Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document C2007/020/21

    Kohtuasi T-336/06: 27. novembril 2006 esitatud hagi — 2K-Teint jt versus EIP ja komisjon

    ELT C 20, 27.1.2007, p. 15–16 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
    ELT C 20, 27.1.2007, p. 14–15 (BG, RO)

    27.1.2007   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 20/15


    27. novembril 2006 esitatud hagi — 2K-Teint jt versus EIP ja komisjon

    (Kohtuasi T-336/06)

    (2007/C 20/22)

    Kohtumenetluse keel: prantsuse

    Pooled

    Hagejad: 2K-Teint SARL, Mohamed Kermoudi, Khalid Kermoudi, Laila Kermoudi, Mounia Kermoudi, Salma Kermoudi ja Rabia Kermoudi (Casablanca, Maroko) (esindaja: advokaat P. Thomas)

    Kostjad: Euroopa Investeerimispank (Luxembourg, Luksemburgi Suurhertsogiriik) ja Euroopa Ühenduste Komisjon (Brüssel, Belgia)

    Hagejate nõuded

    võtta hagiavaldus vastu ning tunnistada hagejate nõuded põhjendatuteks,

    kohustada EIP-d väljastama kogu oma toimiku, mis käsitleb äriühingule 2K-Teint omakapitalilaenu andmist ning mis hõlmab kõiki sel teemal BNDE-ga vahetatud dokumente, ning määrata EIP-le trahv summas 10 000 eurot iga viivitatava päeva eest;

    tuvastada, et EIP vastutab oma vigade, kohustuste rikkumise, hooletuse ja tegevusetusega hagejatele põhjustatud lepinguvälise kahju eest;

    tuvastada, et hagejatele tekitatud kahju suurus on [märgitud hagiavalduses];

    määrata kirjeldatud kahju suuruse ja tekkimise põhjuste tuvastamiseks ekspertiis;

    mõista eespool nimetatud nõuete alustel EIP-lt ja/või Euroopa Ühenduselt solidaarselt — ühiselt või ühelt neist — hagejate kasuks välja asjaomased summad, mis on ümber arvutatud eurodesse [vastavalt järgnevatele andmetele], koos seadusest tulenevate intressidega alates hagejate saadud esimesest kohtukutsest, st kutsest tulla Tribunal d'arrondissement de Luxembourg'i alates 17. juunist 2003 kuni nõude täieliku tasumiseni;

    otsustada, et vaheotsus on esialgselt täitmisele pööratav, olenemata võimalikest apellatsioonkaebustest ning kautsjonist;

    mõista EIP-lt ja/või Euroopa Ühenduselt solidaarselt — ühiselt või ühelt neist — lisaks kohtukuludele välja esialgne summa 12 500 eurot, mida hagejad pidid maksma oma kaitseõiguse ja kohtus esindamise tagamiseks ning mille jätmine hagejate kanda on ebaõiglane;

    mõista kõik kohtukulud välja EIP-lt ja/või Euroopa Ühenduselt;

    jätta hagejatele kõik õigused ja rahuldada kõik nõuded.

    Väited ja peamised argumendid

    EIP, tegutsedes Euroopa Komisjonilt saadud volituse alusel Euroopa Ühenduse nimel ja arvel, andis Luxembourgis 28. aprillil 1994 allkirjastatud lepingu kohaselt Maroko Kuningriigile riskikapitali laenu vormis tingimuslikku laenu, mis oli mõeldud peamiselt tööstuse valdkonna tootmisprojektide rahastamiseks, mida viidi läbi eelkõige koostöös Euroopa Liidu ettevõtjatega (füüsilised või juriidilised isikud) (projekt Üldine laen finantssektorile II). Selle lepingu kohaselt pidi EIP poolt Marokole antud laenu Maroko edasi laenama, et vastavalt teatavatele kokkulepetele rahastada projekte Maroko pangandusettevõtjate, kes tegutsevad sellest tulenevalt finantsvahendajatena, poolt sõlmitavate laenulepingute vormis. Need edasilaenatavad laenud olid mõeldud finantsvahendajate poolt laenude andmiseks või Maroko ettevõtjate kui lõppastmes soodustatud isikute omakapitalis osalemiseks. Iga laenu andmine pidi toimuma asjaomase pangandusettevõtja ja ettevõtja, kelle omakapitalis saadakse osalus, vahel sõlmitava lepingu alusel. Vahendaja pidi esitama kõik omakapitalis osalemise finantseerimise taotlused või laenutaotlused EIP-le ja Maroko riigile heakskiitmiseks. EIP pidi teavitama oma heakskiidust Maroko riiki ning saatma samaaegselt vastava teatise asjaomasele finantsettevõtjale.

    12. oktoobril 1994 sõlmiti edasilaenu leping Maroko Kuningriigi ja Banque Nationale pour le Développement Economique'i (Riiklik majandusarengu pank (BNDE)) vahel, kellest sai seeläbi finantsvahendaja EIP ja Maroko Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses. 29. novembril 1995 sõlmisid BNDE ja hagejad teise EIP-liini raames laenulepingu, mille tingimusteks olid EIP nõusolek ning BNDE-le laenuraha laekumine. Leping puudutas äriühingu 2K-Teint omakapitalis osalemise osalist finantseerimist. 14. oktoobri 1994. aasta kirjas andis EIP 2K-Teint projekti sellisele rahastamisele oma nõusoleku.

    Käesolevas hagis paluvad hagejad ühenduse lepinguvälise vastutuse alusel hüvitada neile kahju, mis tekkis hagejatele EIP väidetavalt nõuetele mittevastava käitumise tõttu asjaomase laenu haldamiseks ühenduse antud volituse teostamisel. Eelkõige viitavad nad laenuraha eriti aeglasele väljamaksmisele, mis toimus alles 1997. aasta juulis, mistõttu tuli neil sõlmida BNDE-ga lühiajaline laenuleping. Hagejate finantskohustuste täitmata jätmise tõttu algatas BNDE siseriiklikes kohtutes raha sissenõudmise menetlused. Maroko siseriikliku kohtu otsuse alusel pidi äriühing 2K-Teint müüma oma äritegevuse.

    Esiteks viitavad hagejad mitmetele õigusrikkumistele, mida BNDE olevat pannud toime ühenduse laenuraha haldamisel, millest hagejad teavitasid EIP-d ning palusid viimaselt selle kohta vastust. Hagejad heidavad EIP-le ette seda, et viimane ei võtnud talle edastatud teabe osas midagi ette. Nad väidavad, et EIP-l oli tegutsemiskohustus, kuna BNDE tegutses kui mitte EIP esindajana, siis vähemalt esindajana näiva isikuna, sest EIP oli jätnud endale olulise rolli kõnealuste laenude üle otsustamisel.

    Lisaks väidavad hagejad, et EIP ei peaks vastutama mitte ainult selles õigussuhtes BNDE tehtud vigade eest, vaid ka enda tegematajätmiste ning õigusrikkumiste eest. Nad heidavad EIP-le ette seda, et alates raha laekumisest Maroko asjaomastele asutustele ei teostanud EIP tõhusat järelevalvet ega kontrolli laenuraha kasutamise üle, mis omakorda soodustas või lausa põhjustas BNDE väidetavaid õigusrikkumisi. Nad heidavad EIP-le ette hoolsuskohustuse ning ühenduse rahade haldamise hoolsa ja ettenägeliku haldamise kohustuse väidetavalt rasket rikkumist, hooletust ja tegevusetusetust.

    Hagejad väidavad, et neile väidetavalt tekkinud kahju on otseselt seotud EIP tegevusetuse ning õigusrikkumistega. Seega taotlevad nad nimetatud kahju hüvitise väljamõistmist.


    Top