EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document C2004/179/33

Kohtuasi T-175/04: Hagi, mille Donald Gordon esitas 7. mail 2004 Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

ELT C 179, 10.7.2004, p. 17–17 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

10.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/17


HAGI, mille Donald Gordon esitas 7. mail 2004 Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-175/04)

(2004/C 179/33)

Kohtuasja menetluse keel: inglise keel

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule on esitanud 7. mail 2004 hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu Donald Gordon, asukohaga Brüssel (Belgia), keda esindab solicitor M. Byrne.

Hageja esitab esimese astme kohtule järgmised nõuded:

tühistada ametisse nimetava asutuse otsus hageja kaebuse R402/03 suhtes;

tühistada komisjoni 26. aprilli 2002. aasta otsus personalieeskirjade artikli 43 rakendamise üldtingimuste kohta või asjaomane kehtiv meede selles osas, millega raportite koostamine lõpetatakse enne seda, kui on menetletud ühe üksuse sama astme kõiki apellatsioonikaebuseid;

tunnistada kehtetuks 3. detsembri 2002. aasta haldusakt 99-2002 või asjaomane kehtiv meede selles osas, mis puudutab keskmise hinde nõuet;

hüvitada hageja edasistele karjäärivõimalustele ja tervisele tekitatud materiaalne kahju ning moraalne kahju;

jätta kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja kinnitab oma järelduste toetuseks, et ennekõike on rikutud olulist menetlusnormi ja kaitseõigusi seeläbi, et allkirjaõiguslik kõrgemametnik ei suutnud ametnikuga viia läbi vestlust viie tööpäeva jooksul vastavalt nõudele, mis on sätestatud komisjoni 22. aprilli 2002. aasta otsuses personalieeskirjade artikli 43 rakendamise üldtingimuste kohta artikli 7 lõikes 5.

Lisaks väidab hageja, et tegemist on allkirjaõigusliku kõrgemametniku ilmselge eksimusega hinnangu andmisel, kes arvestas temale teadaolevate ebatõenäoliste ja vastuoluliste andmetega, kui ta allkirjastas hageja karjääriarengu rapordi. Lisaks leiab hageja, et tegemist oli võimu kuritarvitamisega, sest temal ei olnud võimalust teha midagi ilmselge eksimuse parandamiseks hinnangu andmisel.

Lõpetuseks väidab hageja, et olulist menetlusnormi ja kaitseõigusi on rikutud seeläbi, et sisemine edasikaebamisesüsteem, mis on kinnitatud komisjoni 26. aprilli 2002. aasta otsusega, muutus olemuslikult ebaefektiivseks asjaolu tõttu, et selleks ajaks kui apellatsioonikaebus esitati, olid sama üksuse teised rapordid, millega edasikaebamisele kuulnud raport oli keskmise hinde läbi seotud, omandanud kehtivuse, ning et teatud punktid olid muutunud kehtetuks, mille osas oleks apellatsioonikaebus esitatud.


Top