1)   

Kas 16. detsembril 1991. aastal ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ungari Vabariigi vahel assotsiatsiooni loomiseks sõlmitud Euroopa leping (EÜT L 347, 31.12.1993) on kehtivaks ja piisavaks õiguslikuks aluseks, et anda Euroopa Ühendusele pädevus sõlmida 29. novembri 1993. aasta Euroopa Ühenduse ja Ungari Vabariigi vahelist lepingut veininimetuste vastastikuse kaitse kohta (EÜT L 337, 31.12.1993); eriti tekib see küsimus seoses Euroopa lepingu artikli 65 lõikega 1, ühisdeklaratsiooniga nr 13 ja XIII lisaga (punktid 3, 4 ja 5), mis puudutab iga riigi võimalikku suveräänsuse ja pädevuse reservatsiooni seoses toiduainetele, sh viinamarja- ja veinitoodetele siseriiklike geograafiliste nimede andmisega, mis välistab selles valdkonnas igasuguse suveräänsuse ja pädevuse ülekandmise Euroopa Ühendusele?

2)   

Kas 29. novembril 1993. sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Ungari Vabariigi vaheline leping veininimede vastastikuse kaitse kohta (EÜT L 337), mis korraldab intellektuaal- ja kaubandusomandi valdkonnas geograafiliste tähiste kaitset on Euroopa Ühenduste Kohtu arvamuse 1/94 Euroopa Ühenduse ainupädevuse kohta valguses ühenduse õiguskorras tühine ja mittekohalduv, kuna üksikud Euroopa Ühenduste liikmesriigid seda lepingut ei ratifitseerinud?

3)   

Juhul, kui 1993. aasta lepingut (EÜT L 337) tuleb tervikuna pidada seaduslikuks ja kohalduvaks, siis kas selle kokkuleppe sõlmimisega seonduvast poolte kirjavahetusest (mis on sellele lepingule lisatud) tulenev keeld kasutada pärast 2007. aastat Itaalias nimetust “Tocai” on tühine ja mittekohalduv, kuna see on vastuolus selle sama 1993. aasta lepinguga sätestatud homonüümsete nimetuste korraga (lepingu artikli 4 lõige 5 ja lisaprotokoll)?

4)   

Kas 1993. aasta lepingule (EÜT L 337) lisatud teine ühisdeklaratsioon, mille järgi lepinguosalised ei olnud läbirääkimiste toimumise ajal teadlikud Euroopa ja Ungari veinide homonüümsetest tähistest, kujutab endast ilmset tegelikkuse ekslikku kujutamist (arvestades, et juba sajandeid eksisteerinud ja koos-eksisteerinud Itaalia ja Ungari tähiseid “Tocai” veinidele tunnustati ametlikult 1948. aasta Itaalia Vabariigi ja Ungari Vabariigi vahelise kokkuleppega ja toodi hiljuti ka ühenduse õiguse reguleerimisalasse), mis rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 48 alusel toob kaasa 1993. aasta lepingu selle osa tühisuse, millega keelatakse Itaalias nimetuse Tocai kasutamine?

5)   

Kas arvestades rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artiklit 59, tuleb Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud ja 1. jaanuaril 1996 jõustunud – seega ka pärast ühenduse 1993. aasta lepingu (EÜT L 337) jõustumist – intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS) (EÜT L 336, 32.11.1994) tõlgendada nii, et nende kahe lepingu vastuolu korral kohaldatakse TRIPS'i veinide homonüümsete tähiste alaseid sätteid ühenduse 1993. aasta lepingu sätete asemel, kui mõlema lepingu osapooled on samad?

6)   

Kui kahes TRIPS'i osalisriigis toodetud veinid on homonüümsete tähistega (nii siis, kui homonüümia puudutab kahes osalisriigis kasutatavaid geograafilisi tähiseid, kui ka siis, kui see puudutab ühe osalisriigi geograafilist tähist ja samasugust teises osalisriigis traditsiooniliselt kasvatatud viinamarjasordi homonüümset tähist), siis kas 1. jaanuaril 1996 jõustunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu lisa 1 C, 2. jagu, 3. osa (st TRIPS'i) artikleid 22-24 tuleb tõlgendada nii, et neid kahte tähist võib tulevikus kasutada eeldusel, et vastavad tootjad on neid minevikus heas usus kasutanud või enne 15. aprilli 1994 vähemalt 10 aastat järjest kasutanud (TRIPS, artikli 24 lõige 4) ja et iga tähis märgib selgelt ära kaitstud veini riigi, regiooni või piirkonna, et tarbijat mitte eksitada?