This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document E2008C0789
EFTA Surveillance Authority Decision No 789/08/COL of 17 December 2008 amending College Decision No 195/04/COL on the implementing provisions referred to under Article 27 in Part II of Protocol 3 to the Agreement between the EFTA States on the Establishment of a Surveillance Authority and a Court of Justice as regards the standard forms for notification of aid
EFTA järelevalveameti otsus nr 789/08/COL, 17. detsember 2008 , millega muudetakse EFTA järelevalveameti nõukogu otsust nr 195/04/COL EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu protokolli nr 3 II osa artikli 27 kohaste rakendussätete kohta seoses riigiabist teatamise standardvormidega
EFTA järelevalveameti otsus nr 789/08/COL, 17. detsember 2008 , millega muudetakse EFTA järelevalveameti nõukogu otsust nr 195/04/COL EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu protokolli nr 3 II osa artikli 27 kohaste rakendussätete kohta seoses riigiabist teatamise standardvormidega
ELT L 340, 22.12.2010, p. 1–127
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
|
22.12.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 340/1 |
EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS
nr 789/08/COL,
17. detsember 2008,
millega muudetakse EFTA järelevalveameti nõukogu otsust nr 195/04/COL EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu protokolli nr 3 II osa artikli 27 kohaste rakendussätete kohta seoses riigiabist teatamise standardvormidega
EFTA JÄRELEVALVEAMET,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (1), eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,
VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamislepingut (2), eriti selle protokolli nr 3 II osa artiklit 27,
ARVESTADES, et 14. juuli 2004. aastal võttis EFTA järelevalveamet vastu otsuse nr 195/04/COL järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklite 27–29 kohaste rakendussätete kohta (3),
ARVESTADES, järelevalveameti otsusega nr 195/04/COL kehtestati üksikasjalik riigiabist teatamise vorm, mille kasutamine on kohustuslik,
ARVESTADES et EFTA järelevalveamet võttis vastu uue viite- ja diskontomäärade kehtestamise meetodi (4),
ARVESTADES et 25. märtsil 2008 avaldas Euroopa Komisjon määruse (EÜ) nr 271/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (5),
ARVESTADES, et 31. oktoobril 2008 avaldas Euroopa Komisjon määruse (EÜ) nr 1147/2008, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) I lisa III.10 osa (6),
PÄRAST KONSULTEERIMIST riigiabi nõuandekomiteega järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 29 kohase 6. novembri 2008. aasta kirjaga,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
EFTA järelevalveameti otsust nr 195/04/COL muudetakse vastavalt käesoleva otsuse I lisale.
Artikkel 2
EFTA järelevalveameti otsustele nr 195/04/COL lisatud teatevorme muudetakse vastavalt käesoleva otsuse II lisale.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Islandi Vabariigile, Liechtensteini Vürstiriigile ja Norra Kuningriigile.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2009.
Artikkel 5
Käesolev otsus on autentne inglise keeles.
Brüssel, 17. detsember 2008
EFTA järelevalveameti nimel
Per SANDERUD
president
Kristján A. STEFÁNSSON
kolleegiumi liige
(1) Edaspidi „EMP leping”.
(2) Edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”.
(3) 14. juuli 2004. aasta otsus nr 195/04/COL, avaldatud ELT L 139, 25.5.2006, lk 37 ja EMP kaasanne nr 26/2006, 25.5.2006, lk 1.
(4) 17. detsembri 2008. aasta otsus nr 788/08/COL.
(5) ELT C 82, 25.3.2008, lk 1.
(6) ELT C 313, 22.11.2008, lk 1.
I LISA
Järelevalveameti otsust 195/04/COL muudetakse järgmiselt.
|
1. |
„Teatiste edastamist käsitlev” artikkel 3 asendatakse järgmisega: „1. Teatis edastatakse nõuandekomiteele asjaomase EFTA riigi esinduse kaudu Euroopa Liidu juures või asjaomase riigi määratud mõne teise kontaktpunki kaudu. See adresseeritakse järelevalveameti konkurentsi ja riigiabi direktoraadile. Samal viisil edastatakse kogu järgnev kirjavahetus konkurentsi ja riigiabi direktoraadile või riigi määratud kontaktpunktile. 2. Järelevalveamet saadab oma kirjavahetuse kõnealuse EFTA riigi esindusele Euroopa Liidu juures või mis tahes muule nimetatud EFTA riigi määratud aadressile. 3. Alates 1. jaanuarist 2006 edastatakse teatised elektroonselt järelevalveameti veebilehel oleva e-teadete edastamise süsteemi kaudu. Kogu kirjavahetus, mis käsitleb pärast 1. jaanuari 2006 elektroonselt esitatud teadet, peetakse samuti elektroonselt. 4. Erandjuhtudel ning järelevalveameti ja asjaomase EFTA riigi kokkuleppel võib kasutada teatise või sellega seotud kirjavahetuse esitamiseks muud kokkulepitud sidekanalit kui see, millele on viidatud lõikes 3. Sellise kokkuleppe puudumisel ei käsitleta teatist või sellega seotud kirjavahetust järelevalveametile esitatuna, kui EFTA riik on selle järelevalveametile esitanud muu kui lõikes 3 nimetatud sidekanali kaudu. 5. Kui teatis või sellega seotud kirjavahetus sisaldab konfidentsiaalset teavet, määratleb asjaomane EFTA riik sellise teabe selgelt ning esitab selle konfidentsiaalseks liigitamise põhjused. 6. EFTA riigid viitavad lõplikule abisaajale antava iga abimeetme korral riigiabi identifitseerimisnumbrile, mille järelevalveamet on abikavale andnud. Esimest lõiget ei kohaldata maksumeetmete vormis antava abi suhtes.” |
|
2. |
Artikli 8 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega: „3. Tähtaegu käsitleva õigusakti artikli 3 lõike 1 kohaldamisel algab järelevalveameti tegevusele määratav tähtaeg käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 ja artikli 3 lõike 3 kohaselt esitatud teatise või järgneva kirjavahetuse vastuvõtmisest. 4. Tähtaegu käsitleva õigusakti artikli 3 lõike 1 kohaldamisel algavad EFTA riikide tegevusele määratavad tähtajad käesoleva otsuse artikli 3 lõike 2 kohaselt esitatud järelevalveameti asjaomase teatise või kirjavahetuse vastuvõtmisest.” |
|
3. |
„Intressimäära fikseerimise meetodit käsitlev” artikkel 9 asendatakse järgmisega: „1. Kui eriotsuses ei ole sätestatud teisiti, on järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 3 vastuolus antud riigiabi tagasinõudmisel kasutatavaks intressimääraks aastane protsendimäär, mille määrab kindlaks järelevalveamet enne kalendriaasta algust. 2. Intressimäär arvutatakse rahaturu üheaastasele intressimäärale 100 baaspunkti liitmise kaudu. Kui kõnealune määr ei ole kättesaadav, siis kasutatakse rahaturu kolmekuulisi intressimäärasid või nende puudumisel riigi võlakirjade intressimäärasid. 3. Usaldusväärsete rahaturu või riigi võlakirjade intressimäärade või võrdväärsete andmete puudumisel või erandjuhtudel võib järelevalveamet tihedas koostöös asjaomase EFTA riigiga (asjaomaste EFTA riikidega) fikseerida riigiabi tagasinõudmise intressimäära erineva meetodi ja talle kättesaadava teabe alusel. 4. Riigiabi tagasinõudmise intressimäär vaadatakse läbi üks kord aastas. Baasmäär arvutatakse vastava aasta septembris, oktoobris ja novembris kehtinud rahaturu üheaastase intressimäära alusel. Sel viisil arvutatud määra kohaldatakse kogu järgmise aasta jooksul. 5. Võttes lisaks arvesse märkimisväärseid ja äkilisi kõikumisi, ajakohastatakse kõnealust määra alati siis, kui kolme eelneva kuu alusel arvutatud keskmine määr erineb kehtivast määrast rohkem kui 15 % võrra. Selline uus määr kehtib alates arvutuses kasutatud kuudele järgneva teise kuu esimesest päevast.” |
|
4. |
Artikli 11 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Lõikes I nimetatud intressimäära kohaldatakse kogu perioodi jooksul kuni tagasinõudmise kuupäevani. Kui ebaseadusliku abi esmakordse andmise kuupäev ja abi tagasinõudmise kuupäev on enam kui aastase ajavahega, arvutatakse intressimäär ümber üheaastase intervalliga, võttes aluseks ümberarvutuse ajal kehtiva määra.” |
II LISA
|
1) |
Otsuse nr 195/04/COL I Lisa tuleks muuta järgmiselt: „I OSA. ÜLDTEAVE TEATISE STAATUS Kas käesolevas vormis edastatud andmed käsitlevad:
Allpool palun märkige põhjused, miks teatist esitav EFTA riik leiab, et meede ei kujuta endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Palun täitke käesoleva vormi asjaomased punktid ja esitage kõik vajalikud tõendavad dokumendid. Meede ei kujuta endast riigiabi, kui mõni EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 sätestatud tingimustest ei ole täidetud. Esitage palun täielik hinnang meetme kohta, pidades silmas järgmisi kriteeriumeid ja keskendudes eelkõige sellele kriteeriumile, mida teie arvates ei ole täidetud:
1. Andmed abiandja kohta
2. Andmed abi kohta
3. Riiklik õiguslik alus
4. Abi saajad
5. Abi maht / iga-aastane kulu (10) Üksikabi puhul märkige iga meetme üldmaht: … Kava puhul märkige eelarve kavandatud iga-aastane maht ja üldmaht: … Maksumeetmete puhul märkige maksusoodustustest tingitud hinnanguline maksude alalaekumine igal aastal ja kokku ajavahemiku kohta, mida teatis hõlmab: … Kui eelarvet ei võeta vastu igal aastal, täpsustage palun, millist ajavahemikku see hõlmab: … Kui teatis käsitleb olemasoleva kava muutmist, märkige palun kavas tehtavate teatatud muudatuste mõju eelarvele: … 6. Abi vorm ja rahastamisvahendid Täpsustage, mis vormis abisaajale abi antakse (vajaduse korral iga meetme kohta):
Täpsustage abimeetme rahastamine: kui abimeedet ei rahastata riigi/piirkonna/haldusüksuse üldeelarvest, selgitage palun, kuidas seda rahastatakse:
7. Kestus
8. Eri liiki abi kumuleerimine Kas samade abikõlblike kulude katmiseks saab abi kumuleerida muude kohalike, piirkondlike, riiklike või ühenduse kavade alusel antava abiga?
Kui jah, kirjeldage, milline mehhanism on võetud kasutusele kumuleerimist käsitlevate eeskirjade järgimise tagamiseks: … 9. Ametisaladus Kas teatis sisaldab ametisaladust, mida ei tohiks avaldada kolmandatele osapooltele?
Kui jah, palun märkige, millised osad on konfidentsiaalsed, ja selgitage, miks: … … … … Kas EFTA riik esitab vabatahtlikult teatise mittekonfidentsiaalse versiooni?
Kui jah, võib EFTA järelevalveamet avaldada selle versiooni ilma, et ta paluks EFTA riigilt eraldi nõusolekut. 10. Abi vastavus EMP lepingule
11. Täitmata tagasinõudekorraldused
12. Muu teave Palun märkige siia muu teave, mida peate asjakohaseks asjaomas(t)e meetme(te) hindamiseks riigiabi eeskirjade alusel: 13. Manused Palun loetlege siin kõik teatele lisatud dokumendid ja lisage need paberkandjal või esitage otselingid asjaomastele dokumentidele: … … 14. Deklaratsioon Kinnitan, et käesolevas vormis, selle lisades ja teatisele lisatud dokumentides esitatud teave on mulle teadaolevatel andmetel täpne ja täielik. Allakirjutamise koht ja kuupäev … Allkiri … Allakirjutaja nimi ja ametikoht … „III.6.a OSA TÄIENDAVA TEABE LEHT TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSEKS NING INNOVATSIOONIKS ANTAVA RIIGIABI KOHTA: ABIKAVAD Täiendava teabe lehte tuleb kasutada igasugusest abikavast (12) teatamiseks, mida toetatakse vastavalt EFTA järelevalveameti suunistele teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta (edaspidi „TAI suunised”) (13) . Seda tuleb kasutada ka niisugustele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele uurimis- ja arendustegevuseks antavast abist teavitamiseks, mida ei kuulu üldise grupierandi määruse (14).
1. Teatatud meetme kirjeldus Täitke teatise vormi asjakohased punktid, mis iseloomustavad teatatud abikava kõige paremini. Järgnevalt on esitatud olulisemad nõuded.
2. Teadusasutused ja innovatsiooni vahendajad kui riigiabi saajad (19) 2.1. Majandusvälise tegevuse riiklik rahastamine
Kui jah, siis tuleb meeles pidada, et mittemajandusliku tegevuse riiklik rahastamine ei kuulu EMP lepingu artikli 61 lõike 1 alla. Majandustegevuse riiklikku rahastamist käsitletakse seevastu tavaliselt riigiabina. 2.2. Majandustegevuse riiklik rahastamine
3. Riiklikult rahastatavate teadusasutuste kaudu ettevõtjatele antav kaudne riigiabi (22) 3.1. Ettevõtjate nimel teostatav teadustegevus
3.2. Koostöö ettevõtjate ja teadusasutuste vahel
4. Abi kokkusobivus ühisturuga emp lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel 4.1. Teadus- ja arendustegevuse projektidele antav abi (26) 4.1.1. Teadustegevuse kategooria (27)
4.1.2. Abikõlblikud kulud Kõik abikõlblikud kulud peavad olema kantud teatavasse teadus- ja arendustegevuse kategooriasse (29) . Täpsustage.
4.1.3. Abi osatähtsus ja lisatoetused Abi osatähtsus arvutatakse projekti abikõlblike kulude põhjal. Abi osatähtsus tuleb alati, sealhulgas koostööprojektides, (30) kindlaks määrata iga abisaaja kohta.
4.1.4. Eritingimused tagasimakstavate ettemaksete tegemiseks (36)
4.1.5. Maksumeetmete kohaldamise eritingimused (40)
4.2. Tehnilise teostatavuse uuringuteks antav abi (41) 4.2.1. Üldtingimused Teostatavusuuringud eelnevad (42):
4.2.2. Abi osatähtsus Märkige abi maksimaalne osatähtsus (43) (%) VKEde puhul: … Märkige abi maksimaalne osatähtsus (44) (%) suurettevõtjate puhul: … Abi osatähtsus arvutatakse projekti teostatavusuuringute kulude põhjal. 4.3. VKEdele tööstusomandiõiguste kulude jaoks antav abi (45) 4.3.1. Tingimused Millise teadustegevuse etapiga (46) on kõnealused kulud seotud?
4.3.2. Abikõlblikud kulud ja abi osatähtsus
4.4. Noortele innovatiivsetele ettevõtjatele (49) (väikeettevõtjatele) antav abi Kinnitage, et:
4.5. Teenuste valdkonnas protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi (50) 4.5.1. Üldtingimused
4.5.2. Abikõlblikud kulud ja abi osatähtsus
4.6. Innovatsiooni nõuandeteenuste jaoks antav abi ja innovatsiooni toetavate teenuste jaoks antav abi (59) (VKEdele) 4.6.1. Üldtingimused
4.6.2. Abikõlblikud kulud
4.6.3. Mittetulunduslikele üksustele kohaldatavad eritingimused Kui teenuseosutaja on mittetulunduslik üksus, võib abi anda hinna alandamise vormis. Alandatud hind kujutab vahet makstud hinna ja turuhinna vahel (või hinda, mis peegeldab kõiki kulusid koos mõistliku marginaaliga).
4.7. Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate laenamiseks antav abi (60) (VKEdele) 4.7.1. Üldtingimused
4.7.2. Abikõlblikud kulud ja abi osatähtsus
4.8. Innovatsiooniklastritele antav abi (63) 4.8.1. Üldtingimused
4.8.2. Eritingimused investeerimisabi andmisel klastri tegevuse toetamiseks
4.8.3. Eritingimused tegevusabi andmisel klastri tegevuse toetamiseks
5. Abi ergutav mõju ja vajalikkus (70) 5.1. Üldtingimused Kinnitage, et kui teatatud meetmele antakse abi, siis tehakse kõik selleks, et üksik abisaaja ei alustaks TAI-tegevust enne abitaotluse esitamist või maksualase abi korral enne heakskiitvat otsust.
Esitage üksikasjad kõnealuse tingimuse täitmise tagamise kohta. … … Kui abi antakse suurettevõtjate projektidele, kui abisaaja on VKE ja abisumma on suurem kui 7,5 miljonit eurot, kui abi antakse teenuste valdkonnas protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks või innovatsiooniklastritele, kinnitage, et abi ergutava mõju hindamisel kasutatakse vähemalt ühte järgmistest näitajatest:
Kirjeldage üksikasjalikult mõju hindamise metoodikat: … … 6. Abi kumuleerimine (71)
7. Aruandlus ja järelevalve (73) 7.1. Aastaaruanded See aruannete esitamise kohustus ei mõjuta EFTA järelevalveameti otsusest nr 195/04/COL tulenevat aruannete esitamise kohustust (74).
7.2. Juurdepääs abikavade täielikule tekstile
7.3. Teabelehed, järelevalve
8. Muu teave Lisage muu teave, mida peate asjakohaseks asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat riigiabi käsitlevate EFTA järelevalveameti suuniste alusel. „III.6.b OSA TÄIENDAVA TEABE LEHT TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSEKS NING INNOVATSIOONIKS ANTAVA RIIGIABI KOHTA: ÜKSIKABI Täiendava teabe lehte tuleb kasutada igasugusest üksikabist teatamiseks, mida toetatakse vastavalt EFTA järelevalveameti suunistele teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta (edaspidi „TAI suunised”) (78). Seda tuleb kasutada ka sellisest väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele teadus- ja arendustegevuseks antavast üksikabist teatamiseks, mis ei kuulu üldise grupierandi määruse (79) kohaldamisalasse või millest tuleb eraldi teatada, sest abi osatähtsus on suurem kui kõnealuses määruses sätestatud.
1. Teatatud meetme kirjeldus Täitke teatise vormi asjakohased osad, mis iseloomustavad kõige paremini kõnealust meedet. NB! 8. osa tuleb täita ainult juhul, kui teatatud meetme kohta peab koostama üksikasjaliku hinnangu, seega ainult juhul, kui 7. osas loetletud tingimused on täidetud. Järgnevalt on esitatud olulisemad nõuded.
2. Teadusasutused ja innovatsiooni vahendajad kui riigiabi saajad (84) Kui abikava, millest teatatakse, hõlmab mitut teadusasutust või innovatsiooni vahendajat, esitage neist igaühe kohta järgmine teave. 2.1. Majandusvälise tegevuse riiklik rahastamine
2.2. Majandustegevuse riiklik rahastamine
3. Riiklikult rahastatavate teadusasutuste kaudu ettevõtjatele antav kaudne riigiabi (87) Kui abikava, millest teatatakse, hõlmab mitut teadusasutust või innovatsiooni vahendajat, esitage neist igaühe kohta järgmine teave. 3.1. Ettevõtjate nimel teostatav teadustegevus
3.2. Koostöö ettevõtjate ja teadusasutuste vahel
4. Abi vastavus emp lepingule emp lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b kohaselt TAI-ks antav abi, mis on ette nähtud Euroopale ühist huvi pakkuva tähtsa projekti (91) elluviimise edendamiseks, võib lugeda ühisturuga kokkusobivaks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 61 lõike 3 punktile b ja EÜ asutamislepingu artikli 87 kõike 3 punktis b esitatud määratluse kohaselt. 4.1. Üldtingimused (kumulatiivsed)
4.2. Projekti kirjeldus Esitage projekti üksikasjalik kirjeldus. Vt ka käesoleva täiendava teabe lehe 5.1 osa. … … 5. Abi vastavus emp lepingule emp lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt Kui abikava, millest teatatakse, hõlmab mitut abisaajat, esitage neist igaühe kohta järgmine teave. 5.1. Teadus- ja arendustegevuse projektidele antav abi (97) 5.1.1. Teadustegevuse kategooria (98)
5.1.2. Toetuskõlblikud kulud Kõik abikõlblikud kulud peavad olema kantud teatavasse teadus- ja arendustegevuse kategooriasse (100). Loetlege abikõlblikud kulud ja märkige nende suurus.
5.1.3. Abi osatähtsus ja lisatoetused Abi osatähtsus arvutatakse projekti abikõlblike kulude põhjal. Abi osatähtsus tuleb kindlaks määrata iga abi saaja kohta, sealhulgas koostööprojektides (101)
5.1.4. Eritingimused tagasimakstavate ettemaksete tegemiseks (107)
5.1.5. Tingimuste kohandamise klausel (112)
5.2. Tehnilise teostatavuse uuringuteks antav abi (113) 5.2.1. Üldtingimused Teostatavusuuringud eelnevad (114):
5.2.2 Abi osatähtsus Märkige abi maksimaalne osatähtsus (115) (%): … Abi osatähtsus arvutatakse projekti teostatavusuuringute kulude põhjal. 5.3. VKEdele tööstusomandiõiguste kulude jaoks antav abi (116) 5.3.1. Tingimused Millise teadustegevuse etapiga (117) on kõnealused kulud seotud?
5.3.2 Abikõlblikud kulud ja abi osatähtsus
5.4. Noortele innovatiivsetele ettevõtjatele (120) (väikeettevõtjatele) antav abi Kinnitage, et:
5.5. Teenuste valdkonnas protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi (122) 5.5.1. Üldtingimused
5.5.2. Abikõlblikud kulud ja abi osatähtsus
5.6. Innovatsiooni nõuandeteenuste jaoks antav abi ja innovatsiooni toetavate teenuste jaoks antav abi (127) (VKEdele) 5.6.1. Üldtingimused
5.6.2. Abikõlblikud kulud
5.6.3. Mittetulunduslikele üksustele kohaldatavad eritingimused Juhul kui teenuseosutaja on mittetulunduslik üksus, võib abi anda hinna alandamise vormis. Alandatud hind kujutab vahet makstud hinna ja turuhinna vahel (või hinna, mis peegeldab kõiki kulusid koos mõistliku marginaaliga).
5.7. Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate laenamiseks antav abi (128) (VKEdele) 5.7.1. Üldtingimused
5.7.2. Abikõlblikud kulud ja abi osatähtsus
5.8. Innovatsiooniklastritele antav abi (131) 5.8.1. Üldtingimused
5.8.2. Eritingimused investeerimisabi andmisel klastri tegevuse toetamiseks
5.8.3. Eritingimused tegevusabi andmisel klastri tegevuse toetamiseks
6. Abi ergutav mõju ja vajalikkus (137) 6.1. Üldtingimused
6.2. Ergutava mõju hindamine Kui abi antakse:
siis nõuab EFTA järelevalveamet, et talle esitatakse ergutava mõju hinnang. Vt järgmised küsimused. Muude juhtude suhtes on EFTA järelevalveamet seisukohal, et teatatud meetme ergutava mõju nõue on automaatselt täidetud. 6.2.1. Üldtingimused Kui teatatud abimeetme raames on vaja tõendada abi ergutavat mõju mitmele teatatud projektis osalevale abisaajale, esitage allpool nõutud teave iga abisaaja kohta. Selleks et kontrollida, kas kavandatud abi ergutab abisaajaid muutma oma käitumist ja suurendama oma TAI-d, tuleb EFTA järelevalveametile esitada hinnang nende teadustegevuse kategooriate kohta, mille puhul meetme ergutava mõju nõue ei ole automaatselt täidetud (vt käesoleva täiendava teabe lehe punkt 4.2). Esitage hinnang suurenenud TAI kohta analüüsi põhjal, milles võrreldakse olukorda ilma abita ja olukorda, kui abi on antud. 6.2.2. Kriteeriumid
7. Meetmed, mis kuuluvad üksikasjalikule hindamisele (139) Kui abi antakse TAI projektile või teostatavusuuringuteks, täitke käesoleva täiendava teabe lehe punkt 7.1. Kui abi antakse teenuste protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks või innovatsiooniklastritele, täitke käesoleva täiendava teabe lehe punkt 7.2. Muud meetmed ei kuulu üksikasjalikule hindamisele. 7.1. Projektid ja teostatavusuuringud
7.2. Teenuste protsessi- ja organisatsiooniinnovatsioon ja innovatsiooniklastrid Kui abi antakse teenuste protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks, kas ettevõtjale antav abisumma on suurem kui 5 miljonit eurot projekti kohta?
Kui abi antakse innovatsiooniklastritele, kas innovatsiooniklastrit haldavale juriidilisele isikule antav abisumma on suurem kui 5 miljonit eurot klastri kohta?
Kui jah, kuulub teatatud abimeede üksikasjalikule hindamisele ning EFTA riik peab esitama täiendava teabe, mis võimaldaks järelevalveametil meetmele üksikasjalikku hinnangut anda (vt käesoleva täiendava teabe lehe 8. osa). EFTA järelevalveamet hindab üksikasjalikult ka neid meetmeid, millest talle teatatakse eraldi vastavalt grupierandimäärusest tulenevale kohustusele. 8. Üksikasjaliku hindamise jaoks vajalik täiendav teave (141) Kui abikava, millest teatatakse, kuulub üksikasjalikule hindamisele ja hõlmab mitut abisaajat, esitage neist igaühe kohta järgmine teave. Seda ka juhul kui teatatud abikava täielik kirjeldus, mis hõlmab kõiki abisaajaid, on esitatud käesoleva täiendava teabe lehe eelmistes punktides. 8.1. Üldmärkused Kõnealuse üksikasjaliku hindamise eesmärk on tagada, et TAI suured abisummad ei moonutaks konkurentsi ulatuses, mis on vastuolus ühiste huvidega, vaid panustaksid ühise huvi saavutamisse. See saavutatakse, kui riigiabist täiendava TAI näol saadav kasu kaalub üles konkurentsile ja kaubandusele tekitatud kahju. Järgnevates punktides selgitatakse, millist teavet võib EFTA järelevalveamet üksikasjaliku hindamise koostamiseks nõuda. Juhistega tahetakse tagada EFTA järelevalveameti otsuste ja nende motiivide prognoositavus ja läbipaistvus, et saavutada etteaimatavus ja õiguskindlus.
8.2. Turutõrke olemasolu (142)
8.3. Sobiv vahend (143) Millistest andmetest lähtudes otsustas EFTA riik kasutada TAI tegevuse suurendamiseks sellist valikvahendit nagu riigiabi? Esitage tõendavad dokumendid.
8.4. Abi ergutav mõju ja analüüs (144)
8.5. Abi proportsionaalsus (146)
8.6. Konkurentsi- ja kaubandusmoonutuse analüüs (147) 8.6.1. Asjaomased turud ja mõju kaubandusele
8.6.2. Dünaamiliste stiimulite moonutamine Oma analüüsis abi mõju kohta konkurentide dünaamiliste investeerimisstiimulite moonutamisele võtab EFTA järelevalveamet arvesse järgmisi aspekte (märkige, milliste punktide täpsustamiseks on lisatud tõendavaid dokumente):
8.6.3. Turujõu saavutamine Oma analüüsis abi mõju kohta abisaajate turujõule võtab EFTA järelevalveamet arvesse järgmisi aspekte. Märkige, milliste punktide täpsustamiseks on lisatud tõendavad dokumendid:
8.6.4. Ebatõhusate turustruktuuride säilitamine Täpsustage, kas abi antakse:
Esitage üksikasjad ja tõendavad dokumendid: … … 9. Abi kumuleerimine (149)
10. Aastaaruanded (151) 10.1. Aastaaruanded See aruannete esitamise kohustus ei mõjuta EFTA järelevalveameti otsusest nr 195/04/COL tulenevat aruannete esitamise kohustust (152). Kinnitage, et esitate EFTA järelevalveametile teatatud abimeetme rakendamise kohta aastaaruanded, mis sisaldavad järgmist teavet (153).
10.2. Teabelehed, järelevalve
11. Other information Lisage muu teave, mida peate asjakohaseks asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat riigiabi käsitlevate EFTA järelevalveameti suuniste alusel. „OSA III.10 TÄIENDAVA TEABE LEHT – KESKKONNAKAITSEKS ANTAV RIIGIABI Täiendava teabe lehte tuleb kasutada keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate EFTA järelevalveameti suuniste (edaspidi „keskkonnaabi suunised”) kohasest mis tahes abist teatamiseks (154). Seda tuleb kasutada ka sellisest keskkonnakaitseks antavast üksikabist teatamiseks, mis ei kuulu üldise grupierandi määruse kohaldamisalasse või millest tuleb eraldi teatada, sest abisumma ületab kõnealuses grupierandi määruses sätestatud osatähtsust. .
1. Teatatud meetme kirjeldus Täitke teatise vormi asjakohased osad, mis iseloomustavad kõige paremini kõnealust meedet. Järgnevalt on esitatud olulisemad nõuded.
2. Abi eesmärk
3. Abi vastavus emp lepingule emp lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt Kui üksikabi, millest teatatakse, hõlmab mitut abisaajat, esitage neist igaühe kohta järgmine teave. 3.1. Abi ettevõtjatele, kes teevad ühenduse normatiivides nõutust rohkem või parandavad keskkonnakaitset ühenduse normatiivide puudumisel (156) 3.1.1. Toetust saanud investeeringute iseloom, kohaldatavad normatiivid
3.1.2. Abi osatähtsus ja lisatoetused Abikavade puhul tuleb abi osatähtsus arvutada iga abisaaja puhul eraldi.
3.1.3. Abikõlblikud kulud (163)
3.1.4. Konkreetsed reeglid abi kohta selliste uute transpordivahendite omandamiseks, mille keskkonnanõuded on ühenduse normatiividest rangemad või mille kasutamine parandaks keskkonnakaitset ühenduse normatiivide puudumisel (167) Abi selliste uute transpordivahendite omandamiseks, mille keskkonnanõuded on ühenduse normatiividest rangemad või mille kasutamine parandaks keskkonnakaitset ühenduse normatiivide puudumisel, lisaks punktidele 3.1.–3.1.3.
3.2. Ühenduse tulevaste normatiividega varaseks vastavusseviimiseks antav abi (168) 3.2.1. Põhitingimused
3.2.2. Abi osatähtsus Kui suur on teatatud abimeetme raames kohaldatav abi põhiosatähtsus?
3.2.3. Abikõlblikud kulud
3.3. Abi keskkonnauuringuteks (174) 3.3.1. Uuringud, mis on otseselt seotud investeeringutega, mille eesmärk on saavutada ühenduse normatiive ületavad normatiivid või mis parandavad keskkonnakaitset ühenduse normatiivide puudumisel
3.3.2. Uuringud, mis on otseselt seotud investeeringutega, mille eesmärk on energia säästmine Kinnitage, kas abi antakse uuringutele, mis on otseselt seotud investeeringutega, mille eesmärk on energia säästmine:
Kui jah, siis esitage tõendid, kuidas vastab asjaomase investeeringu eesmärk keskkonnakaitse suuniste punkti 70 alapunktis 2 sätestatud energia säästmise määratlusele: … … 3.3.3. Uuringud, mis on otseselt seotud investeeringutega taastuvenergia tootmisse
3.3.4. Abi osatähtsus ja lisatoetused
3.4. Energia säästmiseks antav abi (177) 3.4.1. Põhitingimused
3.4.2. Investeerimisabi 3.4.2.1. Abi osatähtsus ja lisatoetused
3.4.2.2. Abikõlblikud kulud (181)
3.4.3. Tegevusabi
3.5. Taastuvate energiaallikate kasutamiseks antav abi (191) 3.5.1. Põhitingimused
3.5.2. Investeerimisabi 3.5.2.1. Abi osatähtsus ja lisatoetused
3.5.2.2. Abikõlblikud kulud (197)
3.5.3. Tegevusabi Pärast tegevusabi hindamiseks valitud võimaluse (200) valimist täitke vastav osa allpool. 3.5.3.1. Esimene võimalus
3.5.3.2. Teine võimalus
3.5.3.3. Kolmas võimalus (205)
3.6. Koostootmiseks antav abi (210) 3.6.1. Põhitingimused Kinnitage, et koostootmiseks antavat abi antakse ainult koostootmisüksustele, mis vastavad keskkonnaabi suuniste punkti 70 alapunktis 11 sätestatud suure tõhususega koostootmise määratlusele
3.6.2. Investeerimisabi Kinnitage, et:
Esitage üksikasjalikud selgitused ja tõendid ülalmainitud tingimuste täitmise kohta: … … 3.6.2.1. Abi osatähtsus ja lisatoetused
3.6.2.2. Abikõlblikud kulud (215)
3.6.3. Tegevusabi
3.6.3.1. Esimene võimalus
3.6.3.2. Teine võimalus
3.6.3.3. Kolmas võimalus
3.7. Abi energiatõhusaks kaugkütteks (227) 3.7.1. Põhitingimused Kinnitage, et:
Abikavade puhul esitage üksikasjalik teave selle kohta, kuidas tagatakse kõnealuse tingimuse täitmine: … … Üksikabi puhul esitage üksikasjalik teave ja asjakohased tõendid: … … 3.7.2. Abi osatähtsus ja lisatoetused
3.7.3. Abikõlblikud kulud (231)
3.8. Jäätmekäitluseks antav abi (234) 3.8.1. Üldtingimused Kinnitage, et järgmised tingimused on täidetud:
Lisaks esitage üksikasjad ja tõendid, kuidas ülalmainitud tingimused on täidetud: … … … … … 3.8.2. Abi osatähtsus
3.8.3. Abikõlblikud kulud (239)
3.9. Saastatud alade puhastamiseks antav abi (242) 3.9.1. Üldtingimused Kinnitage, et järgmised tingimused on täidetud:
Kirjeldage üksikasjalikult keskkonnakaitse paranemist ning esitage võimaluse või vajaduse korral teave ala ja saasteliigi kohta, saaste põhjustanud tegevuse kirjeldus ning puhastusmeetmete kava: … …
Esitage üksikasjad ja tõendid, kuidas ülalmainitud tingimus on täidetud: … … 3.9.2. Abi osatähtsus ja abikõlblikud kulud
3.10. Ettevõtjate ümberpaigutamiseks antav abi (247) 3.10.1. Üldtingimused
3.10.2. Abi osatähtsus ja abikõlblikud kulud
3.11. Kaubeldavate lubade süsteemi kaudu antav abi (252)
4. Abi ergutav mõju ja vajalikkus (255) 4.1. Üldtingimused
4.2. Ergutava mõju hindamine Kui abi antakse
siis nõuab EFTA järelevalveamet, et talle esitatakse ergutava mõju hinnang. Vt järgmised küsimused. Muude juhtude suhtes on EFTA järelevalveamet seisukohal, et teatatud meetme ergutava mõju nõue on automaatselt täidetud. 4.2.1. Üldtingimused Kui teatatud abimeetme raames on vaja tõendada abi ergutavat mõju mitmele teatatud projektis osalevale abisaajale, esitage allpool nõutud teave iga abisaaja kohta. Ergutava mõju tõendamiseks nõuab EFTA järelevalveamet, et asjaomane liikmesriik esitaks hinnangu, mis tõendaks, et ilma abita (võrdlusolukorras) ei oleks kasutatud keskkonnasäästlikumat alternatiivi. Esitage järgmine teave. 4.2.2. Kriteeriumid
5. Abi vastavus emp lepingule emp lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b kohaselt Keskkonnakaitseks antav abi, mis on ette nähtud Euroopale ühist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimise edendamiseks, (258) võib pidada ühisturuga kokkusobivaks vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktile b.. 5.1. Üldtingimused (kumulatiivsed)
5.2. Projekti kirjeldus Esitage projekti üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas struktuur/organisatsioon, abisaajad, eelarve, abisumma, abi osatähtsus, (266) tehtavad investeeringud ja abikõlblikud kulud. Vt ka käesoleva lisateabelehe 3. osa. … … 6. Abi keskkonnamaksu vähendamise või sellest vabastuse vormis (267) 6.1. Üldtingimused
6.2. Abi vajalikkus Kinnitage, et:
Esitage tõendid ülalmainitud tingimuste kohta: … … … 6.3. Abi proportsionaalsus Täpsustage, milline järgmistest tingimustest on täidetud.
7. Meetmed, mis kuuluvad üksikasjalikule hindamisele (273) Märkige, kas teatatud meede kuulub järgmistesse abikategooriatesse:
Sellisel juhul esitage põhjendatud ja kvantitatiivne võrdlev kuluanalüüs ning konkureerivate energiatootjate väliskulude hinnanguline arvestus tõendamaks, et abi tõesti hüvitab katmata väliskulud (276). Kui teatatud meede kuulub vähemalt ühte nimetatud kategooriasse, siis kuulub meede üksikasjalikule hindamisele ning esitada tuleb täiendav teave, mis võimaldaks EFTA järelevalveametil meetmele üksikasjalikku hinnangut anda (vt käesoleva täiendava teabe lehe 8. osa). 8. Üksikasjaliku hindamise jaoks vajalik täiendav teave (277) Kui abikava, millest teatatakse, kuulub üksikasjalikule hindamisele ja hõlmab mitut abisaajat, esitage neist igaühe kohta järgmine teave. Seda ka juhul, kui teatatud abikava täielik kirjeldus, mis hõlmab abisaajaid, on esitatud käesoleva lisateabelehe eelmistes punktides. 8.1. Üldmärkused Kõnealuse üksikasjaliku hindamise eesmärk on tagada, et keskkonnakaitsele antavad suured abisummad ei moonutaks konkurentsi ulatuses, mis on vastuolus ühiste huvidega, vaid panustaksid ühise huvi saavutamisse. See saavutatakse, kui riigiabist täiendava keskkonnakasu näol saadav kasu kaalub üles konkurentsile ja kaubandusele tekitatud kahju (278). Üksikasjalik hindamine tehakse keskkonnaabi suuniste jagudes 5.2.1 ja 5.2.2 nimetatud positiivsete ja negatiivsete elementide alusel, mida kohaldatakse lisaks keskkonnaabi suuniste 3. peatükis nimetatud kriteeriumidele. Järgnevates punktides selgitatakse, millist teavet võib EFTA järelevalveamet üksikasjaliku hindamise koostamiseks nõuda. Juhistega tahetakse tagada EFTA järelevalveameti otsuste ja nende motiivide prognoositavus ja läbipaistvus, et saavutada etteaimatavus ja õiguskindlus. EFTA riigid peaksid esitama kõik juhtumi hindamisel vajalikuks peetavad andmed. EFTA riikidel palutakse eelkõige toetuda järgnevalt loetletud teabeallikatele. Märkige, kas teatisele on lisatud järgmised tõendavad dokumendid:
8.2. Turutõrke olemasolu (279)
8.3. Sobiv vahend (280) Märkige, millistest andmetest lähtudes otsustas EFTA riik kasutada keskkonnakaitsealase tegevuse suurendamiseks sellist valikvahendit nagu riigiabi ning esitage tõendavad dokumendid:
8.4. Abi ergutav mõju ja vajalikkus (281) Lisaks 3. peatükis visandatud täiendavate kulude arvutamisele täpsustage järgmist.
8.5. Abi proportsionaalsus (284)
8.6. Konkurentsi- ja kaubandusmoonutuse analüüs (286) 8.6.1. Asjaomased turud ja mõju kaubandusele
8.6.2. Dünaamilised stiimulid / väljatõrjumine Oma analüüsis abi mõju kohta konkurentide dünaamiliste investeerimisstiimulite moonutamisele võtab EFTA järelevalveamet arvesse järgmisi aspekte (289). Märkige, milliste punktide täpsustamiseks on lisatud tõendavad dokumendid:
8.6.3. Ebatõhusate ettevõtjate tegevuses hoidmine (290) Oma analüüsis abi mõju kohta võtab EFTA järelevalveamet arvesse järgmisi asjaolusid, et hoida ära põhjendamatut abi ettevõtjatele, kes ei ole oma väikese tõhususe tõttu suutelised kohanema keskkonnasäästlikumate normatiivide ja tehnoloogiaga (291). Märkige, milliste punktide täpsustamiseks on lisatud tõendavad dokumendid:
8.6.4. Turujõud / välistav praktika (292) Oma analüüsis abi mõju kohta abisaajate turujõule võtab EFTA järelevalveamet arvesse järgmisi aspekte. Märkige, milliste punktide täpsustamiseks on lisatud tõendavad dokumendid:
8.6.5. Mõju kaubandusele ja ettevõtja asukohale (293) Esitage tõendid, et abi ei olnud otsustava tähtsusega investeeringu sihtkoha üle otsustamisel: … … 9. Abi kumuleerimine (294)
10. Aruandlus ja järelevalve (296) 10.1. Aastaaruanded See aruannete esitamise kohustus ei mõjuta EFTA järelevalveameti otsusest nr 195/04/COL tulenevat aruannete esitamise kohustust (297) . Kinnitage, et kohustute esitama EFTA järelevalveametile teatatud keskkonnakaitseks antava abi aastaaruande, mis sisaldab suurettevõtjate puhul iga heakskiidetud kava kohta allpool loetletud teavet:
Kinnitage, et kohustute maksuvähenduste või -vabastuste puhul esitama aastaaruanded, mis sisaldavad allpool loetletut:
10.2. Järelevalve ja hindamine
11. Muu teave Esitage kõik muu teave, mida peate kõnealuse meetme hindamise seisukohast keskkonnaabi suuniste alusel vajalikuks: „OSA III.11 TÄIENDAVA TEABE LEHT RISKIKAPITALIABI Täiendava teabe lehte tuleb kasutada väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antavat riigiabi käsitlevate EFTA järelevalveameti suuniste kohasest abikavast teatamiseks (298) . Kui kava on muu raamistiku või muude suuniste kohane, tuleb sellest teatada asjakohast standardvormi kasutades. 1. Võimalikud abisaajad ja abimeetme kohaldamisala
2. Abi vorm, meetme maht ja ajakava
3. Üldteave abimeetme kohta
4. Abimeetmed, mis kuuluvad üksikasjalikule hindamisele (319) Kas osainvesteeringud (riiklikud ja erainvestorite omad kokku) ületavad 1,5 miljonit eurot sihtrühma kuuluva VKE kohta 12-kuuse ajavahemiku jooksul?
Kas meetmega tagatakse abi mitte saavates piirkondades asuvatele keskmise suurusega ettevõtjatele rahastamine kuni laienemisetapini?
Kas meetmega tagatakse ettevõtjate rahastamine esimestes arenguetappides ja jätkuinvesteeringute meetmed abirahasüste saanud sihtettevõtjatele järgnevate tsüklite rahastamiseks, mille korral tavapäraseid künniseid isegi ületatakse?
Kas VKEdele suunatud omakapitali ja kvaasikapitali investeerimisvahendite osakaal riskikapitalimeetmes on alla 70 % meetme üldeelarvest?
Kas meetmega tagatakse, et erainvestorite osalus abi mitte saavates piirkondades asuvate VKEde investeeringute rahastamisel moodustab alla 50 % või toetatavates piirkondades asuvatele VKEdele suunatud meetmete korral alla 30 %?
Kas väikestele ettevõtjatele suunatud seemnekapitalimeetmete puhul võib ette näha i) erainvestorite väiksemat osalust või mitteosalemist ja/või ii) laenuvahendite ülekaalu võrreldes omakapitali ja kvaasikapitaliga?
Kas meede on seotud konkreetse investeerimisvahendiga (alternatiivsed aktsiaturud, mis on spetsialiseerunud VKEdele ja kiire kasvuga ettevõtjatele)?
Kas meede hõlmab kulusid, mis on seotud ettevõtja tausta uurimisega (nn luurekulud
Kas abikava hõlmab meetmeid ja/või vahendeid, mida riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkt 4.2 ei hõlma, mistõttu märkisite käesoleva teabelehe punktis 2.1 valiku „muu” ning millele ei ole eespool viidatud?
Kas meede sisaldab muid elemente, mis on vastuolus riskikapitaliinvesteeringute suuniste 4. peatükis sätestatud ühe või mitme tingimusega?
Jaatava vastuse korral täpsustage: … … … Kui vastasite käesoleva täiendava teabe lehe 4. osas esitatud küsimus(t)ele jaatavalt, täitke ka 5. osa, vastasel juhul jätkake täitmist 6. osast. 5. Üksikasjaliku hindamise jaoks vajalik täiendav teave (320) 5.1. Abi positiivne mõju 5.1.1. Turutõrgete olemasolu ja tõendid (321) Lisage tõendid turutõrgete kohta, mida meetmega soovitakse kõrvaldada. Eelkõige järgmiste juhtude puhul:
Kõnealused tõendid peavad tuginema uuringule, millega näidatakse omakapitali puudujääki ettevõtetes ja sektorites, millele riskikapitalimeede on suunatud. Lisage uuring. Asjaomane teave hõlmab erainvestorite riskikapitali pakkumist VKEdele ning kogutud kapitali tähtsust kohalikule majandusele. Ideaaljuhul tuleb teave esitada meetme kohaldamisele eelneva kolme kuni viie aasta pikkuse ajavahemiku kohta ning ka järgnevate aastate kohta, tuginedes võimalusel realistlikele prognoosidele. Esitatav teave võiks samuti sisaldada järgmisi andmeid:
Abi saavates piirkondades asuvatele VKEdele suunatud meetmete korral tuleb sellele teabele lisada asjakohased tõendid, et tõestada sellise piirkondliku eripära olemasolu, mis põhjendab kavandatud abimeedet. Sellisel juhul võib olla asjakohane järgmine teave:
5.1.2. Vahendi asjakohasus (322) Kas meetme kohta on koostatud mõjuhinnang?
Kui jah, lisage mõjuhinnangu kokkuvõte või täistekst. Kas omakapitali puudujäägi kõrvaldamiseks on kavandatud teisi poliitikavahendeid kui riigiabivahendid?
Jaatava vastuse korral täpsustage: … … … Kas on kavandatud teisi poliitikavahendeid, et lahendada pakkumise ja nõudluse probleeme, mis põhjustavad sihtrühma kuuluvate VKEde omakapitali puudujääki?
Jaatava vastuse korral täpsustage: … … … Kas on koostatud hinnang teiste poliitikavahendite kohta, et selgitada nende mõju kavandatavale riskikapitalimeetmele?
Jaatava vastuse korral täpsustage: … … … 5.1.3. Abi ergutav mõju ja vajalikkus (323) Kas riskikapitalimeedet või -fondi haldavad erasektori spetsialistid?
Kas riskikapitalimeedet haldavad läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse (soovitatavalt avatud pakkumismenetluse) käigus valitud sõltumatud spetsialistid?
Kas nimetatud spetsialistidel on kapitalituruinvesteeringute alal tõendatud kogemused, ideaaljuhul sama(de)s sektori(te)s, mida fond rahastab, ning kas nad t
Jaatava vastuse korral täpsustage: … … Kas on loodud investeerimiskomitee, mis ei sõltu fondi haldavast ettevõtjast ja mis koosneb erasektorist pärit sõltumatutest ekspertidest, kellel on märkimisväärsed kogemused abi saava sektori alal, ja eelistatavalt ka investorite esindajatest või sõltumatutest ekspertidest, kes on valitud läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse (soovitavalt avatud pakkumismenetluse) käigus?
Jaatava vastuse korral täpsustage: … … … Kas nimetatud eksperdid esitavad haldajatele või haldusettevõtjale analüüse käesoleva ja eeldatava turuolukorra kohta ning uurivad hoolikalt heade investeerimisväljavaadetega võimalikke sihtettevõtjaid ja teevad nende kohta ettepanekuid?
Jaatava vastuse korral täpsustage: … … … Kui suur on eelarve/fondi maht? … Millised on kavandatud tehingukulud? … Kas algetapi investeeringutes osaleb vahetult investorite võrgustik (324)?
Jaatava vastuse korral täpsustage: … … … Kas abi stimuleeriva mõju ja abi vajalikkuse tagamiseks on võetud muid meetmeid?
Jaatava vastuse korral täpsustage: … … … 5.1.4. Proportsionaalsus (325) Kas meede hõlmab järgmisi elemente (tehke rist sobivasse ruutu või ruutudesse):
5.2. Abi negatiivne mõju 5.2.1. Väljatõrjumine (326) Lisage tõendid investeeringute väljatõrjumise ohu kohta investorite, fondide ja/või investeerimisvahendite tasandil. Sellisel juhul võib olla asjakohane järgmine teave:
Kui investeeringuid võib teha ka abi mitte saavates piirkondades asuvatesse keskmise suurusega ettevõtjatesse kuni nende käivitusetapini, kas siis on kehtestatud meetme kaudu pakutava rahastamise piirmäär ettevõtja kohta?
Jaatava vastuse korral täpsustage: … … … Kas edasiste investeeringute korral kehtestatakse sihtrühma kuuluvasse VKEsse tehtavate investeeringute jaoks maksimummäär või kehtestatakse investeeringuteks sobiva investeerimisetapi ja/või ajavahemiku suhtes spetsiaalsed piirangud, võttes arvesse asjakohast sektorit ja fondi suurust?
Jaatava vastuse korral täpsustage: … … … Kas meetmega nähakse ette piiranguid seoses investeeringute arvu või investeeringute maksimummääraga sihtrühma kuuluva VKE kohta?
Jaatava vastuse korral täpsustage: … … … Kas edasiste investeeringute korral on kehtestatud igasse sihtrühma kuuluvasse VKEsse tehtavate investeeringute maksimummäär või on kehtestatud investeeringuteks sobiva investeerimisetapi ja/või ajavahemiku suhtes spetsiaalsed piirangud, võttes arvesse asjakohast sektorit ja fondi suurust?
Jaatava vastuse korral täpsustage: … … … Kas meetme raames on võimalik nõuda erainvestorite osaluse järkjärgulist suurenemist fondi eluaja jooksul, võttes konkreetselt arvesse ettevõtte arenguetappi, sektorit, kasumijaotust ja alluvussuhteid ning võimalusel sihtettevõtete paiknevust abisaavates piirkondades juhul, kui nähakse ette erainvestorite väiksem osalus?
Jaatava vastuse korral täpsustage: … … … Kas meetme raames on ainult seemnekapitali andvate meetmete korral liikmesriigilt võimalik nõuda, et ta tagaks omainvesteeringult asjakohase kasu saamise võrrelduna investeeringuga kaasneva riskiga, eelkõige siis, kui riik rahastab investeeringut kvaasikapitali või laenuvahendite kaudu, millest saadav kasum võib olla seotud võimalike õigustega (nt litsentsitasu), mis tulenevad investeeringuga loodud õigustest intellektuaalsele omandile?
Jaatava vastuse korral täpsustage: … … … 5.2.2. Muud konkurentsimoonutused (327) Milline on investeeringuid saanud ettevõtjate üldine kasumlikkus läbi aegade ja millised on väljavaated kasumlikkusele tulevikus? Täpsustage: … … … Milline on selliste ettevõtjate ebaõnnestumise määr, mille suhtes on meetmeid rakendatud? Täpsustage: … … … Milline on meetmega ette nähtud osainvesteeringu (riigi ja erainvesteeringu) maksimaalne suurus võrrelduna sihtrühma kuuluva VKE käibe ja kuludega? Täpsustage: … … … Kas valdkondliku lähenemise korras abi saavas sektoris on ülemäärane tootmisvõimsus? Kirjeldage lühidalt majanduse olukorda kõnealuses sektoris: … … … Kas konkurentsimoonutuste vähendamiseks on võetud muid meetmeid? Täpsustage: … … … 6. Abi kumuleerimine (328) Kas teatatud abimeetme kohast abi võib kombineerida teiste abikavadega (329)?
Kui jah, täpsustage (märkige abi liik, mida võib liita teatatud meetme raames antud abiga): … … … Kui jah, kinnitage et: Kui käesolevate suuniste raames sihtettevõttele riskikapitalimeetmena antud kapitali kasutatakse alginvesteeringuks või muude abikõlblike kulude katmiseks üldise grupierandi määruse, suuniste, raamistike või muude riigiabi andmist reguleerivate dokumentide kohaselt, kohustub EFTA riik vähendama vastavaid abi piirmäärasid või maksimaalseid abikõlblikke summasid üldjuhul 50 % ja abi saavates piirkondades asuvate sihtettevõtete korral 20 % kolme esimese aasta jooksul alates esimese riskikapitali investeeringu saamisest kuni saadud kogusummadeni. Vähendamist ei kohaldata abi osatähtsuse korral, mis on sätestatud teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile antavat riigiabi käsitlevates järelevalveameti suunistes (330) või mõnes järgnevas raamistikus või grupierandi määruses selles valdkonnas.
7. Järelevalve (331) EFTA riik kohustub EFTA järelevalveametile igal aastal esitama aruande, mis sisaldab riskikapitalimeetmete koondtabelit, kus on välja toodud fondi poolt või riskikapitalimeetme raames tehtud investeeringute jaotus ning esitatud nimekiri kõikidest ettevõtjatest, kelle suhtes riskikapitalimeetmeid on rakendatud. Aruandes tuleb esitada ka investeerimisfondi tegevuse lühikirjeldus koos üksikasjadega võimalike kavandatud tehingute ja tegelikult teostatud tehingute kohta ning investeerimisvahendi tulemuslikkuse kohta ja koondteave kõnealuse vahendi kaudu kogutud kapitali kohta.
EFTA riik kohustub avaldama kõikide EFTA järelevalveameti heaks kiidetud lõplike abikavade täieliku teksti internetis ja teatama EFTA järelevalveametile kõnealuse veebilehe aadressi.
EFTA riigid peavad säilitama vähemalt 10 aasta jooksul üksikasjaliku dokumentatsiooni kõikidele riskikapitalimeetmetele antud abi kohta. See dokumentatsioon peab sisaldama kogu vajalikku teavet riskikapitaliinvesteeringute suunistes sätestatud tingimustest kinnipidamise kohta nagu osainvesteeringute suurus, ettevõtja suurus (väike või keskmise suurusega ettevõtja), ettevõtja arenguetapp (alg-, käivitus- või laienemisetapp), tegevussektor (soovitavalt neljanumbriline NACE-klassifikaatori kood) ning teave fondi haldamise ja kõnealustes suunistes nimetatud muude kriteeriumide kohta.
EFTA järelevalveameti nõudmisel kohustub EFTA riik esitama komisjonile eespool nimetatud dokumendid.
8. Muu teave Lisage muu teave, mida peate asjakohaseks eespool kirjeldatud meetme(te) hindamisel, mis on seotud EFTA järelevalveameti suunistega väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta. |
|
2) |
Otsuse nr 195/04/COL I Lisa tuleks muuta järgmiselt: „II LISA LIHTSUSTATUD TEATISE VORM Seda vormi või kasutada lihtsustatud teatise esitamiseks vastavalt EFTA järelevalveameti otsuse nr 195/04/COL (EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu protokolli nr 3 II osa artikli 27 kohaste rakendussätete kohta) artikli 4 lõikele 2 (332), 1. Eelnevalt heakskiidetud abikava (333)
2. Abimeede, millest teatatakse
3. Kohustuste kehtivus
Palun lisage õigusliku aluse lõpliku teksti (lõplike tekstide) asjakohase väljavõtte (asjakohaste väljavõtete) koopia (või veebilink). |
(1) Vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 (edaspidi „protokoll nr 3”) artikli 1 punktile f tähendab ebaseaduslik abi uut abi, mida rakendatakse vastuolus protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 3.
(2) Lisaeesmärk on eesmärk, millele abi on lisaks põhieesmärgile eranditult suunatud. Näiteks kava puhul, mille põhieesmärk on teadus- ja arendustegevus, võib lisaeesmärk olla väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kui abi on suunatud eranditult väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Lisaeesmärk võib olla samuti sektoripõhine, näiteks terasesektori teadus- ja arendustegevuse kava puhul.
(3) Palun nimetage sektor punktis 4.2.
(4) Protokolli nr 3 artikli 1 punkti e kohaselt tähendab üksikabi sellist abi, mida ei anta abikava raames, ja abikava raames antavat abi, millest tuleb teatada.
(5) Komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008, 6. august 2008 , EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus), ELT L 214, 9.8.2008, lk 3. Inkorporeeritud EMP lepingu XV lisasse ühiskomitee 8. novembril 2008 jõustunud otsusega 120/2008 (ELT L 339, 18.12.2008, lk 111).
(6) NACE on Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistiline liigitus. Vt määrus (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2, (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1). NACE Revision 2 jõustus 1. jaanuaril 2008 ja see on inkorporeeritud EMP lepingu XXI lisasse.
(7) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus, mis käsitleb mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36) ja komisjoni määrus (EÜ) nr 364/2004 (inkorporeeritud EMP lepingusse ühiskomitee otsusega nr 131/2004, (ELT L 64, 10.3.2005, lk 67 ja EMP kaasanne nr 12, 10.3.2005, lk 49, jõustunud 25.9.2004), millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 seoses selle kohaldamisala laiendamisega uurimis- ja arendustegevuseks antavale abile (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22, inkorporeeritud EMP lepingu XV lisasse ühiskomitee otsusega nr 88/2002, EÜT L 266, 3.10.2002, lk 56 ja EMP kaasanna nr 49, 3.10.2002, lk 42, jõustunud 1. veebruaril 2003 ), või mis tahes järgnevad neid asendavad ja EMP lepingu XV lisasse inkorporeeritud õigusaktid.
(8) EFTA järelevalveameti 1. detsembri 2004. aasta otsus nr 305/04/COL, milles käsitletakse suuniseid raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (ELT L 97, 15.4.2005 lk 41 ja EMP kaasanne nr 18, 14.4.2005, lk 1), nagu see on määratletud ühenduse suunistes raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (ELT C 244, 1.10.2004, lk 2).
(9) Nagu määratletud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses, mis käsitleb mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36) ja komisjoni määruses (EÜ) nr 364/2004 (inkorporeeritud EMP lepingusse ühiskomitee otsusega nr 131/2004 (ELT L 64, 10.3.2005, lk 67 ja EMP kaasanne nr 12, 10.3.2005, lk 49, jõustunud 25.9.2004), millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 seoses selle kohaldamisala laiendamisega uurimis- ja arendustegevuseks antavale abile (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22, inkorporeeritud EMP lepingu XV lisasse ühiskomitee otsusega nr 88/2002, EÜT L 266, 3.10.2002, lk 56 ja EMP kaasanne nr 49, 3.10.2002, lk 42, jõustunud 1. veebruaril 2003), või mis tahes järgnevates neid asendavates ja EMP lepingu XV lisasse inkorporeeritud õigusaktides.
(10) Kõik andmed tuleks esitada asjaomase riigi vääringus.
(11) EFTA järelevalveameti 6. aprilli 2006. aasta otsus nr 85/06/COL, milles käsitletakse regionaalabi aastatel 2007–2013 (ELT L 54, 28.2.2008, lk 1 ja EMP kaasanne nr 11, 28.2.2008, lk 1), nagu see on määratletud ühenduse regionaalabi suunistes aastateks 2007–2013 (ELT C 54, 4.3.2006, lk 13).’
(12) Üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks antava abi korral võib EFTA järelevalveamet otsustada, et mitu abikava moodustavad ühtse terviku. Üksikasjalikumalt vt täiendava teabe leht teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta: üksikabi (otsusega 319/05/COL muudetud EFTA järelevalveameti otsuse nr 195/04/COL I lisa III osa jaotis 6.b).
(13) EFTA järelevalveameti 7. veebruari 2007. aasta otsus nr 14/07/COL teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta [ELTs seni avaldamata],
kättesaadav aadressil http://www.eftasurv.int/fieldsofwork/fieldstateaid/state_aid_guidelines/, lk 78.
(14) Komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008, 6. august 2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus), (ELT L 214, 9.8.2008, lk 3), inkorporeeritud EMP lepingu XV lisasse ühiskomitee 8. novembril 2008 jõustunud otsusega 120/2008 (ELTs veel avaldamata).
(15) Mõisted on määratletud TAI suuniste punkti 2.2. alapunktis d.
(16) Vt käesoleva täiendava teabe lehe punktides 4.3, 4.4, 4.6 ja 4.7 kirjeldatud meetmeid. Punktis 4.4 kirjeldatud meetmeid kohaldatakse ainult väikeettevõtjate puhul.
(17) Vt joonealune märkus 20.
(18) Vt TAI suuniste punkt 2.1.
(19) Vt TAI suuniste punkt 3.1.
(20) Üksikasjalikumalt vt TAI suuniste punkt 3.1.1 (joonealune märkus 25).
(21) Üksikasjalikumalt vt TAI suuniste punkt 3.1.1.
(22) Vt TAI suuniste punkt 3.2.
(23) Üksikasjalikumalt vt TAI suuniste punkt 3.2.2 (joonealune märkus 29).
(24) Üksikasjalikumalt vt TAI suuniste punkt 3.2.2 (joonealune märkus 30).
(25) Riigiabiga võib ka mitte olla tegemist, kui partneritevahelisest lepingust järeldub, et TAI tulemuste intellektuaalomandiõigused ja tulemustele juurdepääsu õigused antakse erinevatele koostööpartneritele, ning kui see kajastab piisavalt partnerite vastavaid huvisid, tööhulka ja projekti heaks tehtud rahalisi või muid toetusi.
(26) Vt TAI suuniste punkt 5.1.
(27) Teadustegevuse liigitamisel võib viidata komisjoni ja/või EFTA järelevalveameti praktikale või Frascati teatmikus „Teaduslike ja tehnoloogiliste tegevuste mõõtmine, ettepanek üldiste tavade kohta seoses teadustööd ja eksperimentaalarengut käsitlevate uuringutega” esitatud konkreetsetele näidetele ja selgitustele (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, 2002).
(28) Mõisted on määratletud TAI suuniste punkti 2.2. alapunktides e, f ja g.
(29) Vt TAI suuniste punkt 5.1.4.
(30) Teadusasutuste ja ettevõtjate koostööna elluviidavale teadus- ja arendustegevuse projektile riigiabi andmise korral ei või kombineeritud abi, mis koosneb valitsuse otsetoetusest konkreetsele uurimisprojektile ja teadusasutuste abina panusest samasse projekti, ületada ühegi abisaaja puhul ette nähtud abi osatähtsust.
(31) Projekti abikõlblike kulude põhjal arvutatud abi osatähtsus ei tohi ületada: 100 % alusuuringute jaoks, 50 % rakendusuuringute jaoks ja 25 % tootearenduse jaoks.
(32) Abi osatähtsust võib suurendada 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtete puhul ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtete puhul.
(33) Abi osatähtsust võib suurendada 15 protsendipunkti võrra kuid maksimaalselt 80 %ni.
(34) Kui lisatoetust antakse rakendusuuringule, et levitada laialdaselt projekti tulemusi, märkige vähemalt üks meetod, mida selleks kasutatakse:
(35) Abi osatähtsust võib suurendada 15 protsendipunkti võrra kuid maksimaalselt 80 %ni.
(36) Vt TAI suuniste punkt 5.1.5.
(37) Tagasimakstavate ettemaksete brutoekvivalent väljendab tõenäosust, et abisaajad maksavad kõnealused ettemaksed tagasi.
(38) Brutoekvivalent peab vastama TAI suuniste punktides 5.1.2 ja 5.1.3 loetletud abi maksimaalse osatähtsuse tingimustele.
(39) Vt riigiabi suuniste viite- ja diskontomäärasid käsitlev peatükk (ELT L 139, 25.5.2006 ja EMP kaasanne nr 25, 25.5.2006).
(40) Vt TAI suuniste punkt 5.1.6.
(41) Vt TAI suuniste punkt 5.2.
(42) Teadustegevuse liigitamisel võib viidata komisjoni ja/või EFTA järelevalveameti praktikale või Frascati teatmikus „Teaduslike ja tehnoloogiliste tegevuste mõõtmine, ettepanek üldiste tavade kohta seoses teadustööd ja eksperimentaalarengut käsitlevate uuringutega” esitatud konkreetsetele näidetele ja selgitustele (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, 2002); mõisted on määratletud TAI suuniste punkti 2.2. alapunktides e, f ja g.
(43) VKEde puhul ei tohi abi osatähtsus rakendusuuringutele eelnevate uuringute jaoks olla suurem kui 75 % ning tootearendusele eelnevate uuringute jaoks suurem kui 50 %.
(44) Suurettevõtja puhul ei tohi abi osatähtsus rakendusuuringutele eelnevate uuringute jaoks olla suurem kui 65 % ning tootearendusele eelnevate uuringute jaoks suurem kui 40 %.
(45) Vt TAI suuniste punkt 5.3.
(46) Mõisted on määratletud TAI suuniste punkti 2.2. alapunktides e, f ja g.
(47) Üksikasjalikumalt vt TAI suuniste punkti 5.3 teine lõik.
(48) Lubatud maksimaalne abi osatähtsus on sama, mis abi puhul, mida oleks võinud käsitada teadus- ja arendustegevuseks antava abina selleks teadustegevuseks, mis algselt asjaomaste õiguste tekkeni viis.
(49) Vt TAI suuniste punkt 5.4.
(50) Vt TAI suuniste punkt 5.5.
(51) Mõisted on määratletud TAI suuniste punkti 2.2. alapunktides i ja j.
(52) Kõnealuse tegevuse klassifitseerimisel võite viidata komisjoni ja/või EFTA järelevalveameti praktikale või OSLO teatmikus esitatud erimääratlusele (Suunised innovatsiooni käsitlevate andmete kogumiseks ja tõlgendamiseks, kolmas väljaanne, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni, 2005).
(53) Üksikasjalikumalt vt TAI suuniste punkt 5.1.4. Organisatsiooniinnovatsiooni korral katavad vahendite ja seadmete kulud üksnes side- ja infotehnoloogia vahendite ja seadmete kulusid.
(54) Abi maksimaalne osatähtsus on 15 % abikõlblikest kuludest.
(55) Abi maksimaalne osatähtsus on 25 % abikõlblikest kuludest.
(56) Vt joonealune märkus 20.
(57) Abi maksimaalne osatähtsus on 35 % abikõlblikest kuludest.
(58) Vt joonealune märkus nr 46.
(59) Vt TAI suuniste punkt 5.6.
(60) Vt TAI suuniste punkt 5.7.
(61) Mõisted on määratletud TAI suuniste punkti 2.2. alapunktis k.
(62) Abi maksimaalne osatähtsus on 50 % abikõlblikest kuludest maksimaalselt kolmeks aastaks ettevõtja ning laenatud töötaja kohta.
(63) Vt TAI suuniste punkt 5.8.
(64) Abi suurim osatähtsus on 15 % abikõlblikest kuludest.
(65) Väikeettevõtjate puhul võib abi osatähtsust suurendada 20 protsendipunkti võrra.
(66) Keskmise suurusega ettevõtjate puhul võib abi osatähtsust suurendada 10 protsendipunkti võrra.
(67) Abi andmise periood ei tohi olla pikem kui 10 aastat.
(68) Abi osatähtsus võib esimesel aastal olla 100 % abikõlblikest kuludest, kuid see peab kahanema lineaarselt nullini viienda aasta lõpuks.
(69) Abi suurim osatähtsus on 50 % abikõlblikest kuludest.
(70) Vt TAI suuniste 6. peatükk.
(71) Vt TAI suuniste 8. peatükk.
(72) TAI-ks antav abi ei tohi samade abikõlblike kulude puhul kumuleeruda vähese tähtsusega abiga, et vältida TAI suunistes sätestatud maksimaalset abi osatähtsust.
(73) Vt TAI suuniste punkt 10.1.
(74) Nimetatud otsus vastab komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).
(75) Erinõuded klastritele antud abi kajastava aruande koostamiseks, vt TAI suuniste punkti 9.1.1 kolmas ja neljas lõik.
(76) Vt TAI suuniste 6. jaos esitatud tingimusi.
(77) Vajadusel märkige, millist vahetuskurssi on vastamisel kasutatud.”
(78) EFTA järelevalveameti 7. veebruari 2007 aasta otsus nr 14/07/COL teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta [ELTs seni avaldamata], http://www.eftasurv.int/fieldsofwork/fieldstateaid/guidelines/
(79) Komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008, 6. august 2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus), (ELT L 214, 9.8.2008, lk 3), inkorporeeritud EMP lepingu VX lisasse ühiskomitee otsusega nr 120/2008 (ELT L 339, 18.12.2008, lk 111 ja EMP kaasanne nr 79, 18.12.2008, lk 20), jõustunud 8.11.2008.
(80) Mõisted on määratletud TAI suuniste punkti 2.2. alapunktis d.
(81) Vt käesoleva täiendava teabe lehe punktides 5.3, 5.4, 5.6 ja 5.7 kirjeldatud meetmeid. Punktis 5.4 kirjeldatud meetmeid kohaldatakse ainult väikeettevõtete puhul.
(82) Vt joonealune märkus 20.
(83) Vt TAI suuniste punkt 2.1.
(84) Vt TAI suuniste punkt 3.1.
(85) Üksikasjalikumalt vt TAI suuniste punkt 3.1.1 (joonealune märkus 25).
(86) Üksikasjalikumalt vt TAI suuniste punkt 3.1.1.
(87) Vt TAI suuniste punkt 3.2.
(88) Üksikasjalikumalt vt TAI suuniste punkt 3.2.2 (joonealune märkus 29).
(89) Üksikasjalikumalt vt TAI suuniste punkt 3.2.2 (joonealune märkus 30).
(90) Riigiabiga võib ka mitte olla tegemist, kui partneritevahelisest lepingust järeldub, et TAI tulemuste intellektuaalomandiõigused ja tulemustele juurdepääsu õigused antakse erinevatele koostööpartneritele, ning kui see kajastab piisavalt partnerite vastavaid huvisid, tööhulka ja projekti heaks tehtud rahalisi või muid toetusi.
(91) EFTA järelevalveamet võib pidada ka mitut projekti üheks projektiks.
(92) EMPi ühist huvi tuleb konkreetselt näidata, näiteks tõendades, et projekt võimaldab teha olulisi edusamme teatavate EMPi eesmärkide saavutamiseks.
(93) Tõsiasi, et projekti viivad ellu eri riikide ettevõtjad, ei ole piisav.
(94) Need projekti aspektid peavad olema selgelt määratletud.
(95) Vt ka käesoleva täiendava teabe lehe punktis 6 loetletud tingimusi.
(96) See peab olema olulise eesmärgi ja märkimisväärse ulatusega projekt.
(97) Vt TAI suuniste punkt 5.1.
(98) Teadustegevuse liigitamisel võib viidata komisjoni ja/või EFTA järelevalveameti praktikale või Frascati teatmikus „Teaduslike ja tehnoloogiliste tegevuste mõõtmine, ettepanek üldiste tavade kohta seoses teadustööd ja eksperimentaalarengut käsitlevate uuringutega” esitatud konkreetsetele näidetele ja selgitustele (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, 2002).
(99) Mõisted on määratletud TAI suuniste punkti 2.2. alapunktides e, f ja g.
(100) Vt TAI suuniste punkt 5.1.4. Märgitud abikõlblikud kulud on samad nii teadus- ja arendustegevuse projektidele antava abi puhul (punkt 5.1) kui ka teenuste valdkonnas innovatsiooniks antava abi puhul (punkt 5.5).
(101) Teadusasutuste ja ettevõtjate koostööna elluviidavale teadus- ja arendustegevuse projektile riigiabi andmise korral ei või koguabi, mis hõlmab valitsuse otsetoetust konkreetsele uurimisprojektile ja abina antavast teadusasutuste panustest samasse projekti, ühegi abisaaja puhul ületada ettenähtud abi osatähtsust.
(102) Projekti abikõlblike kulude põhjal arvutatud abi osatähtsus ei tohi ületada: 100 % alusuuringute jaoks, 50 % rakendusuuringute jaoks ja 25 % tootearenduse jaoks.
(103) Abi osatähtsust võib suurendada 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjate puhul.
(104) Abi osatähtsust võib suurendada 15 protsendipunkti võrra, kuid mitte üle 80 %.
(105) Abi osatähtsust võib suurendada 15 protsendipunkti võrra, kuid mitte üle 80 %. Kõnealust lisatoetust ei saa kohaldada teadusasutuste puhul.
(106) Abi osatähtsust võib suurendada 15 protsendipunkti võrra, kuid mitte üle 80 %.
(107) Vt TAI suuniste punkt 5.1.5.
(108) Tagasimakstavate ettemaksete brutoekvivalent väljendab tõenäosust, et abisaajad maksavad kõnealused ettemaksed tagasi.
(109) Brutoekvivalent peab vastama TAI suuniste punktides 5.1.2 ja 5.1.3 loetletud abi maksimaalse osatähtsuse tingimustele.
(110) Üksikasjalikumalt vt TAI suuniste punkti 5.1.5 teine lõik.
(111) EFTA järelevalveameti 22. märtsi 2006. aasta otsus 69/06/COL riikide vääringute ja euro vahetamise suuniste kohta (ELT L 324, 23.11.2006, lk 34 ja EMP kaasanne nr 57, 23.11.2006, lk 23).
(112) Vt TAI suuniste punkt 5.1.7.
(113) Vt TAI suuniste punkt 5.2.
(114) Teadustegevuse liigitamisel võib viidata komisjoni ja/või EFTA järelevalveameti praktikale või Frascati teatmikus „Teaduslike ja tehnoloogiliste tegevuste mõõtmine, ettepanek üldiste tavade kohta seoses teadustööd ja eksperimentaalarengut käsitlevate uuringutega” esitatud konkreetsetele näidetele ja selgitustele (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, 2002); mõisted on määratletud TAI suuniste punkti 2.2. alapunktides e, f ja g.
(115) VKE puhul ei tohi abi osatähtsus rakendusuuringutele eelnevate uuringute jaoks olla suurem kui 75 % ning tootearendusele eelnevate uuringute jaoks suurem kui 50 %. Suurettevõtja puhul ei tohi abi osatähtsus rakendusuuringutele eelnevate uuringute korral olla suurem kui 65 % ning tootearendusele eelnevate uuringute korral suurem kui 40 %.
(116) Vt TAI suuniste punkt 5.3.
(117) Mõisted on määratletud TAI suuniste punkti 2.2. alapunktides e, f ja g.
(118) Üksikasjalikumalt vt TAI suuniste punkti 5.3 teine lõik.
(119) Lubatud maksimaalne abi osatähtsus on sama, mis abi puhul, mida oleks võinud käsitada teadus- ja arendustegevuseks antava abina selleks teadustegevuseks, mis algselt asjaomaste õiguste tekkeni viis.
(120) Vt TAI suuniste punkt 5.4.
(121) Piirkondades, kus abi ei anta, ei tohi abisumma olla suurem kui 1 miljon eurot. Kõnealune abi ei tohi ületada summat 1,5 miljonit eurot piirkondade puhul, mille suhtes võib teha erandi EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a alusel, ja 1,25 miljonit eurot piirkondade puhul, mille suhtes võib teha erandi EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel.
(122) Vt TAI suuniste punkt 5.5.
(123) Mõisted on määratletud TAI suuniste punkti 2.2. alapunktides i ja j.
(124) Kõnealuse tegevuse klassifitseerimisel võite viidata EFTA järelevalveameti praktikale või OSLO teatmikus esitatud erimääratlusele (Suunised innovatsiooni käsitlevate andmete kogumiseks ja tõlgendamiseks, kolmas väljaanne, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni, 2005).
(125) Üksikasjalikumalt vt TAI suuniste punkt 5.1.4. Organisatsiooniinnovatsiooni korral katavad vahendite ja seadmete kulud üksnes side- ja infotehnoloogia vahendite ja seadmete kulusid.
(126) Abi maksimaalne osatähtsus on suurettevõtjate puhul 15 %, keskmise suurusega ettevõtjate puhul 25 % ja väikeettevõtjate puhul 35 %.
(127) Vt TAI suuniste punkt 5.6.
(128) Vt TAI suuniste punkt 5.7.
(129) Mõisted on määratletud TAI suuniste punkti 2.2. alapunktis k.
(130) Abi maksimaalne osatähtsus on 50 % abikõlblikest kuludest maksimaalselt kolmeks aastaks ettevõtja ning laenatud töötaja kohta.
(131) Vt TAI suuniste punkt 5.8.
(132) Abi suurim osatähtsus on 15 % abikõlblikest kuludest.
(133) Juhul kui abi antakse VKEle, võib abi maksimaalset osatähtsust tõsta väikeettevõtja puhul 20 protsendipunkti võrra ning keskmise suurusega ettevõtja puhul 10 protsendipunkti võrra.
(134) Abi andmise periood ei tohi olla pikem kui 10 aastat.
(135) Abi osatähtsus võib esimesel aastal olla 100 % abikõlblikest kuludest, kuid see peab kahanema lineaarselt nullini viienda aasta lõpuks.
(136) Abi suurim osatähtsus on 50 % abikõlblikest kuludest.
(137) Vt TAI suuniste 6. peatükk.
(138) Kui abiettepanek on anda abi TAI projekti jaoks, ei välista see, et potentsiaalne abisaaja on juba teinud teostatavusuuringud, mis ei sisaldu riigiabitaotluses.
(139) Vt TAI suuniste punkt 7.1.
(140) Vajadusel märkige, millist vahetuskurssi on vastamisel kasutatud.
(141) Vt TAI suuniste 7. peatükk.
(142) Vt TAI suuniste punkt 7.3.1.
(143) Vt TAI suuniste punkt 7.3.2.
(144) Vt TAI suuniste punkt 7.3.3.
(145) Kui riigiabi antakse TAI projektideks või meetmeteks toetatavates piirkondades, arvestab EFTA järelevalveamet geograafilisest kaugusest või muudest piirkondlikest eripäradest põhjustatud ebasoodsamat olukorda, mis mõjutavad negatiivselt teadusprojekti riskitaset.
(146) Vt TAI suuniste punkt 7.3.4.
(147) Vt TAI suuniste punkt 7.4.
(148) Konkurentsi mõju innovatsiooniprotsessile on asjakohane seni, kuni sellel on ennustatav mõju tulevasele konkurentsile tooteturul. Üksikasjalikumalt vt TAI suuniste punkti 7.4. kolmas lõik.
(149) Vt TAI suuniste 8. peatükk.
(150) TAI-ks antav abi ei tohi samade abikõlblike kulude puhul kumuleeruda vähese tähtsusega abiga, et vältida TAI suunistes sätestatud maksimaalset abi osatähtsust.
(151) Vt TAI suuniste punkt 9.1.
(152) Otsus vastab komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).
(153) Erinõuded klastritele antud abi kajastava aruande koostamiseks, vt TAI suunise punkti 9.1.1 neljas lõik.”
(154) EFTA järelevalveameti 16. juuli 2008. aasta otsus nr 500/08/COL keskkonnakaitseks antava riigiabi kohta [ELTs seni avaldamata],
http://www.eftasurv.int/fieldsofwork/fieldstateaid/guidelines/
(155) Juhime tähelepanu sellele, et 4., 7. ja 8. osa ei ole vaja täita juhul, kui keskkonnamaksust vabastamine või keskkonnamaksu vähendamine kuulub keskkonnaabi suuniste 4. peatüki alla.
(156) Vt keskkonnaabi suuniste jagu 3.1.1.
(157) Abi ei või anda juhul, kui paranduste abil viivad ettevõtjad oma tegevuse kooskõlla ühenduse normatiividega, mis on juba vastu võetud, kuid mis ei ole veel jõustunud.
(158) Abi maksimaalne osatähtsus on 50 % abikõlblikest investeerimiskuludest.
(159) Võistupakkumist käsitleva üksikasjaliku teabe kohta vt keskkonnaabi suuniste punkt 77.
(160) Abi osatähtsust võib suurendada 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjate puhul.
(161) Üksikasjaliku teabe kohta vt keskkonnaabi suuniste punkt 78.
(162) Abi osatähtsust võib suurendada maksimaalselt 10 protsendipunkti võrra.
(163) Üksikasjalikku teavet vt keskkonnaabi suuniste punktid 80–84.
(164) Nõuetekohase võrdlusolukorra puhul võetakse aluseks selliste tehniliselt võrreldavate investeeringute kulud, millega saavutatakse keskkonnakaitse madalam tase (mis vastab ühenduse kohustuslikele normatiividele, kui need on kehtestatud) ja mida on võimalik teha ilma abita. Vt keskkonnaabi suuniste punkti 81 alapunkt b.
(165) Seda tingimust ei kohaldata, kui immateriaalne vara on tehniliselt vananenud.
(166) Ühenduse normatiivides ettenähtud keskkonnakaitse saavutamiseks vajalike investeeringute kulud ei ole abikõlblikud.
(167) Vt keskkonnaabi suuniste jagu 3.1.2.
(168) Vt ka keskkonnaabi suuniste jagu 3.1.3.
(169) Abi maksimaalne osatähtsus on 25 %, kui investeering on tehtud ja lõpule viidud rohkem kui kolm aastat enne kohustusliku ülevõtmise kuupäeva või jõustumise kuupäeva, ja 20 %, kui investeering on tehtud ja lõpule viidud vähemalt üks aasta ja maksimaalselt kolm aastat enne kohustusliku ülevõtmise kuupäeva või jõustumise kuupäeva.
(170) Abi maksimaalne osatähtsus on 20 %, kui investeering on tehtud ja lõpule viidud rohkem kui kolm aastat enne kohustusliku ülevõtmise kuupäeva või jõustumise kuupäeva, ja 15 %, kui investeering on tehtud ja lõpule viidud vähemalt üks aasta ja maksimaalselt kolm aastat enne kohustusliku ülevõtmise kuupäeva või jõustumise kuupäeva.
(171) Abi maksimaalne osatähtsus on 15 %, kui investeering on tehtud ja lõpule viidud rohkem kui kolm aastat enne kohustusliku ülevõtmise kuupäeva või jõustumise kuupäeva, ja 10 %, kui investeering on tehtud ja lõpule viidud vähemalt üks aasta ja maksimaalselt kolm aastat enne kohustusliku ülevõtmise kuupäeva või jõustumise kuupäeva.
(172) Nõuetekohase võrdlusolukorra puhul võetakse aluseks selliste tehniliselt võrreldavate investeeringute kulud, millega saavutatakse keskkonnakaitse madalam tase ja mida on võimalik teha ilma abita. Vt keskkonnaabi suuniste punkti 81 alapunkt b.
(173) Seda tingimust ei kohaldata, kui immateriaalne vara on tehniliselt vananenud.
(174) Vt keskkonnaabi suuniste jagu 3.1.4.
(175) Maksimaalne abi osatähtsus on 50 % uuringu kuludest.
(176) Kui abi võetakse VKE nimel, võib abi osatähtsust suurendada 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjate puhul.
(177) Vt keskkonnaabi suuniste jagu 3.1.5.
(178) Abi maksimaalne osatähtsus on 60 % abikõlblikest investeerimiskuludest.
(179) Abi osatähtsust võib suurendada 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjate puhul.
(180) Võistupakkumist käsitleva üksikasjaliku teabe kohta vt keskkonnaabi suuniste punkt 97.
(181) Üksikasjaliku teabe kohta vt keskkonnaabi suuniste punkt 98.
(182) Nõuetekohase võrdlusolukorra puhul võetakse aluseks selliste tehniliselt võrreldavate investeeringute kulud, millega saavutatakse keskkonnakaitse madalam tase ja mida on võimalik teha ilma abita. Vt keskkonnaabi suuniste punkti 81 alapunkt b.
(183) Suurettevõtjate puhul võib kõnealust ajavahemikku vähendada investeeringu esimese kolme aastani juhul, kui on võimalik tõendada, et kõnealuse investeeringu amortisatsiooniaeg ei ületa kolme aastat.
(184) Ühenduse normatiivides ettenähtud keskkonnakaitse saavutamiseks vajalike investeeringute kulud ei ole abikõlblikud.
(185) Seda tingimust ei kohaldata, kui immateriaalne vara on tehniliselt vananenud.
(186) Vt keskkonnaabi suuniste punkti 81 alapunkt b.
(187) Tootmiskuludest tuleb maha arvata kogu investeerimisabi, mida ettevõtja on saanud seoses uue jaamaga.
(188) Abi kestus tohib olla maksimaalselt 5 aastat.
(189) Abi osatähtsus ei tohi ületada esimesel aastal 100 % lisakuludest, kuid see peab kahanema lineaarselt nullini viienda aasta lõpuks.
(190) Abi maksimaalne osatähtsus on 50 % täiendavatest kuludest.
(191) Vt keskkonnaabi suuniste jagu 3.1.6.
(192) Vt keskkonnaabi suuniste punkti 70 alapunktid 5–9.
(193) Biokütuste tootmiseks antav investeerimisabi ja/või tegevusabi on lubatud ainult jätkusuutlike biokütuste puhul.
(194) Abi maksimaalne osatähtsus on 60 % abikõlblikest investeerimiskuludest.
(195) Abi osatähtsust võib suurendada 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjate puhul.
(196) Võistupakkumist käsitleva üksikasjaliku teabe kohta vt keskkonnaabi suuniste punkt 104.
(197) Üksikasjaliku teabe kohta vt keskkonnaabi suuniste punktid 105–106.
(198) Nõuetekohase võrdlusolukorra puhul võetakse aluseks selliste tehniliselt võrreldavate investeeringute kulud, millega saavutatakse keskkonnakaitse madalam tase ja mida on võimalik teha ilma abita. Vt keskkonnaabi suuniste punkti 81 alapunkt b.
(199) Seda tingimust ei kohaldata, kui immateriaalne vara on tehniliselt vananenud.
(200) Esimest võimalust käsitletakse üksikasjalikumalt keskkonnaabi suuniste punktis 109, 2. võimalust punktis 110 ja 3. võimalust punktis 111.
(201) Abikavade puhul võib teabe esitada (teoreetilise) arvutusnäite vormis (summad soovitatavalt nüüdispuhasväärtuses). Tootmiskulud tuleks esitada vähemalt iga taastuva energiaallika puhul eraldi. Kasulik võib olla ka konkreetne teave erinevate jaamade võimsuse ja erinevate tootmisseadmete kohta, mille kulude struktuur erineb märkimisväärselt (näiteks maal asuvad ja/või avamere tuuleenergiajaamad).
(202) Jaamas toodetud lisaenergia ei anna õigust toetust saada. Siiski võib abi katta ka jaama tavalist kapitalitasuvust.
(203) Amortisatsioon tuleks esitada vähemalt iga taastuva energiaallika puhul eraldi (summad soovitatavalt nüüdispuhasväärtuses). Kasulik võib olla ka konkreetne teave erinevate jaamade võimsuse ning maal asuvate ja/või avamere tuuleenergia jaamade kohta.
(204) Komisjon võib sellise teatatud meetme kestuseks lubada 10aastase ajavahemiku.
(205) EFTA riigid võivad anda tegevusabi kooskõlas keskkonnaabi suuniste punktiga 100.
(206) Abi kestus tohib olla maksimaalselt 5 aastat.
(207) Abikavade puhul võib teabe esitada (teoreetilise) arvutusnäite vormis (summad soovitatavalt nüüdispuhasväärtuses). Tootmiskulud tuleks esitada vähemalt iga taastuva energiaallika puhul eraldi. Kasulik võib olla ka konkreetne teave erinevate jaamade võimsuse ning maal asuvate ja/või avamere tuuleenergia jaamade kohta.
(208) Abi osatähtsus ei tohi ületada esimesel aastal 100 % lisakuludest, kuid see peab kahanema lineaarselt nullini viienda aasta lõpuks.
(209) Abi maksimaalne osatähtsus on 50 % täiendavatest kuludest.
(210) Vt keskkonnaabi suuniste jagu 3.1.7.
(211) ELT L 32, 6.2.2007, lk 183; direktiiv on inkorporeeritud EMP lepingu IV lisa punkti 24.
(212) Abi maksimaalne osatähtsus on 60 % abikõlblikest investeerimiskuludest.
(213) Abi osatähtsust võib suurendada 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjate puhul.
(214) Võistupakkumist käsitleva üksikasjaliku teabe kohta vt keskkonnaabi suuniste punkt 116.
(215) Üksikasjaliku teabe kohta vt keskkonnaabi suuniste punktid 117–118.
(216) Nõuetekohase võrdlusolukorra puhul võetakse aluseks selliste tehniliselt võrreldavate investeeringute kulud, millega saavutatakse keskkonnakaitse madalam tase ja mida on võimalik teha ilma abita. Vt keskkonnaabi suuniste punkti 81 alapunkt b.
(217) Seda tingimust ei kohaldata, kui immateriaalne vara on tehniliselt vananenud.
(218) ELT L 32, 6.2.2007, lk 183; direktiiv on inkorporeeritud EMP lepingu IV lisa punkti 24.
(219) Otsustamisel, kas abi on vajalik või mitte, võetakse arvesse elektri- ja soojusenergia tootmisest ja müügist tulenevad kulud ja tulud.
(220) Tootmiskulud võivad sisaldada jaama tavalist kapitalitasuvust, kuid soojusenergia tootmisel saadud tulu tuleb tootmiskuludest maha arvata.
(221) Abikavade puhul võib teabe esitada (teoreetilise) arvutusnäite vormis.
(222) Jaamas toodetud lisaenergia ei anna õigust toetust saada. Siiski võib abi katta ka jaama tavalist kapitalitasuvust.
(223) Komisjon võib sellise teatatud meetme kestuseks lubada 10aastase ajavahemiku.
(224) Abi kestus tohib olla maksimaalselt 5 aastat.
(225) Abi osatähtsus ei tohi ületada esimesel aastal 100 % lisakuludest, kuid see peab kahanema lineaarselt nullini viienda aasta lõpuks.
(226) Abi maksimaalne osatähtsus on 50 % täiendavatest kuludest.
(227) Vt keskkonnaabi suuniste jagu 3.1.8.
(228) Abi suurim osatähtsus on 50 % abikõlblikest kuludest. Juhul kui abi antakse kaugkütterajatisele ainult energia tootmiseks, on energiatõhusa kaugkütterajatise puhul, kus kasutatakse taastuvaid energiaallikaid, või koostootmise puhul maksimaalne abi osatähtsus 60 % abikõlblikest kuludest.
(229) Abi osatähtsust võib suurendada 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjate puhul.
(230) Võistupakkumist käsitleva üksikasjaliku teabe kohta vt keskkonnaabi suuniste punkt 123.
(231) Üksikasjaliku teabe kohta vt keskkonnaabi suuniste punktid 124–125.
(232) Nõuetekohase võrdlusolukorra puhul võetakse aluseks selliste tehniliselt võrreldavate investeeringute kulud, millega saavutatakse keskkonnakaitse madalam tase ja mida on võimalik teha ilma abita. Vt keskkonnaabi suuniste punkti 81 alapunkt b.
(233) Seda tingimust ei kohaldata, kui immateriaalne vara on tehniliselt vananenud.
(234) Vt keskkonnaabi suuniste jagu 3.1.9.
(235) Liigitus, mis on esitatud komisjoni teatises ühenduse jäätmekäitlusstrateegia läbivaatamise kohta (KOM(96) 399 (lõplik), 30.7.1996). Üksikasjaliku teabe kohta vt keskkonnaabi suuniste joonealune märkus 53.
(236) Vt määratluse kohta keskkonnabi suuniste joonealune märkus 54.
(237) Abi maksimaalne osatähtsus on 50 % abikõlblikest investeerimiskuludest.
(238) Abi osatähtsust võib suurendada 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjate puhul.
(239) Üksikasjaliku teabe kohta vt keskkonnaabi suuniste punktid 130–131.
(240) Nõuetekohase võrdlusolukorra puhul võetakse aluseks selliste tehniliselt võrreldavate investeeringute kulud, millega saavutatakse keskkonnakaitse madalam tase ja mida on võimalik teha ilma abita. Vt keskkonnaabi suuniste punkti 81 alapunkt b.
(241) Seda tingimust ei kohaldata, kui immateriaalne vara on tehniliselt vananenud.
(242) Vt keskkonnaabi suuniste jagu 3.1.10.
(243) Nimetatud keskkonnakahju hõlmab mullale ning pinna- või põhjaveele tekitatud kahju.
(244) Käesolevas kontekstis tähendab „saastaja” isikut, kes on vastutav vastavalt EFTA riigis kohaldatavale õigusele, ilma et see piiraks ühenduse eeskirjade vastuvõtmist selles küsimuses.
(245) Abi võib ulatuda kuni 100 % ni abikõlblikest kuludest.
(246) Olenemata sellest, kas saastatud ala puhastamise kulusid saab näidata bilansis põhivaradena, võetakse investeeringutena arvesse kõik kulud, mis ettevõtjale saastatud ala puhastamisel on tekkinud.
(247) Vt keskkonnaabi suuniste jagu 3.1.11.
(248) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2006/106/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 368).
(249) Nõukogu direktiiv 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta (EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13). (inkorporeeritud EMP lepingusse ühiskomitee otsusega nr 97/97 (EÜT L 193, 9.7.1998, lk 53 ja EMP kaasanne nr 27, 9.7.1998, lk 81), jõustunud 1. detsembril 1997 ja mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2003. aasta direktiiviga 2003/105/EÜ (inkorporeeritud EMP lepingusse ühiskomitee otsusega nr 113/2004 (ELT L 376, 23.12.2004, lk 51 ja EMP kaasanne nr 65, 23.12.2004, lk 34), jõustunud 10. juulil 2004).
(250) Abi maksimaalne osatähtsus on 50 % abikõlblikest investeerimiskuludest.
(251) Abi osatähtsust võib suurendada 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjate puhul.
(252) Vt keskkonnaabi suuniste jagu 3.1.12.
(253) Kõnealuseid kriteeriume ei kohaldata kaubeldavate lubade süsteemi 31. detsembril 2012 lõppeva kauplemisperioodi suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivile 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32), inkorporeeritud EMP lepingusse ühiskomitee otsusega nr 146/2007 (ELT L 100, 10.4.2008, lk 92 ja EMP kaasanne nr 19, 10.4.2008, lk 90).
(254) Kõnealune analüüs võib muu hulgas põhineda asjaomase sektori toodete hinnapaindlikkuse hinnangul. Kõnealuseid hinnanguid tehakse asjaomastel geograafilistel turgudel. Kasutada võib hinnanguid kaotatud müügimahu ja selle mõju kohta ettevõtja kasumlikkusele.
(255) Vt ka keskkonnaabi suuniste jagu 3.2.
(256) Vt keskkonnaabi suuniste punkt 143.
(257) Võttes nõuetekohaselt arvesse ilma abita tehtava investeeringu eeliseid, sealhulgas nende kaubeldavate lubade väärtust, mida asjaomane ettevõtja võiks saada pärast keskkonnasäästliku investeeringu tegemist.
(258) EFTA järelevalveamet võib pidada ka mitut projekti üheks projektiks.
(259) Projekt peab olema nendest aspektidest lähtudes selgelt määratletud.
(260) Euroopa ühist huvi tuleb konkreetselt näidata, näiteks tõendades, et projekt võimaldab teha olulisi edusamme teatavate ühenduse keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks.
(261) Näiteks olema väga oluline EMP või Euroopa Liidu keskkonnastrateegia seisukohast.
(262) Asjaolu, et projekti viivad ellu ettevõtjad erinevates EMP liikmesriikides, ei ole piisav.
(263) See peab olema märkimisväärse suurusega ja mõjutama keskkonda oluliselt.
(264) EFTA järelevalveamet suhtub teatatud projektidesse soodsamalt juhul, kui need sisaldavad abisaaja märkimisväärset osalust.
(265) EFTA järelevalveamet käsitleb soodsamalt projekte, millesse on kaasatud paljude liikmesriikide ettevõtjad.
(266) Komisjon võib lubada keskkonnaabi suunistes ettenähtust suuremat abi.
(267) Kõiki selliseid ühenduse normatiive kehtestavaid õigusakte ei pruugita EMP lepingusse inkorporeerida. Lisaks sellele ei kuulu ühenduse õigusaktid ühtlustatud maksude kohta EMP lepingu reguleerimisalasse. Selleks et tagada riigiabi sätete ühtne kohaldamine ja kogu Euroopa Majanduspiirkonnas võrdsetel tingimustel toimuv konkurents, kohaldab järelevalveamet keskkonnakaitseks antava riigiabi EMP lepingule vastavuse hindamisel üldiselt siiski samu võrdlusnäitajaid kui ühenduse suunistes, arvestades samal ajal ka EFTA riikide õiguslikku olukorda. Järelevalveamet rõhutab, et sellised viited ühenduse õigusele ei tähenda, et EFTA riigid on kohustatud järgima ühenduse õigust juhul, kui kõnealust õigust ei ole EMP lepingus rakendatud. Need on ainult aluseks, millele tuginedes järelevalveamet hindab, kas abimeetmed on kooskõlas EMP lepinguga lepingu artikli 61 lõike 3 tähenduses (vt keskkonnaabi suuniste punkt 10).
(268) „Ühenduse madalaim maksustamistase” – ühenduse õiguses sätestatud madalaim maksustamistase. Energiatoodete ja elektrienergia puhul on ühenduse madalaim maksustamistase nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) I lisas sätestatud madalaim maksustamistase (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/75/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 100).
(269) Energiatoodete ja elektrienergia puhul loetakse, et energiamahukad ettevõtted vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artikli 17 lõike 1 punkti a määratlusele vastavad kõnealusele tingimusele niikaua, kuni käesolev säte kehtib.
(270) Siinkohal võivad EFTA riigid muu hulgas esitada hinnangu asjaomase sektori toodete hinnapaindlikkuse kohta kõnealusel geograafilisel turul ning hinnangu asjaomase sektori / kategooria ettevõtjate kaotatud müügimahu ja/või tulude kohta.
(271) Selle all mõeldakse samasugust mõju, kui on kavas sätestatud tingimustel, mis tagavad, et iga abisaaja maksab sellise osa riiklikust maksust, mis üldjoontes vastab iga üksiku abisaaja tegevuse keskkonnamõjule võrreldes tegevusega, mille puhul kasutatakse Euroopa Majanduspiirkonnas parimaid tulemusi saavutanud tehnikat, vt suuniste punkti 159 alapunkt a.
(272) Välja arvatud juhul, kui madalam määr on õigustatud, arvestades piiratud konkurentsimoonutust, vt suuniste punkti 159 alapunkt b.
(273) Vt keskkonnaabi suuniste jagu 5.1.
(274) Soojusenergia koostootmiseks antavat abi hinnatakse vastavalt teatisele elektri kohta.
(275) Üksikasjaliku teabe kohta vt keskkonnaabi suuniste punkt 161.
(276) Väliskulude arvutamiseks kasutatud meetod peab olema rahvusvaheliselt tunnustatud ning EFTA järelevalveamet peab olema selle heaks kiitnud. Igal juhul tuleb tootjatele antud abi, mis ületab abisummat, mis eraldatakse vastavalt 1. võimalusele (vt keskkonnaabi suuniste punkt 109) tegevusabi andmiseks taastuvate energiaallikate kasutamiseks, uuesti investeerida taastuvate energiaallikate kasutamisse kooskõlas jaoga 3.1.6.1.
(277) Vt keskkonnaabi suuniste jagu 5.2.
(278) Üksikasjaliku hinnangu ning positiivsete ja negatiivsete elementide tasakaalu kohta vt jagu 1.3, 5.2.1 (punktid 166–174) ja 5.2.2 (punktid 175–188).
(279) Vt keskkonnaabi suuniste jagu 5.2.1.1.
(280) Vt keskkonnaabi suuniste jagu 5.2.1.2.
(281) Vt keskkonnaabi suuniste jagu 5.2.1.3.
(282) Näiteks uus investeering, keskkonnasäästlikum tootmisprotsess ja/või uus keskkonnasäästlikum toode.
(283) Erinevate eeliste kohta vt keskkonnaabi suuniste jagu 5.2.1.3 (punkt 172).
(284) Vt keskkonnaabi suuniste jagu 5.2.1.4.
(285) Näiteks teave selle kohta, kuidas on tagatud mittediskrimineerimine, läbipaistvus ja avatus.
(286) Abimeetme negatiivse mõju üksikasjade kohta vt jagu 5.2.2.
(287) Üksikasjalikku teavet vt keskkonnaabi suuniste joonealune märkus 69.
(288) Üksikasjalikku teavet vt keskkonnaabi suuniste punkt 177.
(289) Üksikasjalikku teavet vt keskkonnaabi suuniste punktid 178–179.
(290) Üksikasjalikku teavet vt keskkonnaabi suuniste jagu 5.2.2.2.
(291) Üksikasjalikku teavet vt keskkonnaabi suuniste jagu 5.2.2.2.
(292) Üksikasjalikku teavet vt keskkonnaabi suuniste jagu 5.2.2.3.
(293) Üksikasjalikku teavet vt keskkonnaabi suuniste jagu 5.2.2.4.
(294) Vt keskkonnaabi suuniste 6. peatükk.
(295) Keskkonnakaitseks antavat abi ei või kumuleerida vähese tähtsusega abiga samade abikõlblike kulude puhul juhul, kui sellise kumulatsiooni tulemusel ületaks abi osatähtsus keskkonnaabi suunistes sätestatud ülemmäära.
(296) Vt keskkonnaabi suuniste jaod 7.1, 7.2 ja 7.3.
(297) Nimetatud otsus vastab komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).”
(298) EFTA järelevalveameti 25. oktoobri 2006. aasta otsus nr 313/06/COL suuniste kohta, milles käsitletakse riigiabi andmist riskikapitaliinvesteeringute edendamiseks väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse (ELT C 126, 7.6.2007, lk 19 ja EMP kaasanne nr 27, 7.6.2007, lk 1) (edaspidi „riskikapitaliinvesteeringute suunised”), http://www.eftasurv.int/fieldsofwork/fieldstateaid/guidelines/
(299) Täpsema teabe saamiseks vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkt 3.2.
(300) „Riskikapitali” ja „riskikapitalimeetme” määratlust vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkti 2.2 alapunktid k ja l.
(301) Vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkt 2. 1.
(302) Samas.
(303) Vt riskikapitaliinvesteeringute punkt 4. 2.
(304) Määratlust vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkti 2.2 alapunkt i.
(305) Täpsema teabe ja piirangute kohta vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkt 4.3.1.
(306) Määratlust vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkti 2.2 alapunkt q.
(307) Täpsema teabe saamiseks vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkt 4.3.2. Mõistete „algkapital”, „stardikapital” ja „kasvukapital” kohta vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkti 2.2 alapunktid e, f ja h.
(308) Täpsema teabe ja tingimuste kohta vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkt 4.3.3.
(309) Määratlust vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkti 2.2 alapunkt a.
(310) Määratlust vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkti 2.2 alapunkt c.
(311) Mõiste „laenuvahendid” kohta vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkti 2.2 alapunkt d.
(312) Erainvestorite ja nende osaluse kohta täpsema teabe saamiseks vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkti 2.2 alapunkt b ja punkti 3.2 teine lõige.
(313) Täpsema teabe ja tingimuste kohta vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkt 4.3.4.
(314) Täpsema teabe ja tingimuste kohta vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkt 4.3.5.
(315) Määratlust vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkti 2.2 alapunkt t.
(316) Määratlust vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkti 2.2 alapunkt p.
(317) Täpsema teabe ja tingimuste kohta vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkt 4.3.6.
(318) Täpsema teabe ja tingimuste kohta vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkt 4.3.7.
(319) Vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkt 5. 1.
(320) Üksikasjaliku hinnangu ja tasakaalustatuse kohta täpsema teabe saamiseks vt küsimustiku punktid 5.1–5.3 ja riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkt 1.3.
(321) Vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkt 5. 2. 1.
(322) Vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkt 5. 2. 2.
(323) Vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkt 5. 2. 3.
(324) Määratlust vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkti 2.2 alapunkt s.
(325) Vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkt 5. 2. 4.
(326) Vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkt 5. 3. 1.
(327) Vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkt 5. 3. 2.
(328) Vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste jagu 6.
(329) Vähese tähtsusega abi kumuleerimise kohta vt vähese tähtsusega grupierandi määruse artikli 2 lõige 5 (komisjoni 15.detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5), inkorporeeritud EMP lepingu XV lisasse ühiskomitee otsusega nr 29/2007 (ELT L 209, 9.8.2007, lk 52 ja EMP kaasanne nr 38, 9.8.2007, lk 34), jõustunud 28.4.2007.
(330) EFTA järelevalveameti 15. mai 1996. aasta otsus nr 59/96/COL teadus- ja arendustegevusele antava riigiabi suuniste kohta (EÜT L 245, 26.9.1996, lk 20 ja EMP kaasanne nr 43, 26.9.1996, lk 1).
(331) Vt riskikapitaliinvesteeringute suuniste punkt 7. 1.”
(332) Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).
(333) Kui abikavast on ametit teavitatud rohkem kui üks kord, esitage palun ameti viimase heakskiidetud teatise üksikasjad.”