1.

Kas käesolevas asjas ning Hispaanias menetletavas kriminaalasjas ja varem Prantsusmaal MSIGi kohta tehtud süüdimõistvates otsustes kirjeldatud faktiliste asjaolude ja neis arvesse võetud õiguslike põhjenduste põhjal tekib seoses Hispaanias MSIGi vastu esitatud süüdistusega Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 50 ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 54 osutatud ne bis in idem’i olukord, sest tegemist on „samade tegudega“, arvestades sellele mõistele Euroopa kohtupraktikas antud ulatust?

2.

Kas see, et Hispaania õiguses puudub õigusnorm, mis võimaldaks tunnustada teiste liikmesriikide kohtute varasemate jõustunud otsuste mõju, et hinnata menetletavas asjas tegude samasuse tõttu ne bis in idem’i olukorra esinemist, on sellegipoolest kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 50 ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikliga 54 ning 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JAI Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (1) artikli 1 lõikega 3, artikli 3 lõikega 2, artikli 4 lõikega 3 ja artikli 4 lõikega 5?

3.

Kas käesolevas asjas või üldiselt on see, et Hispaania õiguses puudub õigusnorm, tava või lõppkokkuvõttes mehhanism või õigusmenetlus, mis võimaldaks tunnustada teiste liikmesriikide kohtute varasemate jõustunud otsuste mõju, et määrata kindlaks karistus, karistusi liita, neid kohandada või piirata maksimaalset karistuste täitmise aega kas kohtumenetluse ja otsuse tegemise etapis või selle hilisemal täitmisele pööramisel, eesmärgiga tagada täiendavalt kriminaalkaristuse proportsionaalsus juhul, kui tegude samasuse tõttu ne bis in idem’i olukorra esinemist ei tuvastata, samuti juhul, kui uuritavas asjas on mõne muu liikmesriigi kohtus tehtud süüdimõistev otsus, milles määratud karm karistus on juba kantud tegude puhul, mis kattuvad (on ajaliselt üheaegsed, omavahel tihedalt seotud või kuritegelikus või muus sarnases mõttes sarnased) tegudega, mille üle Hispaanias kohut mõistetakse, on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 45 ja artikli 49 lõikega 3 või nõukogu 24. juuli 2008. aasta raamotsuse 2008/675/JAI, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmist uutes kriminaalmenetlustes (2), põhjendustega 7, 8, 9, 13 ja 14 ning artikli 3 lõigetega 1, 2, 4 ja 5 ning 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JAI Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta põhjendusega 12 ja artikli 1 lõikega 3?

4.

Kas arvestades käesoleva asja asjaolusid ja üldisi asjaolusid, on teistes Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud varasemate jõustunud kohtuotsuste mõju absoluutne välistamine, mis on sätestatud sõnaselgelt 12. novembri 2014. aasta konstitutsioonilise seaduse 7/2014 Euroopa Liidus karistusregistri andmete vahetamise ja kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste arvessevõtmise kohta, millega võetakse üle ELi õigusakt, artikli 14 lõike 2 punktis b Hispaanias tehtud süüdimõistvate otsuste kohta, artikli 14 lõike 2 punktis c karistuse täitmisele pööramist käsitlevate kohtumääruste kohta ja selle ainsas lisasättes (mõlemal juhul enne 15. augusti 2010), on kooskõlas