–

Centrul Român pentru Administrarea Drepturilor Artiștilor Interpreți (Credidam), esindajad: avocaţi S. Brăileanu, A.‑M. Gheorghişan ja M. Niculeasa,

–

Rumeenia valitsus, esindajad: E. Gane, R. I. Hațieganu ja A. Rotăreanu,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Armenia ja M. Herold,

1

Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk 1; edaspidi „käibemaksudirektiiv“), artikli 24 lõike 1 ja artikli 25 punkti c tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud ühelt poolt Centrul Român pentru Administrarea Drepturilor Artiștilor Interpreți (Credidam) ning teiselt poolt Guvernul României (Rumeenia valitsus) ja Ministerul Finanțelori (Rumeenia rahandusministeerium) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab õigusnormide muudatust, mille tulemusel on käibemaksuga maksustatav autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevus nende õiguste omajatele võlgnetavate tasude – mis ei kuulu käibemaksudirektiivi kohaldamisalasse – sissenõudmisel, jaotamisel ja väljamaksmisel.

3

Käibemaksudirektiivi artikli 2 lõike 1 punktis c on sätestatud:

„Käibemaksuga maksustatakse järgmisi tehinguid:

[…]

4

Direktiivi artikli 9 lõikes 1 on sätestatud:

„Maksukohustuslane“ on iga isik, kes mis tahes paigas teostab iseseisvalt mis tahes majandustegevust, olenemata nimetatud tegevuse eesmärgist või tulemustest.

„Majandustegevus“ on tootja, ettevõtja ja teenuseid osutava isiku mis tahes tegevus, sealhulgas kaevandamis- ja põllumajandusalane tegevus ning kutsealane tegevus. Majandustegevusena käsitatakse eelkõige materiaalse või immateriaalse vara kasutamist kestva tulu saamise eesmärgil.“

5

Direktiivi artikli 24 lõikes 1 on sätestatud:

„Teenuste osutamine“ on mis tahes tehing, mis ei ole kaubatarne.“

6

Käibemaksudirektiivi artikkel 25 on sõnastatud nii:

„Teenuste osutamine võib seisneda muu hulgas ühes järgmistest tehingutest:

[…]

7

Direktiivi artiklis 28 on sätestatud:

„Kui enda nimel, kuid teise maksukohustuslase eest tegutsev maksukohustuslane osaleb teenuste osutamises, loetakse, et nimetatud teenused on saanud ja osutanud tema ise.“

8

Direktiivi artiklis 73 on ette nähtud:

„Artiklites 74–77 nimetamata kaubatarnete ja teenuste osutamise puhul on maksustatavaks väärtuseks kõik tasuna käsitatav, mille tarnija või teenuse osutaja soetajalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult nimetatud tehingute eest on saanud või saab, kaasa arvatud nimetatud tehingute hinnaga otseselt seotud toetused.“

9

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT 2014, L 84, lk 72) artiklis 3 on sätestatud:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

[…]“.

10

Seaduse nr 227/2015 maksuseadustiku kohta (Legea nr. 227/2015 privind Codul fiscal; edaspidi „maksuseadustik“) artiklis 268 „Maksustatavad tehingud“ on sätestatud:

„1.   Käibemaksuga maksustatakse Rumeenias tehingud, mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele tingimustele:

[…]“.

11

Maksuseadustiku artiklis 271 „Teenuste osutamine“ on ette nähtud:

„1.   Teenuste osutamine on mis tahes tehing, mis ei ole kaubatarne artikli 270 tähenduses.

2.   Kui enda nimel, kuid teise maksukohustuslase eest tegutsev maksukohustuslane osaleb teenuste osutamises, loetakse, et nimetatud teenused on saanud ja osutanud tema ise.

3.   Teenuste osutamise hulka kuuluvad järgmised tehingud:

12

Seaduse nr 8/1996 autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta (Legea nr. 8/1996 privind dreptul de autor și drepturile conexe) põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis (Monitorul Oficial al României, I osa, nr 489, 14.6.2018; edaspidi „seadus nr 8/1996“) on artiklis 144 sätestatud:

„1.   Autor või autoriõiguse või autoriõigusega kaasneva õiguse omaja võib talle käesoleva seadusega antud õigusi teostada kas individuaalselt või kollektiivselt vastavalt käesoleva seaduse sätetele.

[…]“.

13

Seaduse 8/1996 artiklis 145 on sätestatud:

„1.   Kollektiivne esindamine on kohustuslik järgmiste õiguste teostamise puhul:

2.   Lõikes 1 nimetatud õigusekategooriate puhul esindab kollektiivse esindamise organisatsioon ka neid õiguste omajaid, kes ei ole talle selleks volitust andnud.“

14

Seaduse artiklis 150 on sätestatud:

„1.   Kollektiivse esindamise organisatsioon käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik, mis on asutatud vabaühendusena ja mille ainus või peamine tegevusala on autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste, õigusekategooriate, teoseliikide või muu kaitstud materjali haldamine, mille on talle usaldanud mitu autorit või autoriõiguste omajat kollektiivselt.

2.   […] kollektiivse esindamise organisatsioonidele ei või üle anda ega loovutada autoriõigusi ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi ega nende õiguste teostamist.

3.   Lõike 1 kohaldamisel on õiguste, õigusekategooriate, teoseliikide või muu kaitstud materjali puhul kollektiivse esindamisega hõlmatud litsentsimine, õiguste või kaitstavate teoseliikide kasutamise kontrollimine, nende õiguste järgimise tagamine ning autorile või autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajale võlgnetavate selliste summade sissenõudmine, jaotamine ja väljamaksmine, mille allikas on teostatavate õiguste kasutamise või neist õigustest saadava tulu investeerimise eest makstav tasu.“

15

Seaduse artiklis 169 on sätestatud:

„1.   Õiguste kollektiivne teostamine toimub järgmiste eeskirjade kohaselt:

[…]

[…]

[…]

16

Valitsuse 6. jaanuari 2016. aasta otsuse nr 1/2016 heaks kiidetud seaduse nr 227/2015 (maksuseadustik) rakendamise korra (Normele metodologice de aplicare a Legii nr. 227/2015 privind Codul fiscal, aprobate prin Hotărârea Guvernului nr. 1/2016; Monitorul Oficial al României, I osa, nr 22, 13.1.2016), valitsuse 16. mai 2018. aasta otsusega nr 354/2018, millega muudetakse ja täiendatakse seaduse nr 227/2015 (maksuseadustik) rakendamise korda, mis kiideti heaks valitsuse otsusega nr 1/2016 (Hotărârea Guvernului nr. 354/2018 pentru modificarea și completarea Normelor metodologice de aplicare a Legii nr. 227/2015 privind Codul fiscal, aprobate prin Hotărârea Guvernului nr. 1/2016; Monitorul Oficial al României, I osa, nr 442, 25.5.2018) muudetud redaktsioonis, VII jao punkti 8 lõigetes 12 ja 13 on sätestatud:

„12. Maksuseadustiku artikli 271 kohaldamise kontekstis ei tegele reprodutseerimisõiguse omajad käibemaksu tähenduses teenuste osutamisega tühjade andmekandjate ning salvestus- ja taasesitusseadmete tootjatele ja importijatele, kellelt autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse esindamise organisatsioonid koguvad õiguste omajate eest, ent enda nimel hüvitist nende seadmete ja andmekandjate müügilt. Maksuseadustiku artikli 271 lõige 2 ei ole kohaldatav isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitise kogumise korral, kuna see tasu ei kujuta endast vastutasu käibemaksu kohaldamisalasse kuuluva teenuste osutamise eest. Selle maksu kohaldamisalasse kuuluva teenuste osutamisega reprodutseerimisõiguste omajatele tegelevad kollektiivse esindamise organisatsioonid, saades selle eest vastutasuna haldustasu, mis peetakse kinni kogutud summadelt.

13. Maksuseadustiku artikli 271 lõige 2 on kohaldatav selliste muude kui lõikes 12 nimetatud summade suhtes, mida autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse esindamise organisatsioonid koguvad teostatavate õiguste eest.“

17

Credidam on autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse esindamise organisatsioon, mis tegutseb teoste esitajate ühendusena. Eelkõige on selle ühenduse eesmärk koguda ja jaotada teoste esitajatele tasu, mida maksavad nende osutatavate kunstiliste teenuste kasutajad. Selle eest võtab nimetatud ühendus haldustasu, mis on mõeldud tema tegevuskulude katmiseks ja mis peetakse kinni kõnealuselt tasult.

18

Credidam esitas 20. juulil 2018 Curtea de Apel Bucureștile (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia) Rumeenia valitsuse vastu kaebuse nõudega tühistada valitsuse otsus nr 354/2018 osas, milles selle otsusega lisati valitsuse otsusega nr 1/2016 heaks kiidetud seaduse nr 227/2015 (maksuseadustik) rakendamise korra VII jao punkti 8 lõiked 12 ja 13, mis on esitatud käesoleva kohtuotsuse punktis 16 (edaspidi „vaidlusalused sätted“). Nende sätete kohaselt ei kuulu käibemaksu kohaldamisalasse isiklikuks tarbeks kopeerimise tasu, mida kollektiivse esindamise organisatsioon kogub õiguste omaja eest, vaid käibemaksuga on maksustatud hoopis haldustasu, mida see organisatsioon mainitud kopeerimistasult kinni peab.

19

Credidam põhjendas oma nõuet sellega, et vaidlusalused sätted on vastuolus käibemaksudirektiiviga, nii nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus oma 18. jaanuari 2017. aasta kohtuotsuses SAWP (C‑37/16, EU:C:2017:22), ja ka Rumeenia kohtud seoses kollektiivse esindamise organisatsiooni selliste tehingute identifitseerimisega, mis on maksustatud käibemaksuga, kuna nende sätete kohaselt on sellise tehinguga tegemist eeskätt haldustasu puhul, mille asjaomane organisatsioon õiguste omajale makstavast tasust kinni peab.

20

Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus) rahuldas 21. mai 2019. aasta otsusega Credidami kaebuse ja tühistas vaidlusalused sätted. Selle kohtu hinnangul on kollektiivse esindamise organisatsiooni haldustasu aktsessoorne õiguste omajale võlgnetava tasuga, millest haldustasu kinni peetakse, mistõttu juhul, kui õiguste omajale võlgnetav tasu ei kuulu käibemaksudirektiivi kohaldamisalasse – nagu tasu isiklikuks tarbeks kopeerimise eest –, peab sama kehtima ka sellega seotud haldustasu puhul.

21

Rumeenia valitsus ja ka rahandusministeerium – kes astus esimeses kohtuastmes menetlusse Rumeenia valitsuse nõuete toetuseks – esitasid kassatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Înalta Curte de Casaţie şi Justiţiele (Rumeenia kassatsioonikohus). Oma kassatsioonkaebuse põhjenduseks väidavad nad, et vaidlusalustes sätetes on kollektiivse esindamise organisatsiooni käibemaksuga maksustatavad tehingud – eeskätt seoses haldustasuga – õigesti määratletud.

22

Rumeenia valitsus ja rahandusministeerium väidavad selles kohtus, et need sätted, mille kohaselt kollektiivse esindamise organisatsioon on käibemaksukohustuslane ja õiguste omajalt võetav haldustasu kujutab endast vastutasu selle organisatsiooni poolt õiguste omajale teenuste osutamise eest, on liidu õigusega kooskõlas ja vastavuses ka käibemaksukomitee 30. novembri 2018. aasta 111. koosolekul vastu võetud suunistega. Lisaks märgivad nad, et Euroopa Kohus ei võtnud 18. jaanuari 2017. aasta kohtuotsuses SAWP (C‑37/16, EU:C:2017:22) seisukohta küsimuses, kas selline haldustasu on käibemaksuga maksustatav.

23

Credidam omakorda väidab, et haldustasu, mis peetakse kinni õiguste omajale võlgnetavalt tasult, mis ei ole käibemaksuga maksustatav – kusjuures sellise tasu all ei peeta silmas mitte üksnes tasu isiklikuks tarbeks kopeerimise eest, vaid ka õiglast tasu muude autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kategooriate eest –, ei kuulu samuti käibemaksudirektiivi kohaldamisalasse, kuna kõnealune haldustasu on teisena mainitud tasu suhtes aktsessoorne ja selle suhtes kohaldatakse seega õiguste omajale võlgnetava tasu maksukorda.

24

Credidam leiab, et isegi kui eeldada, et selline haldustasu ei ole aktsessoorne, ei saa seda igal juhul pidada vastutasuks teenuste osutamise eest, kuna kohustus maksta seda haldustasu on kehtestatud seadusega, milles on ühtlasi kindlaks määratud see summa protsentuaalse osana õiguste omajale võlgnetavast tasust, mistõttu kollektiivse esindamise organisatsiooni ja õiguste omaja vahel puudub vastastikuseid sooritusi sisaldav õigussuhe.

25

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et ehkki tal on Euroopa Kohtu praktika alusel võimalik teha otsus maksukorra kohta, mida tuleb kohaldada tasu suhtes, mida kollektiivse esindamise organisatsioon kogub õiguste omajate eest, ei ole olukord sama sellelt tasult kinnipeetava haldustasu suhtes kohaldatava maksukorra puhul.

26

Selles küsimuses lähtub ta esiteks eeldusest, et kollektiivse esindamise organisatsioon on maksukohustuslane käibemaksudirektiivi tähenduses, kuna ta tegeleb majandustegevusega, milleks on peamiselt nende õiguste omajate huvide esindamine, kelle repertuaariga seotud õigusi ta teostab, ning õiguste omaja ja lõppkasutajate vahelistes õigussuhetes vahendajana tegutsemine.

27

Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on siiski küsimus, kas sellised õiguste omaja õiguste teostamise tehingud kujutavad endast selle direktiivi tähenduses teenuste osutamist tasu eest, võttes arvesse, et nende toimingute eest võetavat haldustasu tuleb maksta seaduse alusel, sõltumata sellest, kas õiguste kollektiivne teostamine on kohustuslik või vabatahtlik ja kas õiguste omaja on kollektiivse esindamise organisatsiooni liige või mitte.

28

Teiseks täpsustab see kohus, et sellises olukorras, nagu oli kõne all 21. jaanuari 2021. aasta kohtuotsusega UCMR – ADA (C‑501/19, EU:C:2021:50) päädinud kohtuasjas, mille puhul kollektiivse esindamise organisatsioon käibemaksudirektiivi artikli 28 tähenduses osaleb õiguste omaja poolt lõppkasutajale teenuste osutamises, peab kollektiivse esindamise organisatsioon saatma lõppkasutajatele arve, milles on märgitud käibemaks, mis on arvutatud selle organisatsiooni kogutava tasu kogusummalt, sealhulgas selle protsentuaalselt osalt, mis vastab haldustasule. Sellises olukorras on haldustasu selle kohtu hinnangul käibemaksuga maksustatav kui osa õiguste omajale võlgnetavast tasust, mida kogutakse tema eest.

29

Siiski tekib küsimus, kas haldustasu kuulub käibemaksudirektiivi kohaldamisalasse ka siis, kui õiguste omajale võlgnetav tasu, millega haldustasu on seotud, ei ole tasu käibemaksuga maksustatava teenuse osutamise eest, näiteks tasu isiklikuks tarbeks kopeerimise eest. Nimelt ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul sellisel juhul välistatud võimalus kohaldada kollektiivse esindamise organisatsiooni haldustasu suhtes sama maksukorda, mis on kohaldatav õiguste omajale võlgnetava tasu enda suhtes, kui lähtuda analoogia alusel lahendusest, mis esitati 14. juuli 2011. aasta kohtuotsuses Henfling jt (C‑464/10, EU:C:2011:489, punkt 36) ja mille kohaselt on käsundiandja ja agendi vaheline õigussuhe käibemaksuvaba, kui agendi osalusel toimuv teenuste osutamine on sellisena käibemaksuvaba.

30

Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul oluline kindlaks teha, kas juhul, kui kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnipeetav haldustasu kujutab endast vastutasu sellise tehingu raames, mis on õiguste omajale võlgnetava tasu kogumise tehingust eraldiseisev, on esimesena mainitud tehing teisena mainitu suhtes iseseisev või aktsessoorne.

31

Nendel asjaoludel otsustas Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

32

Nagu nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgitustest, mis on kokku võetud käesoleva kohtuotsuse punktides 28 ja 29, puudutavad tema küsimused seda, millist maksukorda tuleb kohaldada autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja huvides toimuva asjaomaste õiguste kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt nende õiguste teostamises seisneva tegevuse suhtes sellisel juhul, kui sellel tegevusel puudub mis tahes seos õiguste omaja võimalike maksustatavate tehingutega.

33

Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et nende kahe küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas käibemaksudirektiivi artikli 2 lõike 1 punkti c, artikli 24 lõiget 1 ja artikli 25 punkti c tuleb tõlgendada nii, et nende sätete tähenduses on autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt teenuste osutamisega tegemist siis, kui see organisatsioon ühelt poolt seaduse alusel kogub, jaotab ja maksab õiguste omajatele välja tasu, mida neile peavad maksma seaduses määratletud kasutajad, ja teiselt poolt peab sellest tasust kinni haldustasu, mida õiguste omajad peavad talle maksma ning mis on mõeldud kirjeldatud tegevusega seotud kulude katmiseks, võttes arvesse, et õiguste omajate eest kogutav tasu ei ole selle direktiivi tähenduses vastutasu nimetatud kasutajatele õiguste omajate poolt teenuste osutamise eest.

34

Vastavalt käibemaksudirektiivi artikli 2 lõike 1 punktile c maksustatakse käibemaksuga teenuste osutamine tasu eest liikmesriigi territooriumil maksukohustuslase poolt, kes sellena tegutseb. Direktiivi artikli 24 lõike 1 järgi tuleb iga tehingut, mis ei ole kaubatarne, käsitada teenuste osutamisena. Nimetatud direktiivi artiklis 25 on näitlikult loetletud kolm tehingut, mis kujutavad endast teenuste osutamist, sealhulgas punktis c ette nähtud teenuse osutamine vastavalt tellimusele, mis on esitatud ametivõimude poolt või nimel või seaduse alusel.

35

Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul on põhikohtuasjas kõne all olev kogumis-, jaotamis- ja väljamaksetegevus osa asjaomase kollektiivse esindamise organisatsiooni kui maksukohustuslase majandustegevusest käibemaksudirektiivi artikli 9 lõike 1 tähenduses, kahtleb ta esiteks selles, kas sel viisil teenuste osutamine toimub „tasu eest“ selle direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses.

36

Sellega seoses nähtub väljakujunenud kohtupraktikast, et teenuste osutamise tasuliseks tehinguks liigitamise eeldus on üksnes see, et teenuste osutamise ja maksukohustuslase poolt tegelikult saadud vastutasu vahel on otsene seos. Otsene seos on olemas juhul, kui teenuste osutaja ja teenuste saaja vahel on selline õigussuhe, mille käigus tehakse vastastikku sooritusi, ja teenuste osutaja saadav tasu vastab väärtuselt teenuste saajale osutatavale teenusele (15. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Administration de l’Enregistrement, des Domaines et de la TVA, C‑846/19, EU:C:2021:277, punkt 36).

37

Ühest küljest tuleb märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohtult saadud andmete põhjal tegeleb käesoleval juhul asjaomane kollektiivse esindamise organisatsioon Credidam seaduse nr 8/1996 artiklis 145 ette nähtud kohustusliku kollektiivse esindamise korra alusel õiguste omajatele, keda ta esindab, eeskätt haldusteenuste osutamisega, sealhulgas selliste teenuste osutamisega, mis puudutavad viidatud artikli 145 lõike 1 punktis a nimetatud „õigust saada hüvitist isiklikuks tarbeks kopeerimise eest“ ja mis on võrreldavad teenustega, mida käsitleti 18. jaanuari 2017. aasta kohtuotsusega SAWP (C‑37/16, EU:C:2017:22) päädinud kohtuasjas. Kõnealuse õiguse kollektiivse teostamise teenuste osutamisega on selle seaduse artikli 150 lõike 3 kohaselt hõlmatud muu hulgas „autorile või autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajale võlgnetavate […] summade sissenõudmine, jaotamine ja väljamaksmine“ neist õigustest tulenevalt.

38

Teisest küljest peab õiguste omaja nimetatud seaduse artikli 169 lõike 1 punkti h kohaselt maksma kollektiivse esindamise organisatsioonile õiguse kollektiivse teostamise eest tasu, mille suurus on maksimaalselt 15% kogutud summast ja mis on mõeldud selleks, et „katta kõik kollektiivse esindamise organisatsiooni tegevuse ning tasu kogumise, jaotamise ja väljamaksmisega seotud kulud“ ning mis peetakse kinni õiguste omajatele võlgnetavate summade jaotamise ajal.

39

Seega tuleb tõdeda, et eespool osundatud riigisisestest õigusnormidest tulenevalt on asjaomase kollektiivse esindamise organisatsiooni ja tema esindatavate õiguste omajate vahel õigussuhe, mille raames tehakse vastastikuseid sooritusi ja mis tekitab seega otsese seose selle organisatsiooni poolt õiguste kollektiivse teostamise teenuste osutamise ja nende õiguste omajate rahalise vastusoorituse – haldustasu maksmise – vahel, kusjuures nende asjaolude paikapidavust peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus. Nimelt tuleb seda haldustasu maksta vaid siis, kui tegemist on õiguste kollektiivse teostamise osutamisega ja kui see tasu kujutab endast tegelikku vastutasu.

40

Seda hinnangut ei sea kahtluse alla asjaolu, et asjaomane õiguste kollektiivse teostamise teenuste osutamine ja selle eest tasu maksmine on reguleeritud seadusega (vt selle kohta 21. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus UCMR – ADA, C‑501/19, EU:C:2021:50, punktid 36 ja 37). Ühelt poolt loob just see õiguslik raamistik – nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis – otsese seose sellise teenuste osutamise ja haldustasu maksmise vahel. Teiselt poolt on käibemaksudirektiivi artikli 25 punktis c sõnaselgelt ette nähtud, et teenuste osutamine võib seisneda muu hulgas teenuste osutamises seaduse alusel.

41

Sellega seoses ei oma tähtsust asjaolu, et asjaomane kollektiivse esindamise organisatsioon on mittetulundusühing, kuna haldustasu on mõeldud üksnes selle ühingu kulude katmiseks. Nimelt peetakse käibemaksudirektiivi artikli 9 lõike 1 kohaselt maksukohustuslaseks iga isikut, kes teostab iseseisvalt mis tahes majandustegevust, olenemata selle tegevuse eesmärgist või tulemustest (vt selle kohta 29. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Saudaçor, C‑174/14, EU:C:2015:733, punktid 39 ja 40).

42

Neil asjaoludel tuleb selliseid õiguste kollektiivse teostamise tehinguid, nagu on arutusel põhikohtuasjas, käsitada tasu eest teenuste osutamisena, mis on sätestatud käibemaksudirektiivi artikli 2 lõike 1 punktis c koostoimes selle direktiivi artikli 24 lõikega 1 ja artikli 25 punktiga c.

43

Teiseks täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et õiguste kollektiivse teostamise tehinguga võib tegemist olla ka õiguste omaja enda poolt teenuste osutamise kontekstis ning sellist tehingut tuleb seega analüüsida kõnealuses teenuste osutamises kollektiivse esindamise organisatsiooni osalemisena, mille suhtes on kohaldatav käibemaksudirektiivi artikkel 28.

44

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul on vastavalt nimetatud artiklile 28 – nii, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus oma 14. juuli 2011. aasta kohtuotsuses Henfling jt (C‑464/10, EU:C:2011:489, punkt 36) – haldustasu seega käibemaksuga maksustatav kui osa tasust, mida kogutakse õiguste omajate eest, ja selle suhtes on kohaldatav viimati nimetatud tasu puhul ette nähtud maksukord. Selles kontekstis on eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas selline lahendus saab analoogia alusel olla õiguspärane ka juhul, kui – nagu käesolevas asjas –õiguste omajale võlgnetav tasu, millest haldustasu kinni peetakse, ei kujuta endast vastutasu käibemaksudirektiivi kohaldamisalasse kuuluva teenuste osutamise eest ega ole seega maksustatav.

45

Sellele küsimuse raames tuleb kõigepealt märkida, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on majandusliku ja kaubandusliku tegelikkuse arvessevõtmine ühise käibemaksusüsteemi kohaldamise põhikriteerium (12. novembri 2020. aasta kohtuotsus ITH Comercial Timişoara, C‑734/19, EU:C:2020:919, punkt 48).

46

Käibemaksudirektiivi artiklis 28 on tõepoolest ette nähtud, et kui enda nimel, kuid teise maksukohustuslase eest tegutsev maksukohustuslane osaleb teenuste osutamises, siis on nimetatud teenused saanud ja osutanud tema ise.

47

Nimetatud sättega on sel viisil loodud õiguslik fiktsioon kahest identsest järjestikku osutatavast teenusest. Selle fiktsiooni kohaselt on teenuste osutamises osalevale ettevõtjale, kes tegutseb agendina, kõigepealt osutanud kõnealuse teenuse ettevõtja, kelle eest ta tegutseb – käsundiandja, misjärel tema ise osutab neid teenuseid kliendile (4. mai 2017. aasta kohtuotsus komisjon vs. Luksemburg, C‑274/15, EU:C:2017:333, punkt 86 ja seal viidatud kohtupraktika).

48

Siiski ei ole – nagu märkis eelotsusetaotluse esitanud kohus ning nagu rõhutasid ka Rumeenia valitsus ja Euroopa Komisjon – käibemaksudirektiivi artikkel 28 kohaldatav sellisel juhul, millega on tegemist põhikohtuasjas, kuna õiguste omajad ei tegele sellise teenuste osutamisega, milles osaleb kollektiivse esindamise organisatsioon.

49

Võttes arvesse seda, milline on asjaomane tegevus selle majanduslikku ja kaubanduslikku külge arvestades tegelikult, esineb käesolevas asjas käibemaksudirektiivi kohaldamise seisukohalt üksnes asjaomase kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt vahetult õiguste omajale teenuste osutamine, mis seisneb põhikohtuasjas kõne all olevas tasude kogumises, jaotamises ja väljamaksmises ning mille puhul tegelik vastutasu on haldustasu.

50

Asjaolu, et selliseks teenuste osutamiseks tuleb kõigepealt õiguste omaja nimel koguda kasutajatelt tasu niisuguse pooltevahelise õigussuhte raames, mille puhul iseenesest ei tehta maksustatavaid tehinguid ja eelkõige ei toimu käibemaksudirektiivi tähenduses teenuste osutamist – nagu õigussuhe, millest tuleneb õiguste omaja õigus saada tasu isikliku kasutamise eesmärgil reprodutseerimise eest – ja seega on tegemist käibemaksuvabade teenuste „kõrvalteenustega“, ei saa välistada kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt sellise teenuse osutamise käibemaksuga maksustatavust.

51

Selles kontekstis on kohane meenutada, et ehkki käibemaksudirektiiviga on käibemaksu kohaldamisala määratletud laiana, on selle maksuga hõlmatud üksnes majanduslikku laadi tegevus. Sellega seoses on Euroopa Kohus täpsustanud, et tegevuse võib kvalifitseerida majandustegevuseks käibemaksudirektiivi artikli 9 lõike 1 teise lõigu tähenduses üksnes siis, kui tegevus kujutab endast mõnd selle direktiivi artikli 2 lõikes 1 nimetatud tehingut (15. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Administration de l’Enregistrement, des Domaines et de la TVA, C‑846/19, EU:C:2021:277, punktid 31 ja 32 ning seal viidatud kohtupraktika), sealhulgas teenuste osutamist tasu eest.

52

Sellest järeldub, et selliseid maksuvabu tehinguid, nagu on nimetatud käesoleva kohtuotsuse punktis 50, ei saa kvalifitseerida „majandustegevuseks“ käibemaksudirektiivi tähenduses ja need ei kuulu seega selle direktiivi kohaldamisalasse (vt selle kohta 18. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus SAWP, C‑37/16, EU:C:2017:22, punkt 32).

53

Neil asjaoludel ei saa selliseid tehinguid – kuna need ei ole käibemaksudirektiiviga hõlmatud – ei analoogia alusel selle direktiivi artikliga 28 ega muul alusel võtta arvesse selleks, et seada kahtluse alla niisuguse teise tehingu maksustatavust, mille puhul on selge, et tegemist on teenuste osutamisega tasu eest nimetatud direktiivi tähenduses, kuivõrd selles samas direktiivis puudub selleks igasugune alus.

54

Samuti ei saa need tehingud – arvestades käesoleva kohtuotsuse punktis 49 märgitut – tähtsust omada ka eelkõige 4. märtsi 2021. aasta kohtuotsuse Frenetikexito (C‑581/19, EU:C:2021:167) punktidest 40–42 tuleneva Euroopa Kohtu praktika alusel, mis puudutab võimalust analüüsida vajaduse korral majandustehingut nii, et see koosneb põhiteenusest ja ühest või mitmest kõrvalteenusest.

55

Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb käibemaksudirektiivi artikli 2 lõike 1 punkti c, artikli 24 lõiget 1 ja artikli 25 punkti c tõlgendada nii, et nende sätete tähenduses on autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt teenuste osutamisega tegemist siis, kui see organisatsioon ühelt poolt seaduse alusel kogub, jaotab ja maksab õiguste omajatele välja tasu, mida neile peavad maksma seaduses määratletud kasutajad, ja teiselt poolt peab sellest tasust kinni haldustasu, mida õiguste omajad peavad talle maksma ning mis on mõeldud kirjeldatud tegevusega seotud kulude katmiseks, võttes arvesse, et õiguste omajate eest kogutav tasu ei ole selle direktiivi tähenduses vastutasu nimetatud kasutajatele õiguste omajate poolt teenuste osutamise eest.

56

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (seitsmes koda) otsustab:

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 2 lõike 1 punkti c, artikli 24 lõiget 1 ja artikli 25 punkti c

tuleb tõlgendada nii, et

nende sätete tähenduses on autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt teenuste osutamisega tegemist siis, kui see organisatsioon ühelt poolt seaduse alusel kogub, jaotab ja maksab õiguste omajatele välja tasu, mida neile peavad maksma seaduses määratletud kasutajad, ja teiselt poolt peab sellest tasust kinni haldustasu, mida õiguste omajad peavad talle maksma ning mis on mõeldud kirjeldatud tegevusega seotud kulude katmiseks, võttes arvesse, et õiguste omajate eest kogutav tasu ei ole selle direktiivi tähenduses vastutasu nimetatud kasutajatele õiguste omajate poolt teenuste osutamise eest.