Hagi, mille Euroopa Keskkonnabüroo ja Stichting Natuur en Millieu esitasid 9. juunil 2004 Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-236/04)

(2004/C 217/52)

Kohtuasja menetluse keel: inglise keel

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus on saanud hagi, mille 9. juunil 2004 esitasid Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu Euroopa Keskkonnabüroo, asukoht Brüssel (Belgia), ja Stichting Natuur en Millieu, asukoht Utrecht (Madalmaad), esindajad juristid P. van den Biesen ja B. Arentz.

Hageja palub esimese astme kohtul:

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Vaidlustatud otsusega jättis komisjon muutmata direktiivi 91/414 (2) I lisa, lisamata seal loetletud toimeainete hulka atrasiini. Direktiivi 91/414 artiklis 4 on sätestatud, et liikmesriigid annavad taimekaitsevahendi jaoks loa üksnes juhul, kui selle toimeained on loetletud I lisas. Keeldudes lisamast atrasiini I lisasse, otsustas komisjon edaspidi mitte lubada seda ainet sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamist.

Hagejad ei vaidlusta otsuse seda osa, vaid üleminekusätteid, millega kuni 30. juunini 2007 lubatakse teatud tingimustel, mille eesmärgiks on riski minimeerimine, kasutada piiratud juhtudel atrasiini sisaldavaid tooteid. Otsuse preambulis põhjendab komisjon neid üleminekumeetmeid sellega, et käesoleval ajal puuduvad tõhusad alternatiivid, ning et nende väljatöötamiseks on vaja aega.

Oma hagi toetuseks väidavad hagejad, et vaidlustatud sätted rikuvad direktiivi 91/414. Selle direktiivi artikkel 8 näeb ette, et liikmesriigid võivad veel 12 aasta jooksul lubada nende toimeainete kasutamist, mis on pärast direktiivi teatavakstegemist juba kaks aastat turul olnud. Atrasiin on selline toimeaine. Kui aga vahepeal ei ole neid toimeaineid I lisasse kantud, puudub hageja arvates direktiivis 91/414 õiguslik alus loa andmiseks neid pärast 12-aastase üleminekuperioodi lõppemist jätkuvat kasutada. Hagejad väidavad seega, et vaidlusaluste sätetega andis komisjon aluse atrasiini kasutamise jätkuvaks lubamiseks, kuigi tal puudus selleks direktiivi 91/414 alusel õigus.

Hagejad väidavad samuti, et komisjon rikkus direktiivi 92/43 (3) jättes vaidlustatud otsusesse lisamata täiendavad piirangud seoses erikaitsealadega, täpsemalt direktiivi 92/43 artiklis nimetatud Natura 2000 võrgustikuga.

(1)   EÜT L 78 16.3. 2004, lk 50.

(2)  Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, EÜT L 230, 19. 8. 1991, lk 1-32.

(3)  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, EÜT L 206, 22. 7. 1992, lk 7-50.