1

Eelotsusetaotlus käsitleb ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu, ELTL artikli 325 lõike 1, Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud, Brüsselis 26. juulil 1995 allkirjastatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni (EÜT 1995, C 316, lk 49; ELT eriväljaanne 19/01, lk 9; edaspidi „finantshuvide kaitse konventsioon“) artikli 2 lõike 1, komisjoni 13. detsembri 2006. aasta otsuse 2006/928/EÜ, millega nähakse ette kord, mille abil teha Rumeeniaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses (ELT 2006, L 354, lk 56), Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 49 lõike 1 viimase lause ja artikli 53 ning liidu õiguse esimuse põhimõtte tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud C.A.A. ja C.V. erakorraliste kaebuste raames, milles palutakse tühistada jõustunud süüdimõistev kohtuotsus selles osas, millega C.A.A. mõisteti süüdi mõjuvõimuga kauplemise, passiivse korruptsiooni ja ametiseisundi kuritarvitamise süütegudes ning C.V. ametiseisundi kuritarvitamises.

3

Otsus 2006/928 võeti vastu Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise käigus, mis oli kavandatud 1. jaanuariks 2007, ning selle aluseks on 1. jaanuaril 2007 jõustunud akti Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (ELT 2005, L 157, lk 203) artiklid 37 ja 38.

4

Otsuse põhjendused 1–6 ja 9 on sõnastatud järgmiselt:

[…]

5

Otsuse 2006/928 artiklis 1 on ette nähtud:

„Rumeenia esitab iga aasta 31. märtsiks ja esimest korda 31. märtsiks 2007 komisjonile aruande edusammude kohta, mis on tehtud iga lisas nimetatud eesmärgi täitmiseks.

Komisjon võib igal ajal pakkuda erinevate meetmete kaudu tehnilist abi ning koguda ja vahetada eesmärke käsitlevat teavet. Lisaks sellele võib komisjon igal ajal korraldada sel otstarbel Rumeeniasse ekspertide lähetamist. Rumeenia ametiasutused pakuvad selleks vajalikku tuge.“

6

Otsuse lisa on sõnastatud järgmiselt:

„Artiklis 1 osutatud eesmärgid, mille Rumeenia peab täitma:

7

Leebema karistusseaduse (lex mitior) tagasiulatuva kohaldamise põhimõte on sätestatud Rumeenia põhiseaduse (Constituția României) artikli 15 lõikes 2, millest nähtub, et „[s]eadus toimib ainult edasiulatuvalt, välja arvatud leebemad kuritegusid või väärtegusid reguleerivad seadused“.

8

Rumeenia põhiseaduse artikli 147 lõigetes 1 ja 4 on sätestatud:

„1.   Kehtivate seaduste ja dekreetide ning määruste sätted, mis on põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud, kaotavad õigusliku toime 45 päeva möödumisel Curtea Constituțională [(Rumeenia konstitutsioonikohus)] otsuse avaldamisest, välja arvatud juhul, kui olenevalt olukorrast kas parlament või valitsus viib põhiseadusega vastuolus olevad sätted selle aja jooksul põhiseaduse sätetega kooskõlla. Selleks ajavahemikuks peatub põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud sätete kehtivus automaatselt.

[…]

4.   Curtea Constituțională [(konstitutsioonikohus)] lahendid avaldatakse Monitorul Oficial al Românieis. Lahendid on üldjuhul siduvad alates nende avaldamise kuupäevast ja neil on üksnes edasiulatuv toime.“

9

17. juuli 2009. aasta seadus nr 286/2009 karistusseadustiku kohta (Legea nr. 286/2009, privind Codul penal; Monitorul Oficial al României, I osa, nr 510, 24.7.2009; edaspidi „karistusseadustik“) jõustus 1. veebruaril 2014.

10

Rumeenia põhiseaduse artikli 15 lõikega 2 tunnustatud leebema karistusseaduse (lex mitior) tagasiulatuva kohaldamise põhimõtte ulatust on karistusseadustiku artikli 5 lõikes 1 täpsustatud järgmiselt:

„Kui süüteo toimepanemisest kuni lõpliku kohtuotsuse kuulutamiseni on kehtestatud üks või mitu karistusseadust, kohaldatakse leebemat seadust.“

11

Karistusseadustiku artikli 154 lõikes 1 on sätestatud:

„Kriminaalvastutuse aegumistähtajad on:

12

Enne karistusseadustiku jõustumist oli kriminaalasja aegumistähtaegade katkemist reguleerivas sättes ette nähtud:

„Kohtuasjas tehtud mis tahes toiming, millest seaduse kohaselt tuleb kahtlustatavale või süüdistatavale kriminaalmenetluse käigus teatada, katkestab artiklis 122 ette nähtud aegumistähtaja.“

13

Seadusest nr 286/2009 tulenevas redaktsioonis oli karistusseadustiku artikli 155 lõikes 1 sätestatud:

„Iga kohtuasjas tehtud menetlustoiming katkestab kriminaalvastutuse aegumistähtaja.“

14

Artikli 155 lõiget 1 on hiljem muudetud valitsuse 30. mai 2022. aasta kiireloomulise määrusega nr 71/2022, millega muudetakse seaduse nr 286/2009 karistusseadustiku kohta artikli 155 lõiget 1 (Ordonanța de urgență a Guvernului nr. 71/2022, pentru modificarea articolului 155 alineatul (1) din Legea nr. 286/2009, privind Codul penal; Monitorul Oficial al României, I osa, nr 531, 30.5.2022; edaspidi „OUG nr 71/2022“), järgmiselt:

„Iga kohtuasjas tehtud menetlustoiming, millest seaduse kohaselt tuleb kahtlustatavale või süüdistatavale teatada, katkestab kriminaalvastutuse aegumistähtaja.“

15

1. juuli 2010. aasta seaduse nr 135/2010 kriminaalmenetluse seadustiku kohta (Legea nr. 135/2010, privind Codul de procedură penală; Monitorul Oficial al României, I osa, nr 486, 15.7.2010) (põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis) artikli 426 „Erakorralise tühistamiskaebuse esitamise alused“ punktis b on ette nähtud:

„Erakorralise tühistamiskaebuse võib kriminaalasjas tehtud jõustunud kohtuotsuste peale esitada järgmistel juhtudel:

[…]

16

Tribunalul Brașovi (Brașovi esimese astme kohus, Rumeenia) 30. aprillil 2020 kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega, mis on lõplikult jõustunud tulenevalt Curtea de Apel Brașovi (Brașovi apellatsioonikohus, Rumeenia) 1. veebruaril 2022 kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest, mõisteti C.A.A. ja C.V. süüdi: C.A.A. mõisteti süüdi passiivses korruptsioonis, mõjuvõimuga kauplemises ja ametiseisundi kuritarvitamises ning C.V. ametiseisundi kuritarvitamises, mis oli seotud riigihankelepingute sõlmimise menetlustega Rumeenias. C.A.A‑le mõisteti seitsme aasta ja kümne kuu pikkune vangistus koos lisakaristusega, millega keelati teatavate õiguste kasutamine viie aasta jooksul. C.V‑le mõisteti karistuseks kaheaastane vangistus, mis jäeti kolmeaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

17

Süüdimõistva kohtuotsuse alusel tegi Tribunalul Brașov (Brașovi esimese astme kohus) 1. veebruaril 2022 määruse C.A.A‑le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

18

Eelotsusetaotluse esitanud kohus toob eelotsusetaotluses esile riigisisese kohtupraktika, mis käsitleb karistusseadustiku artikli 155 lõiget 1 seaduse nr 286/2009 redaktsioonis ja mille mõju põhikohtuasja kaebajate olukorrale võib olla määrava tähtsusega.

19

Täpsemalt märgib see kohus esiteks, et Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) nõustus 26. aprilli 2018. aasta kohtuotsuses nr 297, mis avaldati 25. juunil 2018 (edaspidi „Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsus nr 297/2018“), väitega, et see säte on põhiseadusega vastuolus, kuna selles oli ette nähtud kriminaalvastutuse aegumistähtaja katkemine „iga menetlustoimingu“ tegemise korral.

20

Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) tõi muu hulgas esile, et sellel sättel puudub ootuspärasus ning see rikub süütegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõtet, arvestades asjaolu, et väljend „iga menetlustoiming“ hõlmab ka toiminguid, millest kahtlustatavale või süüdistatavale ei ole teatatud, takistades tal seega teada saada asjaolust, et tema kriminaalvastutuse suhtes on hakanud kulgema uus aegumistähtaeg.

21

Ta tuvastas ka, et karistusseadustiku artikli 155 lõige 1 enne seaduse nr 286/2009 jõustumist kehtinud redaktsioonis vastab põhiseaduse asjasse puutuvate sätetega kehtestatud ootuspärasuse tingimustele, kuna selles oli ette nähtud, et kriminaalvastutuse aegumistähtaega võib katkestada üksnes sellise toimingu tegemine, millest seaduse kohaselt tuleb kahtlustatavale või süüdistatavale teatada.

22

Teiseks nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgitustest, et liikmesriigi seadusandja ei võtnud mitme aasta jooksul pärast Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsust nr 297/2018 midagi ette selleks, et asendada karistusseadustiku artikli 155 lõike 1 säte, mis tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks.

23

Kolmandaks täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) nõustus 26. mai 2022. aasta kohtuotsuses nr 358, mis avaldati 9. juunil 2022 (edaspidi „Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsus nr 358/2022“), uue väitega, mille kohaselt karistusseadustiku artikli 155 lõige 1 on põhiseadusega vastuolus. Nimetatud kohtuotsuses selgitas Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus), et tema kohtuotsus nr 297/2018 on oma õiguslikult laadilt „lihtne“ põhiseadusega vastuolu tuvastamise kohtuotsus. Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) rõhutas, et pärast kohtuotsuse nr 297/2018 tegemist ei võtnud seadusandja midagi ette ning kohtuotsuse ja sellise tegevusetuse koosmõju tekitas uue olukorra, mis ei olnud selge ega ootuspärane seoses kriminaalvastutuse aegumistähtaja katkemisele kohaldatavate normidega ning mis väljendus ebaühtlases kohtupraktikas, ning täpsustas, et kohtuotsuse nr 297/2018 avaldamise kuupäevast kuni kohaldatava normi kindlaks määrava õigustloova akti jõustumiseni „ei [sisaldanud Rumeenia] positiivne õigus ühtegi alust, mis oleks võimaldanud kriminaalvastutuse aegumistähtaja katkemist“.

24

Neljandaks nähtub eelotsusetaotlusest, et 30. mail 2022 ehk pärast Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsuse nr 358/2022 tegemist, kuid enne selle avaldamist võttis Rumeenia valitsus talle delegeeritud seadusandlikku pädevust teostades vastu OUG nr 71/2022, mis jõustus samal kuupäeval ja millega muudeti karistusseadustiku artikli 155 lõiget 1 nii, et kriminaalvastutuse aegumistähtaja katkestab iga menetlustoiming, millest tuleb kahtlustatavale või süüdistatavale teatada.

25

Viiendaks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et 25. oktoobri 2022. aasta kohtuotsuses nr 67/2022, mis avaldati 28. novembril 2022, täpsustas Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohus), et Rumeenia õiguses kuuluvad kriminaalvastutuse aegumistähtaja katkemist reguleerivad õigusnormid materiaalse karistusõiguse valdkonda ning järelikult kohaldatakse nende suhtes karistusseaduse tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtet, ilma et see piiraks leebema karistusseaduse (lex mitior) tagasiulatuva kohaldamise põhimõtet, mis on tagatud eelkõige Rumeenia põhiseaduse artikli 15 lõikega 2.

26

Seetõttu otsustas Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohus), et jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse peale võib põhimõtteliselt esitada erakorralise tühistamiskaebuse, mis põhineb Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsuste nr 297/2018 ja nr 358/2022 kui leebema karistusseaduse (lex mitior) tagajärgedel. Selline võimalus on siiski välistatud, kui apellatsioonikohus on kriminaalvastutuse aegumise küsimust juba analüüsinud menetluses, milles see jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tehti.

27

C.A.A. ja C.V. esitasid kumbki Curtea de Apel Brașovile (Brașovi apellatsioonikohus), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus, seaduse nr 135/2010 kriminaalmenetluse seadustiku kohta (põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis) artikli 426 punkti b alusel erakorralise kaebuse nõudega tühistada käesoleva kohtumääruse punktis 16 nimetatud 30. aprilli 2020. aasta kohtuotsus kriminaalasjas, selgitades, et nad mõisteti süüdi, kuigi oli tõendeid kriminaalmenetluse lõpetamise põhjuse, nimelt nende kriminaalvastutuse aegumistähtaja möödumise kohta. Erakorralise tühistamiskaebuse esitamise kuupäeval, 21. juunil 2022 viibis C.A.A. vangistuses.

28

Kaebajad põhjendavad oma kaebust leebema karistusseaduse (lex mitior) tagasiulatuva kohaldamise põhimõtte alusel sellega, et tulenevalt Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsustest nr 297/2018 ja nr 358/2022 on nende kriminaalvastutus aegunud.

29

Kaebajad väidavad sisuliselt, et ajavahemikus Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsuse nr 297/2018 avaldamisest ehk 25. juunist 2018 kuni sama kohtu otsuse nr 358/2022 avaldamise kuupäevani ehk 9. juunini 2022 ei olnud Rumeenia õiguses ette nähtud ühtegi kriminaalvastutuse aegumistähtaja katkemise alust.

30

Asjaolu, et nende kuupäevade vahelises ajavahemikus ei olnud positiivses õiguses ette nähtud ühtegi kriminaalvastutuse aegumistähtaja katkemise alust, kujutab endast aga iseenesest leebemat karistusseadust, mida tuleks nende suhtes kohaldada vastavalt leebema karistusseaduse (lex mitior) tagasiulatuva kohaldamise põhimõttele, mida on muu hulgas tunnustatud Rumeenia põhiseaduses.

31

Eelotsusetaotluse esitanud kohus tõdeb, et kui sellise tõlgendusega nõustuda, siis arvestades põhikohtuasja kaebajate süüdimõistmise aluseks olnud süütegude toimepanemise kuupäeva, oleks nende süütegude jaoks ette nähtud aegumistähtaeg möödunud enne, kui nende kaebajate suhtes tehtud süüdimõistev otsus jõustus, ning see oleks kaasa toonud kriminaalmenetluse lõpetamise ja nende süüdimõistmise võimatuse.

32

Selles kontekstis on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus, kas tõlgendus, mida pooldavad põhikohtuasja kaebajad, on liidu õigusega kooskõlas. See kohus toob kõigepealt esile, et selline tõlgendus vabastaks nad kriminaalvastutusest korruptsioonikuritegude eest, samas kui otsus 2006/928 kohustab Rumeeniat selliste süütegude vastu tõhusalt ja hoiatavalt võitlema.

33

Ta rõhutab veel, et põhikohtuasi puudutab nii kitsas tähenduses korruptsioonisüütegusid, nimelt passiivset korruptsiooni ja mõjuvõimuga kauplemist seoses riigihankelepingute sõlmimise menetlustega, kui ka korruptsioonisüütegudega võrdsustatud rikkumisi, st ametiseisundi kuritarvitamise süütegusid, mis on samuti toime pandud riigihankemenetluse käigus ametnike poolt, kellest üks oli territoriaalses haldusüksuses eriti tähtsal ametikohal.

34

Seejärel märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et tõlgendust, mida pooldavad põhikohtuasja kaebajad ja mille tagajärjel nad kriminaalvastutusest vabastatakse, tuleb analüüsida ka ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu, ELTL artikli 325 lõike 1 ja finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 2 lõike 1 alusel. Need liidu finantshuvide kaitset käsitlevad sätted on käesoleval juhul kohaldatavad põhjusel, et põhikohtuasjas vaidlusalused süüteod pandi toime seoses riigihankelepingute sõlmimise menetlustega, mida rahastati riiklikest vahenditest ja mis tõid kaasa käibemaksu kohaldamise.

35

Eelotsusetaotluse esitanud kohus lisab sellega seoses, et liidu eelarvet rahastatakse muu hulgas liikmesriikide makstavatest summadest, mis vastavad protsendile kogurahvatulust. Järelikult mõjutavad riigieelarvet kahjustavad aktid liikmesriigi poolt liidu eelarvesse tehtava makse suurust, riivates seega kaudselt liidu finantshuve.

36

Lõpuks leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et tema eelotsusetaotlust tuleb analüüsida ka harta artikli 49 lõike 1 viimase lause ja artikli 53 alusel, kuna olenevalt Euroopa Kohtu antavast vastusest võib liikmesriigi kohtul tekkida vajadus kohaldada leebema karistusõiguse põhimõtet ja kontrollida, kas Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsustele omistatud toimest tulenevad riigisisesed kaitsestandardid järgivad liidu õiguse esimust.

37

Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsuste nr 297/2018 ja nr 358/2022 toime kriminaalvastutuse aegumisele tõi kaasa kriminaalmenetluse lõpetamise eriti suures hulgas kohtuasjades, mis tõi kaasa suure kahju, ning menetluse uuendamise kohtuasjades, mille kohta oli tehtud jõustunud kohtuotsus ajavahemikul 25. juunist 2018, mil avaldati Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsus nr 297/2018, kuni 30. maini 2022, mil jõustus OUG nr 71/2022, ning see kahjustas kogu kohtusüsteemi tõhusust, sest süsteem jäi ilma korruptsioonivastases võitluses olulisest tegurist.

38

Lisaks väljendas komisjon oma 22. novembri 2022. aasta aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule Rumeenias koostöö‑ ja jälgimiskorra raames saavutatud edusammude kohta (COM(2022) 664 (final)) muret selle kohtupraktika suure mõju suhtes olulistele pooleliolevatele kriminaalasjadele, eriti korruptsiooniasjadele.

39

Neil asjaoludel otsustas Curtea de Apel Brașov (Brașovi apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

40

Euroopa Kohtu presidendi 30. märtsi 2023. aasta otsusega peatati menetlus käesolevas kohtuasjas kuni kohtuotsuse kuulutamiseni kohtuasjas Lin (C‑107/23 PPU).

41

Kuna Euroopa Kohus tegi 24. juulil 2023 otsuse kohtuasjas Lin (C‑107/23 PPU, EU:C:2023:606), otsustas Euroopa Kohtu president samal päeval menetluse jätkamise.

42

Eelotsusetaotluse esitanud kohus, kellele kohtukantselei oli selle kohtuotsuse edastanud, teatas Euroopa Kohtule, et ta jääb oma eelotsusetaotluse juurde.

43

Eelotsusetaotluse esitanud kohus taotles eelotsusetaotluses, et Euroopa Kohus kohaldaks käesolevas asjas kiirendatud menetlust, mis on ette nähtud Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 105.

44

Arvestades otsust lahendada kohtuasi põhistatud määrusega vastavalt kodukorra artiklile 99, on selle taotluse lahendamise vajadus ära langenud.

45

Väärib märkimist, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artiklis 267 ette nähtud Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute koostöö raames üksnes asja menetleval ja selles tehtava lahendi eest vastutaval liikmesriigi kohtul õigus kohtuasja eripära arvesse võttes hinnata nii eelotsuse vajalikkust asjas otsuse langetamiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Seega, kui küsimused on esitatud liidu õiguse tõlgendamise kohta, on Euroopa Kohus põhimõtteliselt kohustatud otsuse tegema (21. märtsi 2023. aasta kohtuotsus Mercedes-Benz Group (katkestusseadmetega varustatud sõidukite tootjate vastutus), C‑100/21, EU:C:2023:229, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).

46

Siit järeldub, et eeldatakse, et liidu õigust puudutavad küsimused on asjakohased. Euroopa Kohus võib keelduda liikmesriigi kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamast vaid siis, kui on ilmne, et taotletaval liidu õiguse tõlgendusel puudub igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (21. märtsi 2023. aasta kohtuotsus Mercedes-Benz Group (katkestusseadmetega varustatud sõidukite tootjate vastutus), C‑100/21, EU:C:2023:229, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).

47

Käesoleval juhul puudutab eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimene küsimus eelkõige ELTL artikli 325 lõike 1 ja finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 2 lõike 1 tõlgendamist; nende sätete eesmärk on kaitsta liidu finantshuve.

48

Tuleb esile tuua, et nagu nähtub käesoleva kohtumääruse punktist 16, puudutab põhikohtuasi passiivse korruptsiooni, mõjuvõimuga kauplemise ja ametiseisundi kuritarvitamise süütegusid, mis on toime pandud seoses riigihankelepingute sõlmimise menetlustega Rumeenias.

49

Kuid erinevalt korruptsioonikuritegudest, mis olid arutusel teatavates vaidlustes kohtuasjas, mis päädis 21. detsembri 2021. aasta kohtuotsusega Euro Box Promotion jt (C‑357/19, C‑379/19, C‑547/19, C‑811/19 ja C‑840/19, EU:C:2021:1034), ja mis olid toime pandud seoses osaliselt Euroopa vahenditest rahastatavate riigihankelepingute sõlmimise menetlustega, ei viita Euroopa Kohtu käsutuses olevas toimikus miski sellele, et põhikohtuasja esemeks olevad süüteod oleksid kahjustanud liidu finantshuve.

50

Eelkõige ei ole asjaolu, et asjaomastes riigihankelepingute sõlmimise menetlustes kohaldati käibemaksu, piisav, et asuda seisukohale, et liidu finantshuve on kahjustatud. Samuti ei saa olla piisav eelotsusetaotluse esitanud kohtu viidatud asjaolu, et toime pandud süüteod võisid kahjustada riigieelarvet, mis võib mõjutada Rumeenia poolt liidu eelarvesse tehtava makse suurust.

51

Eeltoodust tuleneb, et ELTL artikli 325 lõike 1 ja finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 2 lõike 1 tõlgendamist puudutavas osas ei ole esimesel küsimusel mingit seost põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega. Seega on küsimus selles osas ilmselgelt vastuvõetamatu.

52

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 99 alusel võib Euroopa Kohus igal ajal ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi ärakuulamist lahendada kohtuasja põhistatud määrusega, juhul kui vastuse eelotsuse küsimusele võib selgelt tuletada kohtupraktikast.

53

Samuti tuleb märkida, et ELTL artikliga 267 kehtestatud kohtute koostöö põhineb Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute ülesannete selgel eristamisel. Ühelt poolt ei ole Euroopa Kohtul pädevust kohaldada liidu õigusnorme konkreetsel juhtumil, vaid üksnes pädevus võtta seisukoht aluslepingute ning liidu institutsioonide, organite või asutuste vastu võetud õigusaktide tõlgendamise kohta (vt selle kohta 18. mai 2021. aasta kohtuotsus Asociaţia Forumul Judecătorilor din România jt, C‑83/19, C‑127/19, C‑195/19, C‑291/19, C‑355/19 ja C‑397/19, EU:C:2021:393, punkt 201 ning seal viidatud kohtupraktika). Teiselt poolt on Euroopa Liidu Kohtu soovituste liikmesriikide kohtutele eelotsuse taotlemiseks (ELT 2019, C 380, lk 1) punkti 11 kohaselt liikmesriikide kohtute ülesanne teha nende menetluses olevates kohtuasjades konkreetsed järeldused Euroopa Kohtu antud tõlgendamissuunistest (vt selle kohta 25. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Roche Lietuva, C‑413/17, EU:C:2018:865, punkt 43).

54

Käesoleval juhul leiab Euroopa Kohus vaatamata eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlustele, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotletud liidu õiguse tõlgenduse võib selgelt tuletada 21. detsembri 2021. aasta kohtuotsusest Euro Box Promotion jt (C‑357/19, C‑379/19, C‑547/19, C‑811/19 ja C‑840/19, EU:C:2021:1034) ning 24. juuli 2023. aasta kohtuotsusest Lin (C‑107/23 PPU, EU:C:2023:606). Seega tuleb käesolevas kohtuasjas kohaldada kodukorra artiklit 99.

55

Nagu nähtub käesoleva kohtumääruse punktist 53, on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne teha põhikohtuasjas konkreetsed järeldused sellest Euroopa Kohtu praktikast tulenevatest tõlgendussuunistest.

56

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused, mida tuleb analüüsida koos, puudutavad osas, milles need on vastuvõetavad, ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu, harta artikli 49 lõike 1 viimase lause ja artikli 53 ning otsuse 2006/928 tõlgendamist.

57

Eelotsusetaotluse põhjendustest nähtub siiski, et nende küsimuste aluseks olevad eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlused puudutavad sisuliselt seda, kuidas tõlgendada esiteks liidu õigusnorme, mis panevad liikmesriikidele kohustuse tõhusalt võidelda korruptsiooni vastu, ning teiseks tagatisi, mis tulenevad süütegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõttest.

58

Neil asjaoludel tuleb küsimusi analüüsida üksnes otsuse 2006/928 ning harta artikli 49 lõike 1 ja artikli 53 alusel.

59

Siit järeldub, et nende küsimustega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas eelmises punktis nimetatud liidu õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohtud on kohustatud jätma kohaldamata esiteks selle liikmesriigi konstitutsioonikohtu otsused, millega on kriminaalasja aegumistähtaja katkemise aluseid reguleeriv riigisisene õigusnorm tunnistatud kehtetuks süütegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõtte rikkumise tõttu seoses sellest tulenevate karistusseaduse ootuspärasuse ja täpsuse nõuetega, ning teiseks liikmesriigi kõrgeima kohtu otsuse, millest nähtub, et neid katkemise aluseid reguleerivaid norme, nagu need tulenevad konstitutsioonikohtu praktikast, võib kohaldada tagasiulatuvalt kui leebemat karistusseadust (lex mitior), et seada kahtluse alla jõustunud süüdimõistvad kohtuotsused, kusjuures nende kohtuotsuste tagajärg on see, et märkimisväärne hulk kriminaalasju, sealhulgas korruptsioonisüütegude kohtuasjad, lõpetatakse kriminaalvastutuse aegumise tõttu.

60

Euroopa Kohtul on juba olnud võimalus selgitada, et otsus 2006/928 on Rumeeniale tervikuna kohustuslik seni, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistatud, ning et selle lisas esitatud eesmärgid, millega soovitakse tagada, et see liikmesriik järgiks ELL artiklis 2 sätestatud õigusriigi väärtusi, on sellele liikmesriigile siduvad selles tähenduses, et viimane on kohustatud võtma nende eesmärkide saavutamiseks sobivad meetmed, võttes ELL artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttest juhinduvalt nõuetekohaselt arvesse nimetatud otsuse alusel komisjoni koostatud aruandeid, eelkõige nendes aruannetes sõnastatud soovitusi (21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Euro Box Promotion jt, C‑357/19, C‑379/19, C‑547/19, C‑811/19 ja C‑840/19, EU:C:2021:1034, punkt 175).

61

Otsuse 2006/928 lisas sätestatud eesmärkide hulgas on „jätkata saavutatud edule toetudes kõrgemal tasemel esinevate korruptsioonijuhtumite professionaalset ja erapooletut uurimist“ (kolmas eesmärk) ning „võtta täiendavaid meetmeid, et ennetada korruptsiooni ja võidelda selle vastu eelkõige kohalikes omavalitsustes“ (neljas eesmärk).

62

Nendest eesmärkidest, mis on Rumeeniale siduvad, tuleneb, et otsusega 2006/928 pannakse Rumeeniale kohustus tõhusalt võidelda üldiselt korruptsiooni ja eelkõige kõrgel tasemel korruptsiooni vastu, eelkõige kohalikes omavalitsustes. Sellega seoses nähtub eelotsusetaotlusest, et C.A.A. oli Rumeenia kohalikus ametiasutuses tähtsal juhtival ametikohal.

63

Selleks, et täita mainitud otsuse ettekirjutusi, mis nõuavad eelmises punktis nimetatud korruptsiooni ennetamist ja selle vastu võitlemist, on Rumeenia kohustatud nägema ette tõhusad ja hoiatavad kriminaalkaristused (vt selle kohta 21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Euro Box Promotion jt, C‑357/19, C‑379/19, C‑547/19, C‑811/19 ja C‑840/19, EU:C:2021:1034, punktid 190 ning 191).

64

Lisaks on Rumeenia ülesanne tagada, et tema karistusõiguse ja kriminaalmenetluse normid võimaldaksid korruptsioonisüütegude eest tõhusalt karistada. Seega, kuigi nende süütegude vastu võitlemiseks ette nähtud karistused ja kriminaalmenetlused kuuluvad selle liikmesriigi pädevusse, ei ole see pädevus piiratud mitte ainult proportsionaalsuse ja võrdväärsuse põhimõtetega, vaid ka tõhususe põhimõttega, mis nõuab, et karistused oleksid tõhusad ja hoiatavad. Tõhususe nõue laieneb tingimata nii korruptsiooniga seotud rikkumiste menetlustele ja karistustele kui ka mõistetud karistuste täitmisele, kuna juhul, kui sanktsioone tegelikult ei täideta, ei saa need olla tõhusad ja hoiatavad (vt selle kohta 21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Euro Box Promotion jt, C‑357/19, C‑379/19, C‑547/19, C‑811/19 ja C‑840/19, EU:C:2021:1034, punkt 192).

65

Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgitustest, mis on kokku võetud käesoleva kohtumääruse punktides 18–26, et esiteks ei olnud vastavalt Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsustele nr 297/2018 ja nr 358/2022 ajavahemikus 25. juunist 2018 ehk kohtuotsuse nr 297/2018 avaldamise kuupäevast kuni 30. maini 2022, mil jõustus OUG nr 71/2022, Rumeenia õiguses ette nähtud ühtegi kriminaalvastutuse aegumistähtaja katkemise alust ning teiseks võib Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohus) kohtuotsuse nr 67/2022 kohaselt sellest konstitutsioonikohtu praktikast tulenevale reeglile tugineda kui leebemale karistusseadusele (lex mitior) ja seda ka selleks, et seada kahtluse alla jõustunud süüdimõistvad kohtuotsused.

66

Mis puudutab konkreetseid tagajärgi, mis võivad sellel kohtupraktikal olla, siis märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et põhikohtuasjas leebema karistusseadusena (lex mitior) selle reegli kohaldamine, mis tuleneb Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsustest nr 297/2018 ja nr 358/2022 ning mille kohaselt ei olnud eelmises punktis nimetatud ajavahemikus Rumeenia õiguses kriminaalvastutuse aegumistähtaja katkemise alust ette nähtud, tooks kaasa selle, et põhikohtuasjades arutusel olevate süütegude jaoks ette nähtud aegumistähtaeg möödus enne, kui põhikohtuasja kaebajate kohta tehtud süüdimõistev kohtuotsus jõustus, ning selle tagajärjel lõpetataks kriminaalmenetlus ja viimaste süüdimõistmine muutuks võimatuks.

67

Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutas samuti, et Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsused nr 297/2018 ja nr 358/2022 võivad mõjutada „erakordselt suurel arvul kohtuasju“, sh kohtuasju, mis on lõpetatud jõustunud süüdimõistvate kohtuotsustega, mille võib vaidlustada selliste erakorraliste kaebustega, nagu on kõne all põhikohtuasjas.

68

Lisaks kinnitavad andmed, mille komisjon esitas käesoleva kohtumääruse punktis 38 nimetatud aruandes, mis on koostatud otsuse 2006/928 artikli 2 rakendamiseks, et esineb oht, et arvukate korruptsioonijuhtumite eest ei saa enam karistada, kuna nendega seotud kriminaalvastutus on aegunud. Sellest aruandest, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab, nähtub nimelt, et Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsused nr 297/2018 ja nr 358/2022 võivad viia „kriminaalmenetluse lõpetamiseni ja kriminaalvastutuse kaotamiseni märkimisväärsel arvul juhtudel“ ning et „kriminaalmenetluse lõpetamine nii suure arvu korruptsioonijuhtumite puhul võib avaldada märkimisväärset mõju jõupingutustele, mida suurkorruptsiooni vastu võitlemisel tehakse“.

69

Eeltoodud asjaoludest võib järeldada, et õiguslik olukord, mis tuleneb Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsuste nr 297/2018 ja nr 358/2022 ning Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohus) kohtuotsuse nr 67/2022 kohaldamisest, tekitab süsteemse ohu, et korruptsioonisüütegude eest jääb karistamata, eelkõige kohtuasjades, mille keerukus nõuab kriminaalasja menetlejatelt pikemat uurimist (vt selle kohta 24. juuli 2023. aasta kohtuotsus Lin, C‑107/23 PPU, EU:C:2023:606, punkt 91).

70

Sellise süsteemse karistamatuse ohu olemasolu on aga vastuolus otsuse 2006/928 nõuetega, mida on osundatud käesoleva kohtumääruse punktides 59–61.

71

Sellega seoses tuleb eelkõige märkida, et liikmesriigi seadusandja peab võtma vajalikud meetmed nende nõuete täitmiseks, võttes vastu vajalikud sätted või muutes olemasolevaid sätteid, tagamaks, et korruptsioonisüütegude uurimise ja selle eest karistamise suhtes kehtiv kord, sealhulgas kriminaalvastutuse aegumist reguleerivad õigusnormid, oleksid kooskõlas otsuse 2006/928 nõuetega. See kord peab olema välja töötatud nii, et sellega ei kaasneks sellele omastel põhjustel süsteemne oht, et selliste süütegudena käsitatavate tegude eest ei karistata, ning samas oleks tagatud süüdistatavate põhiõiguste kaitse (vt selle kohta 24. juuli 2023. aasta kohtuotsus Lin, C‑107/23 PPU, EU:C:2023:606, punkt 93).

72

Õiguslik olukord, milles liikmesriigi õigusnormid, mis reguleerivad kriminaalvastutuse aegumistähtaja katkemist, on tunnistatud õigusvastaseks ja selle liikmesriigi konstitutsioonikohus on neilt seega nende toime võtnud, ilma et liikmesriigi seadusandja oleks seda olukorda peaaegu nelja aasta pikkuse perioodi vältel parandanud, on vastuolus käesoleva kohtumääruse punktides 59–61 osutatud kohustusega tagada, et korruptsioonisüütegude eest, mis on toime pandud riigi territooriumil, oleksid ette nähtud tõhusad ja hoiatavad kriminaalkaristused. Nimelt kaasneb sellise olukorraga, mis mõjutab üldkohaldatavat sätet, mis kehtis kõigi kriminaalmenetluste suhtes ja mille asendamata jätmine pärast selle põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist ei olnud ootuspärane ei kriminaalmenetluse eest vastutavate asutuste ega kriminaalkohtute jaoks, olemuslik oht, et selle tähtaja möödumise tõttu ei saa karistada arvukate korruptsioonijuhtude eest, eelkõige kohtuasjades, mille keerukus nõuab kriminaalasja menetlejatelt pikemat uurimist (vt selle kohta 24. juuli 2023. aasta kohtuotsus Lin, C‑107/23 PPU, EU:C:2023:606, punkt 94).

73

Väljakujunenud kohtupraktikast ilmneb, et liidu õiguse esimuse põhimõte paneb liikmesriigi kohtule, kelle ülesanne on oma pädevuse piires kohaldada liidu õigusnorme, kohustuse – kui ta ei saa riigisiseseid õigusnorme tõlgendada kooskõlas liidu õiguse nõuetega – tagada sellest õigusest tulenevate nõuete täielik toime tema menetluses olevas vaidluses, jättes vajaduse korral omal algatusel kohaldamata mis tahes – ka hilisema – riigisisese õigusnormi või praktika, mis on vastuolus vahetut õigusmõju omava liidu õigusnormiga, ja tal ei ole vaja taotleda ega oodata selle riigisisese õigusnormi või praktika eelnevat kõrvaldamist seadusandliku või muu põhiseadusliku menetluse teel (24. juuli 2023. aasta kohtuotsus Lin, C‑107/23 PPU, EU:C:2023:606, punkt 95).

74

Käesoleval juhul on otsuse 2006/928 lisas sätestatud eesmärgid sõnastatud selgelt ja täpselt ning nendega ei kaasne ühtegi tingimust, mistõttu on neil vahetu õigusmõju (vt selle kohta 21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Euro Box Promotion jt, C‑357/19, C‑379/19, C‑547/19, C‑811/19 ja C‑840/19, EU:C:2021:1034, punkt 253).

75

Seega on põhimõtteliselt liikmesriigi kohtute ülesanne tagada sellest otsusest tulenevate kohustuste täielik toime ning jätta kohaldamata riigisisesed õigusnormid, mis takistavad korruptsioonisüütegusid käsitlevas menetluses tõhusate ja hoiatavate karistuste määramist, et võidelda selliste õigusrikkumiste vastu (vt selle kohta 21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Euro Box Promotion jt, C‑357/19, C‑379/19, C‑547/19, C‑811/19 ja C‑840/19, EU:C:2021:1034, punkt 194).

76

Seega ilmneb, et põhimõtteliselt on liikmesriigi kohtud vastavalt otsusele 2006/928 kohustatud Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsused nr 297/2018 ja nr 358/2022, millest tuleneb, et ajavahemikus 25. juunist 2018 ehk kohtuotsuse nr 297/2018 avaldamise kuupäevast kuni 30. maini 2022, mil jõustus OUG nr 71/2022, ei olnud Rumeenia õiguses ette nähtud ühtegi kriminaalvastutuse aegumistähtaja katkemise alust, jätma kohaldamata, kuna need kohtuotsused toovad kaasa kriminaalvastutuse aegumise suurel hulgal korruptsioonijuhtudel ning seega – nagu on tõdetud käesoleva kohtumääruse punktis 66 – tekitavad süsteemse ohu, et nende süütegude eest jääb karistamata (vt selle kohta 24. juuli 2023. aasta kohtuotsus Lin, C‑107/23 PPU, EU:C:2023:606, punkt 98).

77

Samuti on liikmesriigi kohtud nende sätete kohaselt põhimõtteliselt kohustatud Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohus) kohtuotsuse nr 67/2022 jätma kohaldamata, kuna see kohtuotsus võimaldab tugineda kriminaalvastutuse aegumisele Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsuste nr 297/2018 ja nr 358/2022 kui leebema karistusseaduse (lex mitior) toime alusel korruptsiooniasjades ja seega suurendab süsteemset ohtu, et nende süütegude eest jääb karistamata (vt selle kohta 24. juuli 2023. aasta kohtuotsus Lin, C‑107/23 PPU, EU:C:2023:606, punkt 99).

78

Siiski on veel vaja kontrollida, kas kohustus jätta niisugused kohtuotsused kohaldamata on sellises olukorras, nagu on arutusel põhikohtuasjas, vastuolus põhiõiguste kaitsega (24. juuli 2023. aasta kohtuotsus Lin, C‑107/23 PPU, EU:C:2023:606, punkt 100).

79

Sellega seoses tuleb esiteks täheldada, et kriminaalmenetlused, mille ese on korruptsioonisüüteod, kujutavad endast nende kohustuste täitmist, mis Rumeenial on tulenevalt otsusest 2006/928 ja seega liidu õigusest harta artikli 51 lõike 1 tähenduses. Seega tuleb järgida põhikohtuasjas kõne all olevatele isikutele hartaga tagatud põhiõigusi (vt selle kohta 21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Euro Box Promotion jt, C‑357/19, C‑379/19, C‑547/19, C‑811/19 ja C‑840/19, EU:C:2021:1034, punkt 204).

80

Tuleb aga toonitada, et nagu Euroopa Kohus järeldas 24. juuli 2023. aasta kohtuotsuse Lin (C‑107/23 PPU, EU:C:2023:606) punktis 109, ei kahjusta liikmesriigi kohtute kohustus jätta Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsused nr 297/2018 ja nr 358/2022 ning Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohus) kohtuotsus nr 67/2022 kohaldamata ei süütegude ja karistuste ootuspärasuse, täpsuse ja tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtet ega leebema karistusseaduse (lex mitior) tagasiulatuva kohaldamise põhimõtet, nagu need on tagatud harta artikli 49 lõikega 1.

81

Teiseks on oluline märkida, et kui liikmesriigi kohtul palutakse – nagu käesoleval juhul – kontrollida niisuguse riigisisese õigusnormi või meetme kooskõla põhiõigustega, millega kohaldatakse liidu õigust harta artikli 51 lõike 1 tähenduses olukorras, kus liikmesriikide tegevus ei ole täiel määral selle õigusega reguleeritud, jääb riigisisestele ametiasutustele ja kohtutele õigus kohaldada põhiõiguste kaitse riigisiseseid standardeid tingimusel, et see ei sea ohtu hartas ette nähtud kaitse taset, nii nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus, ega liidu õiguse esimust, ühtsust ja tõhusust (24. juuli 2023. aasta kohtuotsus Lin, C‑107/23 PPU, EU:C:2023:606, punkt 110).

82

Euroopa Kohus tõdes 24. juuli 2023. aasta kohtuotsuse Lin (C‑107/23 PPU, EU:C:2023:606) punktis 111, et lahendused, mis on aluseks võetud Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsustes nr 297/2018 ja nr 358/2022 ning Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohus) kohtuotsuses nr 67/2022, põhinevad kuritegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõttel ning leebema karistusseaduse (lex mitior) tagasiulatuva kohaldamise põhimõttel, nagu need on tagatud Rumeenia põhiseadusega, kusjuures neid põhimõtteid tuleb pidada põhiõiguste kaitse riigisisesteks standarditeks.

83

24. juuli 2023. aasta kohtuotsuse Lin (C‑107/23 PPU, EU:C:2023:606) punktist 118 tuleneb sisuliselt, et Rumeenia kohtud ei ole kohustatud jätma eelmises punktis viidatud riigisisest kohtupraktikat vastavalt otsusele 2006/928 kohaldamata, olenemata sellest, et esineb süsteemne oht, et korruptsioonisüütegude eest jääb karistamata, kuivõrd see riigisisene kohtupraktika põhineb kuritegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõttel – mis on kaitstud riigisisese õigusega –, millest tulenevad karistusõiguse ootuspärasuse ja täpsuse nõuded, sealhulgas kuritegusid puudutav aegumiskord.

84

Seevastu, võttes arvesse vajadust kaaluda leebema karistusõiguse (lex mitior) tagasiulatuva kohaldamise põhimõttega seotud riigisisest kaitsestandardit otsuse 2006/928 sätetega, tuleb seda, et liikmesriigi kohus kohaldab seda standardit selleks, et seada kahtluse alla kriminaalvastutuse aegumistähtaja katkemine menetlustoimingutega, mis tehti enne Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsuse nr 297/2018 avaldamise kuupäeva ehk enne 25. juunit 2018, pidada liidu õiguse esimust, ühtsust ja tõhusust kahjustavaks käesoleva kohtumääruse punktis 76 viidatud kohtupraktika tähenduses (vt selle kohta 24. juuli 2023. aasta kohtuotsus Lin, C‑107/23 PPU, EU:C:2023:606, punkt 123).

85

Järelikult tuleb asuda seisukohale, et liikmesriigi kohtud ei või kohtumenetlustes, mille eesmärk on korruptsioonisüütegude eest kriminaalkorras karistada, kohaldada leebema karistusseaduse (lex mitior) tagasiulatuva kohaldamise põhimõttega seotud riigisisest kaitsestandardit, millele on viidatud käesoleva kohtumääruse punktis 62, selleks et seada kahtluse alla kriminaalvastutuse aegumistähtaja katkemine menetlustoimingute tõttu, mis tehti enne 25. juunit 2018 ehk enne Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsuse nr 297/2018 avaldamise kuupäeva (vt selle kohta 24. juuli 2023. aasta kohtuotsus Lin, C‑107/23 PPU, EU:C:2023:606, punkt 124).

86

Neil asjaoludel tuleb esitatud küsimustele vastata, et otsust 2006/928 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohtud ei ole kohustatud jätma kohaldamata selle liikmesriigi konstitutsioonikohtu otsuseid, millega on kriminaalasja aegumistähtaja katkemise aluseid reguleeriv riigisisene õigusnorm tunnistatud õigusvastaseks süütegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõtte rikkumise tõttu, nagu see on kaitstud riigisiseses õiguses, arvestades sellest tulenevaid karistusseaduse ootuspärasuse ja täpsuse nõudeid, isegi kui nende kohtuotsuste tagajärg on see, et märkimisväärne hulk kriminaalasju, sealhulgas korruptsioonisüütegusid puudutavad kohtuasjad, lõpetatakse kriminaalvastutuse aegumise tõttu. Seevastu tuleb seda otsust tõlgendada nii, et selle liikmesriigi kohtud on kohustatud jätma kohaldamata leebema karistusseaduse (lex mitior) tagasiulatuva kohaldamise põhimõtet puudutava riigisisese kaitsestandardi, mis võimaldab seada kahtluse alla – sh jõustunud kohtuotsuste vastu suunatud kaebustes – sellistes kohtuasjades kriminaalvastutuse aegumistähtaja katkemise menetlustoimingute tõttu, mis tehti enne sellist õigusvastasuse tuvastamist.

87

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:

Komisjoni 13. detsembri 2006. aasta otsust 2006/928/EÜ, millega nähakse ette kord, mille abil teha Rumeeniaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses,

tuleb tõlgendada nii, et

liikmesriigi kohtud ei ole kohustatud jätma kohaldamata selle liikmesriigi konstitutsioonikohtu otsuseid, millega on kriminaalasja aegumistähtaja katkemise aluseid reguleeriv riigisisene õigusnorm tunnistatud õigusvastaseks süütegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõtte rikkumise tõttu, nagu see on kaitstud riigisiseses õiguses, arvestades sellest tulenevaid karistusseaduse ootuspärasuse ja täpsuse nõudeid, isegi kui nende kohtuotsuste tagajärg on see, et märkimisväärne hulk kriminaalasju, sealhulgas korruptsioonisüütegusid puudutavad kohtuasjad, lõpetatakse kriminaalvastutuse aegumise tõttu.

Seevastu tuleb seda otsust tõlgendada nii, et

selle liikmesriigi kohtud on kohustatud jätma kohaldamata leebema karistusseaduse (lex mitior) tagasiulatuva kohaldamise põhimõtet puudutava riigisisese kaitsestandardi, mis võimaldab seada kahtluse alla – sh jõustunud kohtuotsuste vastu suunatud kaebustes – sellistes kohtuasjades kriminaalvastutuse aegumistähtaja katkemise menetlustoimingute tõttu, mis tehti enne sellist õigusvastasuse tuvastamist.