2.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 294/66

—

Tühistada Euroopa Parlamendi 30. jaanuari 2006. aasta otsus, millega hagejale teatati otsusest viia ta Roomas asuvast Euroopa Parlamendi Itaalia büroost üle Brüsselis asuvasse teabepeadirektoraati ja tema ajutise lepingu pikendamisest kuni 16. juulini 2006, mitte 31. detsembrini 2009, nagu parlament eelnevalt oli otsustanud;

—

mõista kostjalt koos intressidega välja hagejale tema töö eest pressiatašeena Roomas makstav kuupalk alates kuupäevast, mil ajutist lepingut oleks tulnud pikendada ehk 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2009;

—

mõista kostjalt välja hüvitis varalise kahju põhjustamise eest summas 240 414,42 eurot ja mittevaralise kahju põhjustamise eest summas 500 000 eurot või Euroopa Kohtu poolt määratud suuremas või väiksemas summas;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

—

esimene põhineb õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisel, kuna administratsioon andis hagejale alust ilma ühegi mõistliku kahtluseta arvata, et tema positsiooni pressiatašeena kinnitatakse ja et tema lepingut pikendatakse 31. detsembrini 2009;

—

teine põhineb oluliste menetlusnormide rikkumisel ebapiisavate ja vastuoluliste põhjenduste tõttu. Eelkõige on argumendid hageja ametialase ebakompetentsuse kohta vastuolus tema kohta personalieeskirjade artikli 43 alusel koostatud aruannetega;

—

kolmas käsitleb võimu kuritarvitamist tulenevalt oluliste asjaolude ilmselgelt ebaõigest hindamisest ja vastuolulisusest. Üleviimisotsus ei põhine mitte ametialasel ebakompetentsusel ega teenistuse vajadustel, vaid hageja otsese ülemuse kättemaksusoovil;

—

neljas käsitleb hoolsuskohustuse rikkumist, kuna hageja väitel võeti otsus vastu vajalikku hoolsust üles näitamata ja hageja huvisid arvestamata;

—

viies käsitleb proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtete rikkumist. Esiteks ei esitatud hagejale hoiatust üleviimise võimalikkuse kohta nii lühikese etteteatamisega. Teiseks ei olnud üleviimise aluseks olnud asjaolusid õigesti kindlaks tehtud ja järgitud sätteid, mis puudutavad hagejale etteheidetud käitumist;

—

kuues käsitleb kaitseõiguse rikkumist tulenevalt asjaolust, et hoolimata sellest, et parlamendil oli küll võimalus hageja ära kuulata, ei järginud ta tema avaldusi mingil moel ega andnud pooltele võimalust pidada asja omavahel arutada;

—

seitsmes puudutab personalieeskirjade artiklis 24 sätestatud abi osutamise kohustust, mis nõuab, et administratsioon kaitseks ametnikke isegi siis, kui isik, kes on selle sättega reguleeritavate asjaolude eest vastutav, on teine ametnik. Kuigi hageja esitas prima facie tõendeid, mis tema väiteid võisid kinnitada, ei astunud administratsioon mingeid samme.