1.

Kas olukorras, kus liikmesriigi õigusnormis on ette nähtud, et liikmesriigi viimase astme kohtu kohtuniku (Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku) saab selle kohtu (Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus)) esimehe kaalutlusotsusega ilma kõnealuse kohtuniku nõusolekuta määrata teatavaks ajaks aastast kohut mõistma selle kohtu ühest kolleegiumist, kus ta oma ettevalmistuse ja pädevuse kohaselt tavaliselt kohut mõistab, selle kohtu teise kolleegiumisse, mis on pädev lahendama teist tüüpi kohtuasju kui need, millega kohtunik on seni tegelenud, tuleb ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 tõlgendada nii, et see näeb ette, et kohut mõistma määratud kohtunikul peab tema sõltumatuse ja erapooletuse kaitseks olema selle otsuse edasikaebamiseks tõhus õiguskaitsevahend ehk õigus sõltumatule ja erapooletule kohtule menetluses, mis vastab põhiõiguste harta artiklites 47 ja 48 sätestatud nõuetele?

2.

Kas neid sätteid tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi viimase astme kohus (Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus)), mille kolleegiumi kolmeliikmelisse koosseisu kuuluvad kohtunikud, kellest kaks on selle kohtu esimees ilma nende nõusolekuta määranud kohut mõistma nende tavapärasest kolleegiumist selle kohtu teise kolleegiumisse, mille pädevusse kuulub teistsuguste kohtuasjade lahendamine, ilma et neil oleks olnud eelnevalt võimalus kaevata määramise otsus edasi sõltumatusse ja erapooletusse kohtusse menetluses, mis vastab põhiõiguste harta artiklites 47 ja 48 sätestatud nõuetele, ei ole sõltumatu, erapooletu, eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohus, mis tagab isikutele tulemusliku õiguskaitse liidu õigusega hõlmatud valdkondades?