25. augusti 2005. aasta hagi — AstraZeneca v. Komisjon

(Kohtuasi T-321/05)

(2005/C 271/47)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: AstraZeneca AB (Sodertalje, Rootsi) ja AstraZeneca plc (London, Ühendkuningriik), (esindajad: QC M. Brealey, barrister M. Hoskins, solicitor F. Murphy)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Vaidlustatud otsusega määras komisjon mõlemale hagejale 46 000 000 euro suuruse trahvi ja lisaks määras ta esimesele hagejale 14 000 000 euro suuruse trahvi EÜ artikli 82 ja EMP lepingu artikli 54 rikkumise eest. Komisjon leidis, et alates 1993. aastast olid hagejad kaasatud patendivolinikele, siseriiklikele kohtutele ja patendiametitele valeandmete esitamise skeemis eesmärgiga saada täiendava kaitse sertifikaate — teades, et neil puudus selleks õigus — oma patenteeritud toote “omeprazole” jaoks, mis on hagejate ravimi “Losec” toimeaine. Komisjon leidis ka, et aastail 1998–1999 osalesid hagejad “Losec” kapslite valikulise kõrvaldamise ja nende “Losec” tablettidega asendamise strateegias, taotledes kapslite müügiloa ümberregistreerimist Taanis, Norras ja Rootsis. Komisjon leiab, et mõlema rikkumise eesmärgiks oli ebaaus geneeriliste ravimite ja paralleelimpordi konkurentsi piiramine.

Hagejad vaidlustavad komisjoni otsuse mitmest aspektist. Esiteks väidavad nad, et komisjon määratles asjaomast turgu ainult mao ja soolestiku happelisusega seotud haiguste ravis kasutatavate prootonpumba inhibiitoritega piirduva kaubaturuga, välistades asjaomaselt turult histamiini retseptorite antagonistid. See mõjutab omakorda komisjoni järeldust turgu valitseva seisundi kohta, kuna hagejate sõnul ei võta vaidlustatud otsus arvesse, kas hagejad oleksid endiselt turgu valitsevas seisundis, kui histamiini retseptori antagonistid oleks asjaomase turu hulka arvatud.

Järgnevalt vaidlustavad hagejad komisjoni tehtud õiguslikud ja faktilised järeldused. Patentidega seotud väidetavate valeandmete esitamise osas väidavad hagejad, et eksitavate andmete esitamine intellektuaalse omandi õiguste taotlemise käigus ei kujuta endast rikkumist õiguslikus tähenduses enne, kui ebaausalt omandatud õigused on jõustunud või jõustatavad. Nad leiavad ka, et korrektselt tõlgendatuna ei pannud EÜ artikkel 82 neile kohustust säilitada müügilt kõrvaldatud toote müügiluba lihtsalt seetõttu, et geneeriliste ja paralleelselt imporditud ravimitega kauplejatel oleks lihtsam sellega konkureerida.

Hagejad vaidlustavad ka komisjoni tehtud järeldused faktide tuvastamisel mõlema rikkumise kohta. Nad väidavad, et komisjon ei tõendanud väidetavat intellektuaalse omandi õiguste rikkumist õiguslikele nõuetele vastavalt ja, veelgi enam, mingit “Loseci” kapslitelt tablettidele ülemineku või kapslite müügilubade valikulise tühistamise strateegiat ei olnud olemas.