Konkursikutse

Euroopa Investeerimispanga Instituut pakub oma teadmisteprogrammi raames välja uue EIBURSi sponsorlustoetuse

(2021/C 380/04)

Euroopa Investeerimispanga Instituudi teadmisteprogrammi teadustöötoetusi antakse eri kavade kaudu, millest üks on:

EIBURSi raames toetatakse ELis, kandidaatriikides või potentsiaalsetes kandidaatriikides asuvaid ülikoolide teaduskondi või teaduskeskusi, mis töötavad panga huvi keskmes olevates uurimisvaldkondades. EIBURSi kolmeaastased sponsorlustoetused, mille suurus on kuni 100 000 eurot aastas, antakse konkursi korras huvitatud ülikoolide teaduskondadele või teaduskeskustele, kelle asjatundlikkus on valitud valdkonnas tunnustust pälvinud. Valituks osutuvad projektiettepanekud pakuvad eri väljundeid, mille kohta sõlmitakse Euroopa Investeerimispangaga leping.

2021/2022. akadeemiliseks aastaks ootab EIBURSi programm ettepanekuid uuel uurimisteemal:

„Koolihariduse tulevik: digitaalse haridustehnoloogia potentsiaali rakendamine“

Kui haridustöötajad kasutavad digitehnoloogiat oskuslikult, õiglaselt ja tõhusalt, võib see täielikult toetada kvaliteetse ja kaasava hariduse ja koolituse tegevuskava kõigi õppijate jaoks. See võib hõlbustada individuaalsemat, paindlikumat ja õpilasekesksemat õppimist hariduse ja koolituse kõigis etappides ja kõigil tasemetel. Tehnoloogia võib olla võimas ja kaasav vahend koostööl põhinevaks ja loominguliseks õppimiseks. See võib aidata õppijatel ja haridustöötajatel pääseda juurde digitaalsele infosisule ning seda luua ja jagada. Samuti võib see võimaldada õppimist väljaspool loengusaali, klassiruumi või töökohta, pakkudes rohkem vabadust füüsilise asukoha ja ajakava piirangutest. Õppimine võib toimuda täielikult veebipõhiselt või hübriidõppena ning ajal, kohas ja tempos, mis vastavad õppija vajadustele. (1)

Hoolimata digitehnoloogia suurest potentsiaalist õppimise edendamisel, on haridussektor teiste sektoritega võrreldes märkimisväärselt vähem digiteeritud (alla 4 % selle sektori kogukuludest kogu maailmas on eraldatud riistvarale, tarkvarale ja tehnoloogiapõhistele teenustele) (2). COVID-19 pandeemia ja sunnitud järsk üleminek distantsõppele ja -õpetamisele eriolukorras kiirendas märkimisväärselt digitöövahendite kasutamist hariduses ja suurendas nende olulisust. Samas tõi distantsõpe COVIDi tõttu koolide sulgemise ajal esile tõsiseid puudusi haridussüsteemide digivalmiduses. Kui sellised piirangud nagu distantsõppe põhinõuded (kiire internet ja digiseadmed) kõrvale jätta, näitas pandeemia, et isegi kui need vahendid olid kättesaadavad, ei edendanud digitehnoloogia kasutamine enamikus riikides traditsioonilist õpet. Kõige levinumad tõhusa distantsõppe takistused, millest teatati koolide sulgemise ajal 2020. aasta kevadel, olid digiõppematerjalide piiratud kättesaadavus ja digioskuste puudumine nii õpetajatel, et integreerida digilähenemisviise õpetamisse ja õppimisse, kui ka õppijatel, et kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat teadmiste omandamiseks ja oma õppe haldamiseks. (3)

Edasipidi võib pandeemia digitehnoloogia kasutuselevõttu hariduses kiirendada. Paljud eksperdid peavad digitehnoloogia tõhusat kasutuselevõttu klassiruumis keskseks elemendiks jõupingutustes luua paremad haridussüsteemid kui kriisieelsel ajal, et korvata õppimises tekkinud lünki. (4) Selle eesmärgi saavutamiseks on aga vaja märkimisväärseid investeeringuid. Euroopa Liidu koolide varustamine põhilise digitehnoloogiaga ning võrkude ja seadmete hoolduse ja käitamise tagamine viie aasta jooksul nõuab hinnanguliselt 29,7 miljardit eurot. (5) Lisaks tasub meeles pidada, et tehnoloogiliste vahendite ja platvormide tüüp ja ülesehitus ning kasutatav digipedagoogika mõjutavad otseselt seda, kas eraldi isikud osalevad õppetöös või mitte. Selleks et tagada sektoris ressursside tõhus jaotamine, on oluline võtta arvesse praegusest ulatuslikust ülemaailmsest digiõppekogemusest saadud õppetunde ja mõista, mis toimib õppimise parandamiseks.

Käesolevas dokumendis kavandatud uurimistegevuse eesmärk on uurida konkreetselt digitaalse haridustehnoloogia potentsiaali hariduse kvaliteedi parandamiseks ja õppimise edendamiseks, alustades Euroopa riikide praeguse olukorra hindamisest.

Käesolev ettepanek on täielikult kooskõlas EIP avaliku poliitikaeesmärgiga „Innovatsioon, digi- ja inimkapital“ ning Euroopa Komisjoni digiõppe tegevuskavaga aastateks 2021–2027. Arvestades hariduse võtmerolli sotsiaalse ühtekuuluvuse, majanduskasvu ja innovatsiooni edendamisel, võivad selle uuringu tulemused edendada Euroopa Liidu taastumist pärast kriisi ja suurendada liidu vastupanuvõimet tulevastele kriisidele.

Teadusuuringute ettepanekud peaksid sisaldama strateegiat, mis käsitleb järgmisi elemente:

1.   Digitehnoloogia leviku analüüs haridussektoris

2.   Digitaalsete haridustehnoloogiate kaardistamine ELi haridussüsteemides.

3.   Kuluarvestuse vahendi väljatöötamine

4.   Mõjuhinnangud

Teaduspartnerit julgustatakse tegema ettepanekuid täiendavate uurimisküsimuste, -teemade ja -meetodite kohta, mis tugevdavad kogu analüüsi, tingimusel et neli põhipunkti on hõlmatud.

Projektiettepanekud tuleb esitada inglise keeles ning esitamistähtaeg on 15. november 2021 kell 24.00 (CET). Pärast seda tähtaega esitatud projektiettepanekuid arvesse ei võeta. Projektiettepanekud tuleb saata e-postiga aadressile:

Events.EIBInstitute@eib.org

Täpsemat teavet EIBURSi valikumenetluse ja EIP Instituudi kohta saab aadressilt http://institute.eib.org/

(1)  Euroopa Liidu digiõppe tegevuskava 2021–2027.

(2)  Kümme graafikut, mis selgitavad globaalset haridustehnoloogiaturgu – HolonIQ

(3)  Vt näiteks: „ILO, UNESCO ja WBG ühisuuring tehnilise ja kutsehariduse ja -õppe ning oskuste arendamise kohta COVID-19 ajal“, samuti 1 031 Saksamaa õpetaja seas 2.–8. aprillil 2020 läbi viidud esindav uuring. https://deutsches-schulportal.de/unterricht/das-deutsche-schulbarometer-spezial-corona-krise/

(4)  Hanushek and Woessmann (2020), „The Economic Impacts of Learning Losses“.

(5)  Arvestades, et Euroopa Liidus on 24,5 miljonit algkooliõpilast ja 36 miljonit keskkooliõpilast, ning võttes arvesse Bertelsmanni fondi 2017. aasta hinnangulisi kulusid õpilase kohta: IT-seadmed koolides.Omavalitsused vajavad toetust mitu miljardit maksva kestva ülesande täitmiseks