This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document C2006/010/35
Case C-424/05 P: Appeal brought on 29 November 2005 by the Commission of the European Communities against the judgment delivered on 13 September 2005 by the Court of First Instance of the European Communities (First Chamber) in Case T-72/04 between S. Hosman-Chevalier and the Commission of the European Communities
Kohtuasi C-424/05 P: Euroopa Ühenduste Komisjoni 29. novembri 2005. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 13. septembri 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-72/04: S. Hosman-Chevalier versus Euroopa Ühenduste Komisjon
Kohtuasi C-424/05 P: Euroopa Ühenduste Komisjoni 29. novembri 2005. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 13. septembri 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-72/04: S. Hosman-Chevalier versus Euroopa Ühenduste Komisjon
ELT C 10, 14.1.2006, p. 18–18
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
14.1.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 10/18 |
Euroopa Ühenduste Komisjoni 29. novembri 2005. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 13. septembri 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-72/04: S. Hosman-Chevalier versus Euroopa Ühenduste Komisjon
(Kohtuasi C-424/05 P)
(2006/C 10/35)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 29. novembril 2005 apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 13. septembri 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-72/04: S. Hosman-Chevalier v. Euroopa Ühenduste Komisjon. Apellandi esindajad on H. Kraemer ja M. Velardo
Hageja palub Euroopa Kohtul:
— |
tühistada vaidlustatud otsus ning saata asi tagasi Esimese Astme Kohtule; |
— |
mõista kohtukulud välja esimese kohtuastme hagejalt, sh tema enda kohtukulud Esimese Astme Kohtus. |
Väited ja peamised argumendid
Komisjon esitab vaidlustatud otsuse vastu üheainsa väite, mis tuleneb ühenduse õiguse rikkumisest nimetatud otsuse punktides 31-36 ja 42. Täpsemalt on komisjon seisukohal, et Esimese Astme Kohus tõlgendas vääralt “teisele riigile tehtud tööga” seotud tingimust, mis on sätestatud personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 punkti a teise taande lõpus.