks tegi järelevalveamet esialgse järelduse, et kahjuhüvitisi võib käsitleda riigiabina, kui neid makstakse rajatistele, mis ei ole üldmeetmed.

Järelevalveamet väljendas ka kahtlust, kas võib väita, et kõnealused meetmed on EMP lepinguga kooskõlas. Selle väite aluseks on (eelkõige) asjaolu, et artikli 61 lõike 2 punktis b sätestatud erandit ei saa kohaldada, arvestades kahjuhüvitiste laiendamist eesmärgiga korvata ka muid kahjusid peale loodusõnnetuste tekitatud kahju ja kuna need meetmed ei ole ilmselt kooskõlas riigiabi suuniste regionaalabi ega laevaehituse peatükkidega. Järelevalveamet märkis ka, et fondi kaudu ei saa toetust eraomanikele kuuluvad sadamad ning et sellisel eristamisel puudub selge põhjendus.

3   Kolmandate isikute märkused

Kolmandad isikud esitasid ühe märkuse järelevalveametile saadetud 23. aprilli 2008. aasta kirjas. Reykjavikis asuv eraomanikule kuuluv sadamaoperaator Stálsmiðjan nõustus järelevalveameti poolt uurimismenetluse algatamise otsuses väljendatud esmaste seisukohtadega.

4   Islandi ametiasutuste märkused

Islandi ametiasutused väitsid kõigepealt oma 15. veebruari 2008. aasta kirjas, et vaatamata muudatustele õigusaktides, tähendasid 2003. aasta seaduse üleminekusätted seda, et fondist makstavat toetust reguleerivate sätete kehtivust „võib edasi lükata” ja 1994. aasta sadamaseaduses sätestatud õiguslik seisund säilib kuni 2008. aasta lõpuni. Järelevalveametit teavitati ka, et kõnealust üleminekusätet pikendati seadusega nr 145/2007, mille kohaselt kohaldatakse sätet nüüd 2010. aasta lõpuni.

Islandi ametiasutused on ka seisukohal, et „dokkimisrajatisi” („hafnarmannvirki”) – mõiste, mis väidetavalt hõlmab uuritavaid meetmeid – käsitletakse Islandil avaliku infrastruktuurina, mis teenindab üldsuse huve ja millele on avatud juurdepääs ning mis moodustab sadama lahutamatu osa.

Islandi ametiasutused täpsustasid ametliku uurimise objektiks olevate meetmetega seoses, et lootsilaevad on sadama tegevuse ja infrastruktuuri oluline osa, kui tingimused seda nõuavad. Väidetavalt kasutatakse neid rangelt ohutuse eesmärgil (sealhulgas hädaolukorras) ja teatavatel seadusega sätestatud juhtudel. Ametiasutused rõhutavad ka, et lootsilaevade kasutamine on nende kulukusest tingituna koormaks sadamate jaoks. Kaiehitistega seoses väidavad Islandi ametiasutused samuti, et need on sadama üldise infrastruktuuri osa, nimetades neid „sildumisrajatisteks”.

Islandi ametiasutused väidavad ka, et kõnealused meetmed ei moonuta konkurentsi ega mõjuta EMP riikide vahelist kaubandust. Sellel väitel on geograafiline põhjendus, viidates Islandi ja Euroopa mandriala vahel sõitmiseks kuluvale ajale (47 tundi) ja Islandi Tööstusettevõtete Liidu esitatud andmetele, mille kohaselt „välismaa laevad ei ole enamasti teadlikud võimalusest tulla Islandile remonditöid teostama”. Kuigi Islandi ametiasutused tunnistavad, et laevaremondi valdkonnas (ning seega laevatõsteseadmete ja kuivdokkide kasutamisel) valitseb rahvusvaheline konkurents, väidavad nad, et Islandil selline konkurents puudub.

II.   HINDAMINE

1   Riigiabi olemasolu

Riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on öeldud järgmist:

1.1   Riigi ressursside olemasolu

Abi peab olema antud riigi poolt või riigi ressurssidest.

Kõik kõnealused meetmed on ette nähtud sadamate toetamiseks fondi kaudu, mida rahastab Islandi Riigikassa. Riigikassa eelarveliste vahendite puhul on tegemist riigi ressurssidega EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Vahendite liigitamist riigi ressurssideks ei muuda asjaolu, et riigi raha suunatakse fondi kaudu. 2003. aasta seaduse artikli 26 lõikes 1 on sätestatud, et fond kuulub riigile ja sadamanõukogu (hafnaráð) täidab selle juhatuse kohustusi transpordiministeeriumi nimel. Sadamanõukogu määrab ametisse transpordiministeerium vastavalt mereagentuuri (lög um Siglingastofnun Íslands) seaduse nr 7/1996 artiklile 4. Seega on fond avalik-õiguslik isik. Osa fondi rahalistest vahenditest tuleb otse riigieelarvest vastavalt parlamendi otsusele. Vastavalt 2003. aasta seaduse artikli 26 lõikele 3 jaotab sadamanõukogu fondi tulu vastavalt mereagentuuri soovitustele ja transpordiministeeriumi heakskiidul, mis on täpsemalt sätestatud punktides 1–3. Mereagentuur vastutab fondi haldamise eest vastavalt nimetatud artikli lõikele 4. Fond täidab ka riiklikke ülesandeid, mis on sätestatud 2003. aasta seaduses.

Seepärast leiab järelevalveamet, et fondi antav toetus on kaudselt seotud riigiga ja tegemist on riigi ressurssidega EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

1.2   Teatavate ettevõtjate või teatavate kaupade tootmise soodustamine

Abimeede peab olema valikuline, mis tähendab, et ta peab soodustama „teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist”.

Sellega seoses tekib probleem, kas Islandi omavalitsusi kui riigitoetuse saajaid saab käsitleda majandustegevuses osalevate ettevõtjatena või on nad avaliku võimu kandjad. Nagu on viidatud Euroopa Komisjoni otsuses „rahalise toetuse kohta infrastruktuuritöödeks Flaami sadamates” (11), ei tegele meresadamad mitte üksnes üldpoliitiliste kohustustega hallata hästitoimivat meretranspordisüsteemi, vaid nad on järjest enam seotud äritegevusega, näiteks sadamarajatiste ja –teenuste pakkumisega.

Ainuüksi asjaolu, et organisatsioonile on osade tema tegevuste teostamiseks antud seadusest tulenevad volitused, ei tähenda, et seda organisatsiooni ei võiks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses käsitleda ettevõtjana. Konkurentsiõiguse valdkonnas hõlmab ettevõtja mõiste majandustegevusega tegelevat mis tahes üksust, olenemata selle õiguslikust vormist ja selle rahastamise viisist (12). Et kindlaks teha, kas kõnealuseid tegevusi teostab ettevõtja artikli 61 lõike 1 tähenduses, tuleb tuvastada nende tegevuste olemus (13). Pretsedendiõiguses on sätestatud, et majandustegevusena on käsitletav igasugune tegevus, mis seisneb teatud turul kaupade ja teenuste pakkumises (14). Järelevalveamet on seepärast seisukohal, et kuna sadamaoperaatorid tegelevad majandustegevusega, on meetmed valikulised, arvestades, et nad soodustavad üksnes teatavat hulka operaatoreid ühes kindlas sektoris.

Euroopa Komisjoni teatises sadamate teenuste kvaliteedi parandamise kohta, oluline osa Euroopa transpordisüsteemis (15) eristab komisjon „avalikku (üldist)” infrastruktuuri, „kasutajapõhist” infrastruktuuri ja „pealisehitisi”. Selline liigitus on kasulikuks juhiseks, mille järgi hinnata, kas sadamahaldaja, omanikud või operaatorid tegelevad majandustegevusega või mitte. Kuid see seisukoht ei ole veel kindlalt väljakujunenud ja järelevalveamet ei ole arvesse võtnud mitte üksnes komisjoni teatist, vaid ka komisjoni hilisemaid otsuseid (sealhulgas eelkõige eespool nimetatud juhtum, mis on seotud toetusega Flaami sadamatele) ning Islandi ametiasutuste esitatud teavet.

Transpordiinfrastruktuuri riiklik rahastamine võib tekitada riigiabiga seotud probleeme kahel erineval tasandil – infrastruktuuri lõppkasutajate tasemel ja kõnealuse infrastruktuuri haldaja või operaatori tasemel. Järelevalveamet on seisukohal, et kasutajate tasemel ei esine üldiselt mingeid riigiabi tunnuseid EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, kui transpordiinfrastruktuuri finantseerib ja haldab riik otse ja kui see on avatud kõigile potentsiaalsetele kasutajatele võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel, sest ei ole võimalik näidata, et mõnda ettevõtjat või tootmist soodustataks teistega võrreldes nii, et see moonutab konkurentsi ja mõjutab kaubandust liikmesriikide vahel (16). Järelevalveamet on nõus, et see kehtib Islandi sadamate puhul.

Transpordiinfrastruktuuri haldaja või operaatori tasemel – käesoleval juhul Islandi omavalitsusele kuuluva sadamavaldaja puhul – peab järelevalveamet hindama, kas infrastruktuuri haldav asutus teostab majandustegevust. Nagu on märgitud eespool, tegeleb sadamahaldaja mitme erineva valdkonnaga, millest mitut võib pidada majandustegevuseks. Seepärast on oluline eristada võimaluse korral tegevusi, mis on oma olemuselt majanduslikud ja mis mitte, ning hinnata iga eri tegevuse rahastamist eraldi.

a)

Lootsilaevad. Järelevalveamet leiab, et lootsilaevad kujutavad endast teatavat navigeerimise abivahendi vormi, millel on oluline tähtsus ohutuse tagamiseks teatavates sadamates. Järelevalveamet nõustub, et lootsilaevadesse tehtavad kulutused on avalikes huvides tegutseva riigi oluline funktsioon. Järelevalveamet leiab seega, et sadamaoperaatoritele ei anta toetust lootsilaevade eest mitte kui majandustegevusega tegelevatele ettevõtjatele. Seepärast ei käsitleta kõnealust meedet riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

b)

Kaiehitised. Kuigi võib väita, et kaiehitised on avaliku iseloomuga, mis on vajalikud sadama korralikuks toimimiseks avalikkuse huvides, võib neil olla ka äriline eesmärk. Võttes arvesse komisjoni suhtumist „sildumiseks vajalikku infrastruktuuri” (sealhulgas kaidesse) Flaami sadamate  (17) juhtumi puhul, asus järelevalveamet esmasele seisukohale, et kaiehitised moodustavad sadamarajatiste osa, millest sadamavaldajad võivad äritulu teenida. Islandi ametiasutused ei ole esitanud teavet, mille alusel võiks väita, et kaiehitiste kasutamine on oluline riigi funktsioon avalike huvide teenimiseks ning et see tegevus ei ole majanduslikku laadi. Seepärast on järelevalveamet arvamusel, et kaiehitised soodustavad majandustegevust, millest saab kasu ettevõtjana tegutsev sadamaoperaator.

c)

Laevatõsteseadmete ja kaiehitiste kahjuhüvitised. Järelevalveamet jääb seisukohale, et laevatõsteseadmed on majandustegevuses kasutatavad varad, mille abil saavad sadamaoperaatorid näiteks soodustada laevaremondi teostamist. Seega kuna kahjuhüvitistega rahastatakse sadamavaldajaid, mille abil nad saavad tasuda majandustegevuseks kasutatavatele rajatistele tekkinud kahjude eest, on kahjuhüvitiste puhul tegemist ettevõtjat (sadamavaldajat) soodustava valikulise meetmega. Seega järeldab järelevalveamet, et kahjuhüvitiste laiendamine, hõlmates laevatõsteseadmetele ja kaiehitistele tekkinud kahjude hüvitamist, soodustab konkreetseid ettevõtjaid.

Meede peab andma saajale eeliseid, millega vabastatakse ta maksukohustustest, mida eelise saaja tasub tavaliselt oma eelarvest.

Sadamaomanikud peavad ise kandma teatavad kulud sadamaseaduse alusel antava toetuse puhul, sest riigitoetust võib anda 40–60 % ulatuses kaiehitiste jaoks vajalike investeeringute maksumusest. Kuid nende ettevõtjate investeerimiskulud on madalamad kui ettevõtjatel, kes kõnealusest toetuskavast kasu ei saa. Seega antakse sadamaomanikele meetme kaudu eelis.

Selline eelis eksisteerib ka kahjuhüvitiste puhul. Sadamavaldajad võivad saada riigitoetust laevatõsteseadmete ja kaiehitiste remondiks. Sellega hüvitatakse toetusesaajale kulu, mida nad tavaliselt peaksid ise kandma.

1.3   Konkurentsi kahjustamine ja lepinguosaliste vahelise kaubanduse mõjutamine

Selleks et meedet saaks pidada abiks, peab meede moonutama konkurentsi ja mõjutama lepinguosaliste vahelist kaubandust.

Järelevalveamet jääb seisukohale, et laevatõsteseadmete ja kuivdokkide kui laevaremondirajatiste operaatorid tegutsevad rahvusvahelise konkurentsi tingimustes. Nagu on märgitud ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, on lisaks sellele sadamateenuste turg järk-järgult konkurentsile avanenud (18). Euroopa Komisjon märkis oma programmis „LeaderSHIP 2015” (19), et laevaehituse ja laevaremondi ärivaldkond tegutseb ülemaailmsel turul ja on avatud ülemaailmsele konkurentsile.

Järelevalveameti seisukoht on, et riigitoetus moonutab või võib moonutada konkurentsi, mida tõendab ka kolmandalt isikult saadud vastus. Islandi ametiasutused nõustuvad samuti (kuigi nad väidavad, et konkurentsi ei moonutata), et 2003. aasta seaduses eristatakse riigile kuuluvaid sadamaid (mis saavad riigitoetust) ja eraomanikele kuuluvaid sadamaid (mis ei saa riigitoetust). Kui arvestada, et riigitoetust saavate sadamate tegevus on osaliselt majanduslikku laadi, siis võib väita, et selline olukord võib moonutada konkurentsi.

Kuigi järelevalveamet nõustub, et geograafilistel põhjustel mõjutab konkurentsi moonutamine kaubandust vähem kui Mandri-Euroopas, ei nõustu järelevalveamet Islandi ametiasutustega, et mõju (või võimalik mõju) kaubandusele puudub. Need tegevused, eriti laevandus- ja kaubaveoettevõtjatele osutatavad teenused ei ole üksnes kohalikku laadi, arvestades nende ettevõtjate liikuvust. Islandi ja teiste EMP riikide vahel on väljakujunenud mereteed ja seepärast võivad sadamateenuste kasutajad valida, kus (näiteks) teostada regulaarset hooldust või tööseisakute ajal dokis olla.

Samuti väärib märkimist asjaolu (nagu viitab Euroopa Komisjon JadeWeserPort projekti (20) puhul), et meresadamatesse tehtavate erainvesteeringute maht on kasvanud, mistõttu teise EMP riigi ettevõtja võib omandada või opereerida konkureerivaid sadamaid Islandil. Riigitoetuse andmine Islandi sadamaoperaatoritele võib seega mõjutada ka kaubandust seeläbi, et see avaldab mõju sellistele erainvesteeringutele.

Järelevalveamet teeb seega järelduse, et kuna kõnealune meede tugevdab toetuse saaja positsiooni teiste EMPs asuvate konkurentidega võrreldes, moonutavad sellised meetmed või ähvardavad moonutada konkurentsi ning mõjutavad lepinguosaliste vahelist kaubandust.

1.4   Järeldus

Eespool viidatud põhjustel leiab järelevalveamet, et kaiehitiste rahastamine ning kaiehitistele ja laevatõsteseadmetele kahjuhüvitiste maksmine kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Lisaks sellele leiab järelevalveamet, et sadamaoperaatoritele lootsilaevade eest toetuse andmine ei kujuta endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

2   Menetlusnõuded

Vastavalt protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 „teavitatakse EFTA järelevalveametit piisavalt aegsasti abi andmise või selle muutmise kavadest, et võimaldada tal esitada märkusi(…). Asjaomane riik ei tohi oma kavandatavat meedet jõustada enne, kui menetluse käigus on võetud vastu lõplik otsus”.

Nagu on viidatud ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, ei teavitanud Islandi ametiasutused järelevalveametit 2003. aasta seadusest tulenevast toetusest kaiehitistele ja kaiehitistele makstavatest kahjuhüvitistest enne meetme rakendamist. Lisaks sellele jõustus 29. märtsil 2007. aastal kahjuhüvitiste kavas laevatõsteseadmeid hõlmanud teatatud muudatus. Kuid oma märkustes järelevalveameti ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohta märkisid Islandi ametiasutused, et 2003. aasta seaduse II üleminekusäte nägi ette, et seaduse riigiabi käsitlevaid eeskirju ei kohaldata enne 2008. aasta lõppu. Seadusega 145/2007 pikendati riigiabi sätete kohaldamise edasilükkamist kuni 2010. aasta lõpuni. Seega kuigi seadus oli jõustunud, oli selle riigiabi sätete kohaldamine peatatud kuni järelevalveameti lõpliku otsuseni. Seepärast leiab järelevalveamet, et Islandi ametiasutused on täitnud nende meetmete puhul oma kohustusi vastavalt protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3.

Lootsilaevadele makstav toetus ei kujuta endast riigiabi ja seega puudus ka kohustus sellest meetmest teavitada.

3   Abi kokkusobivus

EMP lepingu artikli 61 lõike 1 reguleerimisalasse jäävad toetusmeetmed ei ole EMP lepingu põhimõtetega kooskõlas, välja arvatud juhul, kui nad vastavad EMP lepingu artikli 61 lõikes 2 või 3 sätestatud erandi tingimustele.

Seepärast hindas järelevalveamet meetmeid EMP lepingu artikli 61 lõike 2 ja 3 alusel riigiabi suunistega seoses (21).

Vastavalt regionaalabi suunistele aastateks 2007–2013 ja Islandi regionaalabi kaardile võib abi alginvesteeringuteks anda abikõlblike kulude hüvitamiseks regionaalabi kaardil asuvatele sadamatele kuni 15 % brutotoetusekvivalendist (millele lisandub lisatasu 20 % brutotoetusekvivalendist väikeettevõtjate puhul ja 10 % brutotoetusekvivalendist keskmise suurusega ettevõtjate puhul). Mis tahes toetust, mis ületab seda piirmäära, ei peeta kokkusobivaks regionaalabi suunistega aastateks 2007–2013. Kõnealusel juhul ei vasta piirmäärad nõuetele.

Kahjuhüvitise kaudu antav abi ei ole seotud investeeringutega, kuid see on vahend, mille abil saab vähendada (või kaotada) kulusid, mida ettevõtja peaks tavaliselt kandma oma igapäevase tegevuse raames. Seepärast peab järelevalveamet seda tegevusabiks.

Järelevalveameti arvates ei jää kõnealune tegevusabi EMP lepingu artikli 61 lõik 2 punkti b reguleerimisalasse, arvestades asjaolu, et see ei piirdu loodusõnnetuste või erakorraliste sündmustega.

Järelevalveamet leiab, et laevatõsteseadmete kahjuhüvitisi tuleb hinnata vastavalt järelevalveameti suunistele laevaehitusele antava riigiabi kohta. Eriseadusena on laevaehituse suunistest välja jäetud regionaalabi suuniste kohaldamine (22). Laevaehituse suunised hõlmavad abi „laevatehastele, sidusüksustele, laevaomanikele ja kolmandatele isikutele, mida otseselt või kaudselt antakse laevade ehitamiseks, remondiks või ümberehitamiseks” (23). Laevaehituse suunised lubavad anda laevaremondirajatistele abi, mis on käsitletav abina uurimis- ja arendustegevuseks, uuendusabina, sulgemisabina, tööhõiveabina, ekspordikrediidina, arenguabina ja investeeringuteks ettenähtud regionaalabina. Kuid järelevalveamet on seisukohal, et laevatõsteseadmete kahjuhüvitis ei kuulu mitte ühtegi nendest kategooriatest ja seepärast ei saa seda lugeda kokkusobivaks laevaehituse suuniste sätetega.

Kaiehitistele tekkinud kahju hüvitamiseks antud tegevusabi tuleb hinnata regionaalabina. Meedet tuleb hinnata lähtudes nii regionaalabi suunistest aastateks 2000-2006 kui ka regionaalabi suunistest aastateks 2007–2013. Eelmistes suunistes ei olnud ette nähtud käesoleva kavaga sarnaseid tegevusabikavasid. Vastavalt kehtivate suuniste 5. jaotise sätetele peab tegevusabi olema tavaliselt ajutine ja vähenema aja jooksul (lõige 68) või antud hõredalt asustatud piirkondadele (lõige 69) või antud täiendavate transpordikulude katmiseks (lõige 70). Vastavalt järelevalveameti käsutuses olevale teabele ei ole kavandatud kahjuhüvitisteks makstav toetus selliselt piiratud ja seega ei saa seda lugeda kokkusobivaks regionaalabi suunistega aastateks 2007–2013.

Kuna kõnealused meetmed hõlmavad majanduslikku laadi teenuste osutamist, on võimalik neid pidada üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks. Sellised üldist majandushuvi pakkuvad teenused võivad olla mitte käsitletavad riigiabina kooskõlas Altmark’i  (24) põhimõtetega või käsitletavad abina, mida võib pidada kokkusobivas EMP lepingu artikli 59 lõikega 2. Kuid Islandi ametiasutused ei väida, et toetust antakse üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise tagamiseks, ning järelevalveamet märgib, et sadamaoperaatoritele ei ole konkreetselt antud ülesandeks selliseid teenuseid osutada ning toetust ei anta operaatoritele teenuste osutamisega seotud kulude hüvitamiseks. Seega ei ole meetmed kooskõlas EMP lepingu artikli 59 lõikega 2.

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis c nähakse ette, et järelevalveamet võib kaaluda abi andmist teatavate majandustegevuste arengu soodustamiseks kooskõlas EMP lepinguga, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

Järelevalveamet märgib, et meresadamatel on EMPs oluline roll tasakaalustatud ja jätkusuutliku transpordisüsteemi arengu soodustajatena ja piirkondliku arengu keskustena. Järelevalveamet märgib ka, et sadamatel on oluline roll kaubanduse edendamisel ning nad võivad aidata kaasa kaubaveo ümbersuunamisele maanteedelt keskkonnasäästlikumate transpordiliikide kasutamisele. Järelevalveamet tunnistab ka, et paremat sadamainfrastruktuuri ei ole võimalik arendada üksnes turumajanduslike meetmetega ja et mingil kujul riigi sekkumine on tõenäoliselt vältimatu.

Kuid sadamaseaduses eristatakse siiski eraomanikele ja omavalitsusele kuuluvaid sadamaid, sest üksnes viimasena mainitud sadamad võivad taotleda toetust kõnealuse kava alusel. Kuigi selline eristamine ei too ilmselt kaasa EMP lepingust tulenevate vaba liikumist käsitlevate sätete rikkumist, uuris Euroopa Kohus Falck’i kohtuasjas diskrimineerimist abi andmisel avalikule ja erasektorile EÜ asutamislepingu alusel. Olles rõhutanud, et abi andmine kuulub peamiselt asjaomase valitsuse vastutusvaldkonda, selgitas Euroopa Kohus komisjoni rolli järgmiselt: „on selge… et kuigi mis tahes abimeede annab tõenäoliselt ühele ettevõtjale eelise teise ettevõtja ees, ei saa komisjon heaks kiita sellist abi, mille tulemuseks on selge diskrimineerimine avaliku ja erasektori vahel. Sellisel juhul kaasneb abi andmisega konkurentsi kahjustamine määral, mis on vastuolus ühiste huvidega”. (25)

Sel põhjusel leiab järelevalveamet, et isegi, kui kõnealune abi oleks lubatud EMP lepingu alusel, ei sobi kava kokku EMP lepingu põhimõtetega, kuna see eelistab üksnes riigile kuuluvaid ettevõtjaid ilma ühegi objektiivse põhjenduseta.

Seega teeb järelevalveamet eespool esitatud hinnangu põhjal järelduse, et investeeringud kaiehitistesse ning laevatõsteseadmete ja kaiehitiste kahjuhüvitised ei ole EMP lepingu põhimõtetega kokkusobivad.

4   Järeldus

Välja arvatud lootsilaevade rahastamine, mis ei kujuta endast riigiabi, ei ole kõnealused abimeetmed eespool esitatud põhjustel EMP lepingu põhimõtetega kokkusobivad.

Vastavalt järelevalveameti käsutuses olevale teabele ei ole kava veel rakendatud, mis tähendab, et ühelegi võimalikule kava alusel abi saajale ei ole veel abi välja makstud.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EFTA järelevalveamet on arvamusel, et sadamaseaduse artikli 24 lõike 2 punkt a, mille alusel toetatakse „lootsilaevade esmaseid kulutusi, kui sadamas või sadama ümbruses valitsevad tingimused nõuavad selliste ohutusvahendite kasutamist”, ei kujuta endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 tähenduses.

Artikkel 2

Sadamaseaduse artikli 24 lõike 2 punktid b ja c, mis käsitlevad investeerimistoetust kaiehitistele ja sadamaseaduse artikli 26 lõige 3, mis käsitleb kahjuhüvitisi artikli 24 lõike 2 punkti b tingimustele vastavatele sadamaehitistele ning laevatõsteseadmetele, kujutavad endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Need abimeetmed ei ole EMP lepingu põhimõtetega kokkusobivad.

Artikkel 3

Eespool artiklis 2 kirjeldatud meetmeid ei tohi rakendada.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Islandi Vabariigile.

Artikkel 5

Ainult ingliskeelne tekst on autentne.

---

(1)  Edaspidi „järelevalveamet”.

(2)  Edaspidi „EMP leping”.

(3)  Edaspidi „järelevalveameti- ja kohtuleping”.

(4)  Edaspidi „3. protokoll”.

(5)  Suunised EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ning järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli artikli 1 kohaldamise ja tõlgendamise kohta, mille järelevalveamet võttis vastu ja andis välja 19. jaanuaril 1994 ja mis on avaldatud Euroopa Ühenduse Teatajas (edaspidi „EÜT”) L 231, 3.9.1994, lk 1 ja EMP kaasandes nr 32, 3.9.1994, lk 1 (edaspidi „riigiabi suunised”) Riigiabi suuniste uuendatud versioon on avaldatud järelevalveameti veebilehel: http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines/

(6)  Otsus nr 195/04/COL, 14 juuli 2004, ELTs L 139, 25.5.2006, lk 37 ja EMP kaasandes nr 26, 25.5.2006, lk 1 muudetud kujul. Vt järelevalveameti veebileht: http://www.eftasurv.int/fieldsofwork/fieldstateaid/legaltexts.

(7)  ELTs C 96, 17.4.2008, lk 3 ja EMP kaasandes nr 20, 17.4.2008, lk 2.

(8)  Üksikasjalikum teave järelevalveameti ja Islandi ametiasutuste vaheliste erinevate kirjavahetuste kohta on esitatud otsuses ametliku uurimismenetluse algatamise kohta.

(9)  Vt joonealused märkused 7 ja 8 eespool.

(10)  Uute õigusaktide alusel ei ole rahastamist veel toimunud.

(11)  Riigiabi nr N 520/2003 lk 7.

(12)  Vt muu hulgas otsus liidetud kohtuasjades C-159/91 ja C-160/91: Poucet ja Pistre (EKL 1993, lk I-637, lõige 17).

(13)  Vt muu hulgas otsus kohtuasjas C-364/92, SAT Fluggesellschaft (EKL 1994, lk I-43, lõige 19).

(14)  Vt muu hulgas kohtuasi C 35/96, komisjon vs. Itaalia (EKL 1998, lk I-3851, lõige 36) ja kohtuasi C-475/99: Glöckner (EKL 2001, lk I-8089, lõige 19).

(15)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Sadamate teenuste kvaliteedi parandamise kohta, oluline osa Euroopa transpordisüsteemis”, KOM(2001) 35 (lõplik), jaotis 3.3.

(16)  Vrd komisjoni valge raamat KOM(1998) 466 (lõplik), 22.7.1998, „Infrastruktuuri kasutamise õiglane maksustamine: järkjärguline üleminek ühistele transpordi infrastruktuuri maksustamise põhimõtetele Euroopa Liidus”, 5. peatükk, lõiked 42–43.

(17)  Juhtum N 520/2003, lõiked 46–50.

(18)  Sadama teatis, tsiteeritud joonealuses märkuse l5 lõikes 2.

(19)  Nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele edastatud komisjoni teatis „LeaderSHIP 2015 – Euroopa laevaehituse ja laevaremonditööstuse tuleviku kindlustamine: konkurentsivõime tänu pädevusele” kohta, (KOM(2003) 717 (lõplik)), 2.1. jaotis.

(20)  Riigiabi juhtum nr N110/2008.

(21)  http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines/

(22)  Vt järelevalveameti riigiabi suunised regionaalabi kohta 2007–2013, punkt 2(8), joonealune märkus 8.

(23)  Riigiabi juhtum N 554/06 – Saksamaa, Rolandwerft, mis oli seotud laevatõsteseadme kohandamisega raskemate laevade tõstmiseks, ja riigiabi juhtum C 612/06 – Saksamaa, Volkswerft Stralsund, ELT 13.6.2007, L l5l, lk 33, samuti laevatõsteseadme laienduse kohta.

(24)  Kohtuasi C-280/00 Altmark Trans GmbH (EKL 2003, lk I-7747).

(25)  Kohtuasi 304/85 Falck vs. komisjon (EKL 1987, lk 871, lõige 27). Vt sarnaselt ka T-244/94 Wirtschaftsvereinigung Stahl (EKL 1997, lk II-1963) ja kohtuasi T-239/94 EISA (EKL 1997, lk II-839, lõige 100).

---