Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document C2004/262/61

Kohtuasi T-274/04: Georgios Rounis 8. juuli 2004 hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

ELT C 262, 23.10.2004, p. 32–32 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

23.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 262/32

Georgios Rounis 8. juuli 2004 hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-274/04)

(2004/C 262/61)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Georgios Rounis, elukoht Brüssel, esitas 8. juulil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindaja on advokaat Eric Boigelot.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—

tühistada Konkurentsi peadirektoraadi peadirektori 4. augusti 2003. aasta otsus hageja kui kutsutud atesteerija tegevuse kohta, põhjustades hagejale kahju selles osas, millega otsus kinnitas ja kiitis lõplikult heaks teenistuskäigu aruanded aastate 1997-1999 ja 1999-2001 kohta, nagu need olid hageja kohta siis koostatud;

—

tühistada ülalnimetatud teenistuskäigu aruanded;

—

määrata hagejale kahjutasu moraalse kahju eest, mille suuruseks on hinnatud 8000 eurot, seoses erinevate oluliste vigadega aastate 1997-1999 ja 1999-2001 teenistuskäigu aruannete koostamisel ja seoses ülalnimetatud aruannete lõpliku kinnitamise olulise hilinemisega;

—

jätta kohtukulud kostja kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Oma hagi toetuseks toob hageja välja personalieeskirjade artikli 25 lõikude 2, 26 ja 43, samuti komisjoni poolt 26. aprillil 2002. aastal vastu võetud artikli 43 täitmise üldsätete rikkumise. Lisaks viitab ta võimu kuritarvitamisele, kaitseõiguse, hea haldustava ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele ning samuti ametisse nimetava asutuse tegevusele kehtivast põhimõttest, mille alusel võetakse otsus vastu vaid seaduslikult vastuvõetavate, st. asjakohaste ja ilmsete faktiliste ning õiguslike hindamisvigadeta põhjuste alusel, kõrvale kaldumisele.

Top