28.2.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 54/28

---

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 378/06/COL,

6. detsember 2006,

toetatavate piirkondade kaardi ja abi määrade kohta (Island)

EFTA JÄRELEVALVEAMET, (1)

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (2) eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,

võttes arvesse EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat lepingut, (3) eriti selle artiklit 24,

võttes arvesse järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõiget 3 ja II osa artikli 4 lõiget 3,

võttes arvesse järelevalveameti suuniseid (4) EMP lepingu artiklite 61 ja 62 rakendamiseks ja tõlgendamiseks, eriti selle peatükki 25.B „Regionaalabi aastatel 2007–2013”,

ning arvestades järgmist:

I.   FAKTID

1.   Menetlus

Islandi esindus Euroopa Liidu juures edastas 10. juuli 2006. aasta kirjaga rahandusministeeriumi 7. juuli 2006. aasta kirja (järelevalveamet sai mõlemad kirjad kätte ja registreeris need 11. juulil 2006 (toiming nr 380966)), millega Islandi ametiasutused teatasid vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 Islandis 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 kohaldatavast uuest toetatavate piirkondade kaardist ja abi määradest. Teatamine põhines Islandi uuel NUTSi liigitusel, mille kohaselt moodustab Island kaks NUTS III tasandi piirkonda, ning see esitati tingimusel, et Eurostat kiidab heaks Islandi valitsuse ettepaneku sellise uue liigituse vastuvõtmise kohta.

13. juuli 2006. aasta kirjaga (toiming nr 381227) teavitas järelevalveamet Islandi ametiasutusi sellest, et järelevalveametil ei ole võimalik kavandatud kaardi suhtes seisukohta võtta juhul, kui tal ei ole kinnitust, et Eurostat on ametlikult kiitnud heaks Islandi kahe NUTS III tasandi piirkonnana.

Islandi esindus Euroopa Liidu juures edastas 20. oktoobri 2006. aasta kirjaga rahandusministeeriumi 20. oktoobri 2006. aasta kirja (järelevalveamet sai mõlemad kirjad kätte ja registreeris need 25. oktoobril 2006 (toiming nr 395420)), millega Islandi ametiasutused teavitasid järelevalveasutust Islandi regionaalabi kaardi (aastateks 2007–2013) teatamise muudatusest.

25. oktoobri 2006. aasta kirjaga (toiming nr 396970) küsis järelevalveamet Islandi ametiasutustelt teatavat lisateavet.

16. novembri 2006. aasta rahandusministeeriumi kirjaga (toiming nr 398727) esitati järelevalveasutusele täiendav teave.

2.   Taust

Järelevalveamet teatas Islandi ametiasutustele 6. aprillil 2006 Islandi esindusele Euroopa Liidu juures saadetud kirjaga (toiming nr 369212), et ta on vastu võtnud uued regionaalabi suunised aastateks 2007–2013 ning need moodustavad riigiabi suuniste uue peatüki 25.B.

Lisaks sellele tegi järelevalveamet järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 1 alusel Islandi ametiasutustele ettepaneku kiita heaks riigiabi suuniste peatükis 25.B.8 sätestatud vajalikud meetmed. (5)

Euroopa Liidu juures asuva Islandi esinduse 11. aprilli 2006. aasta kirjaga, mille järelevalveamet sai ja registreeris 12. aprillil 2006 (toiming nr 369986), nõustusid Islandi ametiasutused kavandatud vajalike meetmetega.

Riigiabi suuniste uues peatükis 25.B on sätestatud, et investeeringuteks ettenähtud abi võib anda teatavate ebasoodsate piirkondade majanduse arendamiseks. Sellise abi andmiseks peavad EFTA riigid esitama järelevalveametile toetatavate piirkondade kaardi ning järelevalveamet peab selle heaks kiitma.

Riigiabi suuniste uues peatükis 25.B on sätestatud, et kaardile kandmise tingimustele vastavad hõredalt asustatud piirkonnad, kus elanikke ruutkilomeetri kohta on vähem kui 12,5, ja mis on algselt määratletud NUTS III tasandi piirkonnana. (6) Vastavalt praegusele NUTSi liigituse süsteemile on Island määratletud NUTS III tasandi piirkonnana (samuti NUTS I ja NUTS II piirkonnana). Islandi rahvastikutihedus on väiksem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta. (7). Pidades silmas Islandi elanikkonna eripära, on järelevalveasutus otsustanud määratleda Islandi abikõlbliku elanikkonna NUTS IV tasandi hõredalt asustatud piirkondade põhjal. 31,6 % Islandi elanikkonnast elab piirkondades, kus rahvastikutihedus on väiksem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta. Seega moodustab Islandi elanikkonnast abikõlbliku osa 31,6 %.

Pidades siiski silmas Islandi NUTSi liigituse peatset reformi, on järelevalveamet selgelt sätestanud riigiabi suuniste uues peatükis 25.B (8) selle, et toetatavate piirkondade kaarti võib määratleda NUTS III tasandi piirkondade alusel juhul, kui kehtestatakse, et Island moodustab rohkem kui ühe NUTS III tasandi piirkonna.

25. oktoobri 2006. aasta kirjaga teavitasid Islandi ametiasutused järelevalveametit sellest, et Eurostat oli kiitnud heaks Islandi uue NUTSi liigituse, mille kohaselt koosneb Island alates 1. jaanuarist 2008 kahest NUTS III tasandi piirkonnast.

3.   Esitatud kaartide kirjeldus

Islandi ametiasutused on teatanud kahest toetatavate piirkondade kaardist, mis põhinevad kahel järjestikusel NUTSi liigitusel: üks põhineb praegusel NUTSi liigitusel, kehtides ajavahemikul 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2007, ja teine uuel NUTSi liigitusel, kehtides ajavahemikul 1. jaanuar 2008 kuni 31. detsember 2013.

3.1.   Esitatud kaart ajavahemikuks 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2007

3.1.1.   Metoodika ja ulatus

Islandi kuues NUTS IV tasandi piirkonnas (Austurland, Norðurland eystra, Norðurland vestra, Suðurland, Vestfirðir ja Vesturland) asub vähem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta. Kõik need NUTS IV tasandi piirkonnad on esitatud riigiabikõlblikuks.

Kaardile kantud piirkondades elab kokku 96 010 inimest ning nende keskmine rahvastikutihedus on 0,95 elanikku ruutkilomeetri kohta. (9) Nendes piirkondades elav rahvastik moodustab 31,4% Islandi elanikkonnast.

Esitatud toetatavate piirkondade kaart ajavahemikuks 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2007 koosneb eespool nimetatud kuuest NUTS IV tasandi piirkonnast, mis on kujutatud käesoleva otsuse 1. lisas oleval kaardil.

Ülevaade kohalikest omavalitsustest, mis on kantud regionaalabi kaardile ajavahemikuks 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2007, on esitatud käesoleva otsuse 2. lisas.

3.1.2.   Abi ülemmäär

Islandi ametiasutused teevad ettepaneku, mille kohaselt tuleks kõigi kaardile kantud piirkondade suhtes kohaldada abi suurimat osatähtsust, nagu see on ette nähtud järelevalveameti regionaalabi suunistes.

Tabelis 1 on esitatud teatatud abi osatähtsuse määrad.

Tabel 1:

Geograafiline piirkond	Üldine abi ülemmäär (abi brutoekvivalent) (10)	Täiendav abi määr keskmise suurusega ettevõtetele (11) (abi brutoekvivalent)	Täiendav abi määr väikestele ettevõtetele (11) (abi brutoekvivalent)
Kõik abikõlblikud piirkonnad	15 %	10 %	20 %

3.2.   Esitatud kaart ajavahemikuks 1. jaanuar 2008 kuni 31. detsember 2013

3.2.1.   Metoodika ja ulatus

9. juuni 2006. aasta kirjaga palusid Islandi ametiasutused ametlikult, et Eurostat võtaks vastu uue NUTSi liigituse Islandi jaoks, mille kohaselt moodustab Island kaks NUTS III tasandi piirkonda. Need kaks NUTS III tasandi piirkonda on pealinn ja selle lähiümbrus (Höfuðborgarsvæði) ning väljapoole pealinna lähiümbrust jääv piirkond (Landsbyggð). NUTS III tasandi piirkond, mis jääb väljapoole pealinna lähiümbrust, hõlmab loodes, kirdes ja lõunas asuvaid valimisringkondi.

Eurostati peadirektor teavitas oma 27. septembri 2006. aasta kirjaga Islandi ametiasutusi sellest, et Islandi uus jaotus kaheks NUTS III tasandi piirkonnaks jõustub 1. jaanuaril 2008.

Kaardile kantud piirkondades elab kokku 113 485 inimest ning nende keskmine rahvastikutihedus on 1,2 elanikku ruutkilomeetri kohta. (12) Nendes piirkondades elav rahvastik moodustab 37,5 % Islandi elanikkonnast.

Esitatud toetatavate piirkondade kaart ajavahemikuks 2008–2013 koosneb kolmest maapiirkonnas asuvast valimisringkonnast, mis on kujutatud käesoleva otsuse 3. lisas oleval kaardil.

Ülevaade kohalikest omavalitsustest, mis on kantud regionaalabi kaardile ajavahemikuks 1. jaanuar 2008 kuni 31. detsember 2013, on esitatud käesoleva otsuse 4. lisas.

3.2.2.   Abi ülemmäär

Islandi ametiasutused teevad ettepaneku, et kõigi kaardile kantud piirkondade suhtes tuleks kohaldada abi suurimat osatähtsust.

Tabelis 2 on esitatud teatatud abi osatähtsuse määrad.

Tabel 2

Geograafiline piirkond	Üldine abi ülemmäär (abi brutoekvivalent) (13)	Täiendav abi määr keskmise suurusega ettevõtetele (14) (abi brutoekvivalent)	Täiendav abi määr väikestele ettevõtetele (14) (abi brutoekvivalent)
Kõik abikõlblikud piirkonnad	15 %	10 %	20 %

II.   HINNANG

1.   Teavitamise kord

Riigiabi suuniste peatükis 25.B.7 (15) on sätestatud, et „EFTA riigi regionaalabi kaardi moodustavad EFTA riigi piirkonnad, millel on erandite alusel õigus saada investeeringuteks ettenähtud regionaalabi, ning igale piirkonnale heakskiidetud alginvesteeringuks antava abi osatähtsuse ülemmäärad.”

Kaardi koostamine ei tähenda veel mis tahes otsetoetuste andmist EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Siiski moodustab kaardi heakskiitmine koos regionaalabi suunistega regionaalabi kavade alusel abi andmise raamistiku.

Vajalike meetmete võtmisega nõustus Islandi valitsus teatama ühtsest regionaalabi kaardist vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3. (16) Täieliku teatise moodustab 7. juulil 2006 toimunud teatamine (toiming nr 380966), mida muudeti 25. oktoobril 2006 (toiming nr 395420) ja mis viidi lõpule 16. novembri 2006. aasta kirjaga. Islandi ametiasutused on sellega täitnud järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikest 3 tulenevad kohustused, mille nad võtsid vajalike meetmetega nõustudes. Seetõttu hindab järelevalveamet vastavalt peatüki 25.B.7 punktile 86 teatist järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 sätestatud korras.

Järelevalveamet hindab teatist riigiabi suuniste peatükis 25.B.3-4 sätestatud kriteeriumide alusel.

2.   Asjakohaste riigiabi eeskirjade kohaldamine

2.1.   Regionaalabi kaart ajavahemikuks 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2007

2.1.1.   Metoodika ja ulatus

Vastavalt riigiabi suuniste peatükile 25.B.3.3.2 on Islandi ametiasutused kavandanud meetodi, mis tugineb NUTS IV tasandi geograafilistele piirkondadele, kus rahvastikutihedus on väiksem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta.

Järelevalveasutus märgib, et kavandatud toetatavates piirkondades elab kokku 96 010 inimest ja rahvastikutihedus on seal 0,95 elanikku ruutkilomeetri kohta. Kavandatud toetatavate piirkondade kaart hõlmab 31,4 % kogu Islandi elanikkonnast. Islandi ametiasutuste poolt abikõlblikuks kavandatud elanikkond (31,4 %) ei ületa peatükis 25.B.3.3.1 sätestatud abikõlbliku elanikkonna piirmäära 31,6 %. (17)

Järelevalveasutus on seisukohal, et see osa ettepanekust vastab riigiabi suuniste peatükis 25.B sätestatud asjakohastele kriteeriumitele.

2.1.2.   Abi ülemmäär

Islandi ametiasutused on teinud ettepaneku kehtestada kõigile regionaalabi kaardile kantud piirkondadele antava abi üldiseks ülemmääraks suurettevõtete puhul 15 % abi brutoekvivalendist, millele keskmise suurusega ettevõtete puhul lisandub 10 % ja väikeste ettevõtete puhul 20 %.

Selline lähenemine on kooskõlas riigiabi suuniste peatükis 25.B.4.1.2 sätestatud tingimustega, (18) millega on ette nähtud järgmine: „Hõredalt asustatud piirkonnad (NUTS III tasand või madalam) ja NUTS III tasandi piirkonnad või nende osad, millel on ühine maismaapiir Euroopa Majanduspiirkonna riikide hulka või EFTAsse mittekuuluva riigiga, võivad alati saada abi, mille osatähtsus on 15 % toetuse brutoekvivalendist” (rõhutus lisatud).

Lisaks sellele on riigiabi suunistes sätestatud, (19) et „kui abi antakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, võib jaotises 25.B.4.1.2 esitatud ülemmäärasid väikestele ettevõtetele antava abi puhul suurendada 20 % võrra abi brutoekvivalendist ja keskmise suurusega ettevõtetele antava abi puhul 10 % võrra abi brutoekvivalendist”.

Seepärast teeb järelevalveamet järelduse, et Islandi ametiasutuste kavandatav investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suurim osatähtsus on kooskõlas riigiabi suunistega.

2.2.   Regionaalabi kaart ajavahemikuks 1. jaanuar 2008 kuni 31. detsember 2013

2.2.1.   Metoodika ja ulatus

Vastavalt riigiabi suuniste peatükile 25.B.3.3.2 on Islandi ametiasutused kavandanud meetodi, mis tugineb NUTS III tasandi geograafilistele piirkondadele, kus rahvastikutihedus on väiksem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta.

Järelevalveasutus märgib, et kavandatud toetatavates piirkondades elab kokku 113 485 inimest ja rahvastikutihedus on seal 1,2 elanikku ruutkilomeetri kohta. Kavandatud toetatavate piirkondade kaart hõlmab 37,5 % kogu Islandi elanikkonnast. Islandi ametiasutuste poolt abikõlblikuks kavandatud elanikkond (37,5 %) ületab peatükis 25.B.3.3.1 sätestatud abikõlbliku elanikkonna piirmäära. (20) Ometi on järelevalveasutus näinud ette võimaluse hinnata uuesti Islandi abikõlblikku elanikkonda juhul, kui liigitust muudetakse rohkem kui ühe NUTS III tasandi piirkonna lisamisega. (21) Seepärast on abikõlbliku elanikkonna kõrgem määr vastuvõetav.

Järelevalveasutus on seisukohal, et see osa ettepanekust vastab riigiabi suuniste peatükis 25.B sätestatud asjakohastele kriteeriumitele.

2.2.2.   Abi ülemmäär

Islandi ametiasutused on teinud ettepaneku kehtestada kõigile regionaalabi kaardile kantud piirkondadele antava abi üldiseks ülemmääraks suurettevõtete puhul 15 % abi brutoekvivalendist, millele keskmise suurusega ettevõtete puhul lisandub 10 % ja väikeste ettevõtete puhul 20 %.

Selline lähenemine on kooskõlas riigiabi suuniste peatükis 25.B.4.1.2 sätestatud tingimustega, (22) millega on ette nähtud järgmine: „Hõredalt asustatud piirkonnad (NUTS III tasand või madalam) ja NUTS III tasandi piirkonnad või nende osad, millel on ühine maismaapiir Euroopa Majanduspiirkonna riikide hulka või EFTAsse mittekuuluva riigiga, võivad alati saada abi, mille osatähtsus on 15 % toetuse brutoekvivalendist” (rõhutus lisatud).

Lisaks sellele on riigiabi suunistes sätestatud, (23) et „kui abi antakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, võib jaotises 25.B.4.1.2 esitatud ülemmäärasid väikestele ettevõtetele antava abi puhul suurendada 20 % võrra abi brutoekvivalendist ja keskmise suurusega ettevõtetele antava abi puhul 10 % võrra abi brutoekvivalendist”.

Seepärast teeb järelevalveamet järelduse, et Islandi ametiasutuste kavandatav investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suurim osatähtsus on kooskõlas riigiabi suunistega.

3.   Otsuse kohaldamisala ja abi kumuleerumine

Toetatavate piirkondade kaardid kehtivad põhimõtteliselt 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013, kuid vastavalt riigiabi suuniste peatükile 25.B.7 (24) võidakse 2010. aastal teha kaardist vahekokkuvõte.

Otsusega ei piirata järelevalveameti volitusi vaadata kaardid vajaduse korral läbi enne eespool nimetatud perioodi lõppu vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 1.

Islandi ametiasutustele tuletatakse meelde, et vastavalt riigiabi suuniste peatükile 24.B.3.3.6 (25) koostoimes riigiabi suuniste peatükiga 45.B ei tohi abi artikli 61 lõike 3 punktile c vastavates piirkondades regionaalabi kavade kohaldamisel laevaehituse sektori suhtes ületada kehtestatud 12,5 % suurust ülemmäära.

Kavandatavad abi ülemmäärad on kumulatiivsed, st nad moodustavad konkreetsele investeeringuprojektile kõigist riiklikest allikatest antava investeeringuteks ettenähtud regionaalabi ülemmäära.

Lisaks sellele ei tohi riigiabi suunistes kehtestatud abi suurima osatähtsuse ületamise vältimiseks investeeringuteks ettenähtud regionaalabi kumuleeruda vähese tähtsusega abiga, mida antakse samade abikõlblike kulude katmiseks.

Kõigist regionaalabi kavadest, mille suhtes ei kohaldata grupierandimäärust ning mis jõustuvad pärast 31. detsembrit 2006, (26) tuleb järelevalveametit teavitada vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3.

Lisaks tuletatakse Islandi ametiasutustele meelde, et vastavalt riigiabi suuniste peatükile 25.B.8 tuleb vajadusel muuta kõiki olemasolevaid regionaalabi kavasid, sealhulgas investeerimisabi, mida antakse pärast 31. detsembrit 2006, juhul, kui nende suhtes ei kohaldata grupierandimäärust, ning tehtud muudatustest teavitada järelevalveametit vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3.

4.   Kokkuvõte

Esitatud toetatavate piirkondade kaardid vastavad riigiabi suuniste peatükis 25.B sätestatud nõuetele ning EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel võib järelevalveamet abikõlblike piirkondade kaardi heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EFTA järelevalveamet on otsustanud kiita heaks Islandi esitatud toetatavate piirkondade kaardid ja abi suurimat osatähtsust käsitleva ettepaneku, mis saadeti järelevalveasutusele 10. juuli 2006. aasta kirjaga (toiming nr 380966), muudeti 25. oktoobri 2006. aasta kirjaga (toiming nr 395420) ja viidi lõpule 16. novembri 2006. aasta kirjaga. Käesoleva otsuse 1. ja 2. lisa, mis hõlmavad Islandi regionaalabi kaarte vastavalt ajavahemikuks 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2007 (1. lisa) ja ajavahemikuks 1. jaanuar 2008 kuni 31. detsember 2013 (3. lisa), on riigiabijuhiste peatüki 25.B lahutamatu osa. Käesoleva otsuse 2. ja 4. lisas on loetletud kõik regionaalabikõlblikud kohalikud omavalitsused ajavahemikus 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2007 (2. lisa) ja ajavahemikuks 1. jaanuar 2008 kuni 31. detsember 2013 (4. lisa).

Artikkel 2

Ilma et see piiraks järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 1 kohaldamist, tuleks investeeringuteks ettenähtud regionaalabikõlblike piirkondade kaarte kohaldada 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Islandi Vabariigile.

Artikkel 4

Ainult ingliskeelne tekst on autentne.

---

(1)  Edaspidi „järelevalveamet”.

(2)  Edaspidi „EMP leping”.

(3)  Edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”.

(4)  Suunised EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ning järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 kohaldamiseks ja tõlgendamiseks, mille EFTA järelevalveamet on vastu võtnud ja välja andnud 19. jaanuaril 1994 ning mis on avaldatud EÜT 1994 L 231 ja EMP kaasandes 3.9.1994 nr 32. Suuniseid muudeti viimati 25.oktoobril 2006. Edaspidi „riigiabi suunised”. Riigiabi suunised on kättesaadavad aadressil http://www.eftasurv.int/fieldsofwork/fieldstateaid/guidelines/

(5)  Punkt 92.

(6)  Vastavalt Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Euroopa Ühenduste Statistikaameti 2001. aasta väljaandele „EFTA riikide ja kandidaatriikide statistilised piirkonnad”.

(7)  Tegelik näitaja on 2,9 elanikku ruutkilomeetri kohta.

(8)  Punkt 21.

(9)  Rahvastikuandmed tuginevad 1. oktoobri 2006. aasta hinnangulistele rahvastikuandmetele.

(10)  Gross grant equivalent

(11)  Nagu see on määratletud komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 364/2004 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001) I lisas (ELT L 63, 28.2.2004 lk 22), mis on inkorporeeritud EMP lepingusse XV lisa punkti 1f kaudu EMP ühiskomitee 24. septembri 2004. aasta otsusega nr 131/2004 (ELT L 64, 10.3.2005, lk 67 ja EMP kaasanne nr 12, lk 42), või mis tahes muu järgnev määrus.

(12)  Rahvastikuandmed tuginevad 1. aprilli 2006. aasta hinnangulistele rahvastikuandmetele.

(13)  Gross grant equivalent

(14)  Nagu see on määratletud komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 364/2004 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001) I lisas (ELT L 63, 28.2.2004 lk 22), mis on inkorporeeritud EMP lepingusse XV lisa punkti 1f kaudu EMP ühiskomitee 24. septembri 2004. aasta otsusega nr 131/2004 (ELT L 64, 10.3.2005, lk 67 ja EMP kaasanne nr 12, lk 42), või mis tahes muu järgnev määrus.

(15)  Punkt 81.

(16)  Punkt 85.

(17)  Punkt 21.

(18)  Punkt 37.

(19)  Punkt 38.

(20)  Punkt 21.

(21)  Punkt 37.

(22)  Punkt 37.

(23)  Punkt 38.

(24)  Punkt 89.

(25)  Punkti 26 alapunkt c.

(26)  Riigiabi suuniste peatüki 25.B punkt 11 ja 90.

---

---

---

---

---