23.12.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/30

---

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS nr 148/04/COL,

30. juuni 2004,

keskkonnamakse käsitlevate meetmete kohta

(NORRA)

(2004/C 319/08)

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (1) eriti selle artikleid 61 ja 63,

võttes arvesse järelevalveameti ja kohtu loomist käsitlevat EFTA riikide vahelist lepingut, (2) eriti selle artiklit 24 ja protokolli nr 3, (3)

võttes arvesse menetlus- ja sisulisi eeskirju riigiabi valdkonnas, (4) eriti neid käsitlevat 15. peatükki, (5)

võttes arvesse ameti otsust ametliku uurimismenetluse algatamise kohta, (6)

olles kutsunud üles huvitatud pooli esitama oma arvamust (7) vastavalt ameti riigiabi suuniste 5. peatüki sätetele (8) ning võttes arvesse nende arvamusi,

ning arvestades järgmist:

I.   ASJAOLUD

A.   MENETLUS

B.   VASTAVATE ABIMEETMETE KIRJELDUS

1.   Elektritarbimise maksust vabastamine

a)   Töötleva, mäe- ja kasvuhoonekasvatustööstuse elektritarbimise maksust vabastamine

b)   Maksuvabastus elektrienergia tarbimisele kehtestatud maksust teatud piirkondade (haldusüksuste) kasutajatele

2.   Erandid CO2 maksuga maksustamise korras

3.   SO2 maksu osaline tühistamine

C.   JÄRELEVALVEAMETI ALGATUSOTSUSES VÄLJENDATUD KAHTLUSED

1.   Elektritarbimise maksust vabastamine

a)   Teatud tööstuste elektritarbimise maksust vabastamine

b)   Maksuvabastus elektrienergia tarbimisele kehtestatud maksust teatud piirkondade (haldusüksuste) kasutajatele

2.   Erandid CO2 maksuga maksustamise korras

a)   Tööstusprotsessis toorme või redutseerijana kasutatud söele ja koksile kehtestatud maksuvabastus

b)   Tsemendi ja Leca tootmises energia saamiseks kasutatud söele ja koksile kehtestatud maksuvabastus

c)   CO2 maksu vähendatud maksumäär paberi- ja tselluloositööstuses kasutatud mineraalõlidele

3.   SO2 maksu osaline tühistamine

4.   “Uue abi” määratlemine

D.   NORRA VALITSUSE SELGITUSED VASTUSEKS ALGATUSOTSUSELE

1.   Elektritarbimise maksust vabastamine

a)   Teatud tööstuste elektritarbimise maksust vabastamine

b)   Maksuvabastus elektrienergia tarbimisele kehtestatud maksust teatud piirkondade kasutajatele

2.   Erandid CO2 maksuga maksustamise korras

a)   Tööstusprotsessis toorme või redutseerijana kasutatud söele ja koksile kehtestatud maksuvabastus

b)   Tsemendi ja Leca tootmises energia saamiseks kasutatud söele ja koksile kehtestatud maksuvabastus

c)   CO2 maksu vähendatud maksumäär paberi- ja tselluloositööstuses kasutatud mineraalõlidele

3.   SO2 maksu osaline tühistamine

4.   “Uue abi” määratlemine

E.   KOLMANDATE OSAPOOLTE MÄRKUSED ALGATUSOTSUSE KOHTA

1.   Elektrienergia tarbimisele kehtestatud maksust vabastamine

2.   Erandid CO2 maksuga maksustamise korras

a)   Tööstusprotsessis toorme või redutseerijana kasutatud söele ja koksile kehtestatud maksuvabastus

b)   Tsemendi ja Leca tootmises energia saamiseks kasutatud söele ja koksile kehtestatud maksuvabastus

c)   CO2 maksu vähendatud maksumäär paberi- ja tselluloositööstuses kasutatud mineraalõlidele

3.   SO2 maksu osaline tühistamine

4.   “Uue abi” määratlemine

II.   HINNANG

A.   OTSUSE REGULEERIMISALA

B.   RIIGIABI EMP LEPINGU ARTIKLI 61 LÕIGE 1 MÕISTES

1.   Elektritarbimise maksust vabastamine

a)   Töötleva ja mäetööstuse elektritarbimise maksust vabastamine

Seoses sellega tuleb meelde tuletada, et Adria Wien kohtuotsuses võttis Euroopa Kohus seisukoha, et:

b)   Maksuvabastus elektrienergia tarbimisele kehtestatud maksust teatud piirkondade (haldusüksuste) kasutajatele

2.   Erandid CO2 maksuga maksustamise korras

a)   Tööstusprotsessis toorme või redutseerijana kasutatud söele ja koksile kehtestatud maksuvabastus

b)   Tsemendi ja Leca tootmises energia saamiseks kasutatud söele ja koksile kehtestatud maksuvabastus

c)   CO2 maksu vähendatud maksumäär paberi- ja tselluloositööstuses kasutatud mineraalõlidele

3.   Söe ja koksi kasutamise ja naftatöötlemistehastest lähtuvate heitmete SO2 maksu tühistamine.

a)   Söe ja koksi kasutamisele kehtestatud SO2 maksu tühistamine

b)   Naftatöötlemistehastest lähtuvate heitmete SO2 maksu tühistamine

C.   KOKKUSOBIVUSE HINDAMINE

Keskkonnaalaste suuniste punkt 46.1 sätestab, et kui EFTA riik keskkonnakaitselistel põhjustel kehtestab uue maksu mõnel tegevusalal või toodete suhtes, mille maksustamist ei ole ühenduse tasandil ühtlustatud või kui kõnealune maks on ühenduse õigusaktides ettenähtud maksust kõrgem, siis võib otsus anda erandina toetust kümneks aastaks olla põhjendatud kahel juhul:

a)	kui need erandid antakse tingimusel, et asjaomane EFTA riik ja abisaajad ettevõtjad sõlmivad omavahel lepingud, milles ettevõtjad kohustuvad saavutama keskkonnakaitse eesmärke või

b)	kui ettevõtja poolt tegelikult makstav summa jääb pärast vähendust suuremaks ühenduse alammäärast (ühenduse maksu olemasolu korral – esimene taane) või moodustab olulise osa siseriiklikust maksust (kui kõnealune maks ei vasta ühenduse ühtlustatud maksule – teine taane).

1.   Elektrienergia tarbimise maksust vabastamine

a)   Töötleva ja mäetööstuse vabastamine elektrienergia tarbimise maksust

b)   Maksuvabastus elektrienergia tarbimisele kehtestatud maksust teatud piirkondade kasutajatele

2.   Erandid CO2 maksuga maksustamise korras

a)   Tsemendi ja Leca tootmises energia saamiseks kasutatud söele ja koksile kehtestatud maksuvabastus

b)   CO2 maksu vähendatud maksumäär paberi- ja tselluloositööstuses kasutatud mineraalõlidele

Mineraalõlidele kehtestatud CO2 maks vähendab fossiilsete kütteainete kasutamist ning seda käsitletakse keskkonnakaitsele märgatava positiivse mõju avaldamisena. Järelevalveamet märgib, et Norra valitsuse poolt esitatud teabe kohaselt olid paberi- ja tselluloositööstus vähendanud CO2 heitkoguseid 60 000 tonni võrra 1999. aastaks. Lisaks sellele Norra valitsuse aruande “Norra kolmanda siseriikliku teate kliimamuutuste raamkonventsiooni” (juuni 2002 (61)) kohaselt:

D.   “UUE ABI” LIIGITAMINE 1. JAANUARIST 2002

a)   Asjakohaste meetmetega nõustumise siduvus

b)   Siduvuse tagajärjed

E.   HÜVITUS

a)   Õiguspärane ootus

b)   Tagasimaksmisele kuuluv summa

F.   LÕPPJÄRELDUSED

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1.

Riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõige 1 mõistes käsitletakse järgmisi Norra meetmeid: a) Töötleva ja mäetööstuse vabastamine elektrienergia tarbimise maksust; b) Maksuvabastused elektrienergia tarbimise maksust ettevõtete kasuks, mis asuvad Finnmarkis ja Põhja-Tromsi seitsmes haldusüksuses (Karlsøy, Kvænangen, Kåfjord, Lyngen, Nordreisa, Skjervøy og Storfjord); c) Maksuvabastus energia saamiseks kasutatud söele ja koksile kehtestatud CO2 maksust tsemendi ja Leca tööstuses; d) CO2 maksu vähendatud maksumäär paberi- ja tselluloositööstuses kasutatud mineraalõlidele.

2.	Toorme või redutseerijana kasutatud söele ja koksile kehtestatud vabastust CO2 maksust ei käsitleta EMP lepingu artikli 61 lõike 1 mõistes riigiabina.

3.	Söe ja koksi kasutamisele kehtestatud SO2 maksu tühistamist ega naftatöötlemistehastest lähtuvate heitmete SO2 maksu tühistamist 1. jaanuarist 2002 ei käsitleta EMP lepingu artikli 61 lõike 1 mõistes riigiabina.

4.	Käesoleva otsuse punktis 1 viidatud meetmeid käsitletakse uue abina 1. jaanuarist 2002.

5.	Käesoleva otsuse punkti 1 alapunktis d viidatud meede on kooskõlas EMP lepingu toimimisega kuni 31. detsembrini 2004.

6.	Käesoleva otsuse punkti 1 alapunktides a, b ja c viidatud meetmed on kokkusobimatud EMP lepingu toimimisega.

7.	Mis puutub käesoleva otsuse punkti 1 alapunktis c viidatud kokkusobimatusse abisse, siis tagasimaksmist ei nõuta.

8.

Käesoleva otsuse punkti 1 alapunktides a ja b viidatud kokkusobimatu abi tuleb abi vastuvõtjatel tagasi maksta alates 6. veebruarist 2003. Tagasimaksmine peab toimuma viivitamatult ning vastavalt siseriiklikes õigusaktides kehtestatud menetluskorrale, tingimusel, et nad võimaldavad kõnealuse otsuse kohest ja tõhusat täitmist. Tagasimaksmisele kuuluv summa peab võrduma olulise osaga siseriiklikust maksust ja võrduma vähemalt energia maksustamise direktiivis (nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ) kehtestatud alammääraga, mis on 0,5 € MWh kohta. Tagastamisele kuuluv abi peab sisaldama intressi, mida arvestatakse sellest kuupäevast, mil abi oli soodustatud isikute käsutuses, kuni selle tagasimaksmiseni. Intressi arvestatakse viiteintressimäära alusel, mida kasutatakse piirkondliku riigiabi toetuse ekvivalendi arvutamisel ning arvestatakse kumulatiivselt igal aastal.

9.	Norra valitsus kohustub teavitama järelevalveametit käesoleva otsuse järgimiseks võetud meetmetest kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse kättesaamisest.

10.	Käesolev otsus on adresseeritud Norra Kuningriigile.

11.	Käesolev otsus on autentne inglise keeles.

---

(1)  Edaspidi “EMP leping”.

(2)  Edaspidi “JKA leping”.

(3)  Olgu märgitud, et EFTA riikide vahelise 2001. aasta 10. detsembri kokkuleppe kohased muudatused JKA lepingu protokollis nr 3 jõustusid 28. augustil 2003. Nende muudatustega võeti nõukogu 1999. aasta 22. märtsi määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu (endise) artikli 93 kohaldamiseks, protokolli nr 3 koosseisu.

(4)  EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ning JKA lepingu protokolli nr 3 artikli 1 kohaldamist ja tõlgendamist käsitlevad suunised, mis võttis vastu ja avaldas EFTA järelevalveamet 19. jaanuaril 1994, avaldatud EÜT L 231, 3.9.1994, ning EMP kaasandes EÜT nr 32, 3.9.1994, viimati muudetud järelevalveameti otsusega nr 62/04/COL 31. märtsist 2004, veel avaldamata, edaspidi “Ameti riigiabi suunised”.

(5)  Ameti riigiabi suuniste 15. peatükk keskkonna kaitset käsitleva abi kohta, vastu võetud ameti otsusega nr 152/01/COL 23. maist 2001 ja avaldatud EÜT L 237, 6.9.2001, lk 16 ja EMP kaasandes EÜT nr 6, 24.1.2002, edaspidi “Keskkonnaalased suunised”.

(6)  EFTA järelevalveameti otsus nr 149/02/COL 26. juulist 2002 keskkonnaalaseid makse käsitlevate abinõude kohta (Norra), avaldatud EÜT L 31, 6.2.2003, lk 36 ja EMP kaasanne EÜT nr 8, 6.2.2003, lk 2.

(7)  Teade EFTA riikidele, EL liikmesriikidele ja asjast huvitatud osapooltele algatusotsuse kohta, millega ühtlasi palutakse neid esitama märkusi kõnealuse otsuse kohta kahe nädala jooksul alates teate avaldamisest ELTs, C 105, 1.5.2003, lk 38 ja selle EMP kaasandes nr 22, 1.5.2003.

(8)  Eriti suuniste punkt 5.3.2.

(9)  Vaata joonealust märkust 6.

(10)  Vaata joonealust märkust 7.

(11)  Kõnealune säte viitab statistilisele liigitusele D, mis vastab NACE D peatükkidele 15 kuni 37.

(12)  Kõnealune säte viitab statistilisele liigitusele C, mis vastab NACE D peatükkidele 10 kuni 14.

(13)  Puudub viide statistilisele liigitusele, kuid kõnealune sektor kuulub tõenäoliselt NACE A alla.

(14)  23. detsembri 1992. aasta määrus nr 1203, “Forskrift om avgiftsmessig avgrensning og praktisering av fritak og lettelser i avgift på elektrisk kraft for industrien m.v.”.

(15)  Vrdl 23. detsembri 1992. aasta määrust nr 1203, “Forskrift om avgiftsmessig avgrensning og praktisering av fritak og lettelser i avgift på elektrisk kraft for industrien m.v.”, mida muudeti 21. detsembri 2000. aasta määrusega nr 1344.

(16)  11. detsembri 2001. aasta määrus nr 1451 “Forskrift om særavgifter”.

(17)  Norra krooni ametlik vahetuskurss 3. jaanuarist 2002 oli 8,0105 NOK= 1 € ja 3. jaanuarist 2003 7,2360 NOK = 1 € ( http://www.eftasurv.int/fieldsofwork/fieldstateaid/dbaFile791.html).

(18)  Kerge täitematerjal savist.

(19)  Rakendades nõukogu direktiivi 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta, IPPC direktiiv (ELT L 257, 10.10.1996, lk 26, mida muudeti direktiiviga 2003/87/EÜ ELT L 275, 25.10.2003, lk 32), lisatud EMP lepingusse ühiskomitee otsuse alusel nr 27/97 (ELT nr L 242, 4.9.1997, lk 76 ja EMP kaasanne nr 37, 4.9.1997, lk 100), kuulub seadus täitmisele vastavalt direktiivi nõuetele 30. oktoobrist 2007.

(20)  Lepingu kohaselt tegi PIL teatavaks lisas märgitud ettevõtete nimel (lepinguga hõlmatud sektorid: naftatöötlemistehased, keemilised/keraamilised materjalid, tsement, ferrosulamid ja alumiinium), et nad töötavad välja tehnoloogia ja rajavad puhastusseadmed, mis vähendaksid Norra SO2 heitkoguseid minimaalselt 5 000 tonni aastas. Lisaks sellele teeb PIL konkreetsed ettepanekud selle kohta, kuidas heitkoguste vähendamist ellu viia ning kuidas saavutada üldine 7 000 tonni võrra vähendamine. PIL asutas niinimetatud “Töötlevate Tööstuste Keskkonnafondi”, mille eesmärgiks oli kaasa aidata ettevõtete SO2 heitkoguste vähendamisele. 18. detsembril 2001. aastal sõlmiti asjaosaliste ettevõtete ja fondi vahel “Rakendusleping”, mille kohaselt kõnealused ettevõtted kohustusid tegema fondi korrapäraseid sissemakseid, mille suurus oli võrdeline ettevõtte poolt keskkonda paisatud SO2 heitkogustega ning mille määrad olid kinnitatud fondi poolt. Fondist lähtuvad õigustatud algatused kuulusid täitmisele enne 2009. aastat. Rakendusleping jõustus 1. jaanuaril 2002. aastal ning kaotab kehtivuse 31. detsembril 2009. aastal.

(21)  Riigiabina käsitlevate piirkondlike maksuvabastuste kohta vaata: kohtuasi E-6/98 Norra valitsus vs EFTA järelevalveamet [1999] EFTA kohtulahendite kogumik, lk 74.

(22)  Komisjoni 3. aprilli 2002. aasta otsus kahesuguse kasutusega energiatoodete maksuvabastusest Ühendkuningriigis kehtestatud kliimamuutuste tasust (Riigiabi nr C 18/2001 ja C 19/2001), ELT L 229, 27.8.2002, lk 15.

(23)  K(1997) 30 lõplik, ELT C 139, 6.5.1997, lk 14.

(24)  Nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldati ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, võeti vastu vahepeal, 27. oktoobril 2003. aastal (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51), mis ei ole veel inkorporeeritud EMP lepingusse.

(25)  Norra valitsuse kohaselt oli see võimalik ränimetalli ja ferrosiliitsiumi tootmises.

(26)  Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv nr 92/82 EMÜ mineraalõlidele kehtestatud aktsiisimaksu maksumäärade ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 19).

(27)  Kütteõlidele kehtestatud baasmaks sätestati 2000. aastal eesmärgiga vähendada huvi üleminekuks elektrienergialt kütteõlile kütmise eesmärgil. Kõnealune maks kehtestati sama maksubaasi alusel kui mineraalõlidele kehtestatud CO2 maks. Paberi- ja tselluloositööstus vabastati kütteõlidele kehtestatud baasmaksust juba selle jõustumisest alates.

(28)  Kohtuasi C-143/99 Adria Wieni torujuhe [2001] EKL I-8365, punkt 49.

(29)  Vaata joonealust märkust 19 eespool.

(30)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside heitmekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275 25.10.2003, lk 32), mis ei ole veel lülitatud EMP lepingusse.

(31)  Kõnealune direktiiv võeti hiljem vastu nõukogu direktiivina 2003/96/EÜ, 27. oktoober 2003, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).

(32)  Viidatakse St.prp.nr. 1 (2002–2003).

(33)  Vaata joonealust märkust 19 eespool.

(34)  Leping Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide, ühelt poolt, ning Norra kuningriigi, teiselt poolt, vahel (EÜT L 348, 27.12.1974, lk 17). Kõnealune vabakaubandusleping jääb jõusse pärast ESTÜ lepingu lõppemist. Kõnealusest lepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutati ESTÜ-lt Euroopa Ühendusele otsuse tulemusel, mis sõlmiti 19. juulil 2002 EÜ liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsil. Seoses ESTÜ lepingu lõppemisega 2002. aasta juulis lülitati ühenduse riigiabi eraldamist ESTÜ terasesektorile käsitlev menetlus EÜ asutamislepingu üldisesse õiguslikku raamistikku.

(35)  Seoses terasesektoriga vt EMP lepingu protokolli nr 26 koos EMP lepingu protokolli nr 14 artikliga 5. Seoses muude toodetega vt EMP lepingu protokolli 14 artiklit 1 ja artikli 2 lõiget 1; samuti kahepoolse vabakaubanduslepingu artiklit 1 ja selle lisasid, mis esitab artiklis 1 viidatud toodete loetelu.

(36)  Vt punkti 17B.3.1. järelevalveameti riigiabi suuniste peatükis 17 B äriühingute otsese maksustamisega seotud abimeetmeid käsitlevate riigiabi eeskirjade rakendamise kohta.

(37)  Vt punkti 17B.3.1 (4) järelevalveameti riigiabi suuniste peatükis 17B ning kohtuasja 173/73 Itaalia vs komisjon [1974] EKL 709, punkt 15.

(38)  Vt punkti 17B.3.1 (4) järelevalveameti riigiabi suuniste peatükis 17B.

(39)  Vt kohtujuristi Darmoni arvamust ühendatud kohtuasjades C-72 ja 73/91 Firma Sloman Neptun Schiffahrts [1993] EKL I-887, punkt 50.

(40)  Kohtuasi 173/73, osundatud eespool, punkt 15.

(41)  Kohtuasi C 143/99, osundatud eespool, punkt 55. Vt ka kohtuasja C-75/97 Belgia vs komisjon [1999] EKL I-3671, punkt 31, kus Euroopa Kohus leidis, et kasvanud vähendamiste kitsendamine muutis kõnealused vähendusmeetmed valikulisteks, täites seega spetsiifilisuse kriteeriumi tingimuse.

(42)  Kohtuasi C-143/99, osundatud eespool, punkt 48. Ja kohtuasi C-75/97, osundatud eespool, punkt 32.

(43)  Vt riiklik toetus nr N 449/2001 – Saksamaa, Ökoloogilise maksureformi jätkumine pärast 31. märtsi 2002; riiklik toetus nr C 42/03 (ex NN 3/B/2001 ja NN 4/B/2001) – Rootsi, energiakasutuse maksukava; riiklik toetus nr NN 75/2002 – Soome, Diferentseeritud elektrienergia kasutusele kehtestatud maksumäärad.

(44)  (Kohtuasi C-143/99, osundatud eespool, punkt 49.

(45)  Riigiabi nr C 33/2003 (ex NN 34/2003) – Austria, energiakasutusmaksu tagasimakse gaasi- ja elektritarbijatele 2002. ja 2003. aastal; riigiabi nr N 449/2001 – Saksamaa, Ökoloogilise maksureformi jätkumine pärast 31. märtsi 2002; riigiabi nr NN 3/A/2001 and NN 4/A/2001) – Rootsi, CO2-maksukava pikendamine; riigiabi nr C 18/2001 (N 123/2000) – Ühendkuningriik, Kliimamuutuste tasu.

(46)  Elektrienergia maksu rakendati täies mahus näiteks ehitustööstuses (“Bygge- og anleggsvirksomhet”), mille suhtes kohaldatakse statistilist liigitust F, mis vastab NACE F.

(47)  Norra elektrienergia maks oleks võinud viia olukorrani, kus näiteks 75 % äriruumist kasutati halduseesmärkidel, mille tulemusel kogu elektrienergia tarbimine terves hoones oleks vabastatud elektrienergia maksust.

(48)  Riigiabi nr N 416/1999 – Taani, Elektrienrgia reform. Vt punkti 16 komisjoni teatises äriühingute otsese maksustamisega seotud abimeetmeid käsitlevate riigiabi eeskirjade rakendamise kohta (EÜT C 384, 10.12.1998, lk 3) ja vastav punkt 17B.3.1(4) peatükis 17B Järelevalveameti riigiabi suunistes (EÜT L 137, 8.6.2000, lk 22 ja EMP kaasandes nr 26, 8.6.2000, lk 12).

(49)  Vt eriti 11. jagu Taani seadusest “Lov om afgift af electricitet”, mis on saadaval aadressil http://147.29.40.90/DELFIN/HTML/A1998/0068929.htm.

(50)  Vt joonealust märkust nr 22 eespool.

(51)  Riiklikud toetused nr NN 3A/2001 ja NN 4A/2001 – Rootsi, CO2 maksu käsitleva kava pikendamine. Vt otsuse punkte 3.5 ja 4.3.

(52)  Kõnealuse direktiivi artikli 2 lõige 4.

(53)  Kõnealuse direktiivi 22. põhjendus.

(54)  Järelevalveameti riigiabi suuniste 15. peatükk, sissejuhatus, punkt 5.

(55)  Võttes arvesse keskkonna maksusüsteemi olemust ja loogikat, ei kuulu mineraloogilised protsessid energia maksustamise direktiivi kohaselt direktiivi raamistikku (artikli 2 lõige 4 punkt b ja 22. põhjendus). Siiski ei saa, võttes arvesse kõnealuse süsteemi olemust ja loogikat, välistada mõningaid, kuid mitte kõiki mineraloogilisi protsesse energiamaksust nagu näiteks Norra maksusüsteemi puhul.

(56)  Seevastu, vt kohtuasja C-53/00 Ferring SA vs Agence centrale des organismes de sécurité sociale (ACOSS) [2001] EKL I-9067, milles Euroopa Kohus leidis, et ravimite otsemüügi maksustamist apteekidele, kuid mitte hulgimüüjate maksustamist, võrdsustati hulgimüüjatele valikulise maksuvabastuse andmisega. Nimetatud kaasuses olid kaks turustajate gruppi omavahel otseses konkurentsis, kõnealune maks mõjutas nende omavahelist konkurentsi otseselt ning Prantsuse valitsusel oli kindel eesmärk sellise mõju loomine.

(57)  Vt kohtujurist Tizzano arvamust kohtuotsuses C-53/00, Ferring, osundatud eespool, punkt 38.

(58)  Vaata joonealust märkust 19 eespool.

(59)  See tähendab 0,5 eurot MWh kohta, vt artiklit 10 koos nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ lisaga I tabel C (osundatud eespool).

(60)  Järelevalveameti riigiabi suuniste 25. peatükk.

(61)  http://odin.dep.no/archive/mdvedlegg/01/17/T1386032.pdf.

(62)  EÜT L 316, 31.10.1992, lk 19.

(63)  Nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, osundatud eespool.

(64)  Vt sellega seoses kohtuasi C-242/00 Saksamaa vs komisjon [2002] EKL I-5603, punkt 28.

(65)  Kohtuasi C-242/99, osundatud eespool, punkt 28. Asjakohaste meetmetega nõustumise siduv toime on selgesõnaliselt sätestatud JKA lepingu protokolli nr 3 teise osa artikli 19 lõike 1 teises lauses.

(66)  Seoses sellega vaata kohtuasja C-313/90 CIRFS [1993] EKL I-1125, punkt 36.

(67)  Vrdl nt riigiabi nr C 42/2003 - Rootsi; riigiabi nr E 10/2000 – Saksamaa; ja riigiabi nr C 37/2000 - Portugal.

(68)  Kohtuasi 313/90, CIRFS, osundatud eespool, punkt 35.

(69)  Vrdl, Para. Ärakuulamise aruanne14 [1993] EKL-1151.

(70)  Sarnaselt eespool nimetatud algatusotsusega, mis käsitles keskkonnaalaseid makse Rootsis, võttis komisjon seisukoha, et asjakohaste meetmetega nõustumine Rootsi poolt omab iseenesest toimet, mis muudab olemasoleva abi uueks abiks selles ulatuses, milles abikavad ei ole kooskõlas uute suunistega. Nii nagu käesolevas kaasuses, ei ole komisjon enne algatusotsuse vastuvõtmist viinud läbi erinevate Rootsi kavade üksikasjalikku hindamist, vt riigiabi nr C 42/2003.

(71)  Kohtuasi C-242/99, osundatud eespool, punkt 49. 28.

(72)  Kohtuasi C-36/00 Saksamaa vs komisjon [2002] EKL I-3243, punktid 24, 25 ja 32.

(73)  Vaata JKA lepingu protokolli nr 3 teise osa artiklit 14 ning protokolli nr 3 enne sinna tehtud muudatuse jõustumist 28. augustil 2003, järelevalveameti riigiabi suuniste 6.peatüki punkti 6.2.3.

(74)  Vt kohtuasja C-169/95 Hispaania vs komisjon [1997] EKL I-135, punkt 51, kohtuasja C-24/95 Alcan Deutschland [1997] EKL I-1591, punkti 25; ja kohtuasja T-55/99 Confederación Española de Transporte de Mercancías (CETM) [2000] EKL II-3207, punktid 121 kuni 131.

(75)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999 22. märtsist 1999, millega sätestati üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu endise artikli 93 kohaldamiseks.

(76)  Vaata joonealust märkust 6.

(77)  Tegelikult näib tõenäoline, et suurem osa abi vastuvõtjatest omandasid teabe asjakohaste meetmetega nõustumise kohta Norra poolt ning et kahtlused, mis valitsesid abikavade kooskõla suhtes 2002. aasta mais, kui avalikkust teavitati Norra valitsuse 2002. aasta muudetud riigieelarvest 2002. aasta oktoobris, kui valitsus avaldas oma arvamuse järelevalveameti algatusotsuse kohta internetis ning veelgi enam, teavitas avalikkust algatusotsuse peamisest sisust 2003. aasta riigieelarves või kõige viimane teave detsembris 2002, kui valitsus avaldas aruande uute keskkonnaalaste suuniste tagajärgede kohta seoses elektrienergia maksuga.

(78)  See on kooskõlas komisjoni praktikaga (vt riigiabi nr C33/2003 – Austria), ehkki komisjon enne energia maksustamise direktiivi oli arvestanud üksnes alammääraga kuni 20–25 % üldisest maksumäärast, mis oleks moodustanud olulise osa siseriiklikust maksust (riigiabi nr N 449/2001 – Saksamaa; riigiabi nr NN 3A/2001 ja NN 4A/2001 – Rootsi.

(79)  Vaata JKA lepingu protokolli nr 3 teise osa artikli 14 lõiget 2 ning riigiabi suuniste 34. peatükki.

---