This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document C2006/314E/02
MINUTES#Tuesday 14 November 2006
PROTOKOLL
Teisipäev, 14. november 2006
PROTOKOLL
Teisipäev, 14. november 2006
ELT C 314E, 21.12.2006, p. 15–142
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
|
21.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 314/15 |
PROTOKOLL
(2006/C 314 E/02)
ISTUNGI LÄBIVIIMISE KORD
ISTUNGI JUHATAJA: Sylvia-Yvonne KAUFMANN
asepresident
1. Istungi algus
Istung algas kell 09.00.
2. Esitatud dokumendid
Järgmised dokumendid on Euroopa Parlamendile esitanud nõukogu ja komisjon:
|
— |
Assigneeringute ümberpaigutamise DEC 39/2006 ettepanek - III eelarveosa - komisjon (SEK(2006)1064 - C6-0383/2006 - 2006/2266(GBD)).
|
|
— |
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral (kodifitseeritud versioon) (KOM(2006)0657 - C6-0381/2006 - 2006/0220(COD)).
|
|
— |
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite teatavate osade ja omaduste kohta (kodifitseeritud versioon) (KOM(2006)0662 - C6-0380/2006 - 2006/0221(COD)).
|
|
— |
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (kodifitseeritud versioon) (KOM(2006)0652 - C6-0378/2006 - 2006/0214(COD)).
|
|
— |
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite vaatevälja ja klaasipuhastite kohta (kodifitseeritud versioon) (KOM(2006)0651 - C6-0377/2006 - 2006/0216(COD)).
|
|
— |
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uus tegevusaladel põhinev toodete statistiline klassifikaator (CPA) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3696/93 (KOM(2006)0655 - C6-0376/2006 - 2006/0218(COD)).
|
|
— |
Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega volitatakse sõlmima lepingut, et uuendada ja muuta Euroopa Ühenduse ja Austraalia, Kanada, EFTA riikide Norra ja Šveitsi, Korea, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide vahel arukate tootmissüsteemide alal sõlmitud uurimis- ja arendustegevuse lepingut (KOM(2006)0343 - C6-0373/2006 - 2006/0111(CNS)).
|
|
— |
Assigneeringute ümberpaigutamise DEC 53/2006 ettepanek - III eelarveosa - komisjon (SEK(2006)1354 - C6-0372/2006 - 2006/2264(GBD)).
|
|
— |
Assigneeringute ümberpaigutamise DEC 52/2006 ettepanek - III eelarveosa - komisjon (SEK(2006)1353 - C6-0371/2006 - 2006/2263(GBD)).
|
|
— |
Assigneeringute ümberpaigutamise DEC 44/2006 ettepanek - III eelarveosa - komisjon (SEK(2006)1284 - C6-0370/2006 - 2006/2262(GBD)).
|
|
— |
Assigneeringute ümberpaigutamise DEC 50/2006 ettepanek - III eelarveosa - komisjon (SEK(2006)1351 - C6-0369/2006 - 2006/2261(GBD)).
|
|
— |
Assigneeringute ümberpaigutamise DEC 48/2006 ettepanek - III eelarveosa - komisjon (SEK(2006)1349 - C6-0368/2006 - 2006/2260(GBD)).
|
|
— |
Assigneeringute ümberpaigutamise DEC 49/2006 ettepanek - III eelarveosa - komisjon (SEK(2006)1350 - C6-0367/2006 - 2006/2259(GBD)).
|
|
— |
Assigneeringute ümberpaigutamise DEC 46/2006 ettepanek - III eelarveosa - komisjon (SEK(2006)1286 - C6-0366/2006 - 2006/2258(GBD)).
|
|
— |
Assigneeringute ümberpaigutamise DEC 45/2006 ettepanek - III eelarveosa - komisjon (SEK(2006)1285 - C6-0365/2006 - 2006/2257(GBD)).
|
|
— |
Assigneeringute ümberpaigutamise DEC 43/2006 ettepanek - III eelarveosa - komisjon (SEK(2006)1283 - C6-0364/2006 - 2006/2256(GBD)).
|
|
— |
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus metallilise elavhõbeda ekspordi keelustamise ja turvalise ladustamise kohta (KOM(2006)0636 - C6-0363/2006 - 2006/0206(COD)).
|
|
— |
Assigneeringute ümberpaigutamise DEC 41/2006 ettepanek - III eelarveosa - komisjon (SEK(2006)1281 - C6-0361/2006 - 2006/2255(GBD)).
|
|
— |
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega (KOM(2006)0594 - C6-0354/2006 - 2006/0196(COD)).
|
|
— |
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega moodustatakse Euroopa statistika haldamise nõuandekogu (KOM(2006)0599 - C6-0348/2006 - 2006/0199(COD)).
|
3. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (esitatud resolutsiooni ettepanekute tutvustamine)
Järgmised parlamendiliikmed ja fraktsioonid esitasid vastavalt kodukorra artiklile 115 taotluse arutelu korraldamiseks alljärgnevate resolutsiooni ettepanekute üle:
|
I. |
ETIOOPIA
|
|
II. |
BANGLADESH
|
|
III. |
IRAAN
|
Kõneaeg eraldatakse vastavalt kodukorra artiklile 142.
4. Otsus kiirmenetluse kohta
Nõukogu taotlus kiirmenetluse rakendamise kohta (kodukorra artikkel 134):
|
— |
EL ja Mauritaania vaheline kalandusalane leping
|
Sõna võttis Rosa Miguélez Ramos PECH komisjoni nimel.
Otsustati kohaldada kiirmenetlust.
Antud punkt lisati neljapäeva, 16.11.2006 istungi päevakorda.
Täiskogule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on kolmapäev, 15.11.2006 kell 10.00.
5. Kontrollikoja 2005. aasta aastaaruande tutvustamine (arutelu)
Euroopa Kontrollikoja president Hubert Weber tutvustas kontrollikoja aastaaruannet.
Sõna võttis Siim Kallas (komisjoni asepresident).
Sõna võtsid Salvador Garriga Polledo fraktsiooni PPE-DE nimel, Dan Jørgensen fraktsiooni PSE nimel, Jan Mulder fraktsiooni ALDE nimel, Bart Staes fraktsiooni Verts/ALE nimel, Kartika Tamara Liotard fraktsiooni GUE/NGL nimel, Nils Lundgren fraktsiooni IND/DEM nimel, Ashley Mote (fraktsioonilise kuuluvuseta), Daniel Caspary, Szabolcs Fazakas, Jeffrey Titford, José Javier Pomés Ruiz, Herbert Bösch, Hubert Weber, Siim Kallas, Ashley Mote, kes täpsustas oma sõnavõttu ja Jan Mulder, et esitada küsimus komisjonile, millele vastas Siim Kallas.
Arutelu lõpetati.
6. Euroopa lennuliikluse juhtimissüsteemi ühisettevõte (SESAR) * (arutelu)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse ühisettevõtte loomist Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) elluviimiseks [KOM(2005)0602 - C6-0002/2006 - 2005/0235(CNS)] - tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon.
Raportöör: Erna Hennicot-Schoepges (A6-0382/2006).
Sõna võttis Jacques Barrot (komisjoni asepresident).
ISTUNGI JUHATAJA: Gérard ONESTA
asepresident
Erna Hennicot-Schoepges tutvustas raportit.
Sõna võtsid Philip Bradbourn (TRAN komisjoni arvamuse koostaja), Reinhard Rack fraktsiooni PPE-DE nimel, Britta Thomsen fraktsiooni PSE nimel, Fiona Hall fraktsiooni ALDE nimel, Eva Lichtenberger fraktsiooni Verts/ALE nimel, Jaromír Kohlíček fraktsiooni GUE/NGL nimel, Mieczysław Edmund Janowski fraktsiooni UEN nimel, Georgios Karatzaferis fraktsiooni IND/DEM nimel, Emanuel Jardim Fernandes, Seán Ó Neachtain ja Jacques Barrot.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 14.11.2006 protokolli punkt 9.18.
7. Elavhõbedat sisaldavad mõõteseadmed ***I (arutelu)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ seoses teatavate elavhõbedat sisaldavate mõõteseadmete turustamise piirangutega [KOM(2006)0069 - C6-0064/2006 - 2006/0018(COD)] - keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon.
Raportöör: María Sornosa Martínez (A6-0287/2006).
Sõna võttis Günter Verheugen (komisjoni asepresident).
María Sornosa Martínez tutvustas raportit.
Sõna võtsid Martin Callanan fraktsiooni PPE-DE nimel, Linda McAvan fraktsiooni PSE nimel, Marios Matsakis fraktsiooni ALDE nimel, Carl Schlyter fraktsiooni Verts/ALE nimel, Adamos Adamou fraktsiooni GUE/NGL nimel, Urszula Krupa fraktsiooni IND/DEM nimel, Irena Belohorská (fraktsioonilise kuuluvuseta), Avril Doyle, Dorette Corbey ja Jim Allister.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 14.11.2006 protokolli punkt 9.16.
8. Hüpoteeklaen (arutelu)
Raport hüpoteeklaenu kohta ELis [ 2006/2102(INI)] - majandus- ja rahanduskomisjon.
Raportöör: John Purvis (A6-0370/2006).
John Purvis tutvustas raportit.
Sõna võttis Charlie McCreevy (komisjoni liige).
Sõna võtsid Manuel Medina Ortega (IMCO komisjoni arvamuse koostaja), Kurt Lechner (JURI komisjoni arvamuse koostaja), Harald Ettl fraktsiooni PSE nimel, Margarita Starkevičiūtė fraktsiooni ALDE nimel, Marek Aleksander Czarnecki (fraktsioonilise kuuluvuseta) ja Charlie McCreevy.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 14.11.2006 protokolli punkt 11.3.
ISTUNGI JUHATAJA: Pierre MOSCOVICI
asepresident
9. Hääletused
Hääletuste üksikasjalikud tulemused (muudatusettepanekud, eraldi ja osade kaupa hääletused jne) on esitatud protokolli lisas “Hääletuste tulemused”.
9.1. Ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavad otsetoetuskavad ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavad maaelu arengu toetused * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta [KOM(2006)0500 - C6-0335/2006 - 2006/0172(CNS)] - põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon.
Raportöör: Joseph Daul (A6-0377/2006).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 1)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0468)
9.2. EÜ ja Kanada vahelise kõrghariduse, koolituse ning noorsoovaldkonna koostööraamistiku leping * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise kõrghariduse, koolituse ning noorsoovaldkonna koostööraamistiku kehtestamise lepingu sõlmimise kohta [KOM(2006)0274 - C6-0255/2006 - 2006/0096(CNS)] - kultuuri- ja hariduskomisjon.
Raportöör: Marie-Hélène Descamps (A6-0338/2006).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 2)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0469)
9.3. EÜ ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg- ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise leping * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg- ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta [KOM(2006)0180 - C6-0174/2006 - 2006/0061(CNS)] - kultuuri- ja hariduskomisjon.
Raportöör: Marie-Hélène Descamps (A6-0339/2006).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 3)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0470)
9.4. Sotsiaalkindlustusskeemid ühenduse piires liikuvatele töötajatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nende pereliikmetele ***I (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning nõukogu määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord [KOM(2005)0676 - C6-0442/2005 - 2005/0258(COD)] - tööhõive- ja sotsiaalkomisjon.
Raportöör: Maria Matsouka (A6-0346/2006).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 4)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEKUD ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0471)
9.5. Vesiviljelus: võõrliigid ja piirkonnast puuduvad liigid * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses [KOM(2006)0154 - C6-0137/2006 - 2006/0056(CNS)] - kalanduskomisjon.
Raportöör: Philippe Morillon (A6-0331/2006).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 5)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEKUD ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0472)
9.6. Kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühine korraldus * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta [KOM(2006)0233 - C6-0202/2006 - 2006/0081(CNS)] - kalanduskomisjon.
Raportöör: Philippe Morillon (A6-0311/2006).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 6)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0473)
9.7. Keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni muudatus * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni muudatuse kohta Euroopa Ühenduse nimel [KOM(2006)0338 - C6-0276/2006 - 2006/0113(CNS)] - keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon.
Raportöör: Eija-Riitta Korhola (A6-0336/2006).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 7)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0474)
9.8. Ühendusevälistest riikidest saabuvate reisijate imporditavate kaupade käibemaksust ja aktsiisist vabastamine * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv ühendusevälistest riikidest saabuvate reisijate imporditavate kaupade käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta [KOM(2006)0076 - C6-0078/2006 - 2006/0021(CNS)] - majandus- ja rahanduskomisjon.
Raportöör: Charles Tannock (A6-0361/2006).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 8)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEKUD ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0475)
9.9. Ühenduse kolmas panus Tšernobõli Fondi * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka Tšernobõli Fondi makstava ühenduse kolmanda panuse esimese osamakse kohta [KOM(2006)0305 - C6-0251/2006 - 2006/0102(CNS)] - eelarvekomisjon.
Raportöör: Janusz Lewandowski (A6-0374/2006).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 9)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEKUD ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0476)
9.10. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastane konventsioon * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooni Euroopa Ühenduse nimel sõlmimise kohta [KOM(2006)0082 - C6-0105/2006 - 2006/0023(CNS)] - kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon.
Raportöör: Giusto Catania (A6-0380/2006).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 10)
Giusto Catania (raportöör) esines kodukorra artikli 131 lõike 4 alusel avaldusega.
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEK ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0477)
9.11. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetus maaelu arengule * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta [KOM(2006)0237 - C6-0237/2006 - 2006/0082(CNS)] - põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon.
Raportöör: Jan Mulder (A6-0319/2006).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 11)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0478)
9.12. Parlamendiliikme Gabriele Albertini puutumatuse kaitsmise taotlus (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport Gabriele Albertini puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse kohta [ 2006/2099(IMM)] - õigusasjade komisjon.
Raportöör: Diana Wallis (A6-0378/2006).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 12)
OTSUSE ETTEPANEK
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0479)
9.13. Parlamendiliikme Gabriele Albertini puutumatuse kaitsmise taotlus (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport Gabriele Albertini puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse kohta [ 2006/2122(IMM)] - õigusasjade komisjon.
Raportöör: Diana Wallis (A6-0383/2006).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 13)
OTSUSE ETTEPANEK
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0480)
9.14. Parlamendiliikme Gérard Onesta puutumatuse kaitsmise taotlus (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport Gérard Onesta puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse kohta [ 2006/2121(IMM)] - õigusasjade komisjon.
Raportöör: Klaus-Heiner Lehne (A6-0386/2006).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 14)
OTSUSE ETTEPANEK
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0481)
9.15. Ühenduse merekeskkonnapoliitika ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (Merestrateegia direktiiv) [KOM(2005)0505 - C6-0346/2005 - 2005/0211(COD)] - keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon.
Raportöör: Marie-Noëlle Lienemann (A6-0373/2006).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 15)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0482)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0482)
9.16. Elavhõbedat sisaldavad mõõteseadmed ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ seoses teatavate elavhõbedat sisaldavate mõõteseadmete turustamise piirangutega [KOM(2006)0069 - C6-0064/2006 - 2006/0018(COD)] - keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon.
Raportöör: María Sornosa Martínez (A6-0287/2006).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 16)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0483)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0483)
9.17. ÜPP raames tehtavate otsemaksete vabatahtlik muutmine * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, milles sätestatakse määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ettenähtud otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 [KOM(2006)0241 - C6-0235/2006 - 2006/0083(CNS)] - põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon.
Raportöör: Lutz Goepel (A6-0315/2006).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 17)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Tagasi lükatud.
Charlie McCreevy (komisjoni liige) teatas, et Euroopa Komisjon ei olnud valmis ettepanekut tagasi võtma, nagu oli vastavalt artikli 52 lõikele 1 temalt palutud.
Seoses sellega saadeti küsimus tagasi vastutavale komisjonile.
9.18. Euroopa lennuliikluse juhtimissüsteemi ühisettevõte (SESAR) * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse ühisettevõtte loomist Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) elluviimiseks [KOM(2005)0602 - C6-0002/2006 - 2005/0235(CNS)] - tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon.
Raportöör: Erna Hennicot-Schoepges (A6-0382/2006).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 18)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0484)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0484)
ISTUNGI JUHATAJA: Josep BORRELL FONTELLES
president
10. Pidulik istung - Gruusia
Kell 12.05 kuni 12.55 toimus parlamendi pidulik istung Gruusia Vabariigi presidendi Mihhail Saakašvili visiidi puhul.
ISTUNGI JUHATAJA: Pierre MOSCOVICI
asepresident
11. Hääletused (jätkamine)
11.1. 2006. aasta aruanne euroala kohta (hääletus)
Raport 2006. aasta euroala aruande kohta [2006/2239(INI)] - majandus- ja rahanduskomisjon.
Raportöör: José Manuel García-Margallo y Marfil (A6-0381/2006).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 19)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0485)
Hääletust puudutavad sõnavõtud
|
— |
Alain Lipietz esitas suulise muudatusettepaneku muudatusettepaneku 13 kohta. |
Suulist muudatusettepanekut ei võetud vastu, sest üle 37 parlamendiliikme oli selle vastu.
11.2. Merekeskkonna temaatiline strateegia (hääletus)
Raport merekeskkonna kaitse ja säilitamise temaatilise strateegia kohta [2006/2174(INI)] - keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon.
Raportöör: Aldis Kušķis (A6-0364/2006).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 20)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0486)
11.3. Hüpoteeklaen (hääletus)
Raport hüpoteeklaenu kohta ELis [ 2006/2102(INI)] - majandus- ja rahanduskomisjon.
Raportöör: John Purvis (A6-0370/2006).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: lisa “Hääletuste tulemused” punkt 21)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0487)
12. Selgitused hääletuse kohta
Kirjalikud selgitused hääletuse kohta
Kodukorra artikli 163 lõike 3 alusel esitatud kirjalikud selgitused hääletuse kohta lisatakse käesoleva istungi stenogrammile.
Suulised selgitused hääletuse kohta:
Raport: Joseph Daul - A6-0377/2006
|
— |
Andreas Mölzer |
Raport: Maria Matsouka - A6-0346/2006
|
— |
Andreas Mölze. |
Raport: María Sornosa Martínez - A6-0287/2006
|
— |
Richard Corbett |
Raport: Lutz Goepel - A6-0315/2006
|
— |
Richard Corbett, Hynek Fajmon ja Michl Ebner |
13. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused on toodud veebilehel “Séance en direct”, “Résultats des votes (appels nominaux) / Results of votes (Roll-call votes)” ja lisa “Nimelise hääletuse tulemused” trükiversioonis.
Elektroonilist versiooni veebilehel Europarl ajakohastatakse korrapäraselt kuni kahe nädala jooksul pärast hääletuse toimumise kuupäeva.
Seejärel suletakse hääletuse paranduste nimekiri tõlkimiseks ja Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks.
Nils Lundgren teatas, et tema hääletusnupp ei töötanud raporti (Philippe Morillon - A6-0311/2006) hääletusel.
Brian Crowley teatas, et tema hääletuskaart ei töötanud raporti (Jan Mulder - A6-0319/2006) hääletusel.
Luis Manuel Capoulas Santos teatas, et tema hääletusnupp ei töötanud raporti (Lutz Goepel - A6-0315/2006) hääletusel.
Arlene McCarthy teatas, et tema hääletusnupp ei töötanud raporti (José Manuel García-Margallo y Marfil - A6-0381/2006 - muudatusettepanek 10) hääletusel.
Piia-Noora Kauppi teatas, et tal puudus hääletuskaart ja et ta ei hääletanud üheksa esimese hääletuse ajal, kuid et ta kavatses hääletada järgmiselt:
|
— |
Raport: Philippe Morillon
|
|
— |
Raport: Philippe Morillon
|
|
— |
Raport: Jan Mulder
|
|
— |
Raport: María Sornosa Martínez
|
|
— |
Raport: Lutz Goepel - A6-0315/2006:
|
|
— |
Raport: Erna Hennicot-Schoepges - A6-0382/2006:
|
(Istung katkestati kell 13.10 ja jätkus kell 15.10.)
ISTUNGI JUHATAJA: Josep BORRELL FONTELLES
president
14. Eelmise istungi protokolli kinnitamine
Kinnitati eelmise istungi protokoll.
15. Komisjoni õigusloome- ja tööprogramm 2007 (arutelu)
Komisjoni avaldus: Komisjoni õigusloome- ja tööprogramm 2007
José Manuel Barroso (komisjoni president) esines avaldusega.
Sissejuhatus - poliitilised üldsuunised
Sõna võtsid Françoise Grossetête fraktsiooni PPE-DE nimel, Martin Schulz fraktsiooni PSE nimel, Silvana Koch-Mehrin fraktsiooni ALDE nimel, Pierre Jonckheer fraktsiooni Verts/ALE nimel, Gabriele Zimmer fraktsiooni GUE/NGL nimel, Brian Crowley fraktsiooni UEN nimel, Jens-Peter Bonde fraktsiooni IND/DEM nimel, Frank Vanhecke (fraktsioonilise kuuluvuseta) ja José Manuel Barroso.
Majanduskasv - tööhõive - konkurentsivõime
Sõna võtsid Ria Oomen-Ruijten fraktsiooni PPE-DE nimel, Hannes Swoboda fraktsiooni PSE nimel, Lena Ek fraktsiooni ALDE nimel, Jean Lambert fraktsiooni Verts/ALE nimel, Ilda Figueiredo fraktsiooni GUE/NGL nimel, Konrad Szymański fraktsiooni UEN nimel, Nils Lundgren fraktsiooni IND/DEM nimel, Roger Helmer (fraktsioonilise kuuluvuseta) ja Paul Rübig.
ISTUNGI JUHATAJA: Dagmar ROTH-BEHRENDT
asepresident
Sõna võtsid Stephen Hughes, Elizabeth Lynne, Adamos Adamou, Alessandro Battilocchio, Amalia Sartori, Pervenche Berès, Salvador Garriga Polledo, Enrique Barón Crespo, José Javier Pomés Ruiz ja Evelyne Gebhardt.
Ühtekuuluvus - loodusressursside säilitamine
Sõna võtsid Konstantinos Hatzidakis fraktsiooni PPE-DE nimel, Riitta Myller fraktsiooni PSE nimel, Jean Marie Beaupuy fraktsiooni ALDE nimel, Elisabeth Schroedter fraktsiooni Verts/ALE nimel, John Bowis, Catherine Guy-Quint, Reino Paasilinna ja Carmen Fraga Estévez.
Siseasjad
Sõna võtsid Martine Roure fraktsiooni PSE nimel, Sophia in 't Veld fraktsiooni ALDE nimel, Kathalijne Maria Buitenweg fraktsiooni Verts/ALE nimel, Giusto Catania fraktsiooni GUE/NGL nimel, Michael Henry Nattrass fraktsiooni IND/DEM nimel, Bert Doorn, Maria Berger, Alexander Alvaro, Kyriacos Triantaphyllides, Malcolm Harbour ja Jo Leinen.
ISTUNGI JUHATAJA: Miroslav OUZKÝ
asepresident
Sõna võttis Genowefa Grabowska.
Välisasjad
Sõna võtsid Maria Martens fraktsiooni PPE-DE nimel, Véronique De Keyser fraktsiooni PSE nimel, Andrew Duff fraktsiooni ALDE nimel, Angelika Beer fraktsiooni Verts/ALE nimel, Konrad Szymański fraktsiooni UEN nimel, Georgios Karatzaferis fraktsiooni IND/DEM nimel, Robert Sturdy ja Margrietus van den Berg.
Arutelu lõpetamine
Sõna võttis Margot Wallström (komisjoni asepresident).
Kodukorra artikli 103 lõike 2 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:
Esitamistähtaeg: 6.12.2006 kell 18.00.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: detsembri 2006 osaistungjärk.
(Istung katkestati enne infotundi kell 18.10 ja jätkus kell 18.30.)
ISTUNGI JUHATAJA: Sylvia-Yvonne KAUFMANN
asepresident
16. Infotund (küsimused komisjonile)
Parlament vaatas läbi komisjonile esitatavad küsimused (B6-0445/2006).
Asepresident teatas seoses infotunni teise osaga, et komisjoni palvel muudeti järgmiselt volinike sõnavõttude järjekorda ning et asjassepuutuvate küsimuste autoreid on sellest teavitatud:
László Kovács (küsimused 41 ja 42), Neelie Kroes (küsimused 43 kuni 47), Louis Michel (küsimused 32 kuni 40).
Esimene osa
Küsimus 30 (Manolis Mavrommatis): Euroopa ülikoolid.
Ján Figeľ (komisjoni liige) vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Manolis Mavrommatis ja Reinhard Rack.
Küsimus 31 (Chris Davies): mootorsõidukite süsinikdioksiidi heitmed.
Günter Verheugen (komisjoni asepresident) vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Chris Davies, Reinhard Rack ja Jörg Leichtfried.
Teine osa
Küsimus 41 (Bernd Posselt): õlle maksustamine.
Küsimus 42 (Justas Vincas Paleckis): alkoholi aktsiisimäärade tõstmise arvutamise meetod.
László Kovács (komisjoni liige) vastas küsimustele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Bernd Posselt, Danutė Budreikaitė, Justas Vincas Paleckis, Andreas Mölzer ja Richard Corbett.
Küsimus 43 (Georgios Papastamkos): detsentraliseeritud konkurentsiõiguse režiim.
Neelie Kroes (komisjoni liige) vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Georgios Papastamkos, Richard Corbett ja Katerina Batzeli.
Küsimus 44 (Ruth Hieronymi): filmide tootmise toetus maksusoodustuste näol Suurbritannias.
Neelie Kroes vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Ruth Hieronymi.
Küsimustele 45 kuni 47 vastatakse kirjalikult.
Küsimus 32 (Claude Moraes): HIV/AIDS-i ennetamine ja ravi Lõuna-Aafrikas.
Louis Michel (komisjoni liige) vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Claude Moraes ja Danutė Budreikaitė.
Küsimus 33 (Manuel Medina Ortega): sisseränne: repatrieeritud sisserändajate toetus.
Louis Michel vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Manuel Medina Ortega, Glyn Ford ja Jörg Leichtfried.
Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt stenogrammi lisa).
Komisjoni infotund lõppes.
(Istung katkestati kell 19.50 ja jätkus kell 21.00.)
ISTUNGI JUHATAJA: Manuel António dos SANTOS
asepresident
17. Infotund (küsimused nõukogule)
Parlament vaatas läbi nõukogule esitatavad küsimused (B6-0455/2006).
Küsimus 1 muutus kehtetuks autori puudumise tõttu.
Küsimus 2 (Manuel Medina Ortega): vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ning sisserändega seotud küsimuste hääletamine kvalifitseeritud häälteenamusega.
Paula Lehtomäki (nõukogu eesistuja) vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Manuel Medina Ortega, Richard Corbett ja Danutė Budreikaitė.
Sõna võttis Nils Lundgren.
Küsimus 3 (Marie Panayotopoulos-Cassiotou): kõikidele inimväärse töö loomise strateegia edendamine.
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Marie Panayotopoulos-Cassiotou ja Laima Liucija Andrikienė.
Küsimus 4 (Sajjad Karim): ELi ja India vaheline vabakaubanduskokkulepe.
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Sajjad Karim.
Küsimus 5 (Sarah Ludford): 15. septembri 2006. aasta välissuhete nõukogu.
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Sajjad Karim (autori asendaja) ja Sophia in 't Veld.
Küsimus 6 (Nils Lundgren): Armeenia genotsiid.
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Nils Lundgren, Danutė Budreikaitė ja Piia-Noora Kauppi.
Küsimus 7 (Piia-Noora Kauppi): homofoobia Poolas.
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Piia-Noora Kauppi.
Küsimus 8 muutus kehtetuks autori puudumise tõttu.
Küsimus 9 (Elena Valenciano Martínez-Orozco): ÜRO inimõiguste nõukogu.
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Manuel Medina Ortega (autori asendaja) ja Laima Liucija Andrikienė.
Küsimus 10 (Chris Davies): ELi ja Iisraeli vaheline assotsieerumisleping.
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Chris Davies.
Küsimus 11 muutus kehtetuks autori puudumise tõttu.
Küsimus 12 (Brian Crowley): ELi ja Balkani vahelised suhted.
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Brian Crowley ja Agnes Schierhuber.
Küsimus 13 (Liam Aylward): ELi energiatõhususe kavad.
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Brian Crowley (autori asendaja).
Küsimus 14 (Eoin Ryan): Euroopa Liidu abi Mosambiigis.
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Brian Crowley (autori asendaja).
Küsimus 15 on tagasi võetud.
Küsimus 16 (Robert Evans): Island.
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Robert Evans.
Küsimustele17-29, millele ajapuudusel ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt protokolli pikendatud versiooni lisa).
Nõukogu infotund lõppes.
(Istung katkestati kell 22.20 ja jätkus kell 22.25.)
18. Hasartmängud ja spordiga seotud kihlveod siseturul (arutelu)
Suuliselt vastatav küsimus (O-0118/2006), mille esitas(id) Arlene McCarthy IMCO komisjoni nimel komisjonile: Hasartmäng ja spordiga seotud kihlveod siseturul (B6-0443/2006).
Arlene McCarthy esitas suuliselt vastatava küsimuse.
Charlie McCreevy (komisjoni liige) vastas suuliselt vastatavale küsimusele.
ISTUNGI JUHATAJA: Gérard ONESTA
asepresident
Sõna võtsid Malcolm Harbour fraktsiooni PPE-DE nimel, kes avaldas kõigepealt kahetsust, et arutelu algas päevakorras märgitust varem (asepresident vastas talle, et arutelu algusaja ettepoole toomise võimalikkusest teatati aegsasti parlamendi veebilehel), Donata Gottardi fraktsiooni PSE nimel, Toine Manders fraktsiooni ALDE nimel, Kathy Sinnott fraktsiooni IND/DEM nimel, Marianne Thyssen, Manuel Medina Ortega, Andreas Schwab, Joel Hasse Ferreira, Jacques Toubon, Manolis Mavrommatis, Othmar Karas, Brian Crowley ja Charlie McCreevy.
Arutelu lõpetati.
19. Uus mitmekeelsuse raamstrateegia (arutelu)
Raport uue mitmekeelsuse raamstrateegia kohta [2006/2083(INI)] - kultuuri- ja hariduskomisjon.
Raportöör: Bernat Joan i Marí (A6-0372/2006).
Bernat Joan i Marí tutvustas raportit.
Sõna võttis Ján Figeľ (komisjoni liige).
Sõna võtsid Erna Hennicot-Schoepges fraktsiooni PPE-DE nimel, Maria Badia I Cutchet fraktsiooni PSE nimel, Jolanta Dičkutė fraktsiooni ALDE nimel, Raül Romeva i Rueda fraktsiooni Verts/ALE nimel, Bairbre de Brún fraktsiooni GUE/NGL nimel, Zdzisław Zbigniew Podkański fraktsiooni UEN nimel, Alejo Vidal-Quadras, Marianne Mikko, Daniel Strož, Roberts Zīle, Vasco Graça Moura, Seán Ó Neachtain ja Ján Figeľ.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 15.11.2006 protokolli punkt 4.1.
20. Euroopa Liidu üldiste soodustuste süsteem (arutelu)
Komisjoni avaldus: Euroopa Liidu üldiste soodustuste süsteem
Peter Mandelson (komisjoni liige) esines avaldusega.
Sõna võtsid Godelieve Quisthoudt-Rowohl fraktsiooni PPE-DE nimel, Antolín Sánchez Presedo fraktsiooni PSE nimel, Sajjad Karim fraktsiooni ALDE nimel, Caroline Lucas fraktsiooni Verts/ALE nimel, Jan Andersson, Kader Arif ja Peter Mandelson.
Kodukorra artikli 103 lõike 2 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:
|
— |
Helmuth Markov fraktsiooni GUE/NGL nimel Euroopa Liidu üldiste soodustuste süsteemi kohta (B6-0578/2006); |
|
— |
Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Ria Oomen-Ruijten ja Maria Martens fraktsiooni PPE-DE nimel Euroopa Liidu üldiste soodustuste süsteemi kohta (B6-0579/2006); |
|
— |
Cristiana Muscardini, Eugenijus Maldeikis, Roberta Angelilli ja Mieczysław Edmund Janowski fraktsiooni UEN nimel Euroopa Liidu üldiste soodustuste süsteemi kohta (B6-0580/2006); |
|
— |
Caroline Lucas ja Jean Lambert fraktsiooni Verts/ALE nimel Euroopa Liidu üldiste soodustuste süsteemi kohta (B6-0581/2006); |
|
— |
Antolín Sánchez Presedo, Jan Andersson, Erika Mann ja Stephen Hughes fraktsiooni PSE nimel Euroopa Liidu üldiste soodustuste süsteemi kohta (B6-0582/2006); |
|
— |
Jean-Louis Bourlanges, Bernard Lehideux ja Johan Van Hecke fraktsiooni ALDE nimel Euroopa Liidu üldiste soodustuste süsteemi kohta (B6-0583/2006). |
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 15.11.2006 protokolli punkt 4.2.
21. Järgmise istungi päevakord
Kinnitati järgmise päeva istungi päevakord (dokument “Päevakord” PE 379.744/OJME).
22. Istungi lõpp
Istung lõppes kell 24.00.
Julian Priestley
peasekretär
Pierre Moscovici
asepresident
KOHALOLIJATE NIMEKIRI
Allakirjutanud:
Adamou, Agnoletto, Aita, Albertini, Allister, Alvaro, Andersson, Andrejevs, Andria, Andrikienė, Angelilli, Antoniozzi, Arif, Arnaoutakis, Ashworth, Assis, Atkins, Attard-Montalto, Attwooll, Aubert, Audy, Auken, Ayala Sender, Aylward, Ayuso, Bachelot-Narquin, Baco, Badia i Cutchet, Barón Crespo, Barsi-Pataky, Batten, Battilocchio, Batzeli, Bauer, Beaupuy, Beazley, Becsey, Beer, Beglitis, Belder, Belet, Belohorská, Bennahmias, Berend, Berès, van den Berg, Berger, Berlato, Berlinguer, Berman, Bielan, Birutis, Bobošíková, Böge, Bösch, Bonde, Bono, Booth, Borghezio, Borrell Fontelles, Bossi, Bourlanges, Bourzai, Bowis, Bowles, Bozkurt, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Breyer, Březina, Brie, Brok, Brunetta, Budreikaitė, van Buitenen, Buitenweg, Bullmann, Bushill-Matthews, Busk, Busquin, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Calabuig Rull, Callanan, Camre, Capoulas Santos, Cappato, Carlotti, Carlshamre, Carnero González, Carollo, Casa, Casini, Caspary, Castex, Castiglione, del Castillo Vera, Catania, Cavada, Cederschiöld, Cercas, Chichester, Chiesa, Chmielewski, Christensen, Chruszcz, Claeys, Clark, Cocilovo, Coelho, Cohn-Bendit, Corbett, Corbey, Cornillet, Correia, Costa, Cottigny, Coûteaux, Coveney, Cramer, Crowley, Marek Aleksander Czarnecki, Ryszard Czarnecki, Daul, Davies, De Blasio, de Brún, Degutis, Dehaene, De Keyser, Demetriou, Deprez, De Rossa, De Sarnez, Descamps, Désir, Deß, Deva, De Veyrac, De Vits, Díaz de Mera García Consuegra, Dičkutė, Didžiokas, Díez González, Dillen, Dimitrakopoulos, Dobolyi, Dombrovskis, Doorn, Douay, Dover, Doyle, Drčar Murko, Duchoň, Duff, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Ek, El Khadraoui, Elles, Esteves, Estrela, Ettl, Eurlings, Jonathan Evans, Robert Evans, Fajmon, Falbr, Farage, Fatuzzo, Fava, Fazakas, Ferber, Fernandes, Fernández Martín, Anne Ferreira, Elisa Ferreira, Figueiredo, Flasarová, Flautre, Florenz, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Fontaine, Ford, Fourtou, Fraga Estévez, Frassoni, Freitas, Friedrich, Fruteau, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, García Pérez, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gebhardt, Gentvilas, Geremek, Geringer de Oedenberg, Gewalt, Gibault, Gierek, Giertych, Gill, Gklavakis, Glante, Glattfelder, Goepel, Golik, Gollnisch, Gomes, Gomolka, Gottardi, Goudin, Grabowska, Grabowski, Graça Moura, Graefe zu Baringdorf, Gräßle, de Grandes Pascual, Grech, Griesbeck, Gröner, de Groen-Kouwenhoven, Groote, Grosch, Grossetête, Gruber, Guardans Cambó, Guellec, Guerreiro, Guidoni, Gurmai, Gutiérrez-Cortines, Guy-Quint, Gyürk, Hänsch, Hall, Hammerstein, Hamon, Handzlik, Hannan, Harangozó, Harbour, Harkin, Harms, Hasse Ferreira, Hassi, Hatzidakis, Haug, Hazan, Heaton-Harris, Hedh, Hedkvist Petersen, Helmer, Henin, Hennicot-Schoepges, Hennis-Plasschaert, Herczog, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Holm, Honeyball, Hoppenstedt, Horáček, Howitt, Hudacký, Hudghton, Hughes, Hutchinson, in 't Veld, Isler Béguin, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jäätteenmäki, Jałowiecki, Janowski, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jensen, Joan i Marí, Jöns, Jørgensen, Jonckheer, Jordan Cizelj, Juknevičienė, Kacin, Kaczmarek, Kallenbach, Kamall, Kamiński, Karas, Karatzaferis, Karim, Kasoulides, Kaufmann, Kauppi, Tunne Kelam, Kindermann, Kinnock, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Klinz, Koch, Koch-Mehrin, Kohlíček, Konrad, Kósáné Kovács, Koterec, Kozlík, Krahmer, Krarup, Krasts, Kratsa-Tsagaropoulou, Krehl, Krupa, Kuc, Kudrycka, Kuhne, Kułakowski, Kušķis, Kusstatscher, Kuźmiuk, Lagendijk, Laignel, Lamassoure, Lambert, Lambrinidis, Landsbergis, Lang, Langen, Langendries, Laperrouze, La Russa, Lauk, Lavarra, Lax, Lechner, Le Foll, Lehideux, Lehne, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Jean-Marie Le Pen, Marine Le Pen, Le Rachinel, Lévai, Lewandowski, Liberadzki, Libicki, Lichtenberger, Lienemann, Liese, Liotard, Lipietz, Locatelli, Lombardo, López-Istúriz White, Losco, Louis, Lucas, Lulling, Lundgren, Lynne, Maat, McAvan, McCarthy, McGuinness, McMillan-Scott, Madeira, Maldeikis, Manders, Maňka, Erika Mann, Thomas Mann, Mantovani, Markov, Marques, Martens, David Martin, Hans-Peter Martin, Martinez, Martínez Martínez, Masiel, Maštálka, Mastenbroek, Mathieu, Mato Adrover, Matsakis, Matsis, Matsouka, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Medina Ortega, Méndez de Vigo, Menéndez del Valle, Meyer Pleite, Miguélez Ramos, Mikko, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Mölzer, Mohácsi, Montoro Romero, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Morgantini, Moscovici, Mote, Mulder, Musacchio, Muscat, Musotto, Mussolini, Musumeci, Myller, Napoletano, Nassauer, Nattrass, Navarro, Newton Dunn, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Nicholson, Nicholson of Winterbourne, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Öger, Özdemir, Olajos, Olbrycht, Ó Neachtain, Onesta, Onyszkiewicz, Oomen-Ruijten, Ortuondo Larrea, Őry, Ouzký, Oviir, Paasilinna, Pack, Pafilis, Paleckis, Panayotopoulos-Cassiotou, Pannella, Panzeri, Papadimoulis, Papastamkos, Parish, Patriciello, Patrie, Peillon, Pęk, Pflüger, Piecyk, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pinior, Piotrowski, Pirilli, Pirker, Piskorski, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Pleštinská, Podestà, Podkański, Pöttering, Poignant, Polfer, Poli Bortone, Pomés Ruiz, Portas, Posdorf, Posselt, Prets, Prodi, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Ransdorf, Rapkay, Rasmussen, Remek, Resetarits, Reul, Reynaud, Ribeiro e Castro, Riera Madurell, Ries, Riis-Jørgensen, Rivera, Rizzo, Rogalski, Roithová, Romagnoli, Romeva i Rueda, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Rudi Ubeda, Rübig, Rutowicz, Ryan, Sacconi, Saïfi, Sakalas, Saks, Salinas García, Samaras, Sánchez Presedo, dos Santos, Sartori, Saryusz-Wolski, Savi, Sbarbati, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schenardi, Schierhuber, Schlyter, Olle Schmidt, Frithjof Schmidt, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schroedter, Schulz, Schuth, Schwab, Seeber, Seeberg, Segelström, Seppänen, Siekierski, Sifunakis, Silva Peneda, Simpson, Sinnott, Škottová, Smith, Sommer, Sonik, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Spautz, Speroni, Staes, Staniszewska, Starkevičiūtė, Stauner, Sterckx, Stevenson, Stihler, Stockmann, Strejček, Strož, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Susta, Svensson, Swoboda, Szájer, Szejna, Szent-Iványi, Szymański, Tabajdi, Tajani, Takkula, Tannock, Tarabella, Tarand, Tatarella, Thomsen, Thyssen, Titford, Titley, Toia, Tomczak, Toubon, Toussas, Trakatellis, Trautmann, Triantaphyllides, Trüpel, Turmes, Tzampazi, Uca, Ulmer, Väyrynen, Vaidere, Vakalis, Valenciano Martínez-Orozco, Vanhecke, Van Lancker, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vaugrenard, Veneto, Ventre, Veraldi, Vergnaud, Vernola, Vidal-Quadras, Virrankoski, Vlasák, Vlasto, Voggenhuber, Wagenknecht, Wallis, Walter, Watson, Henri Weber, Manfred Weber, Weiler, Weisgerber, Westlund, Wieland, Wiersma, Willmott, Wise, von Wogau, Wohlin, Bernard Piotr Wojciechowski, Janusz Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wurtz, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zani, Zapałowski, Zappalà, Zatloukal, Ždanoka, Železný, Zieleniec, Zīle, Zimmer, Zingaretti, Zvěřina, Zwiefka
Vaatlejad:
Abadjiev, Ali, Anastase, Athanasiu, Bărbuleţiu, Bliznashki, Buruiană-Aprodu, Cappone, Cioroianu, Corlăţean, Coşea, Corina Creţu, Gabriela Creţu, Martin Dimitrov, Dîncu, Duca, Dumitrescu, Ganţ, Hogea, Husmenova, Iacob-Ridzi, Ivanova, Kazak, Kelemen, Kirilov, Kónya-Hamar, Mihăescu, Mihalache, Morţun, Paparizov, Parvanova, Paşcu, Petre, Podgorean, Popa, Popeangă, Sârbu, Severin, Silaghi, Sofianski, Stoyanov, Szabó, Ţicău, Ţîrle, Vigenin
I LISA
HÄÄLETUSTE TULEMUSED
Lühendite ja sümbolite selgitus
|
+ |
vastu võetud |
|
- |
tagasi lükatud |
|
↓ |
kehtetuks muutunud |
|
tagasi |
tagasi võetud |
|
NH (..., ..., ...) |
nimeline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
|
EH (..., ..., ...) |
elektrooniline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
|
osa |
hääletus osade kaupa |
|
eraldi |
hääletus eraldi |
|
me |
muudatusettepanek |
|
KME |
kompromissmuudatusettepanek |
|
VO |
vastav osa |
|
ÜME |
ülimuslik muudatusettepanek |
|
= |
identsed muudatusettepanekud |
|
§ |
lõige |
|
art |
artikkel |
|
põhj |
põhjendus |
|
RE |
resolutsiooni ettepanek |
|
RÜE |
resolutsiooni ühisettepanek |
|
SH |
salajane hääletus |
1. Ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavad otsetoetuskavad ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavad maaelu arengu toetused *
Raport: Joseph DAUL (A6-0377/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
2. EÜ ja Kanada vahelise kõrghariduse, koolituse ning noorsoovaldkonna koostööraamistiku leping *
Raport: Marie-Hélène DESCAMPS (A6-0338/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
3. EÜ ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg- ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise leping *
Raport: Marie-Hélène DESCAMPS (A6-0339/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
4. Sotsiaalkindlustusskeemid ühenduse piires liikuvatele töötajatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nende pereliikmetele ***I
Raport: Maria MATSOUKA (A6-0346/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
5. Vesiviljelus: võõrliigid ja piirkonnast puuduvad liigid *
Raport: Philippe MORILLON (A6-0331/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
NH |
+ |
429, 19, 13 |
Taotlused nimeliseks hääletuseks
PPE-DE: lõpphääletus
IND/DEM: lõpphääletus
6. Kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühine korraldus *
Raport: Philippe MORILLON (A6-0311/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
NH |
+ |
450, 18, 12 |
Taotlused nimeliseks hääletuseks
IND/DEM: lõpphääletus
7. Keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ning neis asjus kohtu poole pöördumine *
Raport: Eija-Riitta KORHOLA (A6-0336/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
8. Ühendusevälistest riikidest saabuvate reisijate imporditavate kaupade käibemaksust ja aktsiisist vabastamine *
Raport: Charles TANNOCK (A6-0361/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
9. Ühenduse kolmas panus Tšernobõli Fondi *
Raport: Janusz LEWANDOWSKI (A6-0374/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
10. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastane konventsioon *
Raport: Giusto CATANIA (A6-0380/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
11. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetus maaelu arengule *
Raport: Jan MULDER (A6-0319/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
NH |
+ |
565, 12, 25 |
Taotlused nimeliseks hääletuseks
IND/DEM: lõpphääletus
12. Parlamendiliikme Gabriele Albertini puutumatuse kaitsmise taotlus
Raport: Diana Wallis (A6-0378/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
13. Parlamendiliikme Gabriele Albertini puutumatuse kaitsmise taotlus
Raport: Diana Wallis (A6-0383/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
14. Parlamendiliikme Gérard Onesta puutumatuse kaitsmise taotlus
Raport: Klaus-Heiner LEHNE (A6-0386/2006)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
15. Ühenduse merekeskkonnapoliitika ***I
Raport: Marie-Noëlle LIENEMANN (A6-0373/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
vastutava komisjoni muudatusettepanekud - hääletus plokkide kaupa |
1-2 4-7 9-23 25-26 28-30 32-35 37-38 41 43-55 57-61 63-64 67 69-71 73-79 |
komisjon |
|
+ |
|
|
vastutava komisjoni muudatusettepanekud - eraldi hääletus |
3 |
komisjon |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
8 |
komisjon |
osa |
|
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
31 |
komisjon |
osa |
|
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2/EH |
+ |
326, 274, 18 |
|||
|
36 |
komisjon |
osa |
|
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2/EH |
+ |
352, 261, 8 |
|||
|
40 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
42 |
komisjon |
osa |
|
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
56 |
komisjon |
osa |
|
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
3 |
+ |
|
|||
|
62 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
65 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
66 |
komisjon |
osa |
|
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
68 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
72 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
art 1 |
85 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
24 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
|
pärast art 2 |
27 |
komisjon |
EH |
+ |
333, 286, 7 |
|
86 |
PPE-DE |
|
↓ |
|
|
|
pärast art 4 |
39 |
komisjon |
|
+ |
|
|
87 |
PPE-DE |
|
↓ |
|
|
|
art 12, § 3 |
88 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
enne lisa |
80 |
komisjon |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
- |
|
|||
|
89 |
PPE-DE |
|
↓ |
|
|
|
91 |
ALDE |
|
+ |
|
|
|
92 |
ALDE |
EH |
+ |
343, 245, 15 |
|
|
81 |
Verts/ALE, GUE/NGL |
|
+ |
|
|
|
82 |
Verts/ALE, GUE/NGL |
|
+ |
|
|
|
83 |
PSE, PPE-DE |
|
↓ |
|
|
|
II lisa |
90 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
pärast põhj 10 |
84 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
||
Taotlused eraldi hääletuseks
PPE-DE: me-d 40, 62, 65, 68 ja 72
Taotlused osade kaupa hääletuseks
PPE-DE
me 31
1. osa:“Asjaomased liikmesriigid ... käesoleva direktiivi sätetele.”
2. osa:“Liikmesriigid määratlevad ... nimetatud kuupäevaks.”
me 36
1. osa:“Kui liikmesriigid, kes ... nimetamise kaudu.”
2. osa:“Lõike 1 punktidega a ... kaitsemeetmeid.”
me 42
1. osa:“Merestrateegia loomisel ... merepiirkonnas;”
2. osa:“ja (c) kolmandate riikidega... kaudu.”
me 66
1. osa: kogu tekst, v.a punkt c
2. osa:“ja (c) kolmandate riikidega... kaudu.”
PPE-DE, Verts/ALE
me 56
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad “eelkõige direktiivide 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ” ning “eriti merekeskkonnas”
2. osa:“eelkõige direktiivide 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ”
3. osa:“eriti merekeskkonnas”
Verts/ALE
me 3
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad “ja mere ökoloogiliselt töövõimelt” ning “näiteks seoses jäätmete naturaliseerimisega”
2. osa: need sõnad
me 8
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad “ja mis on seotud ühise kalanduspoliitika põhimõtetega”
2. osa: need sõnad
PSE
me 80
1. osa: kogu tekst, v.a punktid q ja r
2. osa: punktid q ja r
16. Elavhõbedat sisaldavad mõõteseadmed ***I
Raport: María SORNOSA MARTÍNEZ (A6-0287/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
art 2 |
11 |
IND/DEM |
|
- |
|
|
17 |
PSE, ALDE, Verts/ALE, GUE/NGL |
|
+ |
|
|
|
I lisa punkti 19 a parema tulba esimene lõik |
10 |
IND/DEM |
|
- |
|
|
pärast I lisa punkti 19 a parema tulba esimest lõiku |
19 |
PPE-DE, IND/DEM |
NH |
+ |
327, 274, 17 |
|
14 |
PSE, ALDE, Verts/ALE, GUE/NGL |
|
↓ |
|
|
|
18vo |
PSE, ALDE, Verts/ALE, GUE/NGL |
NH |
+ |
576, 31, 25 |
|
|
2 7 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
|
6 |
komisjon |
|
+ |
|
|
|
5 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
|
8 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
põhjendused - plokk nr 1 |
12 13 15 16 |
PSE, ALDE, Verts/ALE, GUE/NGL |
|
+ |
|
|
põhjendused - plokk nr 2 |
1 3 4 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
põhj 4 |
9 |
IND/DEM |
EH |
+ |
312, 307, 11 |
|
hääletus: muudetud ettepanek |
NH |
+ |
582, 17, 21 |
||
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
NH |
+ |
599, 13, 25 |
||
Taotlused nimeliseks hääletuseks
PPE-DE: me 19
PSE: me-d 18 ja 19, õigusloomega seotud ettepanek, õigusloomega seotud resolutsioon
IND/DEM: me 19
Taotlused eraldi hääletuseks
Verts/ALE: me 8
17. ÜPP raames tehtavate otsemaksete vabatahtlik muutmine *
Raport: Lutz GOEPEL (A6-0315/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
hääletus: õigusloomega seotud ettepanek |
NH |
- |
64, 559, 16 |
||
Vastavalt kodukorra artikli 52 lõikele 3 saadetakse küsimus tagasi vastutavale komisjonile.
Taotlused nimeliseks hääletuseks
PPE-DE: õigusloomega seotud ettepanek
18. Euroopa lennuliikluse juhtimissüsteemi ühisettevõte (SESAR) *
Raport: Erna HENNICOT-SCHOEPGES (A6-0382/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
vastutava komisjoni muudatusettepanekud - hääletus plokkide kaupa |
1-5 8-24 26-29 32 34-40 42-44 46-55 57-59 |
komisjon |
|
+ |
|
|
vastutava komisjoni muudatusettepanekud - eraldi hääletus |
6 |
komisjon |
eraldi |
- |
|
|
7 |
komisjon |
eraldi |
- |
|
|
|
25 |
komisjon |
eraldi/EH |
+ |
323, 291, 9 |
|
|
41 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
56 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
art 4, § 1, punktid a+b |
30 |
komisjon |
|
- |
|
|
31 |
komisjon |
eraldi |
- |
|
|
|
art 4, § 1, a |
63vo |
PSE |
|
+ |
|
|
art 4, § 1, b |
61= 63vo= |
PPE-DE, PSE |
|
+ |
|
|
lisa, art 4, § 2 |
45 |
komisjon |
|
- |
|
|
60 |
PPE-DE |
NH |
- |
295, 335, 12 |
|
|
62 |
PSE |
|
- |
|
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
||
Muudatusettepanek 33 ei puuduta kõiki keeleversioone ja seetõttu seda ei hääletatud (kodukorra artikli 151 lõike 1 punkt d).
Taotlused nimeliseks hääletuseks
PPE-DE: me 60
Taotlused eraldi hääletuseks
PPE-DE: me-d 6, 7 ja 31
PSE: me-d 6, 25 ja 56
GUE/NGL: me 41
19. 2006. aasta aruanne euroala kohta
Raport: José Manuel GARCÍA-MARGALLO Y MARFIL (A6-0381/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
§ 2 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
- |
|
|||
|
§ 9 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
§ 13 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
§ 16 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
3 |
+ |
|
|||
|
§ 19 |
11 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
§ 20 |
§ |
originaalteksti ümberasetamine |
|
+ |
viidud § 28 taha |
|
§ 21 |
1 |
PSE |
|
- |
|
|
pärast § 23 |
2 |
PSE |
|
+ |
|
|
§ 26 |
10 |
Verts/ALE |
NH |
- |
231, 311, 56 |
|
pärast § 26 |
13 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
§ 28 |
3 |
PSE |
|
+ |
|
|
5 |
PPE-DE |
|
↓ |
|
|
|
pärast põhj C |
4 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
pärast põhj E |
6 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
7 |
Verts/ALE |
|
- |
|
|
|
8 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
|
9 |
Verts/ALE |
|
- |
|
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
NH |
+ |
444, 71, 85 |
||
Muudatusettepanek 12 võeti tagasi.
Taotlused nimeliseks hääletuseks
Verts/ALE: me 10
IND/DEM: lõpphääletus
Taotlused osade kaupa hääletuseks
ALDE
§ 2
1. osa: kogu tekst, v.a sõna “lühikesed”
2. osa: see sõna
Verts/ALE
§ 9
1. osa:“mõistab, et euroala ... tõttu”
2. osa:“ja et toote- ... kohanemiseks;”
§ 13
1. osa:“on seisukohal ... seetõttu” v.a sõna “nõuab”
2. osa:“nõuab ...liikumise põhimõtetele”, v.a sõna “seetõttu”
Verts/ALE, GUE/NGL
§ 16
1. osa:“on seisukohal ... paindlikumaks”
2. osa:“ning et alalist ... tuleks kaotada;”
3. osa:“möönab, et pikemas ... poliitika kehtestamist;”
Mitmesugust
Fraktsioon PSE tegi ettepaneku viia lõige 20 lõike 28 taha.
20. Merekeskkonna temaatiline strateegia
Raport: Aldis KUŠĶIS (A6-0364/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
NH |
+ |
573, 8, 13 |
||
Taotlused nimeliseks hääletuseks
PPE-DE: lõpphääletus
21. Hüpoteeklaen
Raport: John PURVIS (A6-0370/2006)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
§ 10 |
1 |
PPE-DE |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
pärast § 14 |
2 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
§ 16 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 21 |
3 |
PPE-DE |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2/EH |
+ |
271, 260, 23 |
|||
|
§ 22 |
4 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
§ 27 |
5 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
§ 28 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
↓ |
|
|
§ 34 |
6 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
§ 35 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
↓ |
|
|
§ 45 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
Taotlused eraldi hääletuseks
PPE-DE: §-d 28 ja 35
ALDE: § 45
PSE: § 16
Taotlused osade kaupa hääletuseks
PSE
me 1
1. osa:“arvab, et tegevusjuhend ... tegevusjuhendi muutmist” ja “kohustuslikuks”
2. osa:“(välja jäetud)” ja “kui ei hakka ilmnema varajane täitmine”
me 3
1. osa:“tunnistab laenuvahendajate ... loomise üle”
2. osa:“(välja jäetud)”
II LISA
NIMELISE HÄÄLETUSE TULEMUSED
1. Raport: Morillon A6-0331/2006
resolutsioon
Poolt: 429
ALDE: Alvaro, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Cocilovo, Cornillet, Davies, Degutis, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Griesbeck, Hall, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Karim, Koch-Mehrin, Krahmer, Laperrouze, Lax, Lehideux, Lynne, Maaten, Matsakis, Mohácsi, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Piskorski, Prodi, Ries, Savi, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Susta, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Catania, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Strož, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Belder, Bonde, Goudin, Karatzaferis, Louis, Sinnott
NI: Battilocchio, Chruszcz, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Martinez, Masiel, Mölzer, Rivera, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Bauer, Becsey, Berend, Böge, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Fatuzzo, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Hannan, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langendries, Lehne, Lewandowski, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olbrycht, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pīks, Pinheiro, Pleštinská, Pomés Ruiz, Posdorf, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Reul, Ribeiro e Castro, Rudi Ubeda, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Seeber, Seeberg, Siekierski, Sommer, Spautz, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Tajani, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Veneto, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weisgerber, Wieland, Wohlin, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, van den Berg, Bösch, Bono, Bullmann, Carlotti, Carnero González, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Correia, Cottigny, De Keyser, De Vits, Díez González, Douay, El Khadraoui, Ettl, Evans Robert, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Krehl, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Napoletano, Paasilinna, Patrie, Peillon, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, dos Santos, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Van Lancker, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Aylward, Camre, Didžiokas, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Ryan, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Horáček, Joan i Marí, Jonckheer, Kusstatscher, Lambert, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt Frithjof, Schroedter, Staes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 19
GUE/NGL: Holm, Krarup, Liotard, Pafilis, Seppänen, Svensson, Toussas
IND/DEM: Grabowski, Krupa, Piotrowski, Rogalski, Zapałowski, Železný
PPE-DE: Cabrnoch, Fajmon, Patriciello, Škottová, Strejček, Zvěřina
Erapooletuid: 13
GUE/NGL: de Brún
IND/DEM: Batten, Booth, Clark, Farage, Nattrass, Titford, Wise
NI: Allister, Bobošíková, Mote
PPE-DE: Lauk
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Poolt: Edite Estrela, Piia-Noora Kauppi, Paul Rübig, Marie-Hélène Descamps, Hubert Pirker, Nils Lundgren
2. Raport: Morillon A6-0311/2006
resolutsioon
Poolt: 450
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Cocilovo, Cornillet, Davies, Degutis, Deprez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Griesbeck, Hall, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Juknevičienė, Koch-Mehrin, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Lynne, Maaten, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Piskorski, Prodi, Ries, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Catania, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Markov, Maštálka, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Remek, Strož, Toussas, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Belder, Goudin, Louis, Sinnott
NI: Battilocchio, Chruszcz, Czarnecki Marek Aleksander, Giertych, Helmer, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Martin Hans-Peter, Martinez, Masiel, Mölzer, Rivera, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Fatuzzo, Fernández Martín, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Landsbergis, Langendries, Lehne, Lewandowski, Lulling, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Patriciello, Pīks, Pinheiro, Pleštinská, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Reul, Ribeiro e Castro, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Seeber, Seeberg, Siekierski, Sommer, Spautz, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Tajani, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Veneto, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wohlin, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Berès, van den Berg, Berman, Bösch, Bono, Bullmann, Calabuig Rull, Carlotti, Carnero González, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Vits, Díez González, Douay, El Khadraoui, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ford, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Grech, Groote, Gurmai, Hänsch, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Kindermann, Kinnock, Krehl, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Martin David, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Muscat, Napoletano, Paasilinna, Patrie, Peillon, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Stihler, Stockmann, Swoboda, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Van Lancker, Vergnaud, Walter, Weber Henri, Weiler, Willmott, Yañez-Barnuevo García
UEN: Aylward, Camre, Didžiokas, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Poli Bortone, Ryan, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Horáček, Hudghton, Joan i Marí, Jonckheer, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt Frithjof, Schroedter, Smith, Ždanoka
Vastu: 18
GUE/NGL: Holm, Krarup, Liotard, Seppänen, Svensson
IND/DEM: Batten, Bonde, Booth, Clark, Grabowski, Krupa, Nattrass, Piotrowski, Rogalski, Titford, Wise, Zapałowski, Železný
Erapooletuid: 12
GUE/NGL: de Brún
NI: Allister, Bobošíková, Claeys, Mote
PPE-DE: Cabrnoch, Fajmon, Ouzký, Škottová, Strejček, Zvěřina
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Poolt: Edite Estrela, Piia-Noora Kauppi, Paul Rübig, Hubert Pirker
Vastu: Hélène Goudin, Nils Lundgren
3. Raport: Mulder A6-0319/2006
resolutsioon
Poolt: 565
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Carlshamre, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Juknevičienė, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Lynne, Maaten, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Piskorski, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Veraldi, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Catania, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Markov, Maštálka, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Strož, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Louis, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Borghezio, Chruszcz, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Martinez, Masiel, Mölzer, Rivera, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Belet, Berend, Böge, Bowis, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Patriciello, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pleštinská, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Strejček, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wohlin, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bozkurt, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Carlotti, Carnero González, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Krehl, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McCarthy, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Paleckis, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, dos Santos, Scheele, Segelström, Sifunakis, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Aylward, Berlato, Bielan, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Poli Bortone, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Breyer, Cramer, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schmidt Frithjof, Schroedter, Smith, Staes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 12
IND/DEM: Batten, Booth, Clark, Farage, Goudin, Lundgren, Nattrass, Titford, Wise
PPE-DE: Deva
UEN: La Russa
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 25
GUE/NGL: de Brún
IND/DEM: Bonde
NI: Baco, Helmer, Mote
PPE-DE: Ashworth, Beazley, Bradbourn, Bushill-Matthews, Chichester, Dover, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Jackson, Kamall, Kirkhope, Parish, Purvis, Stevenson, Sturdy, Tannock, Van Orden
UEN: Camre
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Poolt: Piia-Noora Kauppi, Brian Crowley
4. Raport: Sornosa Martínez A6-0287/2006
muudatusettepanek 19
Poolt: 327
ALDE: Alvaro, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Cappato, Cavada, Cocilovo, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Hennis-Plasschaert, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Laperrouze, Lax, Lehideux, Lynne, Maaten, Manders, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Nicholson of Winterbourne, Piskorski, Sbarbati, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Watson
IND/DEM: Batten, Belder, Booth, Clark, Farage, Krupa, Louis, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Sinnott, Titford, Wise, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Borghezio, Chruszcz, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Giertych, Helmer, Masiel, Mote, Rivera, Rutowicz, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Kasoulides, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Pieper, Pleštinská, Podestà, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wohlin, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Kindermann, Prets, Reynaud, Van Lancker
UEN: Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Krasts, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Poli Bortone, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Vastu: 274
ALDE: Birutis, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Costa, Drčar Murko, Duff, Geremek, Guardans Cambó, Hall, in 't Veld, Kułakowski, Matsakis, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Schmidt Olle, Susta, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Veraldi, Virrankoski
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Markov, Maštálka, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Goudin, Lundgren
NI: Baco, Battilocchio
PPE-DE: Hennicot-Schoepges, Karas, Pirker, Rack, Rübig, Seeber, Spautz
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Carlotti, Carnero González, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kinnock, Kósáné Kovács, Krehl, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Rapkay, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, dos Santos, Schaldemose, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Simpson, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Vaugrenard, Vergnaud, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt Frithjof, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 17
IND/DEM: Rogalski, Zapałowski
NI: Belohorská, Gollnisch, Kozlík, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Martinez, Mölzer, Romagnoli, Schenardi
PSE: Attard-Montalto, Grech, Muscat, Rouček
UEN: Kamiński
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Poolt: Piia-Noora Kauppi
Vastu: Hans-Peter Martin
5. Raport: Sornosa Martínez A6-0287/2006
muudatusettepanek 18
Poolt: 576
ALDE: Andrejevs, Busk, Carlshamre, Cavada, Cocilovo, Cornillet, Costa, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, in 't Veld, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lehideux, Matsakis, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Staniszewska, Starkevičiūtė, Susta, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Markov, Maštálka, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Booth, Clark, Farage, Goudin, Lundgren, Nattrass, Titford, Wise
NI: Allister, Battilocchio, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Helmer, Martin Hans-Peter, Masiel, Rivera, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wohlin, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Krehl, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, dos Santos, Schaldemose, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Simpson, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Poli Bortone, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt Frithjof, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 31
ALDE: Alvaro, Andria, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Cappato, Davies, Degutis, Deprez, Hennis-Plasschaert, Koch-Mehrin, Lax, Maaten, Manders, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Sterckx, Watson
IND/DEM: Bonde, Grabowski, Krupa, Piotrowski, Rogalski, Železný
NI: Bobošíková, Chruszcz, Giertych, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Belet
Erapooletuid: 25
ALDE: Birutis, Ek
IND/DEM: Belder, Karatzaferis, Louis, Sinnott
NI: Borghezio, Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Martinez, Mölzer, Mote, Romagnoli, Schenardi, Speroni, Vanhecke
PPE-DE: Roithová
PSE: Attard-Montalto, Gierek, Grech, Muscat
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Poolt: Piia-Noora Kauppi
6. Raport: Sornosa Martínez A6-0287/2006
parandatud ettepanek
Poolt: 582
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Busk, Cavada, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Hennis-Plasschaert, Juknevičienė, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Veraldi, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Bonde, Goudin, Karatzaferis, Lundgren, Sinnott
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Dillen, Martin Hans-Peter, Martinez, Rivera, Romagnoli, Speroni, Vanhecke
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lehne, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schmitt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wohlin, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Carlotti, Carnero González, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Krehl, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Paleckis, Panzeri, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, dos Santos, Schaldemose, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Simpson, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Aylward, Berlato, Camre, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Poli Bortone, Ryan, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt Frithjof, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 17
GUE/NGL: Seppänen
IND/DEM: Batten, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Louis, Nattrass, Rogalski, Titford, Wise, Železný
NI: Chruszcz, Giertych, Mote, Wojciechowski Bernard Piotr
PSE: Occhetto
Erapooletuid: 21
ALDE: Cappato, Newton Dunn
GUE/NGL: Krarup
IND/DEM: Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Zapałowski
NI: Baco, Borghezio, Claeys, Gollnisch, Helmer, Kozlík, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Mölzer, Schenardi
PPE-DE: Roithová
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Poolt: Piia-Noora Kauppi, Georgios Toussas
7. Raport: Sornosa Martínez A6-0287/2006
resolutsioon
Poolt: 599
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Hennis-Plasschaert, Juknevičienė, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Veraldi, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Uca, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Bonde, Goudin, Karatzaferis, Louis, Lundgren, Sinnott
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Borghezio, Claeys, Czarnecki Ryszard, Dillen, Martin Hans-Peter, Rivera, Rutowicz, Speroni, Vanhecke
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gaubert, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wohlin, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Krehl, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, dos Santos, Schaldemose, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Simpson, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Walter, Weber Henri, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Aylward, Berlato, Camre, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Krasts, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Poli Bortone, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt Frithjof, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 13
GUE/NGL: Triantaphyllides
IND/DEM: Batten, Booth, Clark, Farage, Nattrass, Titford, Wise
NI: Chruszcz, Giertych, Mote, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Dehaene
Erapooletuid: 25
ALDE: Cappato, Newton Dunn
GUE/NGL: Krarup
IND/DEM: Coûteaux, Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Gollnisch, Helmer, Kozlík, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Martinez, Mölzer, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Roithová
UEN: Bielan
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Poolt: Piia-Noora Kauppi
8. Raport: Goepel A6-0315/2006
õigusloomega seotud ettepanek
Poolt: 64
ALDE: Nicholson of Winterbourne, Pannella
GUE/NGL: Holm, Liotard, Seppänen, Svensson
IND/DEM: Bonde
NI: Belohorská
PPE-DE: Andrikienė, Březina, Cabrnoch, Duchoň, Fajmon, Fjellner, Gutiérrez-Cortines, Hökmark, Ouzký, Seeberg, Strejček, Veneto, Vlasák, Wohlin, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina
PSE: Andersson, van den Berg, Christensen, Corbett, Correia, Estrela, Evans Robert, Fernandes, Ferreira Elisa, Ford, Gill, Gomes, Hasse Ferreira, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Jørgensen, Kinnock, McAvan, McCarthy, Martin David, Mastenbroek, Moraes, Morgan, Rouček, dos Santos, Schaldemose, Segelström, Simpson, Stihler, Thomsen, Titley, Weiler, Westlund, Willmott
Verts/ALE: Schlyter
Vastu: 559
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Carlshamre, Cavada, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Juknevičienė, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Veraldi, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Catania, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Markov, Maštálka, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Strož, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Belder, Booth, Clark, Farage, Nattrass, Sinnott, Titford, Wise, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Bobošíková, Borghezio, Chruszcz, Claeys, Czarnecki Ryszard, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Martin Hans-Peter, Martinez, Mölzer, Mote, Rivera, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi, Speroni, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Stauner, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zwiefka
PSE: Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, Berger, Berlinguer, Bösch, Bono, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Carlotti, Carnero González, Castex, Cercas, Chiesa, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Golik, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Haug, Hutchinson, Jöns, Kindermann, Kósáné Kovács, Krehl, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, Madeira, Maňka, Martínez Martínez, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Scheele, Schulz, Sifunakis, Sornosa Martínez, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Walter, Weber Henri, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Poli Bortone, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schmidt Frithjof, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 16
GUE/NGL: de Brún, Krarup
IND/DEM: Coûteaux, Goudin, Grabowski, Krupa, Lundgren, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Zapałowski
NI: Baco, Kozlík
PSE: Berman, Bozkurt
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Poolt: Luis Manuel Capoulas Santos, Jamila Madeira, Charlotte Cederschiöld
Vastu: Piia-Noora Kauppi, Margrete Auken
9. Raport: Hennicot-Schoepges A6-0382/2006
muudatusettepanek 60
Poolt: 295
IND/DEM: Batten, Belder, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Grabowski, Krupa, Louis, Lundgren, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Titford, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Belohorská, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Helmer, Masiel, Rutowicz, Vanhecke
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wohlin, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
UEN: Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Poli Bortone, Ryan, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Auken, Cohn-Bendit, Onesta
Vastu: 335
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Carlshamre, Cavada, Cornillet, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Juknevičienė, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Veraldi, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Markov, Maštálka, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
NI: Battilocchio, Chruszcz, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Martin Hans-Peter, Martinez, Mölzer, Romagnoli, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Dehaene, Rübig, Schwab
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Krehl, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, dos Santos, Schaldemose, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Simpson, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Camre, Maldeikis
Verts/ALE: Aubert, Beer, Bennahmias, Breyer, Cramer, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt Frithjof, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 12
ALDE: Ek
IND/DEM: Bonde, Goudin, Karatzaferis
NI: Baco, Bobošíková, Borghezio, Kozlík, Mote, Rivera, Speroni
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Poolt: Piia-Noora Kauppi
10. Raport: García-Margallo y Marfil A6-0381/2006
muudatusettepanek 10
Poolt: 231
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Uca, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
NI: Battilocchio, Borghezio, Chruszcz, Giertych, Martin Hans-Peter, Speroni, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Audy, Ebner, Gewalt, Kelam, Ventre
PSE: Andersson, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Herczog, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Leichtfried, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, Madeira, Maňka, Martin David, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, dos Santos, Schaldemose, Scheele, Segelström, Simpson, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Walter, Weber Henri, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schmidt Frithjof, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Ždanoka
Vastu: 311
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Cocilovo, Cornillet, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, in 't Veld, Juknevičienė, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Veraldi, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Pafilis, Toussas, Triantaphyllides
IND/DEM: Batten, Belder, Bonde, Booth, Clark, Coûteaux, Goudin, Karatzaferis, Krupa, Lundgren, Piotrowski, Sinnott, Wise, Železný
NI: Bobošíková, Czarnecki Ryszard, Masiel, Mote, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ehler, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Patriciello, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Spautz, Stauner, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wohlin, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zwiefka
UEN: Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Poli Bortone, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Erapooletuid: 56
IND/DEM: Grabowski, Louis, Pęk, Rogalski, Zapałowski
NI: Baco, Belohorská, Claeys, Dillen, Gollnisch, Helmer, Kozlík, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Martinez, Mölzer, Rivera, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Bowis, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Chichester, Deva, Duchoň, Elles, Heaton-Harris, Jackson, Kirkhope, Nicholson, Parish, Purvis, Škottová, Stevenson, Strejček, Sturdy, Tannock, Van Orden, Vlasák, Zvěřina
PSE: Corbett, Evans Robert, Ford, Hedh, Honeyball, Howitt, Hughes, McAvan, Stihler, Titley, Willmott
Verts/ALE: van Buitenen, Schlyter
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Erapooletuid: Arlene McCarthy, Brian Simpson
11. Raport: García-Margallo y Marfil A6-0381/2006
resolutsioon
Poolt: 444
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Cocilovo, Cornillet, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Pannella, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Veraldi, Virrankoski, Wallis, Watson
IND/DEM: Belder, Sinnott
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Czarnecki Ryszard, Kozlík, Martin Hans-Peter, Masiel, Rivera, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Busuttil, Buzek, Casa, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Coveney, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Esteves, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Patriciello, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Stauner, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, De Keyser, De Rossa, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Herczog, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kuc, Lavarra, Le Foll, Leichtfried, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, Madeira, Maňka, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Saks, Salinas García, dos Santos, Schaldemose, Scheele, Segelström, Sifunakis, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Walter, Weber Henri, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Berlato, Bielan, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Janowski, Kamiński, Krasts, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Musumeci, Pirilli, Podkański, Poli Bortone, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Graefe zu Baringdorf, Staes, Trüpel
Vastu: 71
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Bonde, Booth, Clark, Coûteaux, Goudin, Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Louis, Lundgren, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Martinez, Mölzer, Mote, Romagnoli, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Ayuso, Daul, Mauro, Wohlin
PSE: Swoboda
Verts/ALE: Voggenhuber
Erapooletuid: 85
NI: Borghezio, Helmer, Speroni
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Audy, Bowis, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Chichester, Deva, Dover, Duchoň, Elles, Fajmon, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Jackson, Kamall, Kirkhope, Nicholson, Parish, Purvis, Škottová, Stevenson, Strejček, Sturdy, Tannock, Van Orden, Vlasák, Zvěřina
PSE: Cottigny, Evans Robert, Falbr, Ford, Hedh, Honeyball, Howitt, Hughes, Laignel, McAvan, McCarthy, Martin David, Simpson, Stihler, Titley, Willmott
UEN: Camre
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, van Buitenen, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Flautre, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt Frithjof, Schroedter, Smith, Turmes, Ždanoka
12. Raport: Kušķis A6-0364/2006
resolutsioon
Poolt: 573
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cappato, Cavada, Cocilovo, Cornillet, Davies, Degutis, Deprez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, in 't Veld, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Pannella, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Veraldi, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Aita, de Brún, Flasarová, Guidoni, Henin, Holm, Kohlíček, Liotard, Markov, Maštálka, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Bonde, Coûteaux, Goudin, Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Louis, Lundgren, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Zapałowski
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Claeys, Czarnecki Ryszard, Dillen, Gollnisch, Helmer, Kozlík, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Martin Hans-Peter, Masiel, Mölzer, Rivera, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Bowis, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Stauner, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wohlin, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Schaldemose, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Simpson, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Walter, Weber Henri, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Krasts, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Musumeci, Ó Neachtain, Pirilli, Podkański, Poli Bortone, Ryan, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Onesta, Rühle, Schroedter, Turmes, Ždanoka
Vastu: 8
IND/DEM: Batten, Booth, Clark, Wise
NI: Chruszcz, Giertych, Mote, Wojciechowski Bernard Piotr
Erapooletuid: 13
GUE/NGL: Figueiredo, Guerreiro, Pafilis, Toussas
IND/DEM: Železný
NI: Baco, Borghezio, Martinez, Speroni
PPE-DE: McMillan-Scott
Verts/ALE: van Buitenen, Schlyter, Smith
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Poolt: Carl Schlyter
VASTUVÕETUD TEKSTID
P6_TA(2006)0468
Ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavad otsetoetuskavad ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetused *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (KOM(2006)0500 - C6-0335/2006 - 2006/0172(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0500) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 36 ja 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0335/2006); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1; |
|
— |
võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0377/2006), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku heaks; |
|
2. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0469
EÜ ja Kanada vahelise kõrghariduse, koolituse ning noorsoovaldkonna koostööraamistiku leping *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise kõrghariduse, koolituse ning noorsoovaldkonna koostööraamistiku kehtestamise lepingu sõlmimise kohta (KOM(2006)0274 - C6-0255/2006 - 2006/0096(CNS)
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2006)0274) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 2 esimest lõiku ning artikleid 149 ja 150; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0255/2006); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7; |
|
— |
võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A6-0338/2006), |
|
1. |
kiidab lepingu sõlmimise heaks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Kanada valitsusele. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0470
EÜ ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg- ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise leping *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg-ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta (KOM(2006)0180 - C6-0174/2006 - 2006/0061(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2006)0180) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 2 esimest lõiku ning artikleid 149 ja 150; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0174/2006); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7; |
|
— |
võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A6-0339/2006), |
|
1. |
kiidab lepingu sõlmimise heaks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide valitsusele. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0471
Sotsiaalkindlustusskeemid ühenduse piires liikuvatele töötajatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nende pereliikmetele ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning nõukogu määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (KOM(2005)0676 - C6-0442/2005 - 2005/0258(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0676) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ning artikleid 42 ja 308, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0442/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A6-0346/2006), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
|
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2005)0258
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. novembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2006, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 42 ja 308,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Selleks, et võtta arvesse muudatusi teatavate liikmesriikide õigusaktides, tuleb ajakohastada teatavaid määruse (EMÜ) nr 1408/71 lisasid. |
|
(2) |
Seetõttu tuleb määruses (EMÜ) nr 1408/71 teha vastavad muudatused. |
|
(3) |
Selleks, et tagada 1. jaanuaril 2006 jõustunud Madalmaade ravikindlustusskeemi põhjaliku reformi korrektne kajastamine Euroopa kooskõlastussätetes reformi jõustumiskuupäevast ning sellega ka haigushüvitiste kooskõlastamise õiguskindlus, on vaja ette näha, et määruse (EMÜ) nr 1408/71 I ja VI lisa muudatusi, mis on seotud Madalmaade ravikindlustusskeemi reformiga, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2006. |
|
(4) |
Asutamislepingus ei sätestata lisaks artiklis 308 toodud volitustele muid volitusi asjakohaste sotsiaalkindlustuse alaste meetmete võtmiseks muude isikute kui töötajate suhtes, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EMÜ) nr 1408/71 I, II, IIa, III, IV ja VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Lisa punkti 1 alapunkti b ja punkti 6 alapunkti b seoses Madalmaadega kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006, välja arvatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 VI lisa jao “Q. MADALMAAD” punkti 1 alapunkti f kuuendat taanet, nagu lisatud käesoleva määruse lisa punkti 6 alapunktiga b, mida kohaldatakse alates käesoleva artikli esimeses lõigus nimetatud kuupäevast.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
..., ...
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ... arvamus (ELTs seni avaldamata).
(2) Euroopa Parlamendi 14. novembri 2006. aasta seisukoht.
LISA
Määruse (EMÜ) nr 1408/71 lisasid muudetakse järgmiselt.
|
1. |
I lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
2. |
II lisa III osa jagu “R. AUSTRIA” asendatakse järgmisega: “R. AUSTRIA Ei ole.” |
|
3. |
IIa lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
4. |
III lisa A osa punkt 187 jäetakse välja. |
|
5. |
IV lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
6. |
VI lisa muudetakse järgmiselt:
|
P6_TA(2006)0472
Vesiviljelus: võõrliigid ja piirkonnast puuduvad liigid *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses (KOM(2006)0154 - C6-0137/2006 - 2006/0056(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0154) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0137/2006); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0331/2006), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
|
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
|
KOMISJONI ETTEPANEK |
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD |
|
Muudatusettepanek 1 |
|
|
Põhjendus 5 a (uus) |
|
|
|
(5 a) Vesiviljelus ei ole ainus võõrliikide võimaliku levimise moodus veekeskkonnas. Muu tegevus, nagu muu hulgas ballastvee kasutamine ja dekoratiivkaladega kauplemine, võivad olla keskkonnaohu seisukohast olulisemad ning nõuavad haldamise erimeetmeid. Tuleks arendada terviklikke strateegiaid, et ühtselt lahendada võõrliikidega seotud probleemid. Sellegipoolest tuleb kuni niisuguste strateegiate rakendamiseni võtta valdkondlikke meetmeid, nagu käesolevas määruses sätestatud meetmed. |
|
Muudatusettepanek 2 |
|
|
Põhjendus 5 b (uus) |
|
|
|
(5 b) Tuleks välja töötada konkreetsed strateegiad, et vältida geneetiliselt muundatud liikide kasutuselevõtmist ELi kalakasvatussektoris ning kontrollida viljastatud kalamarja liikumist. |
|
Muudatusettepanek 3 |
|
|
Põhjendus 8 a (uus) |
|
|
|
(8 a) Tuleks võtta arvesse seda, et turvalistes ja väga väikese väljapääsuohuga kinnistes vesiviljelusrajatistes hoitavate võõrliikide või piirkonnast puuduvate liikide liikumise suhtes ei peaks tavaliselt tegema eelnevat keskkonnamõju hindamist. |
|
Muudatusettepanek 4 |
|
|
Põhjendus 9 a (uus) |
|
|
|
(9 a) Mõned võõrliigid on vesiviljeluses üldkasutusel olnud pikka aega ja kogemus on näidanud, et sellega kaasnev keskkonnaoht on väga väike. Nende liikidega seotud tegevusi tuleks seetõttu käsitleda teisiti, aidates kaasa tegevuse arendamisele ilma täiendava halduskoormuseta. |
|
Muudatusettepanek 5 |
|
|
Põhjendus 9 b (uus) |
|
|
|
(9 b) Käesoleva määruse jõustumise ja rakendamise vahel peaks olema piisav üleminekuaeg, võttes arvesse selle rahalist ja institutsionaalset mõju asjaosalistele. |
|
Muudatusettepanek 6 |
|
|
Artikli 2 lõige 4 a (uus) |
|
|
|
4 a. Käesoleva määruse rakendamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et artikli 3 punktis 3 määratletud kinniste vesiviljelusrajatiste korral on väljapääsuoht väiksem. |
|
Muudatusettepanek 7 |
|
|
Artikli 2 lõige 5 a (uus) |
|
|
|
5 a. Käesolevat määrust, välja arvatud artikleid 3 ja 4, ei kohaldata liikidele, mis on vesiviljeluses üldkasutusel olnud rohkem kui 30 aastat ja mille puhul loodusesse pääsemine ei ole osutunud keskkonnale ohtlikuks. Vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 3 sätestatud menetlusele ja teaduslikult põhjendatud teadmiste alusel koostab komisjon enne käesoleva määruse jõustumist niisuguste liikide nimekirja. |
|
Muudatusettepanek 8 |
|
|
Artikkel 5 |
|
|
Liikmesriigid määravad pädeva asutuse, kes vastutab käesoleva määruse nõuete täitmise eest (edaspidi “pädev asutus”). Iga pädev asutus nimetab oma abistamiseks ametisse bioloogia- ja ökoloogiaekspertidest koosneva nõuandekomitee (edaspidi “nõuandekomitee”). |
Liikmesriigid määravad pädeva asutuse, kes vastutab käesoleva määruse nõuete täitmise eest (edaspidi “pädev asutus”). Iga pädev asutus nimetab oma abistamiseks ametisse bioloogia- ja ökoloogiaekspertidest koosneva nõuandekomitee (edaspidi “nõuandekomitee”). Kui vesiviljelustegevuse juhtimise volitused on delegeeritud piirkondlikele või kohalikele asutustele, võivad eespool nimetatud pädevaid asutusi ja nõuandekomiteesid määrata need piirkondlikud ja kohalikud asutused. |
|
Muudatusettepanek 9 |
|
|
Artikli 6 lõige 1 |
|
|
1. Igaüks, kes kavatseb veeorganismi asustada või ümber asustada, peab selleks taotlema vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse luba. Taotlusi võib esitada kuni viie aasta jooksul toimuvateks korduvateks liikumisteks. |
1. Igaüks, kes kavatseb veeorganismi asustada või ümber asustada, peab selleks taotlema vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse luba. Taotlusi võib esitada kuni seitsme aasta jooksul toimuvateks korduvateks liikumisteks. |
|
Muudatusettepanek 10 |
|
|
Artikli 10 lõige 1 |
|
|
1. Taotlejat teavitatakse loa väljaandmise või sellest keeldumise otsusest kirjalikult mõistliku ajavahemiku jooksul, ent hiljemalt ühe aasta vältel pärast taotluse esitamise kuupäeva. |
1. Taotlejat teavitatakse loa väljaandmise või sellest keeldumise otsusest kirjalikult mõistliku ajavahemiku jooksul, ent hiljemalt kuue kuu vältel pärast taotluse esitamise kuupäeva. |
|
Muudatusettepanek 11 |
|
|
Artikkel 12 |
|
|
Pädev asutus võib igal ajal loa tühistada, kui ilmnevad keskkonnale või pärismaisele populatsioonile negatiivselt mõjuvad ettenägematud sündmused. |
Pädev asutus võib igal ajal loa tühistada, kui ilmnevad keskkonnale või pärismaisele populatsioonile negatiivselt mõjuvad ettenägematud sündmused. Loa tühistamist tuleb alati teaduslikel alustel põhjendada. |
|
Muudatusettepanek 12 |
|
|
Artikli 25 esimene a lõik (uus) |
|
|
|
Käesolevat määrust kohaldatakse alates ... (2) |
(1) ELTs seni avaldamata.
(2) Kaksteist kuud pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäeva.
P6_TA(2006)0473
Kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühine korraldus *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta (KOM(2006)0233 - C6-0202/2006 - 2006/0081(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0233) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0202/2006); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0311/2006), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku heaks; |
|
2. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0474
Keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni muudatus*
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni muudatuse kohta Euroopa Ühenduse nimel (KOM(2006)0338 - C6-0276/2006 - 2006/0113(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2006)0338) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 175 lõiget 1 ja artikli 300 lõike 2 esimest lõiku; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0276/2006); |
|
— |
võttes arvesse oma 12. mai 2005. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta Almatõs toimuval Århusi konventsiooni konverentsil (2); |
|
— |
võttes arvesse Århusi konventsiooni osapoolte teist kohtumist (MOP2) Almatõs, Kasahstanis, 25.-27. mail 2005; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7; |
|
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0336/2006), |
|
1. |
kiidab muudatuse tegemise heaks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0475
Ühendusevälistest riikidest saabuvate reisijate imporditavate kaupade käibemaksust ja aktsiisist vabastamine *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv ühendusevälistest riikidest saabuvate reisijate imporditavate kaupade käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta (KOM(2006)0076 - C6-0078/2006 - 2006/0021(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0076) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 93, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0078/2006); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0361/2006), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
|
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
|
KOMISJONI ETTEPANEK |
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD |
||
|
Muudatusettepanek 1 |
|||
|
Artikli 3 punkt 1 a (uus) |
|||
|
|
|
||
|
Muudatusettepanek 2 |
|||
|
Artikli 8 lõike 1 esimene lõik |
|||
|
1. Liikmesriigid vabastavad impordi käibemaksust ja aktsiisist (välja arvatud 3. jaos viidatud juhtudel), kui selle impordi koguväärtus isiku kohta ei ületa 220 eurot . |
1. Liikmesriigid vabastavad käibemaksust ja aktsiisist sellise kauba (välja arvatud 3. jaos viidatud kaubad) impordi, mille koguväärtus isiku kohta ei ületa 330 eurot . |
||
|
Muudatusettepanek 3 |
|||
|
Artikli 8 lõike 1 teine lõik |
|||
|
Lennureisijate puhul on rahaline piirmäär 500 eurot , mis on sätestatud kavandatavate meetmete kokkuvõtte esimeses alalõigus. |
Lennureisijate ning merel sõitvate parvlaevade ja kruiisilaevade reisijate puhul on esimeses lõigus sätestatud rahaline piirmäär 1000 eurot . |
||
|
Muudatusettepanek 4 |
|||
|
Artikli 8 lõige 2 |
|||
|
2. Liikmesriigid võivad alandada rahalist piirmäära alla 15aastastele transpordi liiki arvestamata. Rahaline lävitase ei tohi siiski olla alla 110 euro. |
2. Liikmesriigid võivad alandada rahalist piirmäära alla 16aastastele reisijatele transpordi liiki arvestamata. Rahaline piirmäär ei tohi siiski olla alla 110 euro. |
||
|
Muudatusettepanek 5 |
|||
|
Artikli 9 lõige 2 |
|||
|
2. Liikmesriigid võivad eristada lennureisijaid teistest reisijatest, kohaldades lõikes 1 kindlaksmääratud miinimumkogusepiiranguid ainult muudele reisijatele kui lennureisijad. |
2. Liikmesriigid võivad eristada lennureisijaid ning merel sõitvate parvlaevade ja kruiisilaevade reisijaid teistest reisijatest, kohaldades lõikes 1 kindlaksmääratud miinimumkogusepiiranguid ainult muudele reisijatele kui lennureisijad ning merel sõitvate parvlaevade ja kruiisilaevade reisijad . |
||
|
Muudatusettepanek 6 |
|||
|
Artikli 10 lõige 3 |
|||
|
3. Lisaks lõikes 1 sätestatud maksuvabastusele kehtestavad liikmesriigid käibemaksu- ja aktsiisivabastuse 4 liitri vahuveini ja 16 liitri õlle suhtes. |
3. Lisaks lõikes 1 sätestatud maksuvabastusele kehtestavad liikmesriigid käibemaksu- ja aktsiisivabastuse 8 liitri veini ja 16 liitri õlle suhtes. |
||
|
Muudatusettepanek 7 |
|||
|
Artikkel 11 |
|||
|
Artiklis 9 ja 10 sätestatud maksuvabastust ei kohaldata alla 17aastaste reisijate suhtes. |
Artiklis 9 ja 10 sätestatud maksuvabastust ei kohaldata alla 18aastaste reisijate suhtes. |
||
|
Muudatusettepanek 8 |
|||
|
Artikkel 12 |
|||
|
Liikmesriigid kehtestavad käibemaksu- ja aktsiisivabastuse mis tahes mootorsõiduki korral selle paagis ja kaasaskantavas konteineris oleva kütusekoguse suhtes, mis ei ületa 10 liitrit, ilma et see mõjutaks kütuse hoidmist ja vedu reguleerivate siseriiklike õigusnormide kohaldamist. |
Liikmesriigid kehtestavad käibemaksu- ja aktsiisivabastuse mootorsõidukis veetavas kaasaskantavas konteineris oleva kütusekoguse suhtes, mis ei ületa 10 liitrit, ilma et see mõjutaks kütuse hoidmist ja vedu reguleerivate siseriiklike õigusnormide kohaldamist. Samas on liikmesriikidel õigus määra kontrollida ja võtta vajalikke meetmeid bensiiniturismi vastu, mille eesmärk on maksudest hoidumine riikide piiriäärsetes piirkondades. |
||
|
Muudatusettepanek 9 |
|||
|
Artikli 14 lõike 1 punkt a |
|||
|
a) piirialal elavad isikud; |
välja jäetud |
||
|
Muudatusettepanek 10 |
|||
|
Artikli 16 lõige 3 a (uus) |
|||
|
|
3 a. Artikli 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatud rahalised piirmäärad vaadatakse läbi vähemalt iga viie aasta järel vähemalt tarbijahindade harmoneeritud indeksi või Eurostati ametlike andmete võrra ELi 25 liikmesriigi keskmise inflatsioonimäära kohta, olenevalt sellest, kumb näitaja on kõrgem, kui nõukogu ühehäälselt teisiti ei otsusta. |
||
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0476
Ühenduse kolmas panus Tšernobõli Fondi *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka Tšernobõli Fondi makstava ühenduse kolmanda panuse esimese osamakse kohta (KOM(2006)0305 - C6-0251/2006 - 2006/0102(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0305) (1); |
|
— |
võttes arvesse Euratomi asutamislepingu artiklit 203; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 308, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0251/2006); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0374/2006), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2 ja Euratomi asutamislepingu artikli 119 teist lõiku; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
|
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
|
KOMISJONI ETTEPANEK |
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD |
|
Muudatusettepanek 1 |
|
|
Artikli 1 teine lõik |
|
|
Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad eraldised finantsraamistiku piires. |
Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad eraldised finantsraamistiku piires. Panust rahastatakse olemasolevatest iga-aastastest eelarveeraldistest. |
|
Muudatusettepanek 2 |
|
|
Artikli 2 lõike 1 teine lõik |
|
|
Komisjon edastab kogu asjaomase teabe kontrollikojale ja küsib EBRDlt täiendavat teavet, mida kontrollikojal võib vaja olla seoses Tšernobõli Fondi toimimisega ühenduse panuse osas. |
Komisjon edastab kogu asjaomase teabe eelarvepädevatele institutsioonidele ja kontrollikojale ja edastab neile täiendavat teavet, mida neil võib vaja olla seoses Tšernobõli Fondi toimimisega ühenduse panuse osas. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0477
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastane konventsioon *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooni Euroopa Ühenduse nimel sõlmimise kohta (KOM(2006)0082 - C6-0105/2006 - 2006/0023(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2006)0082) (1); |
|
— |
võttes arvesse ÜRO 31. oktoobri 2003. aasta korruptsioonivastast konventsiooni; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2, artikli 57 lõiget 2, artiklit 95, artikli 107 lõiget 5, artikleid 179 ja 181a, artikli 190 lõiget 5, artikli 195 lõiget 4, artiklit 199, artikli 207 lõiget 3, artikli 218 lõiget 2, artikli 223 viimast lõiku, artikli 224 eelviimast lõiku, artikli 225a eelviimast lõiku, artikli 245 lõiget 2, artikli 248 lõike 4 viimast lõiku, artikli 255 lõikeid 2 ja 3, artikli 260 teist lõiku, artikli 264 teist lõiku, artikli 266 viimast lõiku, artikleid 279, 280 ja 283 ning artikli 300 lõike 2 esimest lõiku; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0105/2006); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7; |
|
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A6-0380/2006), |
|
1. |
kiidab heaks ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus muudetud kujul ja kiidab lepingu sõlmimise heaks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
|
KOMISJONI ETTEPANEK |
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEK |
|
Muudatusettepanek 1 |
|
|
Põhjendus 4 a (uus) |
|
|
|
(4 a) On ülimalt tähtis, et kõik liikmesriigid, kes ei ole veel konventsiooni allkirjastanud ja ratifitseerinud, seda viivitamatult teeksid. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0478
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetus maaelu arengule *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (KOM(2006)0237 - C6-0237/2006 - 2006/0082(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0237) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0237/2006); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0319/2006), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku heaks; |
|
2. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0479
Parlamendiliikme Gabriele Albertini puutumatuse kaitsmise taotlus
Euroopa Parlamendi otsus Gabriele Albertini puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse kohta (2006/2099(IMM))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Gabriele Albertini esitatud taotlust tema puutumatuse kaitsmise kohta seoses Milano ringkonnakohtus tema vastu algatatud kriminaalmenetlusega, mille ta esitas 25. aprillil 2006. aastal ja millest anti teada 27. aprilli 2006. aasta täiskogu istungil; |
|
— |
olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Gabriele Albertini ära kuulanud; |
|
— |
võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 9 ja 10 ning 20. septembri 1976. aasta otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitleva akti artikli 6 lõiget 2; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 12. mai 1964. aasta ja 10. juuli 1986. aasta otsuseid (1); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 7; |
|
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0378/2006), |
|
1. |
otsustab kaitsta Gabriele Albertini puutumatust ja eesõigusi; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Itaalia Vabariigi asjakohastele ametivõimudele. |
(1) Kohtuasi 101/63: Wagner v. Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195, ning kohtuasi 149/85: Wybot v. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391.
P6_TA(2006)0480
Parlamendiliikme Gabriele Albertini puutumatuse kaitsmise taotlus
Euroopa Parlamendi otsus Gabriele Albertini puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse kohta (2006/2122(IMM))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Gabriele Albertini esitatud taotlust tema puutumatuse kaitsmiseks seoses Milano ringkonnakohtus tema vastu algatatud kriminaalmenetlusega, mille ta esitas 28. aprillil 2006. aastal ja millest anti teada 15. mai 2006. aasta täiskogu istungil; |
|
— |
olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Gabriele Albertini ära kuulanud; |
|
— |
võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 9 ja 10 ning otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 12. mai 1964. aasta ja 10. juuli 1986. aasta otsuseid (1); |
|
— |
võttes arvesse Itaalia Vabariigi põhiseaduse artiklit 68; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 7; |
|
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0383/2006), |
|
A. |
arvestades, et Gabriele Albertini on Euroopa Parlamendi liige, kes valiti kuuendatel otsevalimistel 10.-13. juunil 2004. aastal ning arvestades, et parlament kontrollis tema volitusi 14. detsembril 2004. aastal (2); |
|
B. |
arvestades, et istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune puutumatus nagu selle riigi parlamendi liikmetel, ning arvestades, et puutumatusele ei saa tugineda, kui liige tabatakse õigusrikkumiselt; arvestades, et see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust tühistada oma liikme puutumatus (3); |
|
C. |
arvestades, et kõnealusel juhul on kohaldatav säte Itaalia põhiseaduse artikli 68 teine lõik, millega lubatakse algatada parlamendiliikmete suhtes kriminaalmenetlust ilma eriliste vorminõueteta, ning samas artiklis on sätestatud, et vastava parlamendikoja loata ei ole lubatud parlamendiliikme isikut ega tema elukohta läbi otsida, teda arreteerida, muul viisil temalt vabadust võtta või tema suhtes tõkendit kohaldada muidu, kui lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks või parlamendiliikme tabamisel sellise kuriteo sooritamiselt (flagrante delicto), mille puhul tema arreteerimine on kohustuslik. |
|
D. |
arvestades, et Milano ringkonnakohtus prokuratuuri poolt Gabriele Albertini vastu tõstatatud süüdistused on seotud Milano linnavolikogus toimunud eelarvemenetluse käigus tühjade muudatusettepanekute esitamisega eesmärgiga täita need hiljem, vastavalt opositsioonilt laekuvatele muudatusettepanekutele, vältides sellega muudatusettepanekute lubamatut esitamist pärast ettenähtud tähtaega; |
|
E. |
arvestades, et tühjade muudatusettepanekute esitamist võib lugeda poliitika ja poliitilise elu üheks osaks ning arvestades, et kuni lõppakti, millele neis viidatakse, ei ole veel vastu võetud, on selliste muudatusettepanekute esitamine lihtsalt antud sisemenetluse alla kuuluv tegu, mis ei oma välismõju, seda eriti ja eelkõige kriminaalõiguse seisukohast, kuna niisuguste muudatusettepanekute esitamine kujutab endast võimatut ja igal juhul olematut kuritegu; |
|
F. |
arvestades, et sama Milano ringkonnakohtu ühes teises kohtumenetluses (kohtuasi nr 9384/03 R.G.N.R.), mis algatati Gabriele Albertini vastu esitatud väidetega sarnaste väidete uurimiseks, ainult et seekord süüdistas Gabriele Albertini ise samasuguses teos oma poliitilisi vastaseid, otsustas kohus, et kriminaalmenetluseks puudub alus, ning lõpetas asjas menetluse; |
|
G. |
arvestades asjaolu, et üks ja sama kohus asus kahes sisult sarnases kohtuasjas diametraalselt vastandlikele seisukohtadele, mis kujutab endast põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist, millest järeldub, et Gabriele Albertinit süüdistatakse ebaõiglaselt; |
|
H. |
arvestades, et kaalul olev küsimus on väga delikaatne ning selle järeldused on Euroopa Parlamendi eelisõiguste seisukohalt vastuvõetamatud, kuna Gabriele Albertini ebavõrdsele kohtlemisele puudub õigustus, mis tõstatab tendentsliku süüdistuse (fumus persecutionis) küsimuse; |
|
I. |
arvestades, et igasugune Euroopa Parlamendi liikme poliitilise tagakiusamise juhtum on rünnak parlamendi kui Euroopa rahvaste poolt demokraatlikult valitud poliitilise institutsiooni terviklikkusele ning tähendab parlamendi solvamist; |
|
J. |
arvestades, et Itaalia kohtu diskrimineeriv suhtumine on Gabriele Albertinile kahjulik; |
|
K. |
arvestades, et kui Euroopa Parlamendi 5. detsembri 2002. aasta (4) ja 17. detsembri 2003. aasta (5) resolutsioonidega kahel korral kinnitatud, kuid ikka veel jõustumata Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus oleks juba jõustunud, oleks saanud Gabriele Albertini vastu algatatud kohtumenetluse peatada, |
|
1. |
avaldab kahetsust, et 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokoll oma praegusel kujul ei võimalda Euroopa Parlamendil võtta siduvaid meetmeid Gabriele Albertini kaitseks ning otsustab seetõttu mitte kaitsta tema puutumatust; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi otsus koos vastutava parlamendikomisjoni raportiga viivitamatult Milano ringkonnakohtu prokuratuurile seoses kriminaalasjaga nr 8629/05 R.G. |
(1) Kohtuasi 101/63, Wagner v Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195, ning kohtuasi 149/85: Wybot v. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391.
(2) Euroopa Parlamendi otsus volituste kontrollimise kohta (ELT C 226 E, 15.9.2005, lk 51).
(3) 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikkel 10.
P6_TA(2006)0481
Gérard Onesta puutumatuse kaitsmise taotlus
Euroopa Parlamendi otsus Gérard Onesta puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse kohta (2006/2121(IMM))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Monica Frassoni 17. mail 2006. aastal esitatud taotlust Gérard Onesta puutumatuse kaitsmise kohta seoses Prantsusmaal Toulouse'i teise astme kriminaalkohtu kolmandas kojas käimasoleva kohtumenetlusega, millest anti teada 31. mai 2006. aasta täiskogu istungil; |
|
— |
olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Gérard Onesta ära kuulanud; |
|
— |
võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 9 ja 10 ning 20. septembri 1976. aasta otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitleva akti artikli 6 lõiget 2; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 12. mai 1964. aasta ja 10. juuli 1986. aasta otsuseid (1); |
|
— |
võttes arvesse Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artiklit 26; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 7; |
|
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0386/2006), |
|
A. |
arvestades, et Gérard Onesta on Euroopa Parlamendi liige, kes valiti kuuendatel otsevalimistel 10.-13. juunil 2004. aastal ning arvestades, et parlament kontrollis tema volitusi 14. detsembril 2004. aastal (2); |
|
B. |
arvestades, et istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune puutumatus nagu selle riigi parlamendi liikmetel, ning arvestades, et puutumatusele ei saa tugineda, kui liige tabatakse õigusrikkumiselt; arvestades, et see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust tühistada oma liikme puutumatus (3); |
|
C. |
arvestades, et kõnealusele juhtumile kohaldatakse Prantsuse põhiseaduse artikli 26 teist lõiku, mille kohaselt saab parlamendiliikmeid raske kuriteo või väärteo toimepanemise eest arreteerida, nende vabadust võtta või piirata ainult selle esinduskogu juhatuse nõusolekul, mille koosseisu ta kuulub; arvestades, et sellist nõusolekut ei taotleta raskelt kuriteolt või väärteolt tabamise (flagrante delicto) korral või lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse puhul; |
|
D. |
arvestades, et Toulouse'i teise astme kriminaalkohus määras Gérard Onestale kolm kuud vabadusekaotust, karistades teda seega karmimalt kui teisi süüdistatavaid, ning arvestades, et sama kohus õigustas erinevat karistust väitega, et parlamendiliikmena oli Gérard Onestal teistest kodanikest rohkem võimalusi poliitilisel areenil oma häält kuuldavaks teha, eriti teiste samast parteist valitud liikmete ja oma fraktsiooni toetusel ning vajadusel meedia abil, kuna ta on Prantsusmaa kohtu väitel suhtlemiskunsti asjatundja; |
|
E. |
arvestades, et Gérard Onestale rangema karistuse määramine ainult tema parlamendiliikme seisundi tõttu kujutab endast valitud poliitikute selget diskrimineerimist, kuna jääb mulje, et muude, tulemuslikumate väljendusvahendite valdamise tõttu pole neil lubatud teiste kodanikega võrdselt avalikes demonstratsioonides osaleda ja arvestades, et see juhiks vastuvõetamatule järeldusele, et parlamendiliikmed võivad tegutseda vaid poliitilistes esinduskogudes ning neist väljaspool on neil mis tahes muust kodanikust vähem sõnaõigust ning väljendusvahendeid; |
|
F. |
arvestades, et Prantsuse ametivõimude poolt süüteolt tabamise klausli (flagrante delicto) diskrimineeriv kasutamine ainult parlamendiliikmete vastu, kes valiti välja rohkem kui 400 osaleja seast, on menetluse väärkasutus, mille ainsaks eesmärgiks on privileegide ja immuniteetide protokolli sätete vältimine; |
|
G. |
arvestades, et Gérard Onesta väidab, et tema eesmärgiks oli juhtida tähelepanu Euroopa Kohtu otsusele Prantsusmaa kohta, kes ei ole riiklikkuse õigusesse üle võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta (4); |
|
H. |
arvestades, et kaalul olev küsimus on äärmiselt delikaatne ning selle järeldused on Euroopa Parlamendi eelisõigustele vastuvõetamatud, kuna Prantsusmaa kohtu diskrimineeriv suhtumine ja sellest tulenev poliitiline eelarvamuslik suhtumine Gérard Onesta kodanikuõigustesse on rangelt taunitavad; |
|
I. |
arvestades, et pärast kodumaiste õiguskaitsevahendite ammendamist on Gérard Onestal igal juhul õigus esitada asi Euroopa Inimõiguste Kohtule Strasbourgis, ning Euroopa Parlament kaalub juba toetusmeetmete võtmist; |
|
J. |
arvestades, et Euroopa Parlamendi liikme iga poliitilise tagakiusamise juhtum on rünnak Euroopa Parlamendi kui Euroopa rahvaste poolt demokraatlikult valitud poliitilise institutsiooni terviklusele ning väljendab parlamendi vastu põlgust, ning arvestades, et demokraatliku institutsioonina on Euroopa Parlamendil kohustus kaitsta oma eelisõigusi kõigi tema käsutuses olevate vahenditega, |
|
1. |
avaldab kahetsust, et 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokoll oma praegusel kujul ei võimalda Euroopa Parlamendil võtta siduvaid meetmeid Gérard Onesta kaitseks ning otsustab seetõttu mitte kaitsta tema puutumatust. |
(1) Kohtuasi 101/63, Wagner v Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 383, ning kohtuasi 149/85: Wybot v. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391.
(2) Euroopa Parlamendi otsus volituste kontrollimise kohta (ELT C 226 E, 15.9.2005, lk 51).
(3) 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikkel 10.
P6_TA(2006)0482
Ühenduse merekeskkonnapoliitika ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (Merestrateegia direktiiv) (KOM(2005)0505 - C6-0346/2005 - 2005/0211(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0505) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0346/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning kalanduskomisjoni arvamust (A6-0373/2006), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
|
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2005)0211
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. novembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/.../EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (Merestrateegia direktiiv)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Merekeskkond on väärtuslik pärand, mis vajab kaitset, taastamist ja ka sellena kohtlemist kaugema eesmärgiga hoida meresid ja ookeane bioloogiliselt mitmekesistena ja dünaamilistena ning samas ohutute, puhaste, tervete ja produktiivsetena. |
|
(2) |
Euroopat ümbritseb neli merd - Vahemeri, Läänemeri, Põhjameri ja Must meri - ning kaks ookeani - Atlandi ookean ja Põhja-Jäämeri. |
|
(3) |
Ühenduse maismaaterritoorium moodustab tegelikult poolsaare, millel on tuhandete kilomeetrite pikkune rannik, ning ühenduse mereterritoorium on suurem kui tema maismaaterritoorium. |
|
(4) |
On ilmne, et mere loodusressurssidelt ja mere ökoloogiliselt töövõimelt nõutakse liiga palju, näiteks seoses jäätmete neutraliseerimisega, ning ühendus peab vähendama oma mereakvatooriumile jäetavat ökoloogilist jalajälge nii ühenduse territooriumil kui ka sellest väljaspool. |
|
(5) |
Suletud ja riimveelisest eripärast tulenevalt Läänemere ökosüsteemi erilist tundlikkust silmas pidades peaksid Läänemerd ümbritsevad liikmesriigid kiiremas korras pühenduma Läänemerd eriliselt ohustavatele küsimustele, nagu eutrofeerumine, invasiivsete liikide sissetoomine ja ülekalastamine . |
|
(6) |
Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsusega nr 1600/2002/EÜ, milles sätestatakse ühenduse kuues keskkonnaalane tegevusprogramm (4), tuli kolme aasta jooksul pärast selle programmi vastuvõtmist välja töötada temaatiline strateegia merekeskkonna kaitsmiseks ja säilitamiseks üldeesmärgiga edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme. |
|
(7) |
Integreeritud lähenemisviisil põhinev temaatiline merekeskkonnastrateegia peaks vastavalt sisaldama kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid eesmärke ning ajakava, mis võimaldab võrrelda ja hinnata ettenähtud meetmeid. Strateegia rakendamiseks võetud meetmed peaksid olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Samuti tuleks kaaluda huvitatud osapoolte suuremat kaasamist ja otseselt või kaudselt merekeskkonna kaitsega seotud ühenduse eri rahastamisvahendite paremat kasutust. |
|
(8) |
Strateegia arendamine ja rakendamine peaks olema mõeldud ökosüsteemi säilitamiseks. Lähenemisviis peaks arvestama kaitset vajavate biogeograafiliste piirkondadega, samuti merekeskkonda mõjutava inimtegevusega. |
|
(9) |
Jätkuvalt on vaja seada bioloogilisi ja keskkonnaalaseid eesmärke ning tugiraamistikke, võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (5) (elupaikade direktiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (6), ning muid rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärke. |
|
(10) |
Merede säästva kasutamise edendamiseks ja mereökosüsteemide säilitamiseks tuleb esmatähtsaks muuta hea keskkonnaseisundi saavutamine ühenduse merekeskkonnas, selle keskkonna kaitse ja säilitamise jätkamine ning olukorra edasise halvenemise vältimise tagamine. |
|
(11) |
Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja läbipaistvat ja sidusat õiguslikku raamistikku, milles on toodud hea keskkonnaseisundi määratlus ja mis on seotud ühise kalanduspoliitika põhimõtetega, et luua üldine tegevusraamistik ning võimaldada võetud meetmete kooskõlastamist, tagada nende vastavus ja kohane integreerimine muude ühenduse õigusaktide ning rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt võetavate meetmetega. |
|
(12) |
Ühenduse merekeskkonna moodustavate merepiirkondade erinevad tingimused, probleemid ja vajadused nõuavad erinevaid ja konkreetseid lahendusi. Seda mitmekesisust tuleks arvesse võtta, kui merepiirkondade ja allpiirkondade raames valmistatakse ette, kavandatakse ja viiakse ellu meetmeid hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ühenduse merekeskkonnas. |
|
(13) |
Seepärast on kohane, et merepiirkonda jagavad liikmesriigid peaksid tagama, et nende suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluva iga piirkonna või allpiirkonna kohta töötatakse välja üks, ühtne merestrateegia. Iga liikmesriik peaks oma Euroopa akvatooriumi jaoks välja töötama merestrateegia, mis, lähtudes küll liikmesriigi oma akvatooriumist, kajastab asjaomase merepiirkonna üldist perspektiivi. Merestrateegiate lõppeesmärgiks peaks olema hea keskkonnaseisundi saavutamiseks mõeldud meetmeprogrammide elluviimine. |
|
(14) |
Merekeskkonna piiriülese olemuse tõttu tuleks iga merepiirkonna merestrateegiate väljatöötamist kooskõlastada. Kuna merepiirkonnad on ühised nii teiste liikmesriikidega kui ka kolmandate riikidega, peaksid liikmesriigid üritama tagada võimalikult tiheda kooskõlastamise kõigi asjaomaste liikmesriikide ja teiste riikidega. Kui see on otstarbekas ja asjakohane, tuleks kõnealuse koostöö tagamiseks kasutada merepiirkondades juba loodud institutsioonilisi struktuure. |
|
(15) |
Kuna rahvusvahelise tasandi meetmed on nende eesmärkide saavutamiseks möödapääsmatud, peaks käesolev direktiiv tõstma ühenduse rahvusvahelistest lepingutest tuleneva panuse tõhusust. |
|
(16) |
Merekeskkonnas laevatavate ja kalastavate riikide ja nende aluste ning tegevuse huvide vastastikuse mõju tõttu on hädavajalik kooskõlastada koos lipuriikidega jõupingutused, et kaitsta merekeskkonda riskide eest, mida seostatakse nende aluste tegevusega merepiirkonnas. Kui merepiirkonnas tegutsevad kolmandate riikide alused, peaksid liikmesriigid kooskõlastama oma jõupingutused, et kaitsta merekeskkonda olemasolevate asutuste ja institutsioonide raames. |
|
(17) |
Ühendus ja liikmesriigid on nõukogu otsusega 98/392/EÜ (7) heakskiidetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) osalised. Käesolevas direktiivis tuleks seepärast täiel määral arvesse võtta nendest lepingutest tulenevaid ühenduse ja liikmesriikide kohustusi. |
|
(18) |
Samuti peaks käesolev direktiiv toetama ühenduse poolt tugevalt omaks võetud seisukohti bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kontekstis, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 93/626/EÜ (8), bioloogilise mitmekesisuse kadumise pidurdamise, merede bioloogilist mitmekesisust säilitava ja säästva kasutamise tagamise ja kaitstud merealade ülemaailmse võrgustiku loomise osas aastaks 2012. Lisaks peaks see aitama kaasa bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste seitsmenda konverentsi (CBD/COP7) eesmärkide saavutamisele; kõnealune konverents võttis vastu arvukaid eesmärke, sihte ja tegevusi hõlmava üksikasjaliku merede ja rannikualade bioloogilise mitmekesisuse tööprogrammi, mille eesmärgiks on peatada siseriiklikult, piirkondlikult ja ülemaailmselt bioloogilise mitmekesisuse kadumine ning kindlustada mereökosüsteemi võime toetada kaupade ja teenustega varustamist, ning kaitsealade tööprogrammi, mille eesmärk on kehtestada ja hallata merekaitsealade ökoloogiliselt representatiivseid siseriiklikke ja piirkondlikke süsteeme aastaks 2012. Sellele protsessile aitab oluliselt kaasa liikmesriikide kohustus määrata elupaikade direktiivi alusel kindlaks Natura 2000 alad. |
|
(19) |
Natura 2000 võrgustiku täielikuks rakendamiseks merekeskkonnas tuleks määratleda ratsionaalne lähenemisviis. See lähenemisviis peaks sisaldama ettepanekuid elupaikade direktiivi lisade kohandamise kohta seoses mere elupaikade ja liikidega ning peaks kohaldama ja reguleerima vajalikke tehnilisi ja rahalisi meetmeid. |
|
(20) |
Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks on esmatähtis merekaitsealade kaitse eesmärkide, haldusmeetmete ning seire- ja hindamistegevuse integreerimine merestrateegiasse. |
|
(21) |
Käesolev direktiiv peaks aitama kaasa ühenduse ja liikmesriikide mitmetest muudest rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmisele, mille kohaselt nad on võtnud enda peale olulisi kohustusi seoses merekeskkonna kaitsmisega reostuse eest: Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 94/157/EÜ (9), Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 98/249/EÜ (10); ja selle uus V lisa merepiirkondade ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise ja säilitamise kohta ning sellega seotud III lisa, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 2000/340/EÜ (11), Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsioon, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 77/585/EMÜ (12), ja selle 1995. aasta muudatused, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 1999/802/EÜ (13), ning selle protokoll Vahemere kaitsmise kohta maismaalt lähtuva reostuse eest, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 83/101/EMÜ (14). |
|
(22) |
On vaja kutsuda naaberriike selles protsessis osalema ja arendada nendega partnerlust eelkõige Läänemeres, Vahemeres ja Mustas meres, võttes muu hulgas arvesse ÜRO 2002. aasta ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise raames käivitatud partnerlusalgatusi. |
|
(23) |
Arvestada tuleks ka bioloogilise mitmekesisuse ja äärepoolseimate piirkondade süvamere keskkondadega seotud mereuuringute potentsiaaliga ning eriprogrammide raames tuleks toetada teadusuuringute läbiviimist eesmärgiga parandada teavet süvamere ökosüsteemide kohta. |
|
(24) |
Merekeskkonna tõhusaks kaitsmiseks peaksid liikmesriigid looma raamistikke ja tegevusprogramme, mis võimaldavad mereasjade sektoriülest käsitlemist. Seepärast ei tohiks mereakvatooriumi staatuse arengut käsitleda üksnes keskkonna seisukohast, vaid ühendada loodusteadused valdkonna majandusliku, sotsiaalse ja haldusliku arenguga. |
|
(25) |
Et merestrateegiate raames täideviidavad meetmeprogrammid on tõhusad ja võimalikult kulutõhusad üksnes juhul, kui nende väljatöötamisel on aluseks põhjalikud teaduslikud teadmised merekeskkonna olukorrast konkreetses piirkonnas ja kui need kohandatakse iga liikmesriigi puhul ja asjaomase merepiirkonna üldperspektiivis võimalikult täpselt asjaomase akvatooriumi vajadustele, on informeeritud poliitiliste otsuste tegemiseks vaja ette näha asjakohase raamistiku , sealhulgas mereuuringute ja - järelevalvetegevuse loomine siseriiklikul tasandil. |
|
(26) |
Esimese ettevalmistava sammuna peaksid merepiirkonna liikmesriigid teostama oma mereakvatooriumi parameetrite ja funktsioonide analüüsi, tehes kindlaks kõnealusele akvatooriumile survet ja mõju avaldavad valitsevad tegurid, akvatooriumi majandusliku ja sotsiaalse kasutuse ja kui palju merekeskkonna seisundi halvenemine maksma läheb. |
|
(27) |
Selliste analüüside alusel peaksid liikmesriigid Euroopa akvatooriumi jaoks kindlaks määrama hea keskkonnaseisundi parameetrite kogumi. Sel otstarbel on vaja sätestada üldised kvalitatiivsed tunnused, üksikasjalikud kriteeriumid ja standardid, mille komisjon peaks lähitulevikus kõigi huvitatud poolte kaasosalusel välja töötama. |
|
(28) |
Ühendus peaks looma vajalikud tingimused, et võimaldada liikmesriikidel saada kasu mereteaduste uuringutega tegelevate ülikoolide teadusuuringute kvaliteedist ja teadmiste kogumist. Käesoleva direktiivi eri etappide rakendamiseks nõutava teadusliku ja tehnilise teabe peaks seega saama usaldusväärsetest allikatest ning tuleks tagada jätkusuutlikkus rannikupiirkondades, kus sellised õppekeskused tavaliselt asuvad. |
|
(29) |
Merekeskkonna teadusuuringute toetamine tuleks sätestada Euroopa Ühenduse seitsmendas teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammis (2007-2013). |
|
(30) |
Järgmine samm hea keskkonnaseisundi saavutamise suunas peaks olema panna paika keskkonnaalased sihid ja kehtestada kestva hindamise järelevalveprogrammid, mis võimaldaksid asjaomase akvatooriumi seisundit korrapäraselt hinnata. |
|
(31) |
Nende raamistike alusel peaksid liikmesriigid kehtestama ja rakendama meetmeprogrammid, mis on mõeldud hea keskkonnaseisundi saavutamiseks asjaomases akvatooriumis, arvestades samal ajal olemasolevaid ühenduse ja rahvusvahelisi nõudeid ja asjaomase merepiirkonna vajadusi. |
|
(32) |
Ehkki vajalikku täpset rõhuasetust arvestades on asjakohane, et neid meetmeid võtaksid liikmesriigid, on tegevuse sidususe tagamiseks ühenduses tervikuna ja seoses ülemaailmsel tasandil võetud kohustustega möödapääsmatu, et nii ettevalmistav raamistik kui meetmeprogrammid peaksid saama komisjoni heakskiidu. |
|
(33) |
Meetmeprogrammide kavandamine, rakendamine ja haldamine võib nõuda märkimisväärseid kulutusi. Pidades silmas, et meetmeprogrammid on käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamise vahend, peaks ühendus panustama nimetatud programmide ettevalmistamise, rakendamise ja kooskõlastamise ajal liikmesriikide kulutustesse. |
|
(34) |
Õigluse ja teostatavuse huvides on vaja ette näha sätted juhtumiks, kus liikmesriigil oleks võimatu saavutada seatud keskkonnaalaste sihtide täit ulatust. |
|
(35) |
Selles kontekstis on tarvis sätestada kahte tüüpi erijuhtumid. Esimene puudutab olukorda, milles liikmesriigil on võimatu oma keskkonnaalaseid sihte saavutada kas teise riigi tegevuse või tegevusetuse, looduslike põhjuste või vääramatu jõu tõttu või selle liikmesriigi enda poolt võetud meetmete tõttu, mis lähtuvad keskkonnale osaks saavast negatiivsest mõjust tähtsamaks peetavatest üldistest huvidest. Sellistel juhtudel on vaja lubada liikmesriikidel võtta nende meetmeprogrammidesse kuuluvate meetmete asemel ajutisi meetmeid. Ajutiste meetmete mõte peaks olema vältida ohustatud mereakvatooriumi seisundi edasist halvenemist ja leevendada kahjulikku mõju asjaomases merepiirkonnas. |
|
(36) |
Teist tüüpi erijuhtum on selline, et liikmesriik leiab probleemi, mis mõjutab tema Euroopa mereakvatooriumi, võib-olla isegi kogu asjaomase merepiirkonna keskkonnaseisundit, kuid mida ei saa lahendada siseriiklikul tasandil võetavate meetmetega. Sellistel juhtudel tuleks ette näha, et komisjoni teavitatakse meetmeprogrammide esitamise raames. |
|
(37) |
Samas on vajalik, et erijuhtumite tarbeks mõeldud paindlikkus oleks ühenduse tasandil kontrolli all. Esimest tüüpi juhtumi puhul on seepärast asjakohane, et komisjoni poolt enne meetmeprogrammi heakskiitmist tehtava hindamise käigus võetakse nõuetekohaselt arvesse rakendatavate ajutiste meetmete tõhusust. Juhtudel, kui liikmesriik viitab meetmetele, mis lähtuvad ülekaalukatest üldistest huvidest, peaks komisjon tagama, et selle tagajärjel merekeskkonnas toimuvad nihked või muutused ei välista püsivalt ega sea ohtu hea keskkonnaseisundi saavutamist asjaomases merepiirkonnas. |
|
(38) |
Teist tüüpi erijuhtumi puhul peaks komisjon enne meetmeprogrammi heakskiitmist kaaluma asjaomase liikmesriigi võetud vaatenurga paikapidavust, see tähendab seisukohta, et siseriiklikul tasandil võetud meetmetest ei piisa, niisiis on vaja ühenduse tasandi meetmeid. |
|
(39) |
Pidades silmas mereökosüsteemide dünaamilist olemust ja nende looduslikku varieeruvust ning asjaolu, et neile avaldatav surve ja mõju varieerub vastavalt muutustele inimtegevuse erinevates mudelites ja kliimamuutuse mõjus, on oluline tunnistada, et hea keskkonnaseisundi määratlus on dünaamiline ja paindlik ning seda tuleb aja jooksul kohandada. Niisiis on kohane, et merekeskkonna kaitse oleks paindlik ja kohanduv. Seepärast on vaja ette näha merestrateegiate korrapärane ajakohastamine. |
|
(40) |
Samuti on vaja ette näha meetmeprogrammide ja nende ajakohastuste avaldamine ning vahearuannete esitamine komisjonile, milles kirjeldatakse programmi rakendamisel tehtud edusamme. |
|
(41) |
Laiema üldsuse kaasatuse tagamiseks merestrateegiate kehtestamisse, rakendamisse ja ajakohastamisse on vaja anda nõuetekohast teavet merestrateegiate eri elementide või nende ajakohastuste kohta, samuti taotluse korral esitada asjaomaseid taustadokumente ja teavet, mida kasutatakse merestrateegiate väljatöötamiseks. |
|
(42) |
On asjakohane, et komisjon peaks esitama esimese hindamisaruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta kahe aasta jooksul pärast kõigi meetmeprogrammide saamist ja igal juhul hiljemalt 2017. aastaks . Seejärel tuleks komisjoni edasised aruanded avaldada iga kuue aasta tagant. |
|
(43) |
Tuleks sätestada standardite kohanduste vastuvõtmine, mis on seotud merekeskkonna seisundi hindamise, järelevalve, keskkonnaalaste sihtide ning andmeedastuse ja -töötluse tehniliste vormingutega, et need oleksid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu ...direktiiviga 2007/.../EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (15) . |
|
(44) |
Kalanduse juhtimist reguleerivaid meetmeid võib võtta muu hulgas ühise kalanduspoliitika kontekstis, mis on sätestatud nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (16), tuginedes teaduslikele nõuannetele, ning seepärast käsitletakse neid ka käesolevas direktiivis. Kontrolli radioaktiivse materjali kasutamisest tuleneva merrejuhtimise ja heite üle reguleerivad Euratomi asutamislepingu artiklid 30 ja 31 ning käesolevas direktiivis seda seega ei käsitleta. |
|
(45) |
Tulevane ühise kalanduspoliitika reform peaks võtma arvesse kalastamise mõju keskkonnale ja käesoleva direktiivi eesmärke. |
|
(46) |
Kuna liikmesriigid ei ole võimelised täielikult saavutama võetavate meetmete eesmärke, mida on nende ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
|
(47) |
Liikmesriikide meetmed peavad lähtuma ettevaatuspõhimõttest ning ökosüsteemil põhinevast lähenemisest. |
|
(48) |
Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest. Eelkõige püütakse sellega edendada kõrge keskkonnakaitse taseme ja keskkonna kvaliteedi parandamise lõimimist ühenduse poliitikasse kooskõlas säästva arengu põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 37. |
|
(49) |
Käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (17), |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I peatükk
Üldsätted
Artikkel 1
Sisu
Käesolev direktiiv loob raamistiku, mille piires liikmesriigid saavutavad merekeskkonnas hea keskkonnaseisundi hiljemalt 2017. aastaks ja võtavad kasutusele meetmed, mis:
|
a) |
kaitsevad ja säilitavad merekeskkonda või võimaldavad selle taastumist või, kus teostatav, taastavad mere bioloogilise mitmekesisuse ja mereökosüsteemide struktuuri, funktsiooni ja protsessid; |
|
b) |
ennetavad ja kaotavad järk-järgult reostuse merekeskkonnas, et tagada oluliste mõjude või riskide puudumine mere bioloogilisele mitmekesisusele, mereökosüsteemidele, inimtervisele või mere õiguspärastele kasutusviisidele; |
|
c) |
piiravad mereteenuste ja -saaduste kasutamist ning muud tegevust merekeskkonnas tasemeni, mis on säästlik ja mis ei ohusta tulevaste põlvkondade merekasutusviise ja tegevust ega mere ökosüsteemide võimet vastata looduslikele ja inimese poolt tekitatud muutustele. |
Artikkel 2
Kohaldamisala
Käesolev direktiiv on kohaldatav kõigi Euroopa mereakvatooriumide suhtes ja selles võetakse arvesse vajadust tagada assotsieerunud riikide ning ühinejariikide merekeskkonna kvaliteet .
Artikkel 3
Kehtivad kohustused ja algatused
Käesolev direktiiv ei piira:
|
a) |
liikmesriikide või ühenduse kehtivaid kohustusi ja algatusi ühenduse või rahvusvahelisel tasandil Euroopa mereakvatooriumi keskkonnakaitse suhtes; ega |
|
b) |
liikmesriikide pädevust olemasolevates rahvusvahelistes institutsioonilistes struktuurides. |
Artikkel 4
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
“Euroopa mereakvatoorium”:
|
|
2) |
“keskkonnaseisund” - kõnealuse akvatooriumi keskkonna üldine seisund, võttes arvesse:
|
|
3) |
“hea keskkonnaseisund” - keskkonna seisund, mille korral:
|
|
4) |
“reostus” - ainete või energia, sealhulgas müra otsene või kaudne juhtimine inimtegevuse tagajärjel merekeskkonda, mille tagajärjeks on või võib olla mõju, mis kahjustab mere bioloogilist mitmekesisust ja mereökosüsteeme, tekitab ohtu inimeste tervisele ning takistab mere õiguspäraseid kasutusviise; |
|
5) |
“kaitstud merealad” - alad, kus piiratakse või keelustatakse tegevus, mida seostatakse merekeskkonnale olulist survet ja/või mõju avaldavate teguritega. Kaitstud merealad määratakse liikmesriikide poolt kindlaks merestrateegia ettevalmistusfaasi käigus ja nad kuuluvad mere ruumilise planeerimise süsteemi, mis on järjepidev ühenduse, piirkondade ja allpiirkondade tasandil, ning kooskõlas ühenduse kehtivate rahvusvaheliste kohustustega. |
Artikkel 5
Merepiirkonnad ja allpiirkonnad
1. Liikmesriigid rakendavad käesolevat direktiivi seoses järgmiste merepiirkondadega :
|
a) |
Läänemeri; |
|
b) |
Atlandi ookeani kirdeosa; |
|
c) |
Vahemeri ; |
|
d) |
Must meri. |
2. Liikmesriigid võivad konkreetse ala eripära arvessevõtmiseks rakendada käesolevat direktiivi lõikes 1 osutatud mereakvatooriumide alarajoonide alusel, tingimusel, et kõnealused alarajoonid on piiritletud kooskõlas rahvusvaheliste lepingutega ja järgmistele mere allpiirkondadele vastaval viisil:
|
a) |
Atlandi kirdeosas:
|
|
b) |
Vahemeres:
|
Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist alarajoonidest artikli 30 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud kuupäevaks.
3. Asjaomased liikmesriigid saavutavad igas merepiirkonnas Euroopa mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi hiljemalt aastaks 2017, kehtestades selle piirkonna merestrateegia ja rakendades seda vastavalt käesoleva direktiivi sätetele.
Liikmesriigid määratlevad asjaomased haldusüksused iga merepiirkonna või allpiirkonna jaoks oma Euroopa mereakvatooriumis. Haldusüksused võtavad vajadusel arvesse olemasolevaid haldus-, järelevalveja võrdlusüksuseid, ning need määratakse kindlaks koordinaatide kaudu vastavas merestrateegias.
Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist määratletud haldusüksustest artikli 30 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud kuupäevaks.
Artikkel 6
Merestrateegiad
1. Liikmesriigid saavutavad hea keskkonnaseisundi merestrateegiate kehtestamise ja rakendamise teel.
2. Samasse merepiirkonda kuuluvad liikmesriigid tagavad, et koostatakse üks ühine merestrateegia piirkonna või allpiirkonna kohta selle akvatooriumi puhul, mis kuulub nimetatud piirkonnas nende suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla. Iga liikmesriik töötab vastavalt järgmisele tegevuskavale iga asjaomase merepiirkonna jaoks oma Euroopa akvatooriumis välja merestrateegia:
|
a) |
Ettevalmistamine:
|
|
b) |
Meetmeprogrammid:
|
3. Kui liikmesriigid, kes jagavad akvatooriumi teatavas merepiirkonnas või allpiirkonnas, nõustuvad rakendama lõike 2 punktides a ja b toodud samme ettenähtust kiiremini, teatavad nad oma muudetud ajakavast komisjonile ja toimivad vastavalt.
Kõnealused liikmesriigid saavad keskkonna parandamiseks tehtavate suuremate jõupingutuste eest ELilt sobivat toetust vastava ala pilootalaks nimetamise kaudu.
Lõike 2 punktidega a ja b ei takistata ühelgi liikmesriigil säilitada või kehtestada rangemaid kaitsemeetmeid.
4. Liikmesriigid kehtestavad asjakohased mehhanismid selle tagamiseks, et töötataks välja lõikes 2 kirjeldatud meetmed artiklite 10, 11, 12, 13 ja 16 suhtes ning neid rakendataks kooskõlas artikliga 8, viisil, mille kohaselt esitatakse üks ühine merestrateegia iga piirkonna jaoks ning antakse ühiselt aru kõnealustes artiklites nimetatud komponentide kohta.
Iga merepiirkonna kohta koostab liikmesriik või pädev asutus kolme kuu jooksul aruande ning esitab selle komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele.
5. Läänemere piirkond võiks olla merestrateegia rakendamisel pilootalaks. Helsingi komisjoni (HELCOM) poolt loodav eelseisev Läänemere tegevuskava võiks olla sel eesmärgil kasulik vahend.
Ühised meetmeprogrammid Läänemere piirkonnale kooskõlas artikli 16 lõike 1 punktidega a ja b töötatakse välja asjaomase piirkonna liikmesriikide poolt hiljemalt aastaks 2010, et saavutada hea keskkonnaseisund Läänemere piirkonnas.
Artikkel 7
Merekaitsealad
1. Liikmesriigid määravad oma strateegiates kindlaks merekaitsealadeks nimetatavate piirkondade ja allpiirkondade kaitsemeetmed.
Osana oma strateegiatest iga piirkonna ja allpiirkonna kohta võtavad liikmesriigid vajaduse korral ka meetmeid, et luua suletud merelooduskaitsealasid eesmärgiga kaitsta ja säilitada kõige haavatavamaid mereökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust.
2. Meetmeprogramme kehtestav liikmesriik kaasab teiste seas programmi kuuluvate meetmete hulka ruumilised kaitsemeetmed, sisaldades lisaks erilistele säilitusaladele vastavalt direktiivile 92/43/EMÜ erilisi kaitsealasid vastavalt nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivile 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (20) (linnudirektiiv), ning kaitstud merealasid, nagu on kokku lepitud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte konverentsi otsusega VII/5, ning lisaks mis tahes muudest rahvusvahelistest või piirkondlikest kokkulepetest, mille osapooleks ühendus on, tulenevaid kaitsemeetmeid.
3. Liikmesriigid tagavad, et need alad aitavad kaasa kaitstud merealade sidusa ja esindusliku võrgustiku loomisele hiljemalt aastaks 2012. Võrgustik sisaldab piisava suurusega alasid, mida kaitstakse täielikult kaevetööstusega seotud kasutuse eest, et kaitsta muu hulgas kudemis-, kasvu- ja toitumispaiku, ning teha võimalikuks ökosüsteemide terviklikkuse, struktuuri ja funktsioneerimise alalhoid või taastumine.
4. Liikmesriigid loovad selliste kaitstud merealade jaoks ühe või mitu registrit, mille loomine peab olema lõpule viidud hiljemalt ... (21).
5. Registri/registrite sisu peab olema avalikkusele kättesaadav.
6. Kaitstud merealade registrit/registreid iga merepiirkonna või allpiirkonna kohta vaadatakse perioodiliselt läbi ja ajakohastatakse.
Artikkel 8
Koostöö ja kooskõlastamine kolmandate riikidega
1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kooskõlastavad samasse merepiirkonda või allpiirkonda kuuluva mereakvatooriumiga liikmesriigid oma meetmeid ning teevad koostööd .
Kui see on otstarbekas ja asjakohane, kasutavad liikmesriigid selles merepiirkonnas või allpiirkonnas juba loodud institutsioonilisi struktuure ning võimaluste piires seal algatatud programme ja tegevusi, millesse tehakse vajalikud kohandused eesmärgiga viia need kooskõlla artikliga 22 .
2. Merestrateegia loomisel ja rakendamisel teevad liikmesriigid kõik , et kooskõlastada oma meetmeid:
|
a) |
kolmandate riikidega, kelle suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuulub osa kõnealuse merepiirkonna meretsoonidest; |
|
b) |
kolmandate riikidega, kelle lipuga märgistatud alused tegutsevad kõnealuses merepiirkonnas; ja |
|
c) |
kolmandate riikidega, kes on maaga piiratud, kuid kelle territooriumil on koondunud või hajus reostuseallikas, mis kandub kõnealusesse merepiirkonda jõgede või atmosfääri kaudu. |
Selles kontekstis lähtuvad liikmesriigid niivõrd kui võimalik olemasolevatest programmidest ja tegevustest, mis on välja töötatud rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate struktuuride raames.
Rahvusvaheliste ja piirkondlike lepingute kontekstis, mille ühendus on sõlminud organisatsioonide ja kolmandate riikidega, kellel on suveräänsed õigused või jurisdiktsioon:
|
— |
Euroopa mereakvatooriumiga piirnevate akvatooriumide üle; |
|
— |
Euroopa mereakvatooriumis tegutsevate aluste üle; ning |
|
— |
maismaa üle, mis võib põhjustada Euroopa mereakvatooriumi saastumist; |
edendavad liikmesriigid ja komisjon merestrateegia meetmete ja programmide vastuvõtmist vastavalt II ja III peatüki sätetele.
3. Komisjon kehtestab aastaks 2007 regulatiivse raamistiku, mis keskendub keskkonnakriteeriumidele, tagamaks, et enne suuri infrastruktuuriprojekte merekeskkonnas konsulteeritaks kõigi asjakohaste sidusgruppidega.
4. Euroopa Liidu toetuseid, nt ühise põllumajanduspoliitika raames, võib eraldada üksnes sidusgruppidele, kes suudavad näidata, et nende tegevus on toitainete seisukohast tasakaalus, s.t nad ei ole seotud suureulatuslike toitainete lekkimisega veekogudesse.
Artikkel 9
Pädevad siseriiklikud asutused
1. Liikmesriigid määravad artikli 30 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud kuupäevaks igale asjaomasele merepiirkonnale käesoleva direktiivi rakendamiseks seoses oma Euroopa mereakvatooriumiga pädeva asutuse.
Kuue kuu jooksul sellest kuupäevast esitavad liikmesriigid komisjonile oma määratud pädevate asutuste nimekirja koos II lisas loetletud teabega.
Samal ajal saadavad liikmesriigid komisjonile siseriiklike pädevate asutuste nimekirja kõigi asjakohaste rahvusvaheliste organite kohta, milles nad on osalised.
2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist lõike 1 kohaselt esitatud andmetes tehtud muudatustest kolme kuu jooksul pärast kõnealuste muudatuste jõustumist.
II peatükk
Merestrateegiad: ettevalmistus
Artikkel 10
Hindamine
1. Liikmesriigid teostavad igas merepiirkonnas oma Euroopa mereakvatooriumi esialgse hindamise, mis seisneb järgmises:
|
a) |
selle akvatooriumi oluliste parameetrite , funktsioonide ja praeguse keskkonnaseisundi analüüs, mis põhineb III lisa tabelis 1 toodud mittetäielikul elementide nimekirjal ning hõlmab elupaigatüüpe, bioloogilisi komponente, füüsikalis-keemilisi omadusi ja hüdromorfoloogiat; |
|
b) |
selle akvatooriumi keskkonnaseisundile osaks saava surve ja mõju, sealhulgas inimtegevuse analüüs, mis:
|
|
c) |
selle kasutuse ja merekeskkonna olukorra halvenemisega kaasnevate kulude majanduslik ja sotsiaalne analüüs. |
2. Lõikes 1 nimetatud analüüsides võetakse arvesse direktiivi 2000/60/EÜ vastavate sätetega reguleeritud ranniku-, ülemineku- ja territoriaalvetega seotud elemente, samuti nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (22), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiivi 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist (23) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... direktiivi .../.../EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ja millega muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (24) , et anda merekeskkonna seisundile igakülgne hinnang.
3. Vastavalt lõikele 1 püüavad hinnangut ettevalmistavad liikmesriigid iga merepiirkonna puhul vastavalt artikli 6 lõikele 3 läbiviidava koordineerimise teel tagada, et:
|
a) |
samasse merepiirkonda kuuluvate liikmesriikide hindamismeetodid oleksid omavahel kooskõlas; |
|
b) |
arvestataks piiriüleseid mõjusid ja parameetreid; ning |
|
c) |
arvestataks samasse merepiirkonda kuuluvate liikmesriikide arvamusega. |
4. Esialgsest hindamisest tulenevad andmed ja teave tehakse Euroopa Keskkonnaagentuurile ning asjaomastele piirkondlikele mere- ja kalandusorganisatsioonidele ning -asutustele kättesaadavaks hiljemalt kolme kuu jooksul pärast nimetatud hindamise lõpetamist, et neid saaks kasutada üleeuroopalistes merekeskkonna hindamistes, eriti ülevaates merekeskkonna seisundist ühenduses artikli 23 lõike 3 punkti b alusel.
Artikkel 11
Hea keskkonnaseisundi piiritlemine
1. Liikmesriigid määravad artikli 10 lõike 1 kohaselt tehtud esialgse hindamise alusel iga asjaomase merepiirkonna puhul Euroopa mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi spetsiifiliste parameetrite kogumi, tuginedes I ja III lisas ettenähtud üldistele kvalitatiivsetele tunnustele, kriteeriumidele ja standarditele.
Nad võtavad muu hulgas arvesse I ja III lisas loetletud elemente , mis puudutavad elupaigatüüpe, bioloogilisi komponente, füüsikalis-keemilisi omadusi ja hüdromorfoloogiat.
2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni artikli 10 lõike 1 kohaselt tehtud hindamisest ja käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tehtud piiritlemisest hiljemalt kolm kuud pärast viimase lõpuleviimist .
Artikkel 12
Keskkonnaalaste sihtide kehtestamine
1. Liikmesriigid kehtestavad artikli 10 lõike 1 kohaselt tehtud esialgse hindamise alusel kogu oma Euroopa mereakvatooriumi kohta ühiselt ühtse keskkonnaalaste sihtide , mis on kavandatud hea keskkonnaseisundi saavutamiseks hiljemalt aastaks 2017 ja nendega seotud indikaatorite igakülgse kogumi, võttes arvesse IV lisas toodud parameetrite mittetäielikku nimekirja.
Nende sihtide ja indikaatorite väljatöötamisel võtavad liikmesriigid arvesse siseriiklikul, ühenduse või rahvusvahelisel tasandil sama akvatooriumi suhtes sätestatud olemasolevate keskkonnaalaste sihtide jätkuvat kohaldamist , ning tagavad, et asjakohaseid piiriüleseid mõjusid ja piiriüleseid iseärasusi võetakse samuti arvesse .
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile keskkonnaalastest sihtidest hiljemalt kolme kuu jooksul pärast nende kehtestamist.
Artikkel 13
Seireprogrammide kehtestamine
1. Liikmesriigid kehtestavad ja rakendavad artikli 10 lõike 1 kohaselt tehtud esialgse hindamise alusel kooskõlastatud seireprogrammi oma Euroopa mereakvatooriumi keskkonnaseisundi pidevaks hindamiseks III ja V lisas toodud nimekirjade alusel ja toetudes artikli 12 kohaselt kehtestatud keskkonnaalastele sihtidele.
Need programmid on kooskõlas merepiirkondade või allpiirkondadega ning tuginevad hindamist ja seiret käsitlevatele asjaomaste ühenduse õigusaktide, eelkõige direktiivide 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ või rahvusvaheliste lepingute sätetele , või ühenduse algatustele ruumiteabe infrastruktuuri ning üleilmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) kohta, eriti merekeskkonnas, niivõrd kui sellised nõuded on seotud liikmesriikide Euroopa akvatooriumiga eelpoolmainitud merepiirkonnas .
2. Liikmesriigid koostavad iga merepiirkonna või allpiirkonna jaoks seireprogrammi vastavalt lõikele 1 ning võtavad koordineerimise huvides kasutusele vajalikud meetmed tagamaks, et:
|
a) |
seiremeetodid on kooskõlas kõigis liikmesriikides ja põhinevad selgelt määratletud ühistel sihtidel; |
|
b) |
võetakse arvesse asjakohaseid piiriüleseid mõjusid ja piiriüleseid iseärasusi . |
3. Kui see on asjakohane, võtab komisjon artikli 28 lõikes 2 sätestatud korras vastu spetsifikatsioonid ja standardiseeritud meetodid seireks ja hindamiseks, mis arvestavad olemasolevate kohustustega ja tagavad seire- ja hindamistulemuste võrreldavuse.
4. Nimetatud seireprogrammidest tulenevad andmed ja teave tehakse Euroopa Keskkonnaagentuurile ning asjaomastele piirkondlikele mere- ja kalandusorganisatsioonidele ja -asutustele kättesaadavaks hiljemalt kolm kuud pärast nimetatud programmide lõpetamist, et neid saaks kasutada üleeuroopalistes merekeskkonna hindamistes, eriti ülevaates merekeskkonna seisundist ühenduses artikli 23 lõike 3 punkti b alusel.
Artikkel 14
Merereostus
Liikmesriigid võtavad vastu meetmeid ja programme, mis võimaldavad merereostust avastada ja jälgida.
Artikkel 15
Heakskiit
Kõigi artikli 10 lõike 1, artikli 11 lõike 2, artikli 12 lõike 2 ja artikli 13 lõike 2 alusel tehtud teavitamiste alusel hindab komisjon iga merepiirkonna raames ja iga liikmesriigi puhul, kas teatatud elemendid moodustavad käesoleva direktiivi nõuetele vastava raamistiku.
Kõnealuste hindamiste läbiviimisel arvestab komisjon eri merepiirkondade piires ja kogu ühenduses kasutusel olevate raamistike sidusust.
Hindamise otstarbel võib komisjon paluda asjaomasel liikmesriigil esitada täiendavat teavet, mis on talle otsuse tegemiseks vajalik.
Kuue kuu jooksul pärast teate saamist artikli 13 kohaselt kehtestatud seireprogrammide kohta võib komisjon mis tahes liikmesriigi puhul otsustada raamistiku või selle mis tahes elemendi tagasi lükata põhjendusega, et see ei vasta käesolevale direktiivile.
III peatükk
Merestrateegiad: meetmeprogrammid
Artikkel 16
Meetmeprogrammid
1. Liikmesriigid teevad iga asjaomase merepiirkonna puhul kindlaks meetmed, mida tuleb võtta kogu nende Euroopa mereakvatooriumis hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vastavalt artikli 11 lõikele 1.
Need meetmed töötatakse välja artikli 10 lõike 1 kohaselt tehtava esialgse hindamise alusel ja lähtudes artikli 12 lõike 1 kohaselt kehtestatud keskkonnaalastest sihtidest, võttes arvesse VI lisas loetletud meetmetüüpe , asjakohaseid piiriüleseid mõjusid ja iseärasusi, ning need meetmed põhinevad järgmistel keskkonnaalastel põhimõtetel:
|
a) |
ettevaatuspõhimõte ja põhimõtted, mis näevad ette ennetavat tegevust, mille kohaselt tuleks keskkonnakahjustus esmajärjekorras heastada kahjustuse kohas ja saastaja peaks maksma; |
|
b) |
ökosüsteemil põhinev lähenemine. |
Liikmesriigid otsustavad, milliseid meetmeid tuleb vastavalt artiklile 14 võtta seoses merereostuse jälgitavuse ja avastatavusega.
2. Liikmesriikide meetmeprogrammid sisaldavad ruumilisi kaitsemeetmeid. Need meetmed sisaldavad lisaks erilistele säilitusaladele vastavalt direktiivile 92/43/EMÜ erilisi kaitsealasid vastavalt direktiivile 79/409/EMÜ ning kaitstud merealasid, nagu on kokku lepitud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte konverentsi otsusega VII/5, ning lisaks mis tahes muudest rahvusvahelistest või piirkondlikest kokkulepetest, mille osapooleks ühendus on, tulenevaid kaitsemeetmeid.
Liikmesriigid tagavad, et need alad aitavad kaasa kaitstud merealade sidusa ja esindusliku võrgustiku loomisele hiljemalt aastaks 2012. Võrgustik sisaldab piisava suurusega alasid, mida kaitstakse täielikult kaevetööstusega seotud kasutuse eest, et kaitsta muu hulgas kudemis-, kasvu- ja toitumispaiku, ning teha võimalikuks ökosüsteemide terviklikkuse, struktuuri ja funktsioneerimise alalhoid või taastumine.
3. Liikmesriigid integreerivad lõike 1 alusel väljatöötatud meetmed meetmeprogrammi, võttes arvesse asjaomaste ühenduse õigusaktide või rahvusvaheliste lepingute kohaselt nõutavaid meetmeid. Eelkõige võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse direktiivi 91/271/EMÜ, direktiivi 2006/7/EÜ ja direktiivi .../.../EÜ (mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas) rakendamisest tulenevaid eeliseid .
4. Meetmeprogramm hõlmab:
|
a) |
ranniku-, ülemineku- ja territoriaalvetega seotud meetmeid vastavalt direktiivile 2000/60/EÜ; ning |
|
b) |
merekaitsealade kaitsemeetmeid vastavalt artiklile 7. |
5. Meetmeprogrammi koostamisel lõike 3 kohaselt võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse säästvat arengut ja eelkõige kavandatud meetmete ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Liikmesriigid loovad haldusraamistikud ja programmid, mis võimaldavad mereküsimustega tegelemist läbi mitme tegevussektori, et ühitada keskkonnateadus ja -meetmed kõnealuse valdkonna majandusliku, sotsiaalse ja haldusliku arenguga ja saada taolisest vastastoimest kasu.
Liikmesriigid tagavad meetmete kulutõhususe ja tehnilise teostatavuse ning viivad enne iga uue meetme rakendamist läbi mõju hindamisi, sealhulgas üksikasjalikke tulude ja kulude analüüse.
6. Liikmesriigid näitavad oma meetmeprogrammides ära, kuidas meetmeid rakendada kavatsetakse ja kuidas need aitavad kaasa artikli 12 lõike 1 alusel kehtestatud keskkonnaalaste sihtide saavutamisele.
7. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele asjaomastele liikmesriikidele oma meetmeprogrammidest kolme kuu jooksul nende lõpuleviimisest.
8. Arvestades artiklit 19, tagavad liikmesriigid programmide käivitamise kahe aasta jooksul nende lõpuleviimisest.
9. Pärast kõigi huvitatud osapooltega konsulteerimist sätestab komisjon ... (25) artikli 28 lõikes 2 osutatud korras üksikasjalikud kriteeriumid ja standardid ookeanide hea haldamise põhimõtete kohaldamiseks.
Artikkel 17
Erandid
1. Kui vastavalt artikli 16 lõikele 1 meetmeprogrammi koostanud liikmesriik tuvastab juhtumi, mille puhul ükskõik millisel järgmistest põhjustest ei saa keskkonnaalaseid sihte ja head keskkonnaseisundit selle liikmesriigi võetavate meetmetega saavutada, identifitseerib ta selle juhtumi selgelt oma meetmeprogrammis ja esitab komisjonile oma seisukoha põhjendamiseks vajalikud selgitused :
|
a) |
keskkonnaalane siht ei puuduta seda liikmesriiki omaduse tõttu, millest tuleneb, et see liikmesriik ei ole asjaomane; |
|
b) |
vastavalt ühenduse õigusele ei kuulu kõnealuse meetme või kõnealuste meetmete võtmise õigus üksnes sellele liikmesriigile; |
|
c) |
vastavalt rahvusvahelisele õigusele ei kuulu kõnealuse meetme või kõnealuste meetmete võtmise õigus üksnes sellele liikmesriigile; |
|
d) |
teise liikmesriigi, kolmanda riigi , Euroopa Ühenduse või mõne muu rahvusvahelise organisatsiooni tegevus või tegevusetus; |
|
e) |
looduslikud põhjused või vääramatu jõud; |
|
f) |
kliimamuutused; |
|
g) |
mereakvatooriumi füüsikaliste omaduste nihked või muutused, mis tulenevad tähtsamaks peetavatest prioriteetsetest üldistest huvidest tingitud meetmetest. |
2. Iga lõike 1 punktis b, c, d, e või f kirjeldatud põhjusele tuginev liikmesriik lisab oma meetmeprogrammi asjakohaseid ajutisi meetmeid, mis vastavad ühenduse ja rahvusvahelisele õigusele, et vähendada Euroopa mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi saavutamise puudujääki asjaomases merepiirkonnas.
3. Iga lõike 1 punktis g kirjeldatud põhjusele tuginev liikmesriik tagab selle, et nihked või muutused ei välista püsivalt ega sea ohtu hea keskkonnaseisundi saavutamist asjaomases merepiirkonnas.
4. Kui liikmesriik tugineb lõike 1 punktis b kirjeldatud põhjusele ja komisjon nõustub selle paikapidavusega, võtab komisjon oma volituste piires kohe kõnealuse keskkonnaalase sihi saavutamiseks vajalikud meetmed .
Artikkel 18
Teave
Kui liikmesriik leiab probleemi, mis mõjutab tema Euroopa mereakvatooriumi ja mida ei saa lahendada siseriiklikul tasandil võetavate meetmetega, teatab ta sellest komisjonile ja esitab oma seisukoha põhjendamiseks vajalikud tõendid.
Artikkel 19
Heakskiit
Artikli 16 lõike 7 alusel tehtud meetmeprogrammidest teavitamise alusel hindab komisjon, kas teatatud programmidest piisab iga liikmesriigi puhul hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vastavalt artikli 11 lõike 1 piiritlusele.
Kõnealuse hindamise läbiviimisel arvestab komisjon ühenduses kasutusel olevate meetmeprogrammide sidusust.
Hindamise otstarbel võib komisjon paluda asjaomasel liikmesriigil esitada täiendavat teavet, mis on talle otsuse tegemiseks vajalik.
Kuue kuu jooksul pärast teate saamist meetmeprogrammide kohta võib komisjon mis tahes liikmesriigi puhul otsustada programmi või selle mis tahes aspekti tagasi lükata põhjendusega, et see ei vasta käesolevale direktiivile.
IV peatükk
Ajakohastamine, aruanded ja avalik teave
Artikkel 20
Ajakohastamine
1. Liikmesriigid tagavad seoses iga asjaomase merepiirkonnaga oma merestrateegiate ajakohasuse.
2. Lõike 1 kohaldamisel vaatavad liikmesriigid iga kuue aasta järel pärast nende esialgset kehtestamist läbi oma merestrateegiate järgmised elemendid:
|
a) |
esialgne hindamine ja hea keskkonnaseisundi piiritlemine, mis on ette nähtud vastavalt artikli 10 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 1; |
|
b) |
artikli 12 lõike 1 kohaselt kehtestatud keskkonnaalased sihid; |
|
c) |
artikli 13 lõike 1 kohaselt kehtestatud seireprogrammid; |
|
d) |
artikli 16 lõike 3 kohaselt kehtestatud meetmeprogrammid. |
3. Lõikes 2 ettenähtud läbivaatamise järel tehtavate ajakohastuste üksikasjad saadetakse komisjonile ja teistele asjaomastele liikmesriikidele kolme kuu jooksul nende avaldamisest kooskõlas artikli 22 lõikega 4.
4. Artikleid 15 ja 19 kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 21
Vahearuanded
Liikmesriigid esitavad kolme aasta jooksul iga meetmeprogrammi või selle ajakohastuse avaldamisest vastavalt artikli 22 lõikele 4 komisjonile vahearuande, milles kirjeldatakse kõnealuse programmi elluviimisel tehtud edusamme.
Artikkel 22
Avalik arutelu ja teave
1. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse (26), tagavad liikmesriigid kõigi huvitatud poolte aktiivse osalemise käesoleva direktiivi rakendamises, eelkõige II ja III peatükis ettenähtud merestrateegiate kehtestamises ja nende ajakohastamises vastavalt artiklile 20.
2. Vastavalt lõikele 1 kaasavad liikmesriigid võimaluse korral huvitatud osapooled, kasutades selleks olemasolevaid haldusasutusi ja -struktuure, sealhulgas piirkondlikke merekonventsioone, teaduslikke nõuandvaid asutusi ja piirkondlikke nõuandekomisjone (RAC).
3. Liikmesriigid asutavad konsulteerimise ja regulaarse teabevahetuse struktuuri, kaasates asjaomased kohalikud asutused, eksperdid, valitsusvälised organisatsioonid ja kõik asjaomased merepiirkonna või allpiirkonna osalised. Kõnealune struktuur tuleb otseselt ühendada piirkondlike nõuandekomisjonidega, mida toetab EL.
4. Liikmesriigid avaldavad ja teevad üldsusele märkuste tegemiseks kättesaadavaks merestrateegiate või nendega seotud ajakohastuste avalikud kokkuvõtted:
|
a) |
esialgne hindamine ja hea keskkonnaseisundi piiritlemine, mis on ette nähtud vastavalt artikli 10 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 1; |
|
b) |
artikli 12 lõike 1 kohaselt kehtestatud keskkonnaalased sihid; |
|
c) |
artikli 13 lõike 1 kohaselt kehtestatud seireprogrammid; |
|
d) |
artikli 16 lõike 3 kohaselt kehtestatud meetmeprogrammid. |
5. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivile 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta (27), tehakse nõudmisel kättesaadavaks taustdokumendid ja -teave, mida on kasutatud merestrateegiate väljatöötamisel. Eelkõige tehakse avalikkusele Interneti teel ja mis tahes muude asjakohaste sidevahenditega kättesaadavaks esialgsest hindamisest ja seireprogrammidest tulenevad andmed ja teave.
Liikmesriigid annavad komisjonile tema ülesannete täitmiseks kõnealuste andmete ja teabega seoses piiramatu juurdepääsu ja kasutusõigused.
Artikkel 23
Komisjoni aruanded
1. Komisjon avaldab esimese hindamisaruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta kahe aasta jooksul pärast kõigi meetmeprogrammide saamist ja igal juhul hiljemalt 2017. aastaks .
Seejärel avaldab komisjon edasised aruanded iga kuue aasta tagant.
Komisjon esitab aruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
2. Komisjon avaldab hiljemalt ... (28) aruande, tuues esile mis tahes käesoleva direktiivi võimalike paranduste ning artiklis 3 nimetatud kohustuste ja algatuste omavahelised vastuolud.
Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
3. Lõikes 1 sätestatud aruanded sisaldavad järgmist:
|
a) |
ülevaade käesoleva direktiivi rakendamisel tehtud edusammudest; |
|
b) |
ülevaade merekeskkonna seisundist ühenduses, mis on koostatud koostöös Euroopa Keskkonnaagentuuriga ning asjaomaste piirkondlike mere- ja kalandusorganisatsioonide ja -asutustega; |
|
c) |
ülevaade merestrateegiatest koos soovitustega nende parandamise kohta; |
|
d) |
kokkuvõte kõigist komisjoni poolt artikli 19 kohaselt tehtud hindamistest seoses liikmesriikidelt artikli 18 kohaselt laekunud teabega; |
|
e) |
kokkuvõte kõigile artikli 21 alusel liikmesriikide poolt komisjonile esitatud aruannetele antud vastustest; |
|
f) |
kokkuvõte vastustest Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt eelmistele merestrateegiate kohta tehtud märkustele. |
4. ... (29) esitab komisjon aruande ühenduse jaoks olulise Arktika akvatooriumi merekeskkonna seisundi kohta ning teeb vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku asjakohaste meetmete kohta selle akvatooriumi kaitsmiseks sarnaselt Antarktikale, määrates selle kui “rahule ja teadusele pühendatud kaitseala”.
Liikmesriigid, kelle Euroopa mereakvatoorium hõlmab akvatooriumi Arktikas, teevad esialgse hindamise nende vete suhtes kättesaadavaks Arktika nõukogule.
Artikkel 24
Arenguaruanne kaitstud alade kohta
... (30) esitab komisjon arenguaruande kaitsealade ja ajaliste/piirkondlike sulgemiste globaalse võrgustiku loomise kohta, et kaitsta kasvualasid ja -perioode kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte konverentsi otsusega VII/5 võetud kohustustega, ning ühendusepoolse panuse kohta sellise võrgustiku saavutamisel.
Sellel alusel teeb komisjon ettepaneku, vastavalt vajadusele ja asutamislepingus kehtestatud menetluste kohaselt mis tahes täiendavate ühenduse meetmete kohta, mis on vajalikud esindusliku kaitstud merealade võrgustiku sihi saavutamiseks aastaks 2012.
Artikkel 25
Käesoleva direktiivi läbivaatamine
1. Komisjon vaatab käeoleva direktiivi üle hiljemalt ... (31) ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõik muutmisettepanekud , mis on vajalikud, et:
|
a) |
hõlbustada hea keskkonnaseisundi saavutamist Euroopa mereakvatooriumis, kui seda ei ole 2017. aastaks saavutatud; |
|
b) |
hõlbustada hea keskkonnaseisundi säilimist Euroopa mereakvatooriumis, kui see on 2017. aastaks saavutatud. |
2. Komisjon arvestab muu hulgas esimest hindamisaruannet, mis on koostatud artikli 23 lõike 1 kohaselt.
Artikkel 26
Ühenduse rahastamine
1. Arvestades, et merestrateegia kehtestamine on loomupäraselt prioriteet, toetatakse käesoleva direktiivi rakendamist ühenduse rahastamisvahenditega alates 2007. aastast.
2. Euroopa Liit kaasfinantseerib liikmesriikide koostatud programme vastavalt olemasolevatele rahastamisvahenditele.
V peatükk
Lõppsätted
Artikkel 27
Tehnilised kohandused
1. III, IV ja V lisa kohandatakse artikli 28 lõikes 3 sätestatud korras vastavalt teaduse ja tehnika arengule, võttes arvesse artikli 20 lõikes 2 nimetatud merestrateegiate ülevaatamise ja ajakohastamise tähtaegu.
2. Vajadusel võib komisjon artikli 28 lõikes 3 sätestatud korras võtta vastu järgmise:
|
a) |
standardid III, IV ja V lisa kohaldamiseks; |
|
b) |
tehnilised vormingud andmete, sealhulgas statistiliste ja kartograafiliste andmete edastamiseks ja töötlemiseks. |
Artikkel 28
Komitee
1. Komisjoni abistab direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõike 1 alusel asutatud komitee, edaspidi “komitee”.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõiget 1 kuni 4 ning artiklit 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.
Artikkel 29
Väljaspool Euroopa mereakvatooriumi asuvad veed
Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad või vajaduse korral nõukogu üksi võtab ühenduse tasandil meetmeid väljaspool Euroopa mereakvatooriumi asuvate vete keskkonnaseisundi parandamiseks, kui selline parandamine on ühenduse või liikmesriikide pädevusse kuuluvate tegevuste kontrollimise teel võimalik.
Need meetmed võetakse asutamislepingus kehtestatud menetluste kohaselt ettepanekute alusel, mille komisjon on esitanud ... (32).
Artikkel 30
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ... (33). Nad edastavad komisjonile viivitamata nende õigusnormide teksti ning nende õigusnormide ja käesoleva direktiivi sätete omavahelise vastavustabeli.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 31
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 32
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
..., ...
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 185, 8.8.2006, lk 20 .
(2) ELT C 206, 29.8.2006, lk 5 .
(3) Euroopa Parlamendi 14. novembri 2006. aasta seisukoht.
(4) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1 .
(5) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(6) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).
(7) EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1.
(8) EÜT L 309, 13.12.1993, lk 1.
(9) EÜT L 73, 16.3.1994, lk 19.
(10) EÜT L 104, 3.4.1998, lk 1.
(11) EÜT L 118, 8.5.2000, lk 44.
(12) EÜT L 240, 19.9.1977, lk 1 .
(13) EÜT L 322, 14.12.1999, lk 32.
(14) EÜT L 67, 12.3.1983, lk 1.
(15) ELT ...
(16) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59 .
(17) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(18) 2 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(19) 3 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(20) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).
(21) Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(22) EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(23) ELT L 64, 4.3.2006, lk 37.
(24) ELT ...
(25) Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(26) ELT L 156, 25.6.2003, lk 17.
(27) ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.
(28) Neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(29) Kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(30) 2 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(31) 10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(32) Neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(33) Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
I LISA
ARTIKLITES 4 ja 11 KIRJELDATUD TINGIMUSED
|
a) |
suundumusi puudutava teabe alusel on merepiirkonna bioloogiline mitmekesisus, sealhulgas nii ökosüsteemide, elupaikade kui ka liikide oma, säilinud (kui suundumused on püsivad) ja taastunud (kui täheldatud on langussuunda), kusjuures erilist tähelepanu pööratakse neile ökosüsteemidele, elupaikadele ja liikidele, mis on teatud ökoloogiliste omaduste - haavatavuse, tundlikkuse, aeglase juurdekasvu, madala sigivuse, pika eluea, leviala äärel asumise, piiratud geenisiirde ja geneetiliselt eristunud alampopulatsioonide tõttu inimtegevuse ees kaitsetud; |
|
b) |
kõigi mere elusressursside populatsioon on taastatud kuni tasemeni ja säilitatakse tasemel, mis on võimeline tagama pikaajalise liikide rohkuse ja nende täieliku paljunemissuutlikkuse säilimise, osutades populatsiooni vanusele ja suurusele, mis viitab tervislikule eluskarjale; |
|
c) |
liikide levikut ja rohkust, keda otseselt ei kasutata, ei tohi (olulisel määral) inimtegevusest mõjutada; |
|
d) |
kalapüügi negatiivne mõju merekeskkonnale, sealhulgas mõju merepõhjale, ning mittesihtliikide ja noorkalade kaaspüük on vähenenud; |
|
e) |
toiduahela alumisel astmel asuvate väikeste kalade (“söödakala”) populatsioonide tase on püsiv, eriti kui võtta arvesse nende tähtsust neist sõltuvate röövkalade, sealhulgas kaubandusliku väärtusega kalade jaoks, ning ökosüsteemide ja nende ressursibaasi püsiva säilitamise jaoks; |
|
f) |
inimtegevusest tulenevate ökotoksiliste ainete (sealhulgas hormonaalset funktsioneerimist häirivad sünteetilised ühendid ja kemikaalid) kontsentratsioonid on nullilähedased ning ei kahjusta otseselt ega kaudselt keskkonda või inimtervist; |
|
g) |
looduslikult esinevate ökotoksiliste ainete kontsentratsioonid on lähedal ökosüsteemi looduslikule tasemele; |
|
h) |
orgaaniliste reostusainete ja väetiste mõju rannalt pärinevatest või maapealsetest allikatest, akvakultuurist või kanalisatsioonitorustikest pärinevatest heitvetest ja muud väljavoolud on allpool taset, mis võiks mõjutada keskkonda, inimtervist või mere ja rannikualade seaduslikke kasutusviise; |
|
i) |
eutrofeerumine, mis on põhjustatud näiteks selliste ainete vettevoolamisest, nagu fosfor ja lämmastik, on minimeeritud tasemeni, kus see ei tekita kahjulikku mõju, nagu bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemi seisundi halvenemine, vetikate kahjulik õitsemine ja hapnikunappus põhjavetes; |
|
j) |
merepõhja, selle aluspinna või seal elavate paiksete liikide uurimise või kasutamise mõju mere ja ranniku ökosüsteemidele, sealhulgas elupaikadele ja liikidele, on vähenenud ega avalda merepõhja ökosüsteemide ja nendega seotud ökosüsteemide struktuurilisele ja ökoloogilisele terviklikkusele negatiivset mõju; |
|
k) |
jäätmete kogust mere- ja rannikukeskkonnas on vähendatud sellisele tasemele, et need ei kujuta endast mereliikidele ega -elupaikadele, inimtervisele ega rannakogukondade turvalisusele ja majandusele ohtu; |
|
l) |
nafta alaline keskkonda heitmine platvormidelt ja torujuhtmetest ning puurimismuda kasutamine ei kujuta märkimisväärset ohtu merekeskkonnale ning meres paiknevatest nafta- ja küttegaasipaigaldistest juhuslikult vabanevaid aineid on vähendatud miinimumini; |
|
m) |
igasugune tegevusest ja laevandusest tulenev keskkonda heitmine on reguleeritud ja kooskõlas rahvusvahelise õiguse, piirkondlike merekonventsioonide ja ühenduse õigusaktidega ning õnnetuste oht on vähendatud miinimumini; |
|
n) |
nafta alaline keskkonda heitmine platvormidelt ja torujuhtmetest ning kahjuliku puurimismuda kasutamine on lõpetatud ja nende ainete juhuslikku keskkonda sattumist on vähendatud miinimumini; |
|
o) |
ohtlikud ekspluatatsiooni käigus toimuvad ja meretranspordist tulenevad heited on kõrvaldatud ja õnnetuste, mille tagajärjeks võivad olla ohtlikud heited, risk on viidud miinimumini; |
|
p) |
võõrliikide tahtlik sissetoomine mere- ja rannikukeskkonda on keelatud, nende juhuslikku keskkonda laskmist on vähendatud miinimumini ning ballastvee kui võimaliku võõrliikide keskkonda sattumise allika kogust on vähendatud. Uute liikide (sealhulgas võõr- ja geneetiliselt muundatud liikide) kasutamine vesiviljeluses on ilma eelneva keskkonnamõju hindamiseta keelatud; |
|
q) |
inimese valmistatud konstruktsioonide mõju mere- ja rannikuliikidele ja -elupaikadele on viidud miinimumini ning need ei avalda negatiivset mõju merepõhja ökosüsteemide ja nendega seotud ökosüsteemide struktuurilisele ja ökoloogilisele terviklikkusele ega mere- ja rannikuliikide ning - elupaikade võimele kohandada oma leviala kooskõlas kliimamuutustega; |
|
r) |
mürareostus, mis pärineb (näiteks) laevadelt ja veealustelt akustilistelt seadmetelt, on viidud miinimumini, et ennetada mis tahes kahjulikku mõju mereelustikule, inimtervisele või mere ja rannikualade seaduslikele kasutusviisidele; |
|
s) |
igasugune vedeliku või gaasi süsteemne/tahtlik laskmine veekeskkonda on keelatud ja tahkete ainete juhtimine veekeskkonda on keelatud, kui selleks ei ole antud luba vastavalt rahvusvahelisele õigusele ning kui ei ole läbi viidud eelnevat keskkonnamõju hindamist kooskõlas nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiviga 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (1) ja asjassepuutuvate rahvusvaheliste konventsioonidega; |
|
t) |
igasugune vedeliku või gaasi süsteemne/tahtlik merepõhja või selle aluspinnasesse laskmine ja tahkete ainete juhtimine merepõhja või selle aluspinnasesse on keelatud, kui selleks ei ole antud luba vastavalt rahvusvahelisele õigusele ning kui ei ole läbi viidud eelnevat keskkonnamõju hindamist kooskõlas direktiiviga 85/337/EMÜ ja asjassepuutuvate rahvusvaheliste konventsioonidega; |
|
u) |
igas piirkonnas on võimaliku kahjuliku inimtegevuse eest kaitstud merealade ja nendele aladele kuuluvate ökosüsteemide mitmekesisuse osakaal küllaldane, et tõhusalt panustada piirkondlikku ja globaalsesse kaitstud merealade võrgustikku. |
(1) EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/35/EÜ.
II LISA
ARTIKLI 9 LÕIGE 1
1) Pädeva asutuse nimi ja aadress - nimetatud asutuse ametlik nimi ja aadress.
2) Pädeva asutuse õiguslik vorm - pädeva asutuse õigusliku vormi kirjeldus ning vajaduse korral tema põhikirja, asutamislepingu või samaväärse õigusdokumendi kokkuvõte või koopia.
3) Ülesanded - pädeva asutuse õigusliku ja haldusvastutuse kirjeldus ning tema rolli kirjeldus asjaomases mereakvatooriumis.
4) Liikmeskond - kui pädev asutus on teiste pädevate asutuste vaheline kooskõlastamisasutus, nõutakse nende asutuste nimekirja koos kokkuvõttega kooskõlastamise tagamiseks loodud suhetest institutsioonide vahel.
5) Piirkondlik kooskõlastamine - nõutakse kokkuvõtet mehhanismidest, mis on kehtestatud selleks, et tagada kooskõlastamine liikmesriikide vahel, kelle Euroopa mereakvatoorium jääb samasse merepiirkonda.
III LISA
ARTIKLI 10 LÕIGE 1, ARTIKLI 11 LÕIGE 1 ja ARTIKLI 13 LÕIGE 1
Tabel 1 - Parameetrid
|
Füüsikalised ja keemilised omadused |
|
||||||||||
|
Elupaigatüübid |
|
||||||||||
|
Bioloogilised elemendid |
|
||||||||||
|
Muud näitajad |
|
Tabel 2 - Survetegurid ja mõjud
|
Üldosa Saastumine inimtegevuse tagajärjel ainete või energia, sealhulgas inimtekkelise veealuse müra otsese või kaudse merekeskkonda juhtimise näol, mille tagajärjeks on või võib olla selline kahjulik mõju nagu kahju elusressurssidele ja mereelustikule, ohud inimeste tervisele, merendusalase tegevuse, sealhulgas kalapüügi, turismi ja huvitegevuse ning muude mere seaduslike kasutusviiside takistamine, merevee kasutamist mõjutava kvaliteedi halvenemine ja hüvede vähenemine. |
|
|
Füüsiline kadu |
Katmine (nt tehisstruktuuridega, süvendusheitmete kõrvaldamisega) Blokeerimine (nt püsikonstruktsioonidega) |
|
Füüsiline kahju |
Mudastumine (nt äravool, süvendus, suudmealad) Abrasioon (nt laevatamine, ankurdamine) Selektiivne väljaviimine (nt liitsüvendamine, võrkutakerdumine) |
|
Mittefüüsilised häired |
Müra (nt paatide liikumine, seismiline) Visuaalne (nt huvitegevus) |
|
Saastumine mürkainetega |
Sünteetiliste ühendite juhtimine veekokku (nt pestitsiidid, riknemisvastased ained, polüklooritud bifenüülid) Mittesünteetiliste ühendite juhtimine veekokku (nt raskmetallid, süsivesinikud ) |
|
Mittemürgine saastumine |
Toiteelementidega rikastumine (nt põllumajanduslik äravool, suudmekohad) Orgaaniline rikastumine (nt kalakasvatus, suudmekohad) Muutused soojusrežiimis (nt suudmekohad, elektrijaamad) Muutused hägususes (nt äravool, süvendus) Muutused soolsuses (nt veevõtmine, suudmekohad) |
|
Bioloogilised häired |
Mikroobsete patogeenide juhtimine veekokku Võõrliikide sissetoomine ja translokatsioon Liikide selektiivne väljapüük (nt kutseline ja harrastuspüük) |
IV LISA
ARTIKLI 12 LÕIGE 1
1) Merepiirkonnas või allpiirkonnas liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvat mereakvatooriumi iseloomustavate elementide piisav käsitlemine.
2) Vajadus seada a) sihid, millega kehtestatakse hea keskkonnaseisundi määratlusel põhinevad soovitud tingimused; b) mõõdetavad kontrollarvud, mis võimaldavad teostada seiret; ja c) tegevussihid, mis on seotud nende saavutamise toetamiseks mõeldud konkreetsete rakendusmeetmetega.
3) Eesmärgiks oleva keskkonnaseisundi täpsustamine ja formuleerimine merepiirkonda või allpiirkonda kuuluvat liikmesriigi Euroopa mereakvatooriumi iseloomustavate elementide mõõdetavate omaduste näol.
4) Sihtide kogumi kooskõla; nendevaheliste vastuolude puudumine.
5) Sihtide saavutamiseks vajalike ressursside täpsustamine.
6) Sihtide formuleerimine koos nende saavutamiseks ettenähtud ajakavaga.
7) Edusammude jälgimiseks ja sihtide saavutamist silmas pidades juhtimisotsuste suunamiseks mõeldud näitajate täpsustamine.
8) Vajaduse korral võrdluspunktide täpsustamine (siht- ja piirväärtused).
9) Sotsiaalsete ja majanduslike probleemide nõuetekohane arvestamine sihtide seadmisel.
10) Artiklis 1 sätestatud keskkonnaeesmärki silmas pidades välja töötatud keskkonnasihtide, nendega seotud näitajate ning siht- ja piirväärtuste kogumi läbivaatamine, et hinnata, kas sihtide saavutamisel muutuks merepiirkonnas liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluva mereakvatooriumi keskkonnaseisund neile vastavaks.
11) Sihtide vastavus ühenduse ja selle liikmesriikide asjaomaste rahvusvaheliste ja piirkondlike kokkulepete alusel võetud eesmärkidele.
12) Kui sihtide ja näitajate kogum on kokku pandud, tuleks need artiklis 1 sätestatud keskkonnaeesmärki silmas pidades ühiselt läbi vaadata, et hinnata, kas sihtide saavutamisel muutuks keskkonna seisund neile vastavaks.
V LISA
ARTIKLI 13 LÕIGE 1
1) Vajadus esitada teavet keskkonnaseisundi hindamiseks ning heast keskkonnaseisundist puudujääva vahemiku ja selle suunas tehtud edusammude mõõtmiseks vastavalt III lisale ning I ja III lisa kohaselt kindlaks määratavatele üksikasjalikele standarditele ja kriteeriumidele.
2) Vajadus tagada teabe genereerimine, mis võimaldab teha kindlaks artiklis 12 ettenähtud keskkonnaalaste sihtide sobivad näitajad.
3) Vajadus tagada teabe genereerimine, mis võimaldab hinnata artiklis 16 nimetatud meetmete mõju.
4) Vajadus kaasata tegevusi muutuse põhjuse ja seeläbi võimalike parandavate meetmete kindlakstegemiseks, mida oleks soovitud seisundivahemikust kõrvalekallete avastamise korral tarvis võtta hea keskkonnaseisundi tagasisaamiseks.
5) Vajadus esitada teavet keemiliste saasteainete kohta inimtoiduks mõeldud liikides, mis pärinevad kutselise kalapüügi aladelt.
6) Vajadus kaasata tegevus, millega kinnitatakse, et parandusmeetmed toovad kaasa soovitud muutusi, mitte aga soovimatuid kõrvaltoimeid.
7) Vajadus koondada teave merepiirkondade alusel.
8) Vajadus töötada välja tehnilised spetsifikaadid ja standardiseeritud meetodid järelevalve teostamiseks ühenduse tasandil, et teavet oleks võimalik võrrelda.
9) Vajadus tagada, niivõrd kui võimalik, vastavus piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil välja töötatud olemasolevatele programmidele, et soodustada nende programmide omavahelist kooskõla ja vältida jõupingutuste dubleerimist.
10) Vajadus kaasata artiklis 10 ettenähtud esialgsesse hindamisse ühe osana keskkonnatingimustes aset leidnud suuremate muutuste ning vajaduse korral uute ja esilekerkivate küsimuste hindamine.
11) Vajadus käsitleda artiklis 10 ettenähtud esialgse hindamise osana III lisas loetletud elemente ja nende looduslikku variatiivsust ning hinnata suundumusi artikli 12 lõike 1 kohaselt sätestatud keskkonnasihtide saavutamise suunas, kasutades vajaduse korral kindlaksmääratud näitajaid ja nende siht- või piirväärtusi.
VI LISA
ARTIKLI 16 LÕIGE 1
1) Sisendite kontrollimeetmed: majandamismeetmed, mis mõjutavad lubatud inimtegevuse määra.
2) Väljundite kontrollimeetmed: majandamismeetmed, mis mõjutavad ökosüsteemi komponendi lubatud häirituse astet.
3) Ruumilise ja ajalise leviku kontroll: majandamismeetmed, mis mõjutavad seda, kus ja millal teatud tegevusel toimuda lastakse.
4) Juhtimise kooskõlastusmeetmed: vahendid juhtimise kooskõlastamise tagamiseks.
5) Majanduslikud stiimulid: majandamismeetmed, tänu millele on mereökosüsteemi kasutajate huvides tegutseda viisil, mis aitab saavutada ökosüsteemi ökoloogilisi eesmärke.
6) Leevendus- ja heastamisvahendid: majandamisvahendid, mis suunavad inimtegevust mereökosüsteemide kahjustatud komponentide taastamisele.
7) Teabevahetus, huvirühmade kaasamine ja üldsuse teadlikkuse tõstmine.
P6_TA(2006)0483
Elavhõbedat sisaldavad mõõteseadmed ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ seoses teatavate elavhõbedat sisaldavate mõõteseadmete turustamise piirangutega (KOM(2006)0069 - C6-0064/2006 - 2006/0018(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0069) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja EÜ asutamislepingu artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0064/2006); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0287/2006), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjonil ettepanek uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
|
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2006)0018
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. novembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/.../EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ seoses teatavate elavhõbedat sisaldavate mõõteseadmete turustamise piirangutega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele (2)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 28. jaanuari 2005. aasta teatises ühenduse elavhõbedaalase strateegia kohta, mis käsitles kõiki elavhõbeda kasutusalasid, järeldati, et oleks asjakohane kehtestada ühenduse tasemel teatavate elavhõbedasisaldusega mitteelektriliste või mitteelektrooniliste mõõteriistade ja juhtseadmete (mis on peamine elavhõbedasisaldusega tooterühm, mis on seni ühenduse meetmetega reguleerimata) turustamise piirangud. |
|
(2) |
Elavhõbedat sisaldavate mõõteseadmete turustamise piiramine oleks elavhõbeda jäätmevoogudesse sattumise vältimise kaudu kasulik keskkonnale ja pikemas perspektiivis ka inimeste tervisele. |
|
(3) |
Olemasolev tõendusmaterjal mõõteriistade ja juhtseadmete kohta, võttes arvesse tehnilist ja majanduslikku otstarbekust, näitab, et vahetud piirangud peaksid kehtima ainult elanikkonnale ettenähtud mõõteseadmete ning kõigi meditsiiniliste termomeetrite suhtes. |
|
(4) |
Üle 50 aasta vanade elavhõbedat sisaldavate mõõteseadmete sisseveo puhul on tegemist antiikesemete või kultuuriväärtustega, mis on määratletud nõukogu 9. detsembri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 3911/92 kultuuriväärtuste ekspordi kohta (3). Selline kaubandus on piiratud mahuga ning ei kujuta ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale. Seetõttu ei tuleks sellist kaubandust piirata. |
|
(5) |
Elavhõbeda keskkonda sattumise minimeerimise ja elavhõbedat sisaldavate ülejäänud mõõteseadmete kutsealase ja tööstusliku kasutamise, eriti sfügmomanomeetrite tervishoius kasutamise järkjärgulise lõpetamise eesmärgil peaks komisjon uurima tehniliselt ja majanduslikult otstarbekate ohutumate alternatiivsete lahenduste kättesaadavust. Tervishoius kasutatavate sfügmomanomeetrite puhul tuleks konsulteerida ekspertarstidega, et tagada teatavate terviseseisundite diagnoosimis- ja ravivajaduste piisav arvessevõtmine. |
|
(6) |
Käesoleva direktiivi eesmärgiks on piirata ainult uute mõõteseadmete turuleviimist. Seetõttu ei tohiks kõnealuseid piiranguid rakendada juba kasutuses olevate või juba turule viidud seadmete suhtes. |
|
(7) |
Erinevused liikmesriikide vastuvõetud mitmesugustes mõõteriistades ja juhtseadmetes sisalduva elavhõbeda piiramist käsitlevate õigus- ja haldusnormide vahel võivad luua kaubandustõkkeid, kahjustada ühendusesisest konkurentsi ning mõjutada otseselt siseturu rajamist ja toimimist. Seetõttu on osutunud vajalikuks ühtlustada liikmesriikide mõõteriistade ja juhtseadmete valdkonna õigusaktid, kehtestades ühtlustatud õigusnormid, mis käsitlevad kõnealuseid elavhõbedat sisaldavaid tooteid ning millega säilitatakse siseturg, tagades samal ajal inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme. |
|
(8) |
Nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/769/EMÜ (liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega) (4) tuleks vastavalt muuta. |
|
(9) |
Käesolev direktiiv ei mõjuta ühenduse õigusakte, millega on kehtestatud töötajate turvalisuse miinimumnõuded, nagu nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (5) ning sellel põhinevad üksikdirektiivid, eriti nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohu eest tööl (6). |
|
(10) |
Vastavalt paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (7) punktile 34 julgustatakse liikmesriike koostama ja avalikustama enda tarbeks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, milles oleks võimalikult üksikasjalikult toodud seos direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 76/769/EMÜ I lisa muudetakse käesoleva direktiivi lisa kohaselt.
Artikkel 2
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ... (8) . Liikmesriigid teavitavad sellest viivitamata komisjoni .
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates ... (9).
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud peamiste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Artikkel 4
Direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
..., ...
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) 13. septembri 2006. aasta arvamus (ELTs seni avaldamata).
(2) Euroopa Parlamendi 14. novembri 2006. aasta seisukoht.
(3) EÜT L 395, 31.12.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).
(4) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/90/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 28 ).
(5) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(6) EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11 .
(7) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
(8) Üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva.
(9) Kaheksateist kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
LISA
Direktiivi 76/769/EMÜ I lisasse lisatakse järgmine punkt:
|
19a Elavhõbe CAS nr: 7439-97-6 |
|
(1) Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(2) Kaheksateist kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(3) Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval.
(4) Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
P6_TA(2006)0484
Euroopa lennuliikluse juhtimissüsteemi ühisettevõte (SESAR) *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse ühisettevõtte loomist Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) elluviimiseks (KOM(2005)0602 - C6-0002/2006 - 2005/0235(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0602) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 171, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0002/2006); |
|
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 35; |
|
— |
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A6-0382/2006), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
|
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
|
KOMISJONI ETTEPANEK |
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 1 |
|||||||||||||||
|
Esimene volitus |
|||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 2 |
|||||||||||||||
|
Põhjendus 2 |
|||||||||||||||
|
(2) Euroopa lennuliikluse korraldamise moderniseerimise projekt, edaspidi “projekt SESAR”, on ühtse Euroopa õhuruumi tehnoloogiliseks aluseks. Nimetatud projekti kohaselt luuakse ühenduses tõhus lennujuhtimise infrastruktuur, mis võimaldab välja arendada usaldusväärse ja keskkonnasõbraliku lennutranspordi, kasutades täiel määral ära selliste programmidega nagu GALILEO seotud tehnoloogilised edusammud. |
(2) Euroopa lennuliikluse korraldamise moderniseerimise projekt, edaspidi “projekt SESAR”, on ühtse Euroopa õhuruumi tehnoloogiliseks aluseks. Nimetatud projekti kohaselt luuakse ühenduses tõhus lennujuhtimise infrastruktuur, mis võimaldab välja arendada usaldusväärse , energiatõhusa ja keskkonnasõbraliku lennutranspordi, kasutades täiel määral ära selliste programmidega nagu GALILEO seotud tehnoloogilised edusammud. Selle eesmärk on integreerida lennukite kiiruse haldamine säästliku energiakasutuse nimel ja aktiivne koostöö meteoroloogiateenistustega, et vähendada lennunduse mõju kliimamuutustele. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 3 |
|||||||||||||||
|
Põhjendus 3 |
|||||||||||||||
|
(3) Projekti SESAR eesmärk on hallata ja koordineerida tegevusi, mida senini oli ühenduses teostatud hajutatult ja koordineerimata. |
(3) Projekti SESAR eesmärk on hallata ja koordineerida tegevusi, mida senini oli ühenduses teostatud hajutatult ja koordineerimata , sealhulgas asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud kõige kaugemates ja äärepoolsemates piirkondades. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 4 |
|||||||||||||||
|
Põhjendus 6 |
|||||||||||||||
|
(6) Määratlemisetapile järgneb ühenduse lennuliikluse korraldamise moderniseerimise kava elluviimise etapp, mis omakorda hõlmab kaht järjestikust etappi: väljaarendamist (2008- 2013) ja kasutuselevõtmist (2014-2020). |
(6) Määratlemisetapile järgneb kaks järjestikust etappi: väljaarendamine (2008-2013) ja kasutuselevõtt (2014-2020). |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 5 |
|||||||||||||||
|
Põhjendus 6 a (uus) |
|||||||||||||||
|
|
(6 a) Igas etapis tuleks sätestada selle sisu põhielemendid ning kasutuselevõtu etapi puhul tuleks õigusnormid välja tuua eraldi ettepanekus. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 8 |
|||||||||||||||
|
Põhjendus 12 |
|||||||||||||||
|
(12) Võttes arvesse osaliste arvu, keda on tarvis käesolevasse protsessi kaasata, ning vajalike rahaliste vahendite ning tehnilise oskusteabe mahtu, on hädavajalik luua juriidiline isik, kes suudaks tagada projektile SESAR selle elluviimisetapi käigus eraldatavate summade kooskõlastatud kasutamise. |
(12) Võttes arvesse osaliste arvu, keda on tarvis käesolevasse protsessi kaasata, ning vajalike rahaliste vahendite ning tehnilise oskusteabe mahtu, on hädavajalik luua juriidiline isik, kes suudaks tagada projektile SESAR selle väljaarendamisetapi käigus eraldatavate summade kooskõlastatud kasutamise. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 9 |
|||||||||||||||
|
Põhjendus 13 |
|||||||||||||||
|
(13) Nimetatud juriidiline isik, kelle ülesandeks on Euroopa üldistes huvides elluviidava avaliku teadusprojekti haldamine peab olema käsitletav rahvusvahelise asutusena , millele osutatakse nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) artikli 15 punkti 10 teises lõigus ja nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ (aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta) artikli 23 lõike 1 teises lõigus |
(13) Nimetatud juriidilise isiku ülesandeks on Euroopa üldistes huvides elluviidava avaliku teadusprojekti haldamine, millele osutatakse nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) artikli 15 punkti 10 teises lõigus ja nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ (aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta) artikli 23 lõike 1 teises lõigus. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 10 |
|||||||||||||||
|
Põhjendus 14 |
|||||||||||||||
|
(14) On soovitatav, et liikmesriigid annaksid nimetatud juriidilisele isikule maksuvabastuse kõikide maksude puhul, välja arvatud käibemaks ja aktsiisimaks, ning et ettevõtte töötajatele makstav töötasu oleks vabastatud tulumaksust . |
(14) On soovitatav, et liikmesriigid annaksid nimetatud juriidilisele isikule maksuvabastuse kõikide maksude puhul, välja arvatud käibemaks ja aktsiisimaks, ning et ettevõtte töötajatele makstav töötasu oleks Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega kooskõlas. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 11 |
|||||||||||||||
|
Põhjendus 15 |
|||||||||||||||
|
(15) SESAR on teadus- ja arendusprojekt, mis võimaldab rahastamist ühenduse teadus- ja arendusprogrammide raames. Seega tuleks luua ühisettevõte asutamislepingu artikli 171 tähenduses, et võimaldada väljaarendamise (2008-2013) etapis ära kasutada lennuliikluse juhtimissüsteemide tehnoloogiate arengus tehtud märkimisväärsed edusammud. |
(15) SESAR on teadus- ja arendusprojekt, mis võimaldab rahastamist ühenduse teadus- ja arendusprogrammide raames. Seega tuleks luua ühisettevõte asutamislepingu artiklite 171 ja 173 tähenduses, et võimaldada väljaarendamise (2008-2013) etapis ära kasutada lennuliikluse juhtimissüsteemide tehnoloogiate arengus tehtud märkimisväärsed edusammud. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 12 |
|||||||||||||||
|
Põhjendus 17 |
|||||||||||||||
|
(17) Ühisettevõtte peamiseks eesmärgiks oleks korraldada ja koordineerida projekti SESAR elluviimist, kaasates sellesse riiklikku ja eraõiguslikku rahastamist ning väliseid tehnilisi ressursse, mida saadakse nii oma liikmetelt kui ka Eurocontroli kogemustest. |
(17) Ühisettevõtte peamiseks eesmärgiks oleks korraldada ja koordineerida projekti SESAR elluviimist, kaasates sellesse riiklikku ja eraõiguslikku rahastamist ning väliseid tehnilisi ressursse, mida saadakse nii oma liikmetelt kui ka Eurocontroli kogemustest ja oskusteabest . |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 13 |
|||||||||||||||
|
Põhjendus 17 a (uus) |
|||||||||||||||
|
|
(17 a) On soovitav, et erasektor oleks asjakohaselt kaasatud kõikidesse etappidesse, eelkõige väljaarendamisetappi, et tagada erasektori osalejate vastutus kasutuselevõtu etapis. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 14 |
|||||||||||||||
|
Põhjendus 20 |
|||||||||||||||
|
(20) Ühisettevõtte põhikirja abil tuleks määrata kindlaks ettevõtte töökorralduse ja tegevuse põhimõtted. |
(20) Lisas esitatud ühisettevõtte põhikirja abil tuleks määrata kindlaks ettevõtte töökorralduse , tegevuse , ühisettevõtte siseste huvide konfliktide vältimise ja selle ametnike ametissemääramise korra põhimõtted. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 15 |
|||||||||||||||
|
Põhjendus 20 a (uus) |
|||||||||||||||
|
|
(20 a) Euroopa Parlamendile tuleks anda ühisettevõtte haldusnõukogus vaatleja staatus. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 16 |
|||||||||||||||
|
Põhjendus 20 b (uus) |
|||||||||||||||
|
|
(20 b) Tuleks tervitada uute liikmete ühisettevõttega ühinemise taotlusi lisa artikli 1 lõike 3 sätete alusel. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 17 |
|||||||||||||||
|
Põhjendus 22 a (uus) |
|||||||||||||||
|
|
(22 a) Komisjon peaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kolme aasta järel käesoleva määruse kohaldamisest aru andma ja vajaduse korral tegema ettepanekuid määruse muutmiseks. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 18 |
|||||||||||||||
|
Artikli 1 lõige 1 |
|||||||||||||||
|
1. Euroopa õhuruumi lennuliikluse korraldamise moderniseerimise projekti (edaspidi “projekt SESAR”) elluviimisetapi arendustegevuse läbiviimiseks moodustatakse kestusega kuni 31. detsember 2013 ühisettevõte (edaspidi “ühisettevõte SESAR”) . |
1. Käesolevaga moodustatakse ühisettevõte (edaspidi “ühisettevõte”). Selle peaeesmärk on juhtida tegevust projekti väljaarendamisetapis, et moderniseerida Euroopa õhuruumi lennuliikluse korraldamist (edaspidi “projekt SESAR”) , alates kuupäevast, mil nõukogu kiidab heaks artiklis 1 a punktis a nimetatud lennuliikluse korraldamise üldplaani, kuni väljaarendamisetapi lõpuni . |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 19 |
|||||||||||||||
|
Artikli 1 lõige 1 a (uus) |
|||||||||||||||
|
|
|
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 20 |
|||||||||||||||
|
Artikli 1 lõige 1 b (uus) |
|||||||||||||||
|
|
1 b. Ühisettevõtte SESAR tegevusvaldkonna, juhtimise, rahastamise ja kestvuse vaatab vajaduse korral läbi nõukogu vastavalt projekti ja lennuliikluse korraldamise üldplaani arengule. Nõukogu võtab arvesse käesoleva määruse artiklis 6 nimetatud hindamist ning artikli 6 a sätteid. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 21 |
|||||||||||||||
|
Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav osa |
|||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 22 |
|||||||||||||||
|
Artikli 1 lõike 2 esimene taane |
|||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 23 |
|||||||||||||||
|
Artikli 1 lõike 2 teine a taane (uus) |
|||||||||||||||
|
|
|
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 24 |
|||||||||||||||
|
Artikli 1 lõike 2 teine b taane (uus) |
|||||||||||||||
|
|
|
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 25 |
|||||||||||||||
|
Artikli 1 lõige 3 |
|||||||||||||||
|
3. Ühisettevõtte asukohaks on Brüssel . |
3. Ühisettevõtte asukoht määratakse vastavalt nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded. (2) |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 26 |
|||||||||||||||
|
Artikli 2 lõige 2 |
|||||||||||||||
|
2. Ühisettevõtet käsitatakse rahvusvahelise organisatsioonina direktiivi 77/388/EMÜ artikli 15 punkti 10 teise taande ning direktiivi 92/12/EMÜ artikli 23 lõike 1 teise taande tähenduses. |
välja jäetud |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 27 |
|||||||||||||||
|
Artikli 2 lõige 3 |
|||||||||||||||
|
3. Liikmesriigid vabastavad ühisettevõtte maksudest, välja arvatud käibemaks ja aktsiisimaks. Ühisettevõte on eelkõige vabastatud registreerimistasust, ettevõtte tulumaksust ning samalaadsetest maksudest. Ühisettevõtte töötajatele makstav töötasu on vabastatud igasugusest riiklikust tulumaksust . |
3. Liikmesriigid vabastavad ühisettevõtte maksudest, välja arvatud käibemaks ja aktsiisimaks. Ühisettevõte on eelkõige vabastatud registreerimistasust, ettevõtte tulumaksust ning samalaadsetest maksudest. Ühisettevõtte töötajatele makstakse töötasu Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 28 |
|||||||||||||||
|
Artikli 3 lõige 1 |
|||||||||||||||
|
1. Käesolevaga võetakse vastu ühisettevõte põhikiri, mis on esitatud käesoleva määruse lisas. |
1. Käesolevaga võetakse vastu ühisettevõte põhikiri, mis on esitatud käesoleva määruse lisas ning on määruse lahutamatu osa . |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 29 |
|||||||||||||||
|
Artikli 3 lõige 2 |
|||||||||||||||
|
2. Põhikirja võib muuta vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatud menetlusele, eelkõige kui muudatused käsitlevad põhikirja artikleid 3, 4, 5, 6 ja 8 . |
2. Põhikirja võib muuta artiklis 6 a osutatud korras . |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanekud 63 ja 61 |
|||||||||||||||
|
Artikli 4 lõike 1 punktid a ja b |
|||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 32 |
|||||||||||||||
|
Artikli 4 lõige 3 |
|||||||||||||||
|
3. Kõik ühenduse rahastamistoimingud ühisettevõttele lõpevad artiklis 1 nimetatud ajavahemiku lõppemisel. |
3. Kõik ühenduse rahastamistoimingud ühisettevõttele lõpevad väljaarendamisetapi lõppemisel, kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole komisjoni ettepaneku alusel otsustanud teisiti . |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 34 |
|||||||||||||||
|
Artikli 5 lõige 2 a (uus) |
|||||||||||||||
|
|
2 a. Komisjoni seisukoht haldusnõukogu otsuste tegemise kohta seoses lennuliikluse korraldamise üldplaani tehniliste kohandustega võetakse vastu vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 3 esitatud korrale. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 35 |
|||||||||||||||
|
Artikkel 5 a (uus) |
|||||||||||||||
|
|
Artikkel 5 a Uute liikmete ühinemine Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu uute liikmete ühinemisest ühisettevõttega. Uute liikmete, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit liikmete osalus esitatakse heakskiidu saamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 36 |
|||||||||||||||
|
Artikkel 6 |
|||||||||||||||
|
Iga kolme aasta järel alates ühisettevõtte tegevuse alustamisest kuni ühisettevõtte tegevusaja lõppemiseni annab komisjon hinnangu käesoleva määruse elluviimise, ühisettevõtte poolt saavutatud tulemuste ja töömeetodite kohta. |
Asutamislepingu artikli 173 kohaselt alates ühisettevõtte tegevuse alustamisest kuni ühisettevõtte tegevusaja lõppemiseni annab komisjon hinnangu käesoleva määruse elluviimise, ühisettevõtte poolt saavutatud tulemuste ja töömeetodite kohta. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanded nende hindamiste tulemuste ja nendest tehtavate järelduste kohta. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 37 |
|||||||||||||||
|
Artikkel 6 a (uus) |
|||||||||||||||
|
|
Artikkel 6 a Läbivaatamine Kui komisjon peab vajalikuks või kui kas Euroopa Parlament või nõukogu nõuab komitoloogiamenetluse raames, et käesolev määrus või ühisettevõtte põhikiri tuleb läbi vaadata, esitab komisjon asjakohase õigusakti ettepaneku EÜ asutamislepingus sätestatud korras. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 38 |
|||||||||||||||
|
Lisa artikli 1 lõike 2 kolmas taane |
|||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 39 |
|||||||||||||||
|
Lisa artikli 1 lõike 3 teine lõik |
|||||||||||||||
|
Haldusnõukogu otsustab, kas taotlus kiidetakse heaks või lükatakse tagasi . Positiivse otsuse korral lepib tegevdirektor liitujaga kokku ühinemistingimused ning esitab need haldusnõukogule. Need tingimused võivad eelkõige hõlmata sätteid, mis on seotud tasutavate osamaksetega ja haldusnõukogus esindatusega. |
Haldusnõukogu annab komisjonile nõu, kas taotlus heaks kiita või tagasi lükata, ning komisjon teeb sellekohase ettepaneku artikli 5 a sätestatud korras . Positiivse otsuse korral lepib tegevdirektor liitujaga kokku ühinemistingimused ning esitab need haldusnõukogule. Need tingimused võivad eelkõige hõlmata sätteid, mis on seotud tasutavate osamaksetega ja haldusnõukogus esindatusega. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 40 |
|||||||||||||||
|
Lisa artikli 1 lõige 3 a (uus) |
|||||||||||||||
|
|
|
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 41 |
|||||||||||||||
|
Lisa artikli 3 lõike 1 punkt a a (uus) |
|||||||||||||||
|
|
a a) sõjaväe esindaja; |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 42 |
|||||||||||||||
|
Lisa artikli 3 lõige 2 |
|||||||||||||||
|
2. Lõike 1 punktides b, c, d, e ja f nimetatud esindajad nimetab määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 6 kohaselt moodustatud majandusharu nõuandekomitee. |
2. Euroopa Parlamendil on haldusnõukogus vaatleja staatus. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 43 |
|||||||||||||||
|
Lisa artikli 3 lõige 2 a (uus) |
|||||||||||||||
|
|
2 a. Haldusnõukogu juhib komisjon. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 44 |
|||||||||||||||
|
Lisa artikli 4 lõige 1 |
|||||||||||||||
|
1. Hääleõigus on artikli 3 lõike 1 punktides a ja b osutatud esindajatel. |
1. Kõigil artikli 3 lõikes 1 osutatud esindajatel on hääleõigus vastavalt lõike 2 sätetele, kusjuures hääle kaal on võrdeline esindaja panusega ühisettevõtte SESAR rahastamisse . |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 46 |
|||||||||||||||
|
Lisa artikli 4 lõige 5 |
|||||||||||||||
|
5. Kõik otsused, mis käsitlevad uute liikmete liitumist artikli 1 lõike 2 tähenduses, tegevdirektori nimetamist ja ühisettevõtte tegevuse lõpetamist peavad saama haldusnõukogus ühenduse esindajalt heakskiitva hinnangu. |
välja jäetud |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 47 |
|||||||||||||||
|
Lisa artikli 4 lõige 5 a (uus) |
|||||||||||||||
|
|
5 a. Lennuliikluse korraldamise üldplaani vastuvõtmise ja selle muutmisega seotud otsuste poolt peavad poolthääle andma kõik asutajaliikmed. Hoolimata lõike 1 sätetest ei saa niisuguseid otsuseid vastu võtta, kui artikli 3 lõike 1 punktides c-f osutatud esindajad on üksmeelselt otsuse vastu. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 48 |
|||||||||||||||
|
Lisa artikli 4 lõige 5 b (uus) |
|||||||||||||||
|
|
5 b. Lennuliikluse korraldamise üldplaan tehakse teatavaks ja edastatakse Euroopa Parlamendile. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 49 |
|||||||||||||||
|
Lisa artikli 5 lõike 1 punkt b |
|||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 50 |
|||||||||||||||
|
Lisa artikli 5 lõike 1 punkt c |
|||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 51 |
|||||||||||||||
|
Lisa artikkel 5 a (uus) |
|||||||||||||||
|
|
Artikkel 5 a Huvide konflikti vältimine 1. Ühisettevõtte või haldusnõukogu liikmed ning ühisettevõtte personal ei osale avaliku pakkumise kutsete ettevalmistamises, pakkumiste hindamises või lepingute sõlmimises, kui neile kuuluvad asutused või kui neil on partnerluskokkulepe asutustega, mis on avaliku pakkumise kutsete potentsiaalsed kandidaadid või esindavad selliseid asutusi. 2. Ühisettevõtte liikmed ning haldusnõukogus osalejad peavad avalikustama mis tahes otsese või kaudse isikliku või korporatiivse huvi haldusnõukogu arutelude tulemuste vastu seoses päevakorras oleva mis tahes teemaga. Kõnealust nõuet kohaldatakse ka ühisettevõtte personali suhtes seoses neile määratud ülesannetega. 3. Lõikes 2 nimetatud avalikustamise alusel võib haldusnõukogu otsustada liikmeid, osalejaid või personali otsuste tegemisse või ülesannete täitmisse mitte kaasata, kui võib tekkida huvide konflikt. Välja jäetud liikmed, osalejad ja personal ei pääse ligi huvide konflikti põhjustada võivate valdkondadega seotud teabele. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 52 |
|||||||||||||||
|
Lisa artikli 6 lõige 1 |
|||||||||||||||
|
1. Tegevdirektor on ühisettevõtte igapäevase juhtimise eest vastutav tegevjuht ning selle seaduslik esindaja. Direktori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni ettepaneku põhjal. Direktor täidab oma ametikohustusi täiesti sõltumatult. |
1. Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu teenete ning dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskuste, samuti asjaomase pädevuse ja kogemuse põhjal komisjoni ja Eurocontroli esitatud vähemalt kolme kandidaati sisaldavast nimekirjast, mis põhineb avaliku töölevõtukonkursi tulemustel, ning pärast Euroopa Parlamendi määratud esindaja arvamuse ärakuulamist. Haldusnõukogu võtab otsuse vastu oma liikmete 3/4 häälteenamusega. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 53 |
|||||||||||||||
|
Lisa artikli 6 lõige 1 a (uus) |
|||||||||||||||
|
|
1 a. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Seda võib pikendada üks kord kuni kolm aastat komisjoni ettepaneku alusel ning pärast Euroopa Parlamendi määratud esindaja ärakuulamist ja hindamise läbiviimist. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 54 |
|||||||||||||||
|
Lisa artikli 8 sissejuhatav osa |
|||||||||||||||
|
Käesoleva määruse artiklis 1 määratletud ülesannete täitmiseks sõlmib ühisettevõte Eurocontroliga kokkuleppe, mille kohaselt: |
1. Käesoleva määruse artiklis 1 määratletud ülesannete täitmiseks sõlmib ühisettevõte oma liikmetega konkreetsed kokkulepped. |
||||||||||||||
|
|
1 a. Eurocontroli roll ja panus määratletakse ühisettevõttega sõlmitavas kokkuleppes. Kõnealuses kokkuleppes |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 55 |
|||||||||||||||
|
Lisa artikli 8 punktid a ja b |
|||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 56 |
|||||||||||||||
|
Lisa artikli 11 lõike 3 esimene lõik |
|||||||||||||||
|
3. Artikli 1 lõike 2 teises ja kolmandas taandes osutatud liikmed kohustuvad sisse maksma esimese osamakse suuruses vähemalt 10 miljonit eurot ühe aasta jooksul alates nende ühisettevõttega liitumise taotluse heakskiitmisest. Liikmete jaoks, kes on märkinud ühisettevõtte aktsiaid 12 kuu jooksul pärast selle asutamist, vähendatakse seda summat 5 miljoni euroni. |
3. Artikli 1 lõike 2 teises ja kolmandas taandes osutatud liikmed kohustuvad sisse maksma esimese osamakse suuruses vähemalt 10 miljonit eurot ühe aasta jooksul alates nende ühisettevõttega liitumise taotluse heakskiitmisest. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 57 |
|||||||||||||||
|
Lisa artikli 11 lõike 3 teine lõik |
|||||||||||||||
|
Nimetatud summat vähendatakse 250 000 euroni selliste üksi või ühiselt aktsiaid märkivate ettevõtete puhul, mida võib käsitada väikeste või keskmise suurusega ettevõtetena väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust käsitleva komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse tähenduses, sõltumata nende ettevõtete liitumise hetkest. |
Nimetatud summat vähendatakse 250 000 euroni selliste üksi või ühiselt aktsiaid märkivate ettevõtete puhul, mida võib käsitada väikeste või keskmise suurusega ettevõtetena väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust käsitleva komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse tähenduses, sõltumata nende ettevõtete liitumise hetkest. Asutajaliikmetel on võimalik jagada makse mitmeks osamakseks, mis makstakse asjaosaliste poolte vahel kokkulepitud aja jooksul. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 58 |
|||||||||||||||
|
Lisa artikli 11 lõige 5 |
|||||||||||||||
|
5. Sissemakse võib olla mitterahaline. Selliste sissemaksete puhul hinnatakse nende väärtust ning kasulikkust ühisettevõtte tegevuse läbiviimisel. |
5. Sissemaksed võivad olla mitterahalised ning need sätestatakse lisa artiklis 8 nimetatud lepingutes . Selliste sissemaksete puhul hinnatakse nende väärtust ning kasulikkust ühisettevõtte tegevuse läbiviimisel. |
||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 59 |
|||||||||||||||
|
Lisa artikkel 17 |
|||||||||||||||
|
Ühisettevõte on kõigi loodud või projekti SESAR elluviimise etapiks talle loovutatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik. |
Ühisettevõte on kõigi tema loodud või projekti SESAR väljaarendamisetapiks talle loovutatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik vastavalt tema poolt sõlmitud liikmelepingutele. Ühisettevõte võib anda õiguse juurdepääsuks projekti tulemusena saadud teadmistele, eelkõige oma liikmetele ja Euroopa Liidu liikmesriikidele ja/või Eurocontrolile nende isiklikuks ja mittekaubanduslikuks tarbeks. |
||||||||||||||
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0485
2006. aasta aruanne euroala kohta
Euroopa Parlamendi resolutsioon 2006. aasta aruanne euroala kohta (2006/2239(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga “Iga-aastased märkused euroala kohta” (KOM(2006)0392); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 2006. aasta septembri vaheprognoosi; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 3. juuli 2003. aasta resolutsiooni euroala rahvusvahelise rolli kohta ning rahatähtede ja müntide kasutuselevõtmise esimese hinnangu kohta (1); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Euroopa majanduse olukorrast: ettevalmistav raport majanduspoliitika üldsuuniste kohta aastaks 2006 (2), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Rahvusvahelise Valuutafondi strateegilise hindamise kohta (3); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 17. mai 2006. aasta resolutsiooni riigi rahanduse kohta majandus- ja rahaliidus (EMU) (4); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni euroala laienemise kohta (5); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Keskpanga 2005. aasta aruande kohta (6); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) aruandeid euro rahvusvahelise rolli ja euroala finantsintegratsiooni kohta; |
|
— |
võttes arvesse oma 13. detsembri 2005. aasta resolutsiooni ettevõtjate maksustamise kohta Euroopa Liidus - ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas (7); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45; |
|
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0381/2006), |
|
A. |
arvestades, et kuulumine euroalasse suurendab liikmesriikide vastastikust majanduslikku sõltuvust ning nõuab majanduspoliitika paremat kooskõlastamist, et parandada struktuursed nõrkused uute väljakutsete eel ja saavutada suurem jõukus ning konkurentsivõime, et olla valmis rohkem globaliseerunud majanduse jaoks; |
|
B. |
arvestades, et 2006. aastal euroala majanduskasv kiireneb ning muutub ulatuslikumaks, sest sisenõudlus, eelkõige investeerimine, kogub hoogu, kuid 2007. aastal võib kasv kõrgete naftahindade, euro tugevnemise järelmõjude ja USA majanduskasvu vähenemise tõttu aeglustuda; |
|
C. |
arvestades, et euroala potentsiaalne kasv on enamiku hinnangute järgi umbes 2% ja seda tuleb tõsta 3% ni ning hoida sellel tasemel, et anda tööd rohkem kui kaheteistkümnele miljonile töötule eurooplasele, et suurendada nende kasutatavat tulu ning eraldada vajalikud vahendid Euroopa ainulaadsete heaoluriikide moderniseerimiseks; |
|
D. |
arvestades, et inflatsioonimäära kriteeriumi suhtes kasutatakse kaht erinevat hindade stabiilsuse määratlust; arvestades, et EKP on selgitanud, et hindade stabiilsuse säilitamiseks püüab ta hoida inflatsioonimäära keskmise tähtaja jooksul alla 2%, kuid selle lähedal, oma lähenemisraportites aga kasutavad EKP ja komisjon kontrollväärtust, mille arvutamiseks võetakse kolme parimate tulemustega liikmesriigi keskmine inflatsioonimäär viimase 12 kuu jooksul ja liidetakse sellele 1,5 protsendipunkti, võttes aluseks EÜ asutamislepingu artikli 121 lõikes 1 osutatud lähenemiskriteeriumide protokolli, kus eeldatakse, et hindade stabiilsuse seisukohalt parimad tulemused tähendavad praktikas madalaimat võimalikku inflatsiooni; |
|
E. |
arvestades, et 1. jaanuari 2007. aasta seisuga hõlmab euroala ainult 13 liikmesriiki, kuid makromajanduspoliitika kooskõlastamine ja siseturg hõlmavad kõiki 27 liikmesriiki; |
|
F. |
arvestades, et euroala väline esindatus rahvusvahelistes institutsioonides ja foorumitel ei vasta selle kaalukusele maailmamajanduses; arvestades, et alates euro loomisest on saavutatud vähe edu tagamaks, et euroala esineks rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides ja foorumitel ühtsena; ning arvestades, et nende puuduste tõttu on euroalal raske edendada oma huve ja olla ülemaailmsete majandusalaste väljakutsete vastuvõtmisel eestvedajaks; |
|
G. |
arvestades, et EKP jagab nõukoguga vastutust vahetuskursiga seotud küsimuste ning euroala rahvusvahelise esindatuse eest; |
|
H. |
arvestades, et eurorühm peab EKPga mitteametlikku dialoogi ja et eurorühma peamiseks ülesandeks on kujundada ühised seisukohad euroala majanduse üldise toimimise suhtes ning jälgida euro vahetuskursi muutusi teiste valuutade suhtes; |
Makromajanduspoliitika
|
1. |
tervitab komisjoni esimese euroala käsitleva aastaaruande esitlust, mis kajastab euroala riikide majanduse arengut 2006. aastal ja on kasulik panus euroala liikmete ees seisvaid ühiseid majanduspoliitilisi väljakutseid käsitlevasse debatti; |
|
2. |
on seisukohal, et selged ja läbipaistvad eeskirjad selle kohta, kuidas kaks peamist sammast - raha pakkumine ühelt poolt ja kogu muu asjakohane teave edaspidise inflatsiooniarengu kohta teiselt poolt - mõjutavad rahapoliitilisi tegevusotsuseid ja võiksid muuta seda poliitikat ettearvatavamaks ja tõhusamaks; on samuti seisukohal, et tuleks avaldada EKP nõukogu koosolekute protokollid, kusjuures need peaksid sisaldama vastuvõetud otsuste selgeid poolt- ja vastuargumente ning nende otsuste vastuvõtmise põhjusi; peab sellist läbipaistvust tähtsaks, kuna sel moel saab turg selgema ettekujutuse EKP rahapoliitikast; |
|
3. |
võttes arvesse, et viimastel aastatel pakutud rahalisi stiimuleid järk-järgult kaotatakse, palub komisjonil jääda uuendatud stabiilsuse ja kasvu pakti range tõlgenduse juurde ning liikmesriikidel püüda aasta-aastalt vähendada oma tsükliliselt kohandatavat eelarvepuudujääki, võttes kontrollmääraks 0,5 % SKTst, mis aitab vähendada inflatsioonisurvet ning hoida intressimäärad tasemel, mis ei sea ohtu praegust majanduse elavnemist; tuletab sellega seoses meelde parema fiskaal-, eelkõige eelarvealase kooskõlastamise lisandväärtust liikmesriikide seas ühtsema makromajanduspoliitilise tasakaalu saavutamiseks, võrreldes majandus- ja rahaliidu hästi arenenud rahapoliitikaga; |
|
4. |
on seisukohal, et seadmata kahtluse alla subsidiaarsuse põhimõtet fiskaalpoliitikas ja austades liikmesriikide valitsuste eelisõigusi oma struktuuri- ja eelarvepoliitika määratlemisel, on oluline, et kõik liikmesriigid - vähemalt euroalasse kuuluvad - kooskõlastaksid oma riiklikud fiskaalpoliitika ajakavad ja rajaksid eelarveprognoosid sarnastele kriteeriumidele, et vältida erinevate makromajanduslike prognooside (ülemaailmne majanduskasv, majanduskasv ELis, naftabarreli hind, intressimäärad) ja teiste parameetrite kasutamisest tulenevaid erinevusi; on veendunud, et komisjon suudab anda olulise panuse selle eesmärgi saavutamiseks; |
|
5. |
palub liikmesriikidel eraldada oluline osa praegusest majanduskasvust saadavast täiendavast eelarvetulust avaliku võla vähendamiseks, mis vabastab vahendeid, mida saab vastavalt Lissaboni-Göteborgi strateegias seatud eesmärkidele investeerida haridusse, kutseõppesse, infrastruktuuri, teadusuuringutesse ja uuendustegevusse ning kasutada elanikkonna vananemisest ja kliimamuutusest tingitud väljakutsete vastuvõtmiseks; |
|
6. |
tuletab komisjonile meelde, et eespool nimetatud 4. aprilli 2006. aasta resolutsioonis palus parlament liikmesriikide maksusüsteemide üldist läbivaatamist, mis on peamisi meetodeid majanduse konkurentsivõime ja riigi rahanduse stabiilsuse suurendamiseks; |
|
7. |
kutsub komisjoni üles ette valmistama uuringut, millist tulu tooks euroalal kasvu ja tööhõivega seoses kohaldatava majandus- ja rahaliidu majandussamba parem toimimine euroalale ja liidule tervikuna; |
Majandusreformid
|
8. |
tuletab sellega seoses meelde Lissaboni strateegia aktiivse ja kiireloomulise rakendamise tähtsust võrdselt kõigil tasanditel ja kõikides asjaomastes poliitikavaldkondades majandus-, tööhõive-, keskkonna- ja sotsiaalpoliitika reformide mitmekülgse poliitilise toetuse abil; |
|
9. |
mõistab, et euroala majandus kohanes maailma majanduskasvu taastumisega ainult väga pikaldaselt, peamiselt sisenõudluse nõrkuse tõttu, ja et toote-, tööjõu- ja kapitaliturgude majandusreformid aitavad hindadel ja palkadel muutuvatele majandustingimustele kiiremini reageerida, mis on hädavajalik kasvupotentsiaali suurendamiseks, lubamatu inflatsiooni ja kasvuerinevuste pidurdamiseks euroala liikmesriikides ning võimalike ülemaailmsete negatiivsete suundumustega kohanemiseks; |
|
10. |
võtab arvesse, et mõned liikmesriigid on riiklike reformikavadega näidanud üles pühendumust; mõistab aga, et see ei ole piisav, ja nõuab liikmesriikidelt tungivalt tegutsemist; tuletab meelde, et majanduslikku suutlikkust edendaks reformikavade ühiseid järelmeetmeid võimaldava tegevusjuhendi vastuvõtmine, reformikavadest saadud parimate tavade levitamine ning iga-aastase edetabeli avaldamine komisjoni poolt, mis näitaks, millised riigid on olnud edukaimad ja millised kõige rohkem maha jäänud, vastavalt ettepanekule, mille tegi komisjoni Wim Koki juhitud kõrgetasemeline töörühm 2004. aasta novembri aruandes “Väljakutsega silmitsi - Lissaboni strateegia majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks”; |
|
11. |
on seisukohal, et euroala liikmesriigid peaksid jätkama üheaegset edasiliikumist Lissaboni-Göteborgi mudeli kolme põhimõtte (majanduskasv, sotsiaalne ühtsus ja turvalisus) rakendamisel ja rõhutab flexicurity (flexibility and security - paindlikkuse ja turvalisuse) potentsiaali eriti naiste, vanemate töötajate, noorte, pikaajaliselt töötute ja sisserändajate tööturul osalemise suurendamiseks; |
|
12. |
arvab, et ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi kehtestamise eesmärgi Euroopas võib saavutada ka tõhustatud koostöömehhanismi kaudu, juhul kui liikmesriigid kokkuleppele ei jõua; rõhutab, et tõhustatud koostöömehhanism, kuigi see on liikmesriikide üksmeelse kokkuleppega võrreldes paremuselt teine võimalus, laseb suurel enamusel liikmesriikidest siseturu ühise ettevõtete maksustamise raamistiku alal edasi liikuda, andes ülejäänutele võimaluse sellega hiljem ühineda; on veendunud, et see küsimus on euroala jaoks üha olulisem ning nõuab tungivalt, et euroala liikmesriigid suurendaksid jõupingutusi edu saavutamiseks selles valdkonnas; |
Siseturg
|
13. |
on seisukohal, et siseturu väljakujundamine, eelkõige teenuste puhul, on ülimalt tähtis majanduskasvu edendamiseks ja uute töökohtade loomiseks euroalal; nõuab seetõttu direktiivide jätkuvat ja paremat rakendamist; mõistab hukka mõnede liikmesriikide poliitika, mille eesmärk on kaitsta oma olulisi tööstusharusid ja teenuseid piiriülese konkurentsi eest, ning kinnitab taas kindlaksjäämist isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise põhimõtetele; |
|
14. |
nõustub komisjoniga, et on vaja kõrvaldada tõkked ühtse Euroopa maksepiirkonna loomise teelt ning võtta täiendavaid meetmeid killustunud finantsteenuste jaeturgude (säästukavad, hüpoteegid, kindlustus ja pensionid) avamiseks, tagades samal ajal tarbijate kaitse; rõhutab, et on tähtis kujundada üleeuroopaline lähenemine finantsturu reguleerimisele ja järelevalvele ning tuletab meelde, et on vaja läbi vaadata kindlustussektori maksevõimet käsitlevad eeskirjad (Solvency II), samuti eeskirjad, mis käsitlevad seadusandjate diskretsiooni äriühingute piiriülese ühinemise puhul, et vältida konflikte asukoha- ja vastuvõtjariigi järelevalveasutuste vahel; |
|
15. |
on veendunud, et ambitsioonikas ELi innovatsioonipoliitika on majanduskasvu ja töökohtade loomise üks nurgakive ja peaks olema majandusliku kooskõlastamise täiustatud lähenemise raames üks peamisi eesmärke; avaldab kahetsust, et teadus- ja arendustegevuse kulud püsivad euroalal umbes 2% SKT juures, jäädes märgatavalt madalamaks kogu ELis kehtivast 3% sihttasemest; kutsub komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid teadustegevuse rahastamiseks ELis ja intellektuaalomandi õiguste kaitse tõhusa raamistiku loomiseks; palub liikmesriikidel eraldada rohkem vahendeid teadustegevuseks ja innovatsiooniks ning kehtestada maksusoodustused ettevõtjatele ja ülikoolidele, kes investeerivad teadus- ja arendustegevusse, teades, et sellised soodustused annavad otsese subsideerimisega võrreldes parema tagatise, et avalikke vahendeid kasutatakse edukate ettevõtmiste toetamiseks; |
|
16. |
on seisukohal, et tööturud tuleks muuta paindlikumaks ning et alalist töösuhet käsitlevate õigusaktide need sätted, mis võivad takistada tööturu kohandamist, tuleks kaotada; möönab, et pikemas perspektiivis peaksid reaalpalk ja tootlikkus kasvama üheaegselt; avaldab kahetsust, et paljusid parlamendi ettepanekuid pole arvesse võetud, eriti neid, mis puudutavad lapsehoiuvõimaluste parandamist, töö ja eraelu parema tasakaalustatuse saavutamist, selliste soodustuste kehtestamist, mis innustavad töötajaid vabatahtlikku pensionilejäämist edasi lükkama, ning sisserändajate tööturule integreerimiseks ja ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks mõeldud poliitika kehtestamist; |
|
17. |
avaldab kahetsust, et praegune hariduse ja elukestva õppe tase, mis peaks kuuluma majandusliku kooskõlastamise täiustatud lähenemise prioriteetide hulka, on selgelt ebapiisav, ning nõustub suurema osa komisjoni pakutud meetmetega; avaldab siiski kahetsust, et osa parlamendi poolt heaks kiidetud ettepanekuid on jäänud kõrvale, eriti sellised, mille eesmärk on parandada võõrkeelteoskust, matemaatika ja loodusteaduste alaseid teadmisi põhi- ja keskkoolis, jõuda kutsealase väljaõppe integreeritud mudelini, meelitada rohkem üliõpilasi teadlasekarjääri valima, tihendada koostööd ülikoolide ning tööstus- ja ärisektori vahel, ergutada hariduspakkumise kohandamist tööturu nõudmistele, tagada üldine juurdepääs kolmanda taseme haridusele, edendada elukestvat õpet ning püüda selle abil vähendada pikaajalist töötust ja noorte tööpuudust, tagada parem teabevahetus ning uurimistulemuste levik ja rakendamine; |
|
18. |
kutsub liikmesriike ja komisjoni üles lisama oma peamiste eesmärkide hulka energia siseturu loomist ja teadus- ja arendustegevuse poliitika täiustamist alternatiivsete energiaallikate ning keskkonnasõbralikuma ja puhtama energia vallas, kaasa arvatud taastuvate energiaallikate suurem kasutamine, suuremate kohustuste võtmine energia kokkuhoiu ja energiatõhususe alal ning poliitiliste ja majanduslike sidemete tugevdamine võimalikult paljude tarnijariikidega, et energiaallikaid mitmekesistada ja varustamise puudujääkidega paremini toime tulla; |
Toimiv majandus- ja rahaliit
|
19. |
nõustub komisjoniga, et kasvu- ja inflatsioonitasemete erinevused euroalal - erinevus kiireima ja aeglaseima kasvuga riigi vahel oli 2005. aastal 4,5 protsenti ning erinevus suurima ja väikseima inflatsioonimäära vahel 2,7 protsenti - on üha rohkem tingitud struktuursetest põhjustest; avaldab kahetsust, et erinevused kõrge inflatsioonitasemega riikide vahel mõjutavad negatiivselt kogu euroala konkurentsivõimet ja rahalist stabiilsust; märgib, et mõnikord tulenevad need erinevused tulude ja hinnataseme positiivsest lähenemisest “järelejõudmise” protsessi käigus; kutsub veel kord euroala liikmesriike üles suurendama jõupingutusi majandus- ja rahapoliitika tõhusa kooskõlastamise nimel, eelkõige eurorühma ühise strateegia tugevdamise teel, et suurendada tegelikku majanduslikku lähenemist ja vähendada asümmeetrilise šoki ohtu majandus- ja rahaliidus; |
|
20. |
tervitab Sloveenia ühinemist euroalaga 1. jaanuaril 2007. aastal, kutsub uusi liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid Maastrichti lähenemiskriteeriumide täitmiseks, juhib tähelepanu asjaolule, et EKP ja komisjon peavad kohaldama EÜ asutamislepingus sätestatud hindade stabiilsuse kriteeriumi, mis erineb kriteeriumist, mida EKP oma rahapoliitikas rakendab, ning teeb ettepaneku, et EKP ja komisjon kaaluksid, kas sellise erinevuse säilitamine on õigustatud; |
|
21. |
tunnistab, et vastavalt Maastrichti lähenemiskriteeriumidele ei või inflatsioonimäär ületada 1,5 protsenti kolme hindade stabiilsuse osas kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi inflatsioonimäärast; märgib, et nii kolme hindade stabiilsuse poolest kõige edukama liikmesriigi määratlus kui ka kontrollväärtuse arvutamise meetod tuleb hoolikalt läbi vaadata, kajastamaks asjaolu, et rahaliidus on hetkel kaksteist ELi liikmesriiki, kes kasutavad ühisraha, mida hallatakse ühise rahapoliitika abil, ning et erinevused nende individuaalsetes inflatsioonitulemustes kajastavad pigem struktuurseid tegureid kui erinevusi makromajanduslikus poliitilises olukorras; |
|
22. |
kutsub komisjoni ja Eurostati üles suurendama statistiliste makroandmete (eelkõige eelarvedefitsiiti ja riigivõlga puudutavate andmete) kvaliteeti ning kasutama kõiki vahendeid rahalise tasakaalustamatuse vältimiseks liikmesriikides; nõuab komisjoni volituste suurendamist edastatud andmete kvaliteedi kontrollimisel; |
|
23. |
kutsub komisjoni üles pöörama suuremat tähelepanu sellele, kuidas finantsturgude käitumine mõjutab euroala makromajanduslikku olukorda; |
|
24. |
nõuab tungivalt, et pädevad järelevalveasutused suurendaksid jõupingutusi riskifondide tegevuse tõhusamaks hindamiseks seoses süsteemsete riskidega, mida need võivad tekitada, ning kutsub eurorühma üles seda teemat eraldi uurima; |
Välisesindatus
|
25. |
tervitab nõukogus saavutatud kokkulepet kõnelda 19.-20. septembril 2006 Singapuris toimuval Bretton Woodsi institutsioonide kohtumisel ühel häälel; nõuab kindlalt ELi esinduste seisukohtade paremat kooskõlastamist IMFis; kutsub liikmesriike uuesti üles tegema tööd ühtselt hääletava rühma nimel - mis võib esialgu olla euroala riikide rühm - et pikemas perspektiivis tagada ELi järjepidev esindatus, kaasates majandus- ja rahandusministrite nõukogu eesistuja ja komisjoni, keda kontrollib Euroopa Parlament; |
Koordineerimine
|
26. |
tervitab Jean-Claude Junckeri tagasivalimist eurorühma eesistujaks; on veendunud, et eurorühm peaks kokku leppima tegevuskavas seoses eemärkidega, mis tuleb euroalal järgmise kahe aasta jooksul saavutada; |
|
27. |
juhib tähelepanu asjaolule, et EÜ asutamislepingus ei selgitata, kuidas nõukogu peab teostama oma vastutust vahetuskursi poliitika eest; kutsub eurorühma, nõukogu ja EKPd üles oma tegevust vahetuskursipoliitika valdkonnas paremini kooskõlastama; |
|
28. |
rõhutab vajadust toetada koostööd euroalal, et tugevdada majandushaldust ja Euroopa integratsiooniprotsessi, lahendamaks ülemaailmseid majandusprobleeme; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama, et aastaaruandes euroala kohta esitataks edaspidi konkreetsemad vahendid, mis võimaldaksid sügavamat dialoogi liidu majandushalduse täiustamisega tegelevate ELi institutsioonide vahel; kutsub komisjoni üles tõhusalt toetama eurorühma ja selle eesistuja tegevust; |
|
29. |
on seisukohal, et kõigile osalistele tooks kasu, kui Euroopa Parlamendi, eurorühma ja komisjoni vahel käivitataks vähemalt kord kvartalis toimuv korrapärasem ja struktureeritum dialoog makromajanduslike küsimuste üle, mis sarnaneks Euroopa Parlamendi ja EKP rahapoliitilisele dialoogile, et tugevdada olemasolevaid raamistikke ja arutleda euroala majanduse ees seisvate väljakutsete ning nende lahendamise üle; |
|
30. |
on veendunud, et Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide korrapärased kohtumised võiksid aidata liikmesriikide parlamentidel majanduspoliitika nõutavat kooskõlastamist paremini hallata; |
*
* *
|
31. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi resolutsioon eurorühma presidendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Keskpangale. |
(1) ELT C 74 E, 24.3.2004, lk 871.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0124.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0076.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0214.
(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0240.
(6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0464.
(7) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0511.
P6_TA(2006)0486
Merekeskkonna temaatiline strateegia
Euroopa Parlamendi resolutsioon merekeskkonna kaitse ja säilitamise temaatilise strateegia kohta (2006/2174(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile merekeskkonna kaitse ja säilitamise temaatilise strateegia kohta (KOM(2005)0504); |
|
— |
võttes arvesse ühenduse kuuendat keskkonnaalast tegevusprogrammi (1); |
|
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitikaalane tegevusraamistik (Merestrateegia direktiiv) (KOM(2005)0505; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (2) (vee raamdirektiiv), mille eesmärkide hulka kuulub territoriaalvee ja mereakvatooriumi kaitsele kaasaaitamine ning merereostuse ennetamine ja kõrvaldamine; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 19. juuni 2003. aasta resolutsiooni (3) komisjoni teatise “Merekeskkonna kaitsmise ja säilitamise strateegia suunas” kohta; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Keskkonnaagentuuri viimast keskkonnaseisundi aruannet, mis avaldati 2005. aastal (4); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudi infotundi (5); |
|
— |
võttes arvesse ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) (6); |
|
— |
võttes arvesse Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (HELCOM) (7); |
|
— |
võttes arvesse Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni (OSPAR) (8); |
|
— |
võttes arvesse Vahemere reostuse eest kaitsmise konventsiooni ja selle lisaprotokolle (Barcelona konventsioon) (9); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45; |
|
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0364/2006), |
|
A. |
arvestades, et merekeskkond on märkimisväärse surve all ning vastavalt eespool nimetatud Euroopa Keskkonnaagentuuri aruandele ilmnevad varajased märgid selle kohta, et Euroopa mere- ja ranniku ökosüsteemide toiduahelas toimuvad struktuurilised muutused, mida näitab peamiste liikide kadu, peamiste planktoniliikide suurte kontsentratsioonide ilmnemine, mis asendavad teisi liike ning sissetungivate liikide levik; see toimub kliimamuutuste ja laialdase inimtegevuse tagajärjel; |
|
B. |
arvestades, et kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis viidatakse tegevuse prioriteetsusele, mis on suunatud merealade täiendavale kaitsele ja keskkonna paremale integreerimisele teistesse ühenduse poliitikavaldkondadesse; |
|
C. |
arvestades, et EL veed on suurimad maailmas ning nende pindala on suurem kui ELi territooriumi pindala tervikuna; 20 liikmesriigi rannikud on peaaegu 70 000 kilomeetrit pikad ja peaaegu pool ELi elanikkonnast elab vähem kui 50 kilomeetri kaugusel rannikust; 2004. aastal moodustasid ELi 15 liikmesriigi merepiirkonnad juba üle 40 % RKTst; laevaehituses, sadamates, kalanduses ja seonduvate teenuste tööstustes töötab kaks ja pool miljonit inimest; ELil on 1200 sadamat ning 90 % selle väliskaubandusest ja 41 % ELi-sisesest kaubandusest transporditakse mereteedel; |
|
D. |
arvestades, et turism, kalandus ja akvakultuur on tegevused, mida on võimalik hästi arendada üksnes merekeskkonnas, mille ökoloogiline seisund on hea; |
|
E. |
arvestades, et 2002. aastal leppisid osalised Johannesburgi säästva arengu tippkohtumisel kokku, et vähendavad oluliselt merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kadumise määra 2012. aastaks - kohustus, mida korrati Curitibas peetud bioloogilise mitmekesisuse alasel konverentsil 2006. aastal; |
|
F. |
arvestades, et liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed looduslike elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks meres ning kaitsma oma ranniku ökosüsteeme; arvestades, et nimetatud meetmeid tuleks võtta ka loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks oma meredes; |
|
G. |
arvestades, et hea poliitika sõltub kõrge kvaliteediga teabest ning teadusliku teabe kasutamine on nõutav erinevate haldustasandite lõikes, mis peaks tuvastama ja täitma lünki teadmistes, vähendama mitmekordset andmete kogumist ja teadusuuringuid ning edendama mereteaduse ja andmete ühtlustamist, laialdast levikut ja kasutamist; |
|
H. |
arvestades hea keskkonnaseisundi määratlemiseks valitud kriteeriumide piisava ulatuslikkuse olulisust, kuna need kvaliteediga seotud eesmärgid juhivad meetmeprogramme ilmselt pikaajaliselt; |
|
I. |
arvestades, et merekeskkonna kaitsmiseks ja parandamiseks konkreetses merepiirkonnas vajatakse piiriüleseid meetmeid kõigis kõnealust valdkonda puudutavates sektorites, st vajalikud võivad olla meetmed piirkondlikus meres ning külgnevatel mere- ja rannikualadel, valglas ja mõnede piiriüleste ainete puhul teistes piirkondades; |
|
J. |
arvestades, et mõned Arktika veekogud on ühenduse jaoks olulised ning Euroopa Majanduspiirkond ja mõned liikmesriigid (Taani, Soome ja Rootsi) kuuluvad Arktika Nõukogusse; |
|
K. |
arvestades, et Bulgaaria ja Rumeenia eelseisev ühinemine ELiga 2007. aastal kaasab Musta mere Euroopa veekogude hulka; |
|
L. |
arvestades, et ühendus ja selle liikmesriigid on osapooled mitmetes rahvusvahelistes lepingutes, mis sisaldavad olulisi kohustusi merevete kaitse kohta reostuse eest, eelkõige konventsioonid HELCOM ja OSPAR ning Vahemere reostuse eest kaitsmise konventsioon; |
|
M. |
arvestades, et merekeskkonna kaitset ja rikastamist ei saa tõhusalt saavutada üksnes riiklike jõupingutuste abil, vaid see nõuab tihedat piirkondlikku koostööd ja teisi asjakohaseid rahvusvahelisi meetmeid, |
Õigete eesmärkide seadmine
|
1. |
tervitab komisjoni merekeskkonna kaitset ja säilitamist käsitlevat temaatilist strateegiat ning selle üldeesmärki edendada mere säästlikku kasutamist ja mere ökosüsteemide säilitamist; on pettumusega seisukohal, et merestrateegia direktiivi ettepanekuga ei õnnestu praegusel kujul mobiliseerida piirkondlikke ja kohalikke ametivõime võtma asjakohaseid meetmeid; |
|
2. |
usub ELi juhirolli kõnealuses protsessis ja nõuab seega tugevat ELi poliitikat mere kaitse kohta, mis ennetab bioloogilise mitmekesisuse edasist kadumist ja merekeskkonna halvenemist ning soodustab merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse taastamist; |
|
3. |
nõuab, et merestrateegia direktiivi lisataks hea keskkonnaseisundi kogu ELi hõlmav ühtne määratlus, mida käsitletakse keskkonnaseisundina, kus kõiki mere ökosüsteeme teatud merepiirkonnas hallatakse viisidel, mis võimaldavad neil toimida tasakaalustatud ja enesesäästlikul viisil, seistes silmitsi keskkonnaalaste muutustega ning toetades nii bioloogilist mitmekesisust kui ka inimtegevust; see võimaldab suuremat tõhusust merestrateegia direktiivi rakendamisel; |
|
4. |
märgib, et Euroopa piirkondlike merevete head keskkonnaseisundit ei ole võimalik saavutada liikmesriikide eraldi tegutsemise korral, vaid üksnes tugeva ja koordineeritud tegevuse abil piirkondlikul tasandil, ning palub seega merestrateegia direktiivi lisada liikmesriikide juriidilise kohustuse saavutada hea keskkonnaseisund; on seega seisukohal, et strateegia tulemuseks peavad olema siduvad riigiülesed kohustused, mis võivad sisaldada ka ühiseid kohustusi kolmandates riikides; |
|
5. |
nõuab lisaks üldiste kvalitatiivsete tunnuste, kriteeriumide ja standardite loetelu lisamist hea keskkonnaseisundi tuvastamiseks, nimelt mere sidusrühmade üldtunnustatud olemasolev loetelu, välistamata loetelu edasisi parandusi ja arendamist; |
|
6. |
peab oluliseks, et eesmärgid, meetmed, keel ja mõisted, mida kasutatakse merestrateegia direktiivis ja teistes merekeskkonda käsitlevates direktiivides, nagu vee raamdirektiiv ja elupaikade direktiiv (10), oleksid ühtlustatud suurema selguse ja nimetatud direktiivide vahelise kooskõla saavutamiseks; |
|
7. |
on seisukohal, et vee kvaliteedi parandamise meetmed tuleb võtta kiiresti ja väljendab seetõttu muret merestrateegia direktiivi ettepanekus esitatud pikendatud ajakava pärast; on seisukohal, et parem oleks ajakava ühitada vee raamdirektiivi ajakavaga; |
|
8. |
märgib, et vee raamdirektiivi ajakava, mille kohaselt tuleb 2015. aastaks saavutada rannikuvete hea ökoloogiline seisund, on liikmesriikides juba rakendatud; on seisukohal, et ei ole loogiline ega sobilik teha samaaegselt vähem ambitsioonikas ettepanek osaliselt kattuvate ja piirnevate merepiirkondade kohta; rõhutab, et mitmete rannikuvee piirkondade head keskkonnaseisundit ei ole võimalik saavutada samaväärse hea keskkonnaseisundita piirnevates merepiirkondades; |
Koostoime ELi poliitikaga
|
9. |
tervitab rohelist raamatut “Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas” (KOM(2006)0275), mis näeb ette tervikliku lähenemisviisi ookeanide säästvaks arenguks, kuid hoiatab liiga suure rõhuasetuse eest majanduslikule lähenemisviisile ning nõuab tungivalt, et loodaks tasakaal majanduslike ja ökoloogiliste lähenemisviiside vahel; eeldab, et merestrateegia direktiivi keskkonnaalane sammas pakub õigusliku raamistiku merekeskkonna säilitamiseks ja selle terviklikkuseks, pakkudes seega õigusliku raamistiku asjakohastele haldusüksustele (merepiirkonnad ja -strateegiad) merealaseks planeerimiseks ja otsusteks; |
|
10. |
usub, et tuleb selgitada mõjusid liikmesriikidele, kui merekeskkonna kaitsega seotud eesmärgid ja meetmed ei ole piisavalt ulatuslikud, st tuleb kaaluda, kuidas direktiivi eesmärki - head keskkonnaseisundit - on tegelikkuses võimalik saavutada; |
|
11. |
märgib, et liikmesriigid on lükanud edasi Natura 2000 võrgustiku olemasolevate merealaste komponentide järgimise; julgustab liikmesriike tuvastama konkreetset teaduslikku või bioloogilise mitmekesisusega seotud huvi pakkuvad merekaitsealad või suure surve all olevad alad vastavalt elupaikade ja linnudirektiividele (11); |
|
12. |
eelistab pikaajalisi jõupingutusi integreerida keskkonnaalased eesmärgid ühisesse kalanduspoliitikasse ja seega täita säästva arengu tingimused, kuid nõuab, et liikmesriikidel oleks võimalus rakendada kiireloomulisemaid ja lühemaajalisi meetmeid, näiteks keelatud piirkondade (merereservid) või mere varjupaikade kehtestamist, et kaitsta kõige haavatavamaid mere ökosüsteeme; |
|
13. |
taunib viitamise puudumist komisjoni poolt nii teatises kui ka merestrateegia direktiivis merevetele Prantsusmaa ülemeredepartemangudes, Assooridele, Madeirale ja Kanaari saartele, pidades silmas EÜ asutamislepingu artiklis 299 sätestatud tingimusi, ning asutamislepingu II lisas loetletud ülemeremaade ja -territooriumite merevetele; |
Eelarveküsimused
|
14. |
väljendab muret finantskohustuste puudumise pärast merestrateegiate rakendamiseks; palub komisjonil ja liikmesriikidel määratleda meetmed, mida saaks kaasfinantseerida Life+ kaudu nende erilise tähtsuse tõttu hea keskkonnaseisundi saavutamiseks Euroopa merevetes; |
|
15. |
on seisukohal, et majanduslike ja keskkonnahuvide kooskõlastamine peaks võimaluse korral aset leidma kohalikul tasandil, et tagada subsidiaarsuse põhimõte ning kohalike sidusrühmade osalus, kuid see peaks toimuma ka kõrgemal tasandil (piirkondlikul, ELi ja rahvusvahelisel tasandil), kui see peaks olema asjakohane ja vajalik; |
|
16. |
juhib tähelepanu asjaolule, et ELi eri merepiirkonnad erinevad omavahel ning neil on kaitseks erinevad vajadused; on seega seisukohal, et ELi tasandil võivad mõned piirkonnad võrreldes teistega vajada ulatuslikumaid finantsmeetmeid, et saavutada hea keskkonnaseisund ja jätkusuutlikkus; |
|
17. |
usub, et olemasolevate programmidega kooskõlastamisest võib saada optimaalset kasu, kui kooskõlastada merestrateegia ajakava ELi tasandi oluliste programmidega; usub, et eriti oluline on kooskõlastamine ELi põllumajandusfondi järgmise programmiperioodiga (alates 2014) nendes piirkondades, kus põllumajandus põhjustab märkimisväärse osa merepiirkonda sattuvast heitest; |
|
18. |
usub, et rahalisi soodustusi, näiteks Läänemerel töötamise puhul keskkondlikult diferentseeritud sadama- ja faarvaatrimakse, tuleks kaaluda kõikides sektorites; on seisukohal, et mõnedes piirkondades võidakse selles küsimuses vajada ka ulatuslikumaid meetmeid; |
Andmete ühiskasutus
|
19. |
soovitab uut lähenemisviisi merealasele hindamisele ja järelevalvele, mis põhineb olemasolevatel institutsioonidel ja programmidel, sealhulgas andmekogumise määrus ühise kalanduspoliitika raames, ning mis on suunatud täieliku järjepidevuse ja integratsiooni tagamisele komisjoni uute asjakohaste algatustega ruumiandmete infrastruktuuri ning üleilmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) kohta, eelkõige mereteenustega; |
|
20. |
tuletab meelde Euroopa Keskkonnaagentuuri mandaati töötada välja regulaarsed üleeuroopalised merekeskkonna hindamised, mis põhinevad olemasolevatel näitajatel ja muudel riiklikult kättesaadavatel andmetel ja teabel; rõhutab, et on vajalik täiendavalt parandada riiklikku aruandlust, sealhulgas konkreetsete andmevahetusprotokollide abil, näiteks teabevoogude kohta, mis toetavad agentuuri näitajate põhikogumi väljatöötamist; |
|
21. |
peab äärmiselt vajalikuks võtta jälgimise ja avastamise meetmeid ning võtta kasutusele programmid reostuse tuvastamiseks ja selle päritolu määramiseks, et reostuse vastu tõhusalt võidelda; |
|
22. |
peab hädavajalikuks koostööd detsentraliseeritud asutustega (Euroopa Keskkonnaagentuur, Euroopa Meresõiduohutuse Amet jt) ja Euroopa teadusuuringute keskusega, et töötada välja andmeid merevee kvaliteedi kohta ning reostust tuvastada, selle asukoht kindlaks määrata ning reostuse vastu võidelda; |
Suhted konventsioonide ja kolmandate riikidega
|
23. |
väljendab heameelt mitme piirkondliku merekonventsiooni suure panuse üle merekeskkonna kaitsele nende teadusliku ja tehnilise pädevuse abil ning nende võime abil toimida sillana ELi mitteliikmesriikidega ning eeldab, et neist saab peamine partner Euroopa merestrateegia täideviimisel; nõuab konkreetsete kohustuste lisamist, mis edendaksid rahvusvahelist koostööd kolmandate riikidega ning organisatsioonidega, et nad võtaksid vastu Euroopa mereakvatooriumi piirkondi ja allpiirkondi hõlmavad merestrateegiad; |
|
24. |
palub bürokraatiast tuleneva topeltkoormuse vältimiseks Euroopa merestrateegia direktiivi tõhusal elluviimisel komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et piirkondlikel merekonventsioonidel oleks asjakohane õigusvõime ja haldussuutlikkus, või et mehhanismid strateegia ühiseks rakendamiseks töötatakse välja erinevate piirkondlike organite vahel, mis tegutsevad samas merepiirkonnas; mõlemal juhul peab see hõlmama võimalikult laialdast valdkondadevahelist ja sidusrühmade osalemist; |
|
25. |
kutsub komisjoni üles uurima võimalust muuta Läänemeri katsepiirkonnaks, pidades silmas, et tegemist on eriti tundliku piirkonnaga ja seda ümbritsevad liikmesriigid nõustuvad tõenäoliselt plaanide ja meetmete kiirema rakendamisega Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (HELCOM) ja muude organite raames tehtava töö tõttu; märgib, et Helsingi konventsiooni (HELCOM) tulevane Läänemere tegevuskava võib toimida katseprogrammina, et rakendada strateegia eesmärke Läänemere merepiirkonnas; |
|
26. |
on seisukohal, et praegu kehtivad rahvusvahelised eeskirjad tuleb läbi vaadata, et rahvusvahelisi vesi (enam kui 12 meremiili rannikust) ei saaks enam kasutada roeveest vabanemiseks; |
|
27. |
märgib, et Vahemere kaitse puhul puuduvad vajalikud keskkonnaalased õigusaktid või selliste õigusaktide olemasolul poliitiline tahe neid jõustada; Barcelona konventsiooni eesmärgid edendada rannikualade integreeritud haldamist peavad seisma silmitsi piirkondade arenguga, millel on kaks erinevat kiirust, nimelt Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riigid ühelt poolt ja Vahemere põhjapiirkonna riigid teiselt poolt; |
|
28. |
märgib, et madala veetemperatuuri ning madala veevahetuse taseme tõttu on Läänemere ökosüsteemid reostuse suhtes väga haavatavad ja Läänemere regiooni mere ökosüsteem on hinnanguliselt kandnud peaaegu pöördumatut kahju; nõuab seega tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon võtaksid kasutusele konkreetsed meetmed, muu hulgas ka ühise põllumajanduspoliitika raames, et parandada Läänemere keskkonnaseisundit; lisaks tuleb edendada koostööd ELi ja Venemaa vahel; sellest lähtuvalt on ELi põhjamõõtme programmi keskkonnapartnerluse programmi fond Läänemere veekaitse parandamiseks hädavajalik; |
|
29. |
kutsub komisjoni üles pakkuma välja asjakohaseid meetmeid kaitsmaks Arktika veekogusid, äärmiselt tundlikku ökosüsteemi, mida ähvardavad pidevad ja tärkavad ohud, ning töötama välja ja toetama programme ja projekte, mis käsitlevad põlisrahvaste õigusi ning vajadusi Arktika loodusvarade säästliku kasutamise lahendamisel; |
|
30. |
kutsub komisjoni üles uurima eeltingimusi Arktika kaitseala loomiseks sarnaselt Antarktikale ja Arktika määratlemist “rahule ja teadustööle pühendatud looduskaitsealana” ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellekohane aruanne hiljemalt 2008. aastal; |
|
31. |
kutsub liikmesriike ja komisjoni üles ELi rahvusvaheliste ja piirkondlike kokkulepete raames kolmandate riikidega, kellel on suveräänsed õigused või jurisdiktsioon Euroopa merevetega piirnevate vete üle, edendama meetmete ja programmide vastuvõtmist kooskõlas merestrateegia direktiiviga, mis on vastuvõtmise protsessis; |
|
32. |
soovitab Musta mere kaasamist ühe merepiirkonnana, mida merestrateegia direktiiv peab käsitlema; see oluline merepiirkond piirneb Bulgaaria ja Rumeeniaga, ELiga 2007. aastal ühinevate riikidega, kes juba osalevad vee raamdirektiivi rakendamisel (osana Doonau jõe kaitse rahvusvahelise komisjoni juhitud tööst), ning Türgiga, kellega ühinemisläbirääkimised käivad; |
|
33. |
avaldab kahetsust keskkonnagarantii puudumise üle seoses Põhja-Euroopa gaasijuhtme ehitamisega võimaliku keskkonnakatastroofi vältimiseks Läänemere piirkonnas; kutsub komisjoni üles koostama keskkonnamõju hindamine kavandatava projekti kohta ning lükkama edasi kõik otsused projekti kaasfinantseerimise kohta; |
|
34. |
nõuab eelnevat konsulteerimist piirnevate riikidega ja teiste asjaomaste riikidega, kui projektidel võib olla mõju ühisele keskkonnale, isegi kui projekt viiakse ellu rahvusvahelistes vetes; märgib, et kogemused on näidanud, et keskkonnamõju hinnangutes on tihti puudujääke ja neid läbi viies ei konsulteerita teiste riikidega; kutsub seega komisjoni üles tegema ettepanekut kohustusliku läbirääkimiste mehhanismi loomiseks liikmesriikide vahel ning nõuab tungivalt, et nõukogu tegutseks rahvusvahelisel tasandil, et arendada välja kohustuslik keskkonnamõjude hindamine suhetes ELi ja kolmandate riikide vahel; |
*
* *
|
35. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ning parlamentidele. |
(1) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.
(2) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).
(3) ELT C 69 E, 19.3.2004, lk 141.
(4) http://reports.eea.europa.eu/state_of_environment_report_2005_1/en
(5) http://www.europarl.europa.eu/comparl/envi/pdf/externalexpertise/ieep_6leg/marine_thematic_ strategy.pdf
(6) http://www.admiralitylawguide.com/coven/unclostable.html
(7) http://www.helcom.fi/stc/files/Convention/Conv0704.pdf
(8) http://www.ospar.org/eng/html/welcome.html
(9) http://eelink.net/~asilwildlife/barcelona.html
(10) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
P6_TA(2006)0487
Hüpoteeklaen
Euroopa Parlamendi resolutsioon hüpoteeklaenu kohta ELis (2006/2102(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni koostatud rohelist raamatut hüpoteeklaenu kohta ELis (KOM(2005)0327) (roheline raamat); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni valget raamatut finantsteenuste poliitika kohta 2005-2010 (KOM(2005)0629); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Keskpanga nõukogu 1. detsembri 2005. aasta vastust rohelisele raamatule hüpoteeklaenu kohta ELis; |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 1989. aasta teist direktiivi 89/646/EMÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (1); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) (2) (kapitalinõuete direktiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (uuestisõnastamine) (3); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/65/EÜtarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustuse kohta (4); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (5); |
|
— |
võttes arvesse muudetud ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tarbijakrediidilepingute kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EÜ (KOM(2005)0483); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv asutamisvabaduse ning teenuste vaba osutamise kohta hüpoteeklaenude valdkonnas (KOM(1987)0255); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45; |
|
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning õiguskomisjon arvamusi (A6-0370/2006), |
|
A. |
arvestades, et hüpoteeklaenud moodustavad suure ja kiiresti laieneva turu ning et nad on ülioluline osa ELi majandus- ja sotsiaalses struktuuris; |
|
B. |
arvestades, et mõned liikmesriigid on teinud läbi kinnisvaraturu enneolematu kasvu, mis on muutnud ehitussektori antitsükliliseks, mis on oluline tegur majanduskasvu ja tööhõive saavutamisel majandusseisaku ajal, mida Euroopa koges aastatel 2000-2005; |
|
C. |
arvestades, et rekordiliselt madalate intressimäärade tõttu võetakse rohkem hüpoteeklaene, eelkõige riikides, kus hüpoteeklaenude võtmine tugineb tarbijausaldusele, mis on toonud kaasa majanduskasvu; |
|
D. |
arvestades, et Euroopa tarbijate kaitsmine peab olema hüpoteeklaene (mis on enamuse ELi kodanike jaoks nende elu suurim finantskohustus, avaldades pikaajalist mõju nende elatustasemele ja finantsstabiilsusele) puudutava õigusloomealase tegevuse tähtsaim külg; |
|
E. |
arvestades, et olemasolevaid hüpoteektooteid puudutavate kesksete tegurite läbipaistvuse tõhustamine mitte ainult ei paranda turu efektiivsust, vaid suurendab ka laenuvõtjate kindlust sõlmida hüpoteeklaenu lepinguid muudes liikmesriikides ning võimaldab neil teha informeeritud otsuseid; |
|
F. |
arvestades, et tarbijad vajavad võimalikult täielikku ja lihtsat üksikasju arvestavat standardvormis esitatavat teavet, mis võimaldab neil viia läbi võrdlusuuringud liikmesriikide vahel ja seeläbi rakendada piiriülese hüpoteegilaenu võtmisel tõhusamalt oma valikuvabadust; |
|
G. |
arvestades, et sihtotstarbelised meetmed toote- ja teenustevaliku parandamiseks, toodete ulatuslikumaks kättesaadavuseks ja rahastamisturgude integreerimiseks võiksid tõhustada turu efektiivsust, mastaabisäästu ja toodete mitmekesistamist, alandada laenuvõtmise kulusid ja tuua seeläbi kasu Euroopa majandusele; |
|
H. |
arvestades, et klientide krediidiandmeid sisaldavatele andmebaasidele juurdepääsu lubamine hüpoteegiteenuse pakkujatele piiriülese laenutegevuse korral aitab väga oluliselt kaasa konkurentsi elavdamisele hüpoteegipõhises laenutegevuses ja ühtse Euroopa hüpoteegituru loomisele; |
|
I. |
arvestades, et integreeritud hüpoteegiturg kergendab töötajate liikuvust; |
|
J. |
arvestades, et hüpoteeklaenude andjad või tarbijaorganisatsioonid avaldavad üllatuslikult vähe survet piiriülese laenuandmise arendamiseks muul viisil kui erinevate riikide turgudel asutamise kaudu; |
|
K. |
arvestades, et märkimisväärsed turutõkked on siiani takistanud piiriüleste hüpoteeklaenu pakkumiste, mis praeguseks jäävad alla 1% kogu ELi hüpoteegiturust, kasvu; |
|
L. |
arvestades, et ühendusel puudub pädevus või on piiratud pädevus paljudes olulistes küsimustes ning et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest tuleb kinni pidada; |
|
M. |
arvestades, et hüpoteeklaenumaaklerid võivad mängida olulist rolli, kasutades ära oma asjatundlikkust hüpoteektoodete osas koduturul, aga ka turgudel üle Euroopa Liidu, toetades piiriülest tegevust ning toimides ühenduslülina tarbijate ning nii välismaiste kui kohalike finantseerimisasutuste vahel; |
|
N. |
arvestades, et liikmesriikide vahel on märkimisväärseid erinevusi toodete valikus ja omadustes, turustamise struktuuris, laenuperioodides ja rahastamisviisides, kuna õiguslikud, maksu-, regulatiivsed ja tarbijakaitsetingimused on erinevad; |
|
O. |
arvestades, et hüpoteeklaenuturud on äärmiselt keerulised ja riikide õigussüsteemid ning rahastamisalane tegevus, samuti kinnisvara ja kinnistusraamatut puudutav tegevus, asjaõigus, laenulepinguid reguleeriv õigus, hindamisküsimused, sundmüügimenetlust puudutavad õigusaktid, refinantseerimisturud jne on väga erinevad, olles samas sisemiselt seotud; |
|
P. |
arvestades, et endiselt on diskrimineerivaid maksutakistusi, mis tõkestavad ühtse hüpoteegituru ärakasutamist ning võivad mõnel juhul olla koguni vastuolus ELi õigusaktidega; |
|
Q. |
arvestades, et hüpoteegituru ja makromajanduspoliitika ning eelkõige rahapoliitika teostamise vahel on otsene seos; |
|
R. |
arvestades, et hüpoteegituru ebastabiilsus võib mõjutada eluasemeturgu ja majandustsükleid ning seeläbi põhjustada süsteemset riski; |
|
S. |
arvestades, et ELi hüpoteeklaenuturu tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmiseks oleks soovitatav esmalt hinnata komisjoni 1. märtsi 2001. aasta soovituse 2001/193/EÜ eluasemelaenu pakkuvate laenuandjate poolt tarbijaile antava lepingueelse teabe kohta (6) (tegevusjuhend) rakendamist ja tulemuslikkust ja Euroopa standarditud teabelehe (ESIS) kasutamist eesmärgiga tagada, et tarbijad saavad läbipaistvat ja võrreldavat teavet eluasemelaenude kohta; |
|
T. |
arvestades, et ülalnimetatud tegevusjuhend paistab olevat enam või vähem edukalt rakendatud üle Euroopa Liidu, lahendamata samas ühtse õigusliku raamistiku puudumise üldist probleemi, |
Sissejuhatus
|
1. |
tunnistab kasu, mida tarbija saaks ELi hüpoteegituru senisest enamast tugevalt eesmärgile suunatud integratsioonist; |
|
2. |
arvab, et iga Euroopa hüpoteeklaenuturuga seotud ELi tasandi meede peab eelkõige andma otsest kasu üldsusele kui hüpoteeklaenu võtjale ning et hüpoteeklaenuturg peaks olema kättesaadav suuremale arvule potentsiaalsetele laenuvõtjatele, kaasa arvatud madala või mittetäieliku laenuprofiiliga isikutele, tähtajaliste lepingutega töötajatele ja esimese eluaseme ostjatele; |
|
3. |
tervitab komisjoni ulatuslikke konsultatsioone ja nõuab, et igale konkreetsele ettepanekule peab eelnema põhjalik majanduslike ja sotsiaalsete mõjude uuring; |
|
4. |
tervitab komisjoni siiani tehtud jõupingutusi täita parema reguleerimise nõudeid; tuletades samas komisjonile meelde, et igasugused järeldused peaksid alati olema ulatusliku nõuandeprotsessi tulemus; |
|
5. |
märgib ära rohelises raamatus välja toodud arvukad takistused ühtse ELi hüpoteeklaenude jaemüügituru tekkimisele ja kutsub komisjoni üles keskenduma suurimat tulu andvatele suunatud meetmetele, soodustades turust lähtuvaid algatusi, kui see on võimalik; |
|
6. |
hoiatab komisjoni, et katsed tooteid endid ühtlustada võivad viia õigusliku järjekindlusetuseni ja seeläbi avaldada sektorile negatiivset mõju; |
|
7. |
nõuab, et ükski ELi meede ei tohiks takistada konkurentsi ega innovatsiooni, eelkõige mis puudutab tooteid, lisateenuseid ja rahastamismeetodeid; |
Tegevusjuhend ja lepingueelne teave
|
8. |
kutsub üles tegutsema eesmärgiga ühtlustada lepingueelset teavet puudutavad sätted, mis on vajalikud selleks, et laenuvõtjad saaksid teha informeeritud otsuseid võimalike hüpoteegilepingute kohta; |
|
9. |
nõuab, et lepingueelne teave peab olema täpne ja mõistetav, mis võimaldaks teha informeeritud valikut, ning et see peaks andma tarbijale võimalikult mõistetava ja üldise ülevaate, arvestades kättesaadavat teavet, millele hüpoteegileping tugineb; rõhutab, et kui laenuandja tahab pakkuda laenu muus liikmesriigis, tuleb antud teave tarbijale esitada võimalikult kiiresti ametlikes keeltes, mida tunnustatakse laenuvõtja elukoha liikmesriigis; |
|
10. |
arvab, et tegevusjuhend ja Euroopa standarditud teabeleht on olulised, kuid ebapiisavad vahendid liikmesriikide vahel liikuvate ja tõenäoliselt muus liikmesriigis kinnisvara omandavate kodanike majandushuvide kaitsmiseks; julgustab komisjoni hindama edusamme ja kaaluma praegu vabatahtliku tegevusjuhendi muutmist kohustuslikuks, kui ei hakka ilmnema varajane täitmine; |
Rahastamine
|
11. |
arvab, et ühtse, avatud ja ühilduva rahastamisturu väljaarendamine on esmane prioriteet, kuna see suurendab efektiivsust, võimaldab laenuriski rahvusvahelist diversifitseerimist, optimeerib rahastamistingimusi ja kapitalieraldust ning vähendab laenuvõtmise kulusid; tunnistab turust lähtuvate algatuste integreerimise tähtsust ja potentsiaali selles valdkonnas; |
|
12. |
juhib tähelepanu, et ühtse teisese hüpoteegituru loomine ei ole võimalik riiklike lepinguid reguleerivate eeskirjade järkjärgulise ühitamiseta; |
|
13. |
tervitab hüpoteeklaenude rahastamise ekspertrühm loomist ning kutsub üles põhjalikult analüüsima hüpoteeke puudutavaid erinevusi riikide reguleerivate ja õiguslike menetluste vahel; |
|
14. |
arvab, et kapitalinõuete direktiivi tagatud võlakirju ja hüpoteegiga tagatud väärtpabereid käsitlevad sätted pakuvad olulisi rahastamisvõimalusi; |
|
15. |
soovitab komisjonil kaaluda, kuidas oleks kõige parem luua keskne andmebaas, milles säilitada teavet erinevate riikide hüpoteegiturgude ja hüpoteegiga tagatud väärtpaberite riikidevaheliste fondide kohta (nagu maksejõuetuse tõenäosus, maksejõuetuse kahjud ja ennetähtaegne tagastamine), mis võimaldaks investoreil hüpoteegifonde hinnata ja neile adekvaatset hinda määrata; |
|
16. |
soovitab, et kapitaliturgudel võiks kaubelda Euroopa hüpoteekide standarditud pakettidega, mille krediidireiting vastab nende omadustele, edendades seeläbi väärtpaberistatud hüpoteekide järelturge; |
|
17. |
kutsub komisjoni üles arvestama šariaadiseadusele vastavat kasvavat hüpoteegiturgu ja tagama, et õigusaktid ei välista selle turu nõudeid; |
|
18. |
tunnistab hüpoteegikindlustuse olulist rolli laenuandjate riski vähendamisel ja suuremale laenuvõtjate rühmale juurdepääsu võimaldamisel; |
Jaemüük
|
19. |
kutsub komisjoni üles uurima tõkkeid, mis takistavad laenuandjate õigust osutada vabalt teenuseid teistes liikmesriikides või asutamisvabadust ja seda, kas “üldise hüvangu” punkti kasutatakse piiriülese tegevuse pärssimiseks; |
|
20. |
toetab komisjoni meetmeid piiriüleste ühinemiste ja finantsteenuste valdkonna firmaostude hõlbustamiseks, tagades ühtlasi, et jaotusvõrkude juures võetakse arvesse piirkondlikust olukorrast tulenevaid nõudeid ning väiksemaid turge, kuid märgib, et ühinemised ja firmaostud üksi ei edenda turu integratsiooni selles valdkonnas; |
|
21. |
arvab, et hüpoteeklaenuturu avamine muudele kui laenuasutustele, mille suhtes kehtib samaväärne järelevalve kord, tugevdab konkurentsi ja tootevalikut; |
|
22. |
tunnistab laenuvahendajate, näiteks hüpoteeklaenumaaklerite kasulikku rolli, et aidata teha kodumaiste ja muude kui kodumaiste laenuandjate konkurentsivõimelised laenud klientidele kättesaadavaks, ning toetab komisjoni võetud kohustust, pidada nõu sellistele ettevõtjatele asjakohase regulatsioonikeskkonna loomise üle; |
|
23. |
kutsub komisjoni üles uurima laenude piiriülese ülekandmise takistusi ja kaaluma edasi võimalust kasutada “eurohüpoteeki” tagatisvahendina, arvestades sealjuures:
|
|
24. |
arvab, et kõigi sellel eesmärgil tehtavate ettepanekutega peaks vajadusel kaasnema mõjuhinnang, sealhulgas õiguslike külgede kohta, samuti üksikasjalikud võrdleva õiguse uuringud; ettepanekud peaksid hõlmama ka majanduslikke ja sotsiaalseid külgi vastavalt konkurentsivõime nõukogu poolt 29. mail 2006 heaks kiidetud mõjuuuringu suuniste kohasele lähenemisele; |
|
25. |
kutsub komisjoni üles edendama mehhanismide väljatöötamist paindlike hüpoteekide ja eluaegse annuiteediga hüpoteeklaenude jaoks selliselt, et tagatakse täielik avalik teave, pöörates asjakohast tähelepanu konfidentsiaalsusega seotud küsimustele ning kolmandaid osapooli puudutavatele mõjudele; |
|
26. |
arvab, et laenuandjad sisenevad turule suurema tõenäosusega, kui riiklikud eeskirjad võimaldavad neil pakkuda ennetähtaegse tagasimaksmise tingimusi kuludele vastava hinnaga või muuta intressimäärasid turutingimustele ja riskile vastavalt ning et piirangud nendes valdkondades tõenäoliselt takistavad turu arengut rahastamise, uute toodete ja kõrgema riskirühmaga laenuvõtjatele laenu andmise osas; |
|
27. |
arvab, et hüpoteeklaenu kulukuse aastamäära kohaldamisala ja arvutusmeetodit määratlev ELi standard peaks ühendama kõiki laenuandja poolt sissenõutavaid tasusid ja peaks tagama nende võrreldavuse teistes liikmesriikides pakutavate sama lõpptähtajaga toodetega; arvab, et laenuvõtjaid tuleks ühtlasi eelnevalt teavitada kõikidest muudest tehinguga seotud tasudest ja laenuvõtja õiguslikest kohustustest, kaasa arvatud kolmandate osapoolte sissenõutavatest tasudest, nagu tasud õigusabi eest, registreerimis- ja haldustasud ning kõigi hindamiste kulud või anda hinnang selliste kulude suuruse kohta , kui täpne summa ei ole kättesaadav; |
|
28. |
usub, et lisaks täpse teabe andmisele hüpoteeklaenu kulukuse aastamäära kohta peab laenuandja andma teavet tema tegevusest tõenäoliselt tuleneva muud tüüpi tasude või kulude kohta, näiteks taotluse läbivaatamise kulud, laenukohustusega seonduv tasu, ennetähtaegse täieliku või osalise tagasimaksega seotud maksed; |
|
29. |
tunnistab interneti potentsiaali hüpoteeklaenude turustamisel ja soovitab komisjonil seda lähemalt uurida; |
Õiguslikud, maksu- ja tegevustõkked
|
30. |
nõuab tungivalt, et komisjon uuriks õiguslikke ja reguleerimist puudutavaid tõkkeid, mis takistavad üleeuroopalise hüpoteeklaenude rahastamise turu arengut turust lähtuvalt; |
|
31. |
kutsub komisjoni üles määratlema oma tulevaste ettepanekute kohaldamisala ja piirama seda hüpoteegilepingute ja nende tagatistega (kinnisvara püsikulud), et vältida kattumist direktiivi ettepanekuga KOM(2005)0483; |
|
32. |
ärgitab komisjoni võtma meetmeid, millega tagatakse teisese hüpoteegituru hea toimivus ning luuakse õiguslik raamistik tõhusate tehingute tegemiseks portfellivaradega, täpsustades eelkõige, millises osas kasutada olevatest refinantseerimist puudutavatest õiguslikest vahenditest ei ole võimalik seatud eesmärke saavutada, ning arvestama erinevaid õiguslikke traditsioone ja tagatisi puudutavaid erinevaid mudeleid; |
|
33. |
nõustub komisjoniga, et hüpoteeklaenulepingutele kohaldatavat õigust tuleks käsitleda 1980. aasta Rooma konventsiooni (lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta) läbivaatamise kontekstis; toetab aga hüpoteeklaene uuriva töörühma (Forum Group) seisukohta, et hüpoteeklaenulepingutele kohaldatav õigus ei pea olema kooskõlas hüpoteegilepingutele kohaldatava õigusega ning et hüpoteegilepingute suhtes kehtib lex rei sitae; |
|
34. |
rõhutab kõikehõlmavate ja usaldusväärsete klientide krediidiandmeid sisaldavate andmebaaside tähtsust ja nõuab tungivalt, et komisjon edendaks üleminekut kooskõlastatud vormingule kõigis liikmesriikides; |
|
35. |
nõuab, et komisjon kergendaks mittediskrimineerivat piiriülest juurdepääsu klientide krediidiandmeid sisaldavatele andmebaasidele kui prioriteeti laenuandjate ergutamisel, et nad siseneksid uutele turgudele; |
|
36. |
tunnistab, et juurdepääs nii positiivsetele kui negatiivsetele krediidiandmetele on soovitav, arvestades seejuures õigustatud eraelu puutumatuse kaitset; |
|
37. |
tervitab jõupingutusi eesmärgiga parandada ja korrigeerida sundmüügimenetluse suhtes kohaldatavat õigust; |
|
38. |
toetab komisjoni ettepanekut võtta kasutusele sundmüügimenetluste pikkust ja kulusid kajastav tulemustabel; |
|
39. |
soovitab, et hindajate kutseorganisatsioonid peaks tegema koostööd, et võtta ELis vastu ühtsed kõrge kvaliteediga ja võrreldavad kinnisvara hindamise standardid; |
|
40. |
rõhutab, et kerge juurdepääs hüpoteegitagatisi ja omandiõigusi puudutavale täielikule ja täpsele teabele on laenuandjatele tähtis; |
|
41. |
toetab kinnistusraamatutele juurdepääsu soodustamist, kui olemasolevad õigusaktid seda ei keela, ja toetab kõiki jõupingutusi nende raamatute teabeväärtuse ühtlustamiseks riiklike meetmete abil ning toetab praeguse Euroopa kinnistuid puudutava teabe teenistuse (EULIS) süsteemi tõhustamist; |
|
42. |
toetab meetmeid sisult diskrimineerivate maksutõkete kõrvaldamiseks, nagu kohalike ja välismaiste laenuandjate erinev maksukohtlemine ja valitsuse kehtestatud lõivud; |
|
43. |
kutsub komisjoni üles piiriüleste hüpoteekide osas kaaluma, kuidas sobitada erinevaid lähenemisi hüpoteegiintressi maksustatavast tulust mahaarvamisele ELis; |
Süsteemsed, makromajanduslikud ja usaldatavuse küsimused
|
44. |
kutsub komisjoni ja Euroopa Keskpanka üles jälgima ja analüüsima võimalikke riske, mis võivad tuleneda kapitaliturgude kaudu rahastatavate hüpoteekvõlgade ja hüpoteeklaenude mahu suurenemisest; |
Lõpparvamus
|
45. |
arvab, et tarbijad ja majandus võiksid saada kasu ELi hüpoteegituru edasisest põhjalikult läbimõeldud integratsioonist; |
*
* *
|
46. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale ja liimesriikide valitsustele. |
(1) EÜT L 386, 30.12.1989, lk 1.
(2) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.
(3) ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.
(4) EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16.