EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document C2004/300/55
Case C-416/04 P: Appeal brought on 29 September 2004 by The Sunrider Corporation against the judgment delivered on 8 July 2004 by the Second Chamber of the Court of First Instance of the European Communities in case T-203/02 between The Sunrider Corporation and Office for Harmonisation in the Internal Market (Trade Marks and Designs) (OHIM), the other party to the proceedings before the Board of Appeal of OHIM being Juan Espadafor Caba
Kohtuasi C-416/04 P: Apellatsioonkaebus, mille The Sunrider Corporation esitas 29. septembril 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 8. juuli 2004. aasta otsuse peale kohtuasjas T-203/02: The Sunrider Corporation versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), teiseks pooleks Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetluses on Juan Espadafor Caba
Kohtuasi C-416/04 P: Apellatsioonkaebus, mille The Sunrider Corporation esitas 29. septembril 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 8. juuli 2004. aasta otsuse peale kohtuasjas T-203/02: The Sunrider Corporation versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), teiseks pooleks Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetluses on Juan Espadafor Caba
ELT C 300, 4.12.2004, p. 29–30
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
|
4.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 300/29 |
Apellatsioonkaebus, mille The Sunrider Corporation esitas 29. septembril 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 8. juuli 2004. aasta otsuse peale kohtuasjas T-203/02 (1): The Sunrider Corporation versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), teiseks pooleks Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetluses on Juan Espadafor Caba
(Kohtuasi C-416/04 P)
(2004/C 300/55)
(Kohtumenetluse keel: inglise)
The Sunrider Corporation, asukoht Torrance, California (Ameerika Ühendriigid), esindaja lawyer A. Kockläuner, esitas 29. septembril 2004 Euroopa Ühenduste Kohtusse apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 8. juuli 2004 otsuse peale kohtuasjas T-203/02: The Sunrider Corporation versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), teiseks pooleks Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetluses on Juan Espadafor Caba.
Apellatsioonkaebuse esitaja palub Euroopa Ühenduste Kohtul:
|
1. |
tühistada täielikult esimese astme kohtu 8. juuli 2004 otsus kohtuasjas T-203/02 (“vaidlustatud otsus”); |
|
2. |
jätta Euroopa Kohtus kantud kohtukulud Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kanda. |
|
3. |
tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 8. aprilli 2004. aasta otsus asjas R 1046/2000-1; |
|
4. |
jätta esimese astmes kohtus ja Siseturu Ühtlustamise Ametis kantud kohtukulud Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kanda. |
Õiguslikud alused ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et esimese astme kohtu otsus tuleks järgmistel põhjustel tühistada:
Määruse nr 40/94 artikli 43 lõigete 2 ja 3 koostoimes artikli 15 lõikega 3 rikkumine (põhjendamatu kasutamine)
Esimese astme kohus tõlgendas määruse nr 40/94 artikli 43 lõikeid 2 ja 3 koostoimes artikli 15 lõikega 3 valesti, sest ta võttis valesti arvesse kaubamärgi kasutamist kolmanda isiku poolt.
Selles osas tõlgendas esimese astme kohus määruse nr 40/94 artikli 15 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tõendamiskoormuse jaotamist valesti. Esimese astme kohus võttis arvesse vastulause esitaja mittetõendavaid (kaudseid) avaldusi ja tema esitatud tõendeid. Lisaks sellele toetus esimese astme kohus oletustele ja mitte konkreetsetele tõenditele. Lõpuks oleks esimese astme kohus pidanud kõikide asjaomaste faktide ja õigusnormide valguses kontrollima, kas vaidlustatud otsusega samasuguse resolutiivosaga uut otsust võiks õiguspäraselt esimese astme kohtu otsuse tegemise ajal vastu võtta.
Määruse nr 40/94 artikli 43 lõike 2 rikkumine: vastuolus oleva kaubamärgi tegelikult kasutamise tõendite puudumine
Esimese astme kohus rikkus ka määruse nr 40/94 artikli 43 lõiget 2, sest ta tõlgendas valesti sama artikli tähenduses mõistet “tegelikult kasutamine”.
Esimese astme kohus ei võtnud nimelt arvesse seda, et:
|
— |
1996. aasta puhul esitas vastulause esitaja ainult kolm arvet, mille kogusumma ei ületanud 3476 eurot; |
|
— |
1997. aasta puhul esitas vastulause esitaja ainult kaks arvet, mille kogusumma ei ole ületanud 1306 eurot; |
|
— |
vaidlusalused kaubad olid madala hinnaga ja seega massitoode ja massitarbimiseks; |
|
— |
neid kaupu oli suhteliselt lihtne müüa; |
|
— |
vaidlusaluseid kaupu müüdi parimal juhul ühele kliendile; |
ja et vastuolus olevat kaubamärki ES 372 221“VITAFRUT” ei oldud seega määruse nr 40/94 artikli 43 lõigete 2 ja 3 mõttes tegelikult kasutatud, sest selle kasutamine oli üksikult esinev, juhuslik, minimaalne ja selle kasutamine ei toimunud olulisel osal territooriumist, kus kaubamärk on kaitstud.
Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine
Võrdlusalused kaubamärgid ei ole piisavalt sarnased selliste kaupade suhtes nagu “taime- ja vitamiinijoogid”, mille jaoks sõnamärgi “VITAFRUT ”kaitset kaubamärgiga nr 156 422 taotleti. Nimelt on sellised kaubad nagu “taime- ja vitamiinijoogid” ja teiselt poolt “puuviljamahla kontsentraat” ainult väga kaudselt sarnased, kuna neil on väga vähe ühiseid tunnuseid.
See väide põhineb sellel, et võrdlusalused kaubad erinevad kvaliteedi, toorainete ja tootmistingimuste, st masinate, oskusteabe ja käesolevate kaupade tootmiseks vajalike vahendite poolest. Võrdlusalused kaubad erinevad ka selle poolest, kuidas neid kasutatakse, nende kasutamisomaduste poolest ning selle poolest, kuidas neid levitatakse. Seetõttu on vaidlusaluste kaupade erinevused kaalukamad kui nende võimalikud sarnasused.
(1) EÜT C 233, 28.9.2002, lk 26.