EFTA JÄRELEVALVEAMETI SOOVITUS

nr 54/04/COL,

30. märts 2004,

toiduainete ametlikku kontrolli käsitleva 2004. aasta koordineeritud programmi kohta

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingut, eriti selle artiklit 109 ja protokolli 1,

võttes arvesse EFTA riikide vahelist lepingut, millega asutatakse järelevalveamet ja kohus, eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti b ja protokolli 1,

võttes arvesse EMP lepingu II lisa XII peatüki punktis 50 viidatud õigusakti (nõukogu 14. juuni 1989. aasta direktiiv 89/397/EMÜ toiduainete ametliku kontrolli kohta), (1) kohandatud EMP lepinguga selle protokolli 1 alusel, eriti selle artikli 14 lõiget 3,

pärast konsulteerimist EFTA toiduainete komiteega, kes abistab EFTA järelevalveametit,

ning arvestades järgmist:

SOOVITAB EFTA RIIKIDELE JÄRGMIST:

1.   2004. aasta jooksul teha inspekteerimisi ja kontrollimisi, kaasa arvatud, märgitud juhtudel, proovivõtmised ja nende proovide laboratoorsed analüüsid, selleks et:

2.   Kuigi proovivõttude ja/või kontrollimiste arv ei ole käesolevas soovituses sätestatud, tuleks tagada, et arv oleks piisav, et saada ülevaade kõnealuse teema kohta.

3.   Esitada nõutavad andmed lisades sätestatud aruannete vormi järgides, et parandada tulemuste võrreldavust. Nimetatud andmed tuleb saata EFTA järelevalveametile hiljemalt 1. maiks 2005. aastaks koos selgitava aruandega, mis peab sisaldama selgitusi tulemuste ja võetud jõustamismeetmete kohta.

4.   Kõnealuse programmi raames analüüsitavad toiduained tuleb esitada laboritele, mis vastavad direktiivi 93/99/EMÜ artiklile 3. Kui kõnealused laborid puuduvad EFTA riikides käesolevas soovituses sisalduvate teatud analüüside tegemiseks, võivad riigid nimetada teisi laboreid, kes on võimelised neid analüüse tegema.

REGULEERIMISALA JA MEETODID

A.   Toor- või kuumtöödeldud piimast valmistatud juustude bakterioloogiline ohutus

1.   Programmi reguleerimisala

Saastunud juustud, mis on valmistatud toorpiimast või kuumtöödeldud piimast, on põhjustanud toidumürgituse juhtumeid inimestel mitmete bakteriliikide poolt, nt Salmonella, Listeria monocytogenes, verotoksiini produtseerivad Escherichia coli ja enterotoksiini tootvad stafülokokid.

EMPs on pikaajalised traditsioonid toorpiimajuustude valmistamisel ja tarbimisel. Nimetatud traditsiooni jätkamiseks ning samaaegseks toiduohutuse tagamiseks on juustude tootmisel kasutatava toorpiima tootmis-, kogumis- ja hoiustamissüsteemis tehtud märkimisväärseid edusamme. Erilist tähelepanu on asjaomased toiduoperaatorid kogu tootmisprotsessi ulatuses pööranud hügieenile ning kontrollile.

Programmi selle osa eesmärgiks on uurida toorpiimast või kuumtöödeldud piimast valmistatud juustude mikrobioloogilist ohutust, et edendada kõrgetasemelist tarbijakaitset ning koguda teavet patogeensete ja indikaatormikroorganismide valdavuse kohta nimetatud toodetes. Kõnesolev uurimine käsitleb üheaastast programmi ning sellele järgneb teise aasta jooksul laiahaardelisem programm, mis käsitleb juustude bakterioloogilist ohutust. Nimetatud laiahaardelisema programmi eesmärgiks on luua muude juustukategooriate saastatuse osas võrdlusalus, et teha tähenduslikke järeldusi toorpiimast või kuumtöödeldud piimast valmistatud juustude eririskide osas. Uurimiste selle osa tulemusi toorpiimast ja kuumtöödeldud piimast valmistatud juustude osas analüüsitakse ja need esitatakse, arvestades üldise ülevaate tulemusi kõnesolevas sektoris, mis tehakse kättesaadavaks teise aasta järel.

2.   Proovide võtmine ja analüüsimeetod

Uurimised puudutavad toorpiimast või kuumtöödeldud piimast valmistatud värskeid, pehmeid ja poolkõvasid juustusid. EFTA riikide pädevad asutused peavad võtma nimetatud toodete representatiivseid proove nii tootmistasandil kui ka jaemüügitasandil, kaasa arvatud imporditud tooted, et analüüsida Salmonella, Listeria monocytogenes ja termofiilse kamülobakteri esinemist toodetes ning loendama Staphylococcus aureus ja Escherichia coli esinemist. Kui tuvastatakse Listeria monocytogenesi olemasolu, tuleb loendada nende bakterite arv. Proovide võtmisel jaemüügi tasandil võivad analüüsid piirneda Salmonella ja termofiilse kamülobakteri tuvastamise ning Listeria monocytogenesi loendamisega. Proove, millest igaüks on vähemalt 100 g või üks juust, kui see kaalub alla 100 g, tuleb käsitseda hügieeniliselt, asetada need külmutuskonteineritesse ning viivitamata saata analüüsimiseks laborisse.

Laboritel on õigus kasutada analüüsimeetodit omal valikul, tingimusel et selle efektiivsus vastab püstitatud eesmärgile. Samas soovitatakse Salmonella tuvastamiseks ISO 6785 või EN/ISO 6579 standardi uusimaid versioone, Listeria monocytogenesi tuvastamiseks EN/ISO 11290-1 ja 2 standardite uusimaid versioone, termofiilse kamülobakteri tuvastamiseks ISO 10272:1995 standardi uusimat versiooni, Staphylococcus aureusi loendamiseks EN/ISO 6888-1 või 2 standardi uusimat versiooni ning Escherichia coli loendamiseks ISO 11866-2,3 või ISO 16649-1,2 standardi uusimat versiooni. Samuti võib kasutada pädevate asutuste poolt tunnustatud samaväärseid lisameetodeid.

Üldine proovivõtmise tase tuleb jätta EFTA riikide pädevate asutuste otsustada.

Kontrollimiste tulemused tuleb registreerida I lisas sätestatud aruande näidises.

B.   Värske jahutatud linnuliha bakterioloogiline ohutus seoses termofiilse Campylobacteriga

1.   Programmi reguleerimisala

Termofiilne Campylobacter on üks peamisi toiduga seotud inimeste haiguste bakteriaalseid põhjustajaid. Teadaolev inimeste haigusjuhtude arv on viimastel aastatel kasvanud ning epidemioloogilised uuringud näitavad, et linnuliha on infektsioonide oluline allikas ning märkimisväärne osa inimtoiduks mõeldud värsket linnuliha on nende bakteritega saastatud.

Käesoleval hetkel puudub piisav teaduslik teave, mille alusel jõus olevates õigusaktides kehtestada kriteeriumid Campylobacter’i kohta EMP lepingu raames, ning edasised uuringud, mille alusel paremini mõista nimetatud patogeeni epidemioloogiat ning muude loomsete toodete ning ka üldiselt muu toidu osakaalu selles, on väljatöötamisel.

Nimetatud programmi osa eesmärgiks on hinnata värske linnuliha mikrobioloogilist ohutust Campylobacter’i suhtes, et edendada kõrgetasemelist tarbijakaitset ning koguda teavet nimetatud bakterite leviku kohta nimetatud toodetes.

2.   Proovide võtmine ja analüüsimeetod

Uurimised peaksid hõlmama värsket jahutatud linnuliha, eriti kana- ja kalkuniliha. EFTA riikide pädevad asutused peavad võtma nimetatud toodete representatiivseid proove nii tootmistasandil kui ka jaemüügitasandil, kaasa arvatud imporditud tooted, et analüüsida termofiilse Campylobacter’i levikut. Proovid kaaluga 10 g tuleb võtta kaelanahast enne lihakehade jahutamist või jaemüügi tasandil 25 g või 25 cm2 proovid rinnalihast ning neid tuleb käsitseda hügieeniliselt, asetada külmutuskonteineritesse ning saata viivitamata analüüsimiseks laborisse. Lisaks soovitatakse tulemuste paremaks võrreldavuseks võtta proove ajavahemikus maist oktoobrini.

Laboritel on õigus kasutada analüüsimeetodit omal valikul, tingimusel et selle efektiivsus vastab püstitatud eesmärgile. Siiski soovitatakse termofiilse Campylobacter’i tuvastamiseks kasutada ISO 10272:1995 standardi uusimat versiooni. Lisaks võib kasutada pädevate asutuste poolt tunnustatud samaväärseid meetodeid.

Üldine proovivõtmise tase tuleb jätta EFTA riikide pädevate asutuste hinnata.

Kontrollimiste tulemused tuleb registreerida II lisas sätestatud aruande näidises.

C.   Vürtside bakterioloogiline ja toksikoloogiline ohutus

1.   Programmi reguleerimisala

Vürtse, maitsetaimi ja juurviljamaitseaineid (vürtse) hinnatakse nende selgelt eristatava maitse, värvi ja aroomi pärast. Samas võivad vürtsid sisaldada rohkearvuliselt mikroorganisme, kaasa arvatud patogeensed bakterid, hallitusseened ja pärmid. Kui neid korralikult ei töödelda, võivad nad toidu paremaks muutmise asemel põhjustada selle kiire riknemise. Vürtse peetakse toidust tingitud haiguspuhangute peamiseks allikaks, kui neid on lisatud toidule, kus oli võimalik patogeenide edasine paljunemine. Niisugune võimalus on suurem, kui vürtse kasutatakse toitudes, mida ei ole läbinisti kuumtöödeldud. Saastumine teatud liiki hallitusseentega võib samuti põhjustada toksiinide teket, nt aflatoksiinid, mis võivad seada tarbijate tervise tõsisesse ohtu, kui nad ületavad EMP lepingu II lisa XII peatüki punktis 54zn viidatud õigusaktis sätestatud taseme (komisjoni 8. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 466/2001 teatavate saasteainete piirnormide sätestamise kohta toiduainetes). (3)

Nimetatud programmi osa eesmärgiks on hinnata vürtside bakterioloogilist ja toksikoloogilist ohutust, koguda teavet patogeensete mikroorganismide leviku kohta ning kontrollida, et turule lastud vürtside aflatoksiinide tase ei ületaks EMP lepingu alusel jõustatud õigusaktides kehtestatud piirnorme, et tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse.

2.   Proovide võtmine ja analüüsimeetod

EFTA riikide pädevad asutused peaksid võtma vürtside representatiivseid proove impordi tasandil, tootmise tasandil/pakendamisettevõtetes, hulgimüügi tasandil, ettevõtetes, kus kasutatakse vürtse toiduvalmistamisel, ning jaemüügi tasandil, et analüüsida järgmist:

(1)  EÜT L 186, 30.6.1989, lk 23.

(2)  EÜT L 290, 24.11.1993, lk 14. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(3)  EÜT L 77, 16.3.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 857/2005 (ELT L 143, 7.6.2005, lk 9).

(4)  EÜT L 201, 17.7.1998, lk 93. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/43/EÜ (ELT L 113, 20.4.2004, lk 14).