EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62023CC0264
Opinion of Advocate General Collins delivered on 6 June 2024.###
Kohtujurist Collins, 6.6.2024 ettepanek.
Kohtujurist Collins, 6.6.2024 ettepanek.
ECLI identifier: ECLI:EU:C:2024:470
Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
ANTHONY COLLINS
esitatud 6. juunil 2024(1)
Kohtuasi C‑264/23
Booking.com BV,
Booking.com (Deutschland) GmbH
versus
25hours Hotel Company Berlin GmbH,
Aletto Kudamm GmbH,
Air-Hotel Wartburg Tagungs- & Sporthotel GmbH,
Andel’s Berlin Hotelbetriebs GmbH,
Angleterre Hotel GmbH & Co. KG,
Atrium Hotelgesellschaft mbH,
Azimut Hotelbetrieb Köln GmbH & Co. KG,
Barcelo Cologne GmbH,
Business Hotels GmbH,
Cocoon München GmbH,
DJC Operations GmbH,
Dorint GmbH,
Eleazar Novum GmbH,
Empire Riverside Hotel GmbH & Co. KG,
Explorer Hotel Fischen GmbH & Co. KG,
Explorer Hotel Nesselwang GmbH & Co. KG,
Explorer Hotel Schönau GmbH & Co. KG,
Fleming’s Hotel Management und Servicegesellschaft mbH & Co. KG,
G. Stürzer GmbH Hotelbetriebe,
Hotel Bellevue Dresden Betriebs GmbH,
Hotel Europäischer Hof W.A.L. Berk GmbH & Co KG,
Hotel Hafen Hamburg. Wilhelm Bartels GmbH & Co. KG,
Hotel John F GmbH,
Hotel Obermühle GmbH,
Hotel Onyx GmbH,
Hotel Rubin GmbH,
Hotel Victoria Betriebs- und Verwaltungs GmbH,
Hotel Wallis GmbH,
i31 Hotel GmbH,
IntercityHotel GmbH,
ISA Group GmbH,
Kur-Cafe Hotel Allgäu GmbH,
Lindner Hotels AG,
M Privathotels GmbH & Co. KG,
Maritim Hotelgesellschaft mbH,
MEININGER Shared Services GmbH,
Oranien Hotelbetriebs GmbH,
Platzl Hotel Inselkammer KG,
prize Deutschland GmbH,
Relexa Hotel GmbH,
SANA BERLIN HOTEL GmbH,
SavFra Hotelbesitz GmbH,
Scandic Hotels Deutschland GmbH,
Schlossgarten Hotelgesellschaft mbH,
Seaside Hotels GmbH & Co. KG,
SHK Hotel Betriebsgesellschaft mbH,
Steigenberger Hotels GmbH,
Sunflower Management GmbH & Co. KG,
The Mandala Hotel GmbH,
The Mandala Suites GmbH,
THR Hotel am Alexanderplatz Berlin Betriebs- und Management GmbH,
THR III Berlin Prager-Platz Hotelbetriebs- und Beteiligungsgesellschaft mbH,
THR München Konferenz und Event Hotelbetriebs- und Management GmbH,
THR Rhein/Main Hotelbetriebs- und Beteiligungs-GmbH,
THR XI Berlin Hotelbetriebs- und Beteiligungsgesellschaft mbH,
THR XXX Hotelbetriebs- und Beteiligungs-GmbH,
Upstalsboom Hotel + Freizeit GmbH & Co. KG,
VI VADI HOTEL Betriebsgesellschaft mbH & Co. KG,
Weissbach Hotelbetriebsgesellschaft mbH,
Wickenhäuser & Egger AG,
Wikingerhof GmbH & Co. KG,
Hans-Hermann Geiling, Hotel Präsident,
Karl Herfurtner, Hotel Stadt München eK
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Amsterdam (Amsterdami esimese astme kohus, Madalmaad))
Eelotsusetaotlus – Konkurents – Ettevõtjatevahelised kokkulepped – Veebipõhise hotellibroneerimisplatvormi ja hotellide vahelised lepingud – Parima hinna tingimused – ELTL artikkel 101 – Kõrvalkokkulepped – Grupierand – Vertikaalsed kokkulepped – Määrus (EL) nr 330/2010 – Mõiste „turg“
I. Sissejuhatus
1. Käesolevas kohtuasjas peab Euroopa Kohus vastama kahele uudsele ja olulisele küsimusele, mis tekivad konkurentsiõiguse kohaldamisel digiturgudele. Kas laia ja kitsast parima hinna tingimust tuleb ELTL artikli 101 lõike 1 kontekstis käsitada kõrvalkokkuleppena? Milliseid õiguslikke põhimõtteid kohaldatakse kahepoolsete digitaalsete platvormide, nagu Booking.com, puhul asjaomase tooteturu määratlemisel?
II. Põhikohtuasi, eelotsusetaotlus ja menetlus Euroopa Kohtus
2. Booking.com BV, mis on 1996. aastal Madalmaades asutatud ettevõtja, käitab sama nime all veebipõhist hotellide broneerimise platvormi(2). Booking.com tegutseb majutusteenuse osutajate ja lõpptarbijate vahendajana. Ta ei määra hinda, millega hotellitube tema platvormi kaudu pakutakse. Lõpptarbijad ei maksa Booking.com-i kasutamise eest tasu. Kui lõpptarbija broneerib Booking.com-i kaudu majutuse, maksavad hotellid platvormile komisjonitasu. Lõpptarbijad võivad reserveerida hotellitoa ka vahetult hotelli poole pöördudes (telefoni või e-posti teel või hotelli veebilehel) või tavalise reisibüroo kaudu. Oma platvormil pakub Booking.com majutust rohkem kui 1,2 miljonis hotellis üle maailma.
3. Kui Booking.com 2006. aastal Saksamaa turule sisenes, ei olnud majutuse veebipõhine broneerimine tavapärane ja enamik hotellitubasid reserveeriti otse hotellide kaudu. Saksamaal tegutses ka teisi veebipõhiseid reisibüroosid, sealhulgas Hotel Reservation Service Robert Ragge GmbH (edaspidi „HRS“) ja Expedia Inc. Nemad lisasid oma lepingutesse hotellidega laiu parima hinna tingimusi. Nende järgi ei tohtinud hotellid oma otsemüügikanalite ega mis tahes muude müügikanalite, sealhulgas konkureerivate veebipõhiste reisibüroode kaudu, pakkuda tube madalama hinnaga.
4. 2010. aastal algatas Bundeskartellamt (Saksamaa konkurentsiamet) HRSi suhtes uurimise seoses laiade parima hinna tingimuste kasutamisega. Ta langetas 20. detsembril 2013 otsuse, milles leidis, et HRSi ja hotellide vahelistes lepingutes sisalduvad laiad parima hinna tingimused on vastuolus ELTL artikliga 101 ja Saksamaa õiguse samaväärse normiga (edaspidi „HRSi otsus“). Saksamaa konkurentsiamet algatas 2013. aastal uurimise ka Booking.com-i suhtes seoses tema lepingutes sisalduvate laiade parima hinna tingimustega.
5. Oberlandesgericht Düsseldorf (liidumaa kõrgeim üldkohus Düsseldorfis, Saksamaa) jättis 9. jaanuari 2015. aasta otsusega rahuldamata HRSi otsuse peale esitatud tühistamishagi (edaspidi „HRSi kohtuotsus“). HRS seda otsust edasi ei kaevanud ja see on jõustunud.
6. Booking.com lõpetas 2015. aasta juulis Prantsusmaa, Itaalia ja Rootsi konkurentsiasutustega konsulteerides seni kõikides tema lepingutes sisaldunud laiade parima hinna tingimuste kasutamise. Ta asendas need kitsaste parima hinna tingimustega. Viimaste kohaselt ei tohi hotellid pakkuda madalamaid hindu oma otsemüügikanalite kaudu.
7. Saksamaa konkurentsiamet leidis 22. detsembril 2015, et kitsad parima hinna tingimused on vastuolus ELTL artikliga 101 ja Saksamaa õiguse samaväärse normiga (edaspidi „Booking.com-i otsus“). Amet leidis, et niisugused tingimused piiravad konkurentsi hotellimajutusteenuste turul ja praktikas ka platvormide poolt hotellidele osutatavate veebipõhiste vahendusteenuste turul.(3) Kuna Booking.com-i osa asjaomasel turul on suur, ei tehtud neile tingimustele erandit vastavalt komisjoni 20. aprilli 2010. aasta määrusele (EL) nr 330/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (edaspidi „varasem vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrus“)(4). Täidetud ei olnud ka ELTL artikli 101 lõike 3 kohase üksikerandi kohaldamise tingimused.
8. Oberlandesgericht Düsseldorf (liidumaa kõrgeim üldkohus Düsseldorfis) leidis oma 4. juuni 2019. aasta kohtuotsuses, et kitsad parima hinna tingimused kujutavad endast konkurentsipiirangut, kuid on vajalikud nn vabakasutuse vältimiseks. Need takistavad hotellidel Booking.com-i abil klientideni jõuda, et ärgitada neid seejärel vormistama broneeringuid otse hotellide kaudu. Oberlandesgericht Düsseldorf (liidumaa kõrgeim üldkohus Düsseldorfis) järeldas, et sellised tingimused tähendavad kõrvalkokkuleppeid, mis ei ole vastuolus ELTL artikli 101 lõikega 1. Seetõttu tühistas ta Booking.com-i otsuse.
9. Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) tühistas 18. mail 2021 kõnealuse kohtuotsuse ja jättis Booking.com-i otsuse jõusse. Kohus leidis, et kitsad parima hinna tingimused piiravad konkurentsi hotellide pakutavate majutusteenuste turul. Nende tingimuste suhtes ei saa teha erandit varasema vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse järgi ning nende näol ei ole tegemist kõrvalkokkulepetega. Kitsaste parima hinna tingimuste konkurentsi edendavat ja kahjustavat mõju tuleb kaaluda ELTL artikli 101 lõike 3 alusel individuaalse analüüsi raames. Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) leidis, et sellised tingimused ei ole põhitegevuseks objektiivselt vajalikud, kuna ei ole tõendatud, et nende puudumisel satuks Booking.com-i kasumlikkus ohtu.
10. Hotelverband Deutschland (IHA) eV, 2600 hotelli esindav ühendus, esitas 2020. aastal Landgericht Berlinile (Berliini esimese astme kohus, Saksamaa) Booking.com-i vastu kahju hüvitamise hagi.
11. Booking.com esitas 23. oktoobril 2020 Rechtbank Amsterdamile (Amsterdami esimese astme kohus, Madalmaad) hagi, milles palus tuvastada, et tema parima hinna tingimused ei ole vastuolus ELTL artikliga 101. Selle menetluse raames esitasid 62 Saksamaa hotelli vastuhagi, milles nõuavad Booking.com-ilt kahju hüvitamist ELTL artikli 101 rikkumise eest (edaspidi „vastuhagi esitanud hotellid“). Kõnealuses kohtus on vaidluse all kaks peamist õigusküsimust.
12. Esiteks, kas parima hinna tingimused kujutavad endast kõrvalkokkulepet ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses? Booking.com väidab, et laiad ja kitsad parima hinna tingimused on kõrvalkokkulepped, kuna need takistavad hotellidel tema teenuste tasuta kasutamist ehk nn vabakasutust. Vastuhagi esitanud hotellid on seisukohal, et asjaomaste tingimuste kõrvaldamine 2016. aastal ei avaldanud Booking.com-i tegevusele märgatavat negatiivset mõju, mis näitab, et vabakasutuse oht on väike.
13. Rechtbank Amsterdam (Amsterdami esimese astme kohus) märgib ka, et parima hinna tingimuste käsitused lahknevad, millest annavad tunnistust Saksamaa konkurentsiameti ja Oberlandesgericht Düsseldorfi (liidumaa kõrgeim üldkohus Düsseldorfis) erinevad seisukohad. Kohus lisab, et Belgia, Prantsusmaa, Itaalia ja Austria riigisiseste õigusnormidega on laiade ja kitsaste parima hinna tingimuste kasutamine keelatud.
14. Teiseks sedastab Rechtbank Amsterdam (Amsterdami esimese astme kohus), et kui parima hinna tingimused ei ole kõrvalkokkulepped, on vaja määratleda asjaomane tooteturg, et teha kindlaks, kas varasem vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrus kuulub kohaldamisele. Ta mainib, et vastavalt komisjoni varasemale teatisele asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses(5) on asjaomase tooteturu määratlemiseks vaja uurida nõudluse ja pakkumise asendatavust(6).
15. Booking.com-i väitel on asjaomane tooteturg majutuse turustamise ja broneerimise turg, mis on kahepoolne turg. Erinevad veebipõhised ja -välised turustuskanalid on nii hotellide kui ka klientide seisukohast üksteisega asendatavad ja moodustavad järelikult ühtse tooteturu. Booking.com-i tellitud majandusaruande kohaselt kasutas 62% Saksamaa lõpptarbijatest 2014. aastal majutuse otsimiseks kaht kuni nelja veebisaiti. 46% neist lõpptarbijaist, kes kasutasid hotellimajutuse otsimiseks veebipõhiseid reisibüroosid, kasutas ka metaotsingumootoreid. Veebiväliselt broneeriti 2015. aastal 60% majutusest.
16. Vastuhagi esitanud hotellid väidavad seevastu, et veebipõhised reisibürood tegutsevad eraldi tooteturul, kuna nad pakuvad otsingu-, võrdlus- ja broneerimisteenuseid. Hotelliteenuste veebiväline turustamine ja hotellide otsemüügikanalid ei ole seega osa samast asjaomasest tooteturust.
17. Rechtbank Amsterdami (Amsterdami esimese astme kohus) arvates näib väide, mille kohaselt moodustavad hotellide otsemüügikanalid eraldi tooteturu, olevat vastuolus väitega, et kitsad parima hinna tingimused piiravad veebipõhiste reisibüroode, nagu Booking.com, ja hotellide otsemüügikanalite vahelist konkurentsi. Kohus märgib ka, et komisjoni 30. mai 2011. aasta otsus C(2011) 3913 (final) (juhtum nr COMP/M.6163 – AXA / PERMIRA / OPODO / GO VOYAGES / EDREAMS), milles leiti, et asjaomane tooteturg hõlmab lennupiletite veebipõhist turustamist veebipõhiste reisibüroode ja lennuettevõtjate veebisaitide kaudu, näib toetavat Booking.com-i seisukohta.
18. Turu määratlemise teatise hindamisel sidusrühmadega peetud konsultatsioonide 18. detsembri 2020. aasta kokkuvõtte (edaspidi „sidusrühmadega konsulteerimise kokkuvõte“)(7) kohaselt, puudub majanduskirjanduses või konkurentsiasutuste otsustuspraktikas üksmeel selles, kuidas tuleks määratleda mitmepoolseid turge. Arutletakse selle üle, kas neid tuleks määratleda mitme asjaomase turuna (üks platvormi iga poole kohta) või ühtse turuna (mis hõlmab platvormi kõiki pooli).(8)
19. Neil asjaoludel otsustas Rechtbank Amsterdam (Amsterdami esimese astme kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas laia ja kitsast parima hinna tingimust tuleb ELTL artikli 101 lõike 1 kontekstis käsitada kõrvalkokkuleppena?
2. Kuidas tuleb määruse [nr 330/2010] kohaldamisel piiritleda asjaomane turg, kui tehinguid tehakse veebipõhise reisibürooplatvormi kaudu, kus majutusasutused saavad pakkuda tube ja platvormi kaudu toa broneerimise võimalust omavate reisijatega ühendust võtta?“
20. Kirjalikud seisukohad on esitanud Booking.com, vastuhagi esitanud hotellid, Saksamaa, Kreeka, Hispaania ja Austria valitsused ning Euroopa Komisjon. 29. veebruari 2024. aasta kohtuistungil kuulati ära Booking.com-i, vastuhagi esitanud hotellide, Saksamaa ja Hispaania valitsuse ning komisjoni suulised seisukohad ning vastused Euroopa Kohtu küsimustele.
III. Õiguslik hinnang
A. Vastuvõetavus
21. Vastuhagi esitanud hotellid ja Saksamaa valitsus on vaidlustanud eelotsusetaotluse vastuvõetavuse.
22. Esiteks on eelotsusetaotlus nende väitel vastuvõetamatu, kuna see ei vasta Euroopa Kohtu kodukorra artikli 94 nõuetele. Eelotsusetaotlus ei sisalda kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, nimelt seda, et Booking.com-i otsuses ja HRSi otsuses käsitleti mõlemat eelotsuse küsimust. Saksamaa kohtud jätsid kõnealused otsused muutmata ja need on jõustunud. Kui vastuhagi esitanud hotellid leiavad, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on seotud nende otsuste järeldustega, siis Saksamaa valitsus väidab, et need otsused kujutavad endast vähemalt prima facie tõendeid rikkumise toimumise kohta.
23. Teiseks märgivad vastuhagi esitanud hotellid, et eelotsuseküsimused on puhtalt hüpoteetilised, kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus on seotud Saksamaa kohtuotsustega. Samamoodi leiab Saksamaa valitsus, et need küsimused ei ole vajalikud, kuna Saksamaa kohtutes muutmata jäänud Booking.com-i otsus ja HRSi otsus ei jäta mingit kahtlust selle kohta, kuidas liidu õigust tuleks tõlgendada.
24. Kolmandaks on eelotsuse küsimused vastuvõetamatud, kuna need ei puuduta liidu õiguse tõlgendamist, vaid selle kohaldamist. Küsimusele, kas laia ja kitsast parima hinna tingimust saab käsitada kõrvalkokkuleppena ei ole võimalik abstraktselt ning tingimuse kohaldamise faktilisest, õiguslikust ja majanduslikust kontekstist eraldi vastata. Asjaomase tooteturu määratlus ei ole õiguslik mõiste, vaid nõuab pigem faktiliste asjaolude hindamist.
25. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artiklis 267 sätestatud menetlus Euroopa Kohtu ja liikmesriigi kohtute koostöö vahend, mille kaudu Euroopa Kohus annab liikmesriigi kohtutele liidu õiguse tõlgendusi, mida viimased vajavad nende menetluses olevate vaidluste lahendamiseks. Selle koostöö raames on vaid selle liikmesriigi kohtu pädevuses, kes asja menetleb ja kes vastutab tehtava lahendi eest, hinnata kohtuasja eripärasid arvestades seda, kas eelotsus on kohtuotsuse tegemiseks vajalik ja kas Euroopa Kohtule esitatud küsimused on asjakohased. Kui esitatud küsimused puudutavad liidu õiguse tõlgendamist, on Euroopa Kohus järelikult üldjuhul kohustatud eelotsuse tegema.(9)
26. Sellest järeldub, et nende liidu õiguse tõlgendamist puudutavate küsimuste asjakohasust, mille liikmesriigi kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel ja mille täpsust Euroopa Kohus ei pea kontrollima, eeldatakse. Liikmesriigi kohtu esitatud taotluse saab Euroopa Kohus tagasi lükata vaid siis, kui on ilmselge, et taotletud liidu õiguse tõlgendusel ei ole mingit seost põhikohtuasja asjaolude või esemega või kui kõnealune probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada talle esitatud küsimustele tarviliku vastuse andmiseks vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud.(10)
27. Mis puudutab esimest vastuväidet eelotsusetaotluse vastuvõetavuse kohta, siis on eelotsusetaotluse määruses esitatud piisavalt faktilisi, õiguslikke ja menetluslikke asjaolusid, et Euroopa Kohus saaks esitatud küsimustele vastata. Täpsemalt käsitleb see nii HRSi otsust, Booking.com-i otsust kui ka nende kohta hiljem Saksamaa kohtutes tehtud otsuseid.
28. Mis puudutab nende otsuste ja Saksamaa kohtute hilisemate otsuste asjakohasust põhikohtuasjas, siis Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta direktiivi 2014/104/EL (teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral)(11) esemeline kohaldamisala piirdub üksnes konkurentsieeskirjade rikkumisega seoses esitatud kahju hüvitamise hagidega. Seda ei kohaldata muud liiki hagide suhtes, mis põhinevad konkurentsiõiguse rikkumisel(12), nagu hagid rikkumise puudumise tuvastamiseks, kui sellised hagid on liikmesriigi õiguses ette nähtud. Kohtu toimikust nähtub, et kui Booking.com taotleb eelotsusetaotluse esitanud kohtult kinnitust, et tema parima hinna tingimused ei ole vastuolus konkurentsieeskirjadega, siis vastuhagi esitanud hotellid nõuavad selles kohtus Booking.com-ilt kahju hüvitamist. See vastuhagi toob eelotsusetaotluse esitanud kohtus menetletava kohtuasja direktiivi 2014/104 esemelisse kohaldamisalasse.
29. Direktiivi 2014/104 artikli 9 lõikest 1 tuleneb, et liikmesriigi konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu otsuses tuvastatud konkurentsiõiguse rikkumine loetakse selle liikmesriigi kohtutele esitatud kahju hüvitamise hagi puhul ümberlükkamatult tõendatuks.(13) Käesolevas kohtuasjas esinevat olukorda reguleerib direktiivi 2014/104 artikli 9 lõige 2. Kui liikmesriigi kohtule esitatakse konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagi, peavad need kohtud võtma konkurentsiõiguse rikkumise asetleidmise prima facie tõendina arvesse teises liikmesriigis tehtud lõplikke otsuseid, ilma et see piiraks võimalust esitada vastupidiseid tõendeid.(14) Seega ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus seotud Booking.com-i otsuses, HRSi otsuses või Saksamaa kohtute hilisemates otsustes sisalduvate järeldustega. Asjaolu, et need otsused võivad kujutada endast prima facie tõendeid rikkumise asetleidmise kohta, ei muuda eelotsusetaotlust vastuvõetamatuks.
30. Teise vastuväite eelotsusetaotluse vastuvõetavuse kohta võib sarnastel põhjustel tagasi lükata. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused ei ole hüpoteetilised, kuna eespool viidatud otsused ei ole tema jaoks siduvad. Samuti ei tähenda nende otsuste olemasolu, et Euroopa Kohtul ei ole vaja eelotsuse küsimustele vastata, sest Euroopa Kohus on liidu õiguse lõplik tõlgendaja.(15)
31. Lõpetuseks ei ole Euroopa Kohtul ELTL artikli 267 alusel toimuva menetluse raames pädevust kohaldada liidu õigusnorme konkreetse juhtumi asjaolude suhtes, mis on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne. Euroopa Kohus võib siiski talle esitatud toimikumaterjalide põhjal anda liikmesriigi kohtule liidu õiguse tõlgenduse, mis võib liikmesriigi kohtule olla tarvilik liidu õiguse sätte mõju hindamisel.(16)
32. Käesolevas asjas puudutavad eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused liidu õiguse tõlgendamist, nimelt kõrvalkokkulepete mõistet ja õiguspõhimõtteid, millest juhindutakse nende asjaomaste tooteturgude määratlemisel, kus on tegevad majutussektoris tegutsevad veebipõhised reisibürood.
33. Nendel põhjustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku lükata tagasi erinevad vastuväited eelotsusetaotluse vastuvõetavuse kohta.
B. Sisulised küsimused
1. Esimene küsimus
– Menetlusosaliste seisukohad
34. Mis puudutab laiu parima hinna tingimusi, siis leiab komisjon, et HRSi otsus ja HRSi kohtuotsus annavad tunnistust sellest, et niisugused tingimused on põhimõtteliselt vastuolus ELTL artikli 101 lõikega 1, kuna nendega piiratakse konkurentsi nii veebipõhiste reisibüroode kui ka hotellide vahel. See kehtib vaatamata sellele, et Booking.com ei olnud nende menetluste osaline, mistõttu ei kohaldu direktiivi 2014/104 artikli 9 lõige 2.
35. Seoses kitsaste parima hinna tingimustega väidab komisjon, et Booking.com-i otsus ja hilisem Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) otsus, milles järeldati, et sellised tingimused piiravad konkurentsi hotellide ja veebipõhiste reisibüroode vahel, on direktiivi 2014/104 artikli 9 lõike 2 alusel prima facie tõendiks selle kohta, et konkurentsiõiguse rikkumine on aset leidnud. Komisjoni sõnul ei viita miski sellele, et Saksamaa ametiasutuste järeldused laiade ja kitsaste parima hinna tingimuste kohta on kehtetud, kuna sisaldavad ekslikku õiguslikku analüüsi või et neis on tõendeid moonutatud.
36. Komisjoni arvates tuleb piirangut pidada kõrvalkokkuleppeks, kui on täidetud kaks tingimust. Esiteks on see objektiivselt vajalik põhitegevuseks, mis oleks ilma kõrvalkokkuleppeta võimatu. Põhitegevusel peab olema konkurentsile positiivne mõju või see peab olema konkurentsi seisukohast vähemalt neutraalne. Teiseks peab kõrvalkokkulepe olema põhitegevuse eesmärkidega proportsionaalne. Komisjoni märkustes keskendutakse esimesele tingimusele. Ta leiab, et käesoleval juhul on põhitegevusel, milleks on veebipõhiste vahendusteenuste osutamine veebipõhiste reisibüroode poolt hotellidele, positiivne mõju. See suurendab hotellidevahelist konkurentsi ja võimaldab lõpptarbijatel otsida ja võrrelda majutusteenuste konkureerivaid pakkumisi. Komisjon lisab, et Saksamaa ametiasutused näivad olevat kohaldanud asjakohast õiguslikku kriteeriumi, püüdes kindlaks teha, kas parima hinna tingimused on objektiivselt vajalikud. Kuigi komisjon ei saa eelotsusemenetluses asendada liikmesriikide konkurentsiasutuste ja kohtute hinnangut enda omaga, ei viita miski sellele, et parima hinna tingimuste puudumisel oleks Booking.com-i majanduslik püsimajäämine ohus. Ehkki kitsad parima hinna tingimused võivad olla vabakasutuse tõkestamiseks kasulikud, tuleb asjaomane analüüs teha ELTL artikli 101 lõike 3 alusel konkreetsete asjaolude suhtes.(17)
37. Vastuhagi esitanud hotellide ning Saksamaa, Kreeka ja Austria valitsuse sõnul saab parima hinna tingimusi pidada kõrvalkokkulepeteks üksnes siis, kui need on Booking.com-i püsimajäämise tagamiseks hädavajalikud. Ei piisa sellest, kui tõendatakse, et Booking.com-i tegevus võib olla vähem kasumlik. Nad leiavad, et parima hinna tingimused ei kujuta endast kõrvalkokkuleppeid, kuna need ei ole objektiivselt vajalikud. Esiteks kehtestas Booking.com parima hinna tingimused mõned aastad pärast edukat sisenemist Saksamaa turule. Teiseks tugevdas Booking.com oma positsiooni Saksamaa turul ka pärast seda, kui oli lõpetanud selliste tingimuste kasutamise.(18) Kolmandaks, Booking.com väidab, et kuigi paljud hotellid ei järginud parima hinna tingimusi, ei püüdnud ta neid jõustada.
38. Vastuhagi esitanud hotellid ja Kreeka valitsus väidavad veel, et parima hinna tingimused on ebaproportsionaalsed, kuna Booking.com saaks oma õigustatud ärihuve kaitsta ka muul viisil. Näiteks saaks hotellidelt võtta nimekirja lisamise tasu või nõuda lõpptarbijatelt nn klikihinda.
39. Saksamaa ja Kreeka valitsus leiavad, et laiad parima hinna tingimused on uue vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 5 lõike 1 punkti d kohaselt välistatud piirangud. See säte näitab, et niisugused tingimused ei ole kõrvalkokkulepped ja nende kooskõla konkurentsiõigusega tuleb ELTL artikli 101 lõike 3 kohaselt hinnata individuaalselt. Kitsad parima hinna tingimused võivad siiski kuuluda uue vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse kohaldamisalasse, kui järgitakse turuosa künniseid ja muid kohaldatavaid tingimusi.
40. Hispaania valitsus teeb ettepaneku hinnata laiu ja kitsaid parima hinna tingimusi erinevalt. Arvestades, et laiadel parima hinna tingimustel on konkurentsile eriti kahjulik mõju, kujutavad need endast konkurentsipiiranguid oma eesmärgi tõttu ning seepärast tuleks neid käsitada põhiliste piirangutena uue vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 4 tähenduses. Seevastu võib uus vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrus lugeda erandiks kitsad parima hinna kokkulepped, kui asjaomased ettevõtjad ei ületa 30% turuosa künnist. Turuosa künnise ületamise korral tuleb kitsaste parima hinna tingimuste nõuetele vastavust individuaalselt analüüsida. Hispaania valitsus ei välista, et selle hüpoteesi kohaselt võib niisuguseid tingimusi pidada kõrvalkokkulepeteks, kui need on vajalikud vabakasutuse tõkestamiseks tingimusel, et selle eesmärgi saavutamiseks ei ole alternatiivseid, vähem piiravaid vahendeid.
41. Booking.com esitab kaks põhjust, miks laiad ja kitsad parima hinna tingimused on kõrvalkokkulepped. Esiteks olid parima hinna tingimused otseselt seotud Booking.com-i ja hotellide vaheliste põhilepingute rakendamisega, mis on avaldanud konkurentsile positiivset mõju ja toonud kasu nii hotellidele kui ka lõpptarbijatele. Tänu Booking.com-i platvormile on hotellid muutunud nähtavamaks ja jõudnud suurema hulga lõpptarbijateni üle kogu maailma. Lõpptarbijad saavad juurdepääsu rohkematele hotellipakkumistele ning neil on võimalik majutust lihtsal ja tõhusal viisil võrrelda ja reserveerida. Booking.com-i platvorm on parandanud hotellidevahelist konkurentsi, mis on toonud lõpptarbijate jaoks kaasa hindade languse.
42. Teiseks olid parima hinna tingimused Booking.com-i ärimudeli kaitsmiseks objektiivselt vajalikud, kuna ettevõtja tegi märkimisväärseid investeeringuid oma platvormi loomisse, arendamisse ja edendamisse. Hotellid ei maksa tasu oma tubade pakkumise eest Booking.com-i platvormil. Nad maksavad alles siis, kui klient broneerib Booking.com-i kaudu toa ega tühista broneeringut. Lõpptarbijad kasutavad Booking.com-i teenuseid tasuta. Parima hinna tingimused olid hädavajalikud, et takistada hotellidepoolset vabakasutust nii, et oma tube reklaamitakse Booking.com-i platvormil, kuid samal ajal püütakse vältida broneerimistasu maksmist, pakkudes samu tube madalama hinnaga teiste müügikanalite kaudu. Booking.com väidab, et parima hinna tingimused olid i) asjakohane meede, et tagada tema ärimudeli edu, ii) neil oli õiguspärane eesmärk ja iii) need kujutasid endast kõige vähem piiravat viisi vabakasutusega võitlemiseks.(19)
– Analüüs
43. Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas laiu ja kitsaid parima hinna tingimusi, mida veebipõhine reisibüroo soovib oma äritegevuse raames hotellidele kehtestada, tuleb lugeda kõrvalkokkulepeteks ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses.
44. Direktiivi 2014/104 artikli 9 lõike 2 kohaselt peab eelotsusetaotluse esitanud kohus käsitama Booking.com-i otsust ja Saksamaa kohtute hilisemaid otsuseid vähemalt prima facie tõendina selle kohta, et Booking.com-i kitsad parima hinna tingimused rikuvad konkurentsiõigust. Eelotsusetaotluse esitanud kohus võib ka HRSi otsust, mis ei käsitlenud küll Booking.com-i, ja Saksamaa kohtute hilisemat sellekohast otsust, käsitada „muu tõendina“ selle tuvastamisel, kas Booking.com-i laiad parima hinna tingimused on konkurentsiõigusega vastuolus, kui pooled need otsused esitavad. Teises liikmesriigis tehtud lõplikud otsused ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtule siduvad, kui ilmneb, et nende otsuste langetamisel on rikutud õigusnormi või tehtud ilmne hindamisviga, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.
45. Euroopa Kohtu praktikast nähtub, et kui mingi tehing või tegevus ei kuulu ELTL artikli 101 lõikes 1 ette nähtud keelu reguleerimisalasse oma neutraalsuse tõttu või konkurentsile avaldatava positiivse tagajärje tõttu, ei hõlma keeld ka ühe või mitme selles tehingus või tegevuses osaleja majandustegevuse iseseisvuse piirangut, kui see piirang on objektiivselt vajalik tehingu või tegevuse elluviimiseks ja neist ühe või teise eesmärkidega proportsionaalne.(20)
46. Selle kindlakstegemisel, kas piirang võib ELTL artikli 101 lõikes 1 ette nähtud keelu kohaldamisalast välja jääda põhjusel, et see kaasneb põhitehinguga, mis ei ole konkurentsivastane, tuleb analüüsida, kas nimetatud tehingu sooritamine on kõnealuse piirangu puudumise korral võimatu. Asjaolust, et nimetatud tehingut on kõnealuse piirangu puudumise korral keerulisem sooritada või see on vähem kasumlik, ei piisa piirangu objektiivse vajalikkuse tagamiseks, mis on nõutav, et seda saaks pidada tehinguga seonduvaks. Vastasel juhul hõlmaks kõrvalkokkulepete sisu piiranguid, mis ei ole põhitehingu teostamiseks tingimata vajalikud. Kui sellega nõustuda, kahjustaks selline tulemus ELTL artikli 101 lõikes 1 ette nähtud keelu soovitavat toimet.(21) Objektiivse vajalikkuse kriteerium puudutab küsimust, kas majandustegevuse iseseisvuse piirangu puudumisel on oht, et sooritamata või läbi viimata jääb selline põhitehing või -tegevus, mis ei kuulu ELTL artikli 101 lõikes 1 ette nähtud keelu alla ja mille suhtes nimetatud piirang on teisene.(22)
47. Selleks, et vältida nende tingimuste segunemist, mis on kohtupraktikas välja kujunenud piirangu liigitamiseks kõrvalkokkuleppena ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses ja selleks, et piiritleda hädavajalikkuse kriteeriumit, mis on ELTL artikli 101 lõike 3 järgi nõutav piirangule erandi tegemiseks, analüüsitakse piirangu objektiivset vajalikkust suhteliselt abstraktsel tasandil. Kuigi kokkuleppe konkurentsi soodustavaid ja kahjustavaid tagajärgi hinnatakse ELTL artikli 101 lõike 3 raames, võib üksnes põhitehingu toimimiseks igal juhul vajalikke piiranguid(23) pidada seonduvate piirangute kohaldamisalasse kuuluvaks(24).
48. Käesoleval juhul on selge, et majutusteenuste veebipõhise broneerimise pakkumine veebipõhiste reisibüroode nagu Booking.com poolt on avaldanud konkurentsile kasulikku mõju, kuna see tegevus tihendab konkurentsi hotellide vahel ning võimaldab lõpptarbijatel otsida ja võrrelda konkureerivaid majutusteenuste pakkumisi. Tegelik küsimus on selles, kas laiad ja/või kitsad parima hinna tingimused on eelotsusetaotluse esitanud kohtus arutatavaks põhitegevuseks objektiivselt vajalikud ja proportsionaalsed. Nagu enamik käesoleva menetluse osalisi väidab, ei näi laiad ja kitsad parima hinna tingimused olevat hädavajalikud. Tundub, et veebipõhiste reisibüroode põhitegevuse ja parima hinna tingimuste kehtestamise vahel ei ole olemuslikku seost. Samuti ei paista need olevat objektiivselt vajalikud veebipõhiste reisibüroode majandusliku elujõulisuse tagamiseks. Euroopa Kohtu toimikust nähtub, et veebipõhised reisibürood jätkavad oma teenuste osutamist ja seda õige edukalt mitmes liikmesriigis ka pärast parima hinna tingimuste kasutamise keelamist. Nagu mitu menetlusosalist on Euroopa Kohtus väitnud, saaks vabakasutuse tõkestamise õiguspärase eesmärgi saavutamiseks kaaluda muid ja vähem piiravaid meetmeid, näiteks nõuda hotellidelt nimekirja lisamise tasu. Seega on kaheldav, kas laiad ja kitsad parima hinna tingimused vastavad proportsionaalsuse kriteeriumile, millele kõrvalkokkulepped peavad vastama.
49. Eespool esitatud kaalutlused ei piira niisuguste kokkulepete konkurentsi soodustavate ja tõkestavate mõjude hindamist ELTL artikli 101 lõike 3 kohase individuaalse kontrolli raames. Vabakasutuse vältimine on õiguspärane eesmärk, mis võib õigustada konkurentsipiiranguid, kui täidetud on ELTL artikli 101 lõike 3 kohaldamise tingimused.(25) Seega võivad veebipõhised reisibürood sedalaadi väiteid esitada ELTL artikli 101 lõike 3 raames, kuid mitte tugineda kõrvalkokkulepete olemasolu väitele.(26)
50. Kuna seda küsimust arutati kohtuistungil, lisan, et laiad ja kitsad parima hinna tingimused ei ole põhilised piirangud varasema vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 4 tähenduses. Varasemas vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruses ei viidata laiadele ega kitsastele parima hinna tingimustele. Varasema vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 4 punktis a(27) sätestatud põhiline piirang puudutab „edasimüügihindade kujundamist“, s.t kokkuleppeid või kooskõlastatud tegevust, mille otsene või kaudne eesmärk on kehtestada kindel või minimaalne edasimüügihind. Edasimüügihinna kujundamine tähendab, et piiratakse ostja võimet määrata kindlaks oma edasimüügihind.(28) Laiad ja kitsad parima hinna tingimused toimivad hoopis teisiti. Esiteks osutavad veebipõhised reisibürood hotellidele vahendusteenuseid. Nad ei paku majutusteenuseid, mida hotellid lõpptarbijatele edasi müüvad. Edasimüügihinna kujundamise mõiste ei käi selliste lepingutega hõlpsasti kokku. Teiseks, isegi kui edasimüügihinna kujundamise ja veebipõhise reisibüroo poolt enda vahendatavatele tehingutele kindla või minimaalse müügihinna kehtestamine lugeda analoogseks(29), ei takista laiad ega kitsad parima hinna tingimused hotellidel asjaomase veebipõhise reisibüroo kaudu tehtavate tehingute müügihinna alandamist(30).
51. Väidet, et parima hinna tingimused ei ole põhilised piirangud varasema vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse tähenduses toetab veel kaks kaalutlust, mis tulenevad uuest vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrusest ja uutest vertikaalseid piiranguid käsitlevatest suunistest.(31) Esiteks, uue vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 5 lõike 1 punkt d sätestab otsesõnu, et laiad parima hinna tingimused on „välja jäetud piirangud“(32), mitte sama määruse artikli 4 kohased põhilised piirangud(33). See näib tähendavat, et uue vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrusega on tehtud erand kitsastele parima hinna tingimustele, mis piiravad konkurentsi vähem.(34) Teiseks kinnitavad uued vertikaalseid piiranguid käsitlevad suunised sõnaselgelt, et kitsaste parima hinna tingimuste puhul võib tugineda uues vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruses ette nähtud erandile.(35)
52. Kuna varasem vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrus ei sisalda sarnast sätet, nagu uue vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 5 lõike 1 punkt d ning parima hinna tingimused ei ole põhilised piirangud, siis ei näi miski põhimõtteliselt takistavat varasema vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse kohaldamist nii laiade kui ka kitsaste parima hinna tingimuste suhtes, tingimusel et muud kõnealuse määruse nõuded on täidetud.
53. Eeltoodust tulenevalt teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata esimesele küsimusele nii, et laiad ja kitsad parima hinna tingimused, mida veebipõhine reisibüroo soovib oma äritegevuse tingimusena hotellidele kehtestada, ei ole ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses kõrvalkokkulepped, välja arvatud juhul, kui need on hädavajalikud ja proportsionaalsed selleks, et tagada veebipõhise reisibüroo majanduslik elujõulisus; seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, ilma et see mõjutaks tema analüüsi ELTL artikli 101 lõike 3 alusel.
2. Teine küsimus
– Menetlusosaliste seisukohad
54. Komisjon märgib, et jõustunud Booking.com-i otsuse kohaselt on asjaomane tooteturg platvormide poolt hotellidele osutatavate veebipõhiste vahendusteenuste turg. Hotellide otsemüügikanalid ja metaotsingumootorid ei moodusta osa sellest asjaomasest tooteturust. Komisjon, keda toetab Saksamaa valitsus, väidab, et puuduvad tõendid, mis muudaks need järeldused ilmse hindamisvea tõttu kehtetuks.(36) See otsus peaks järelikult olema vähemalt prima facie tõend eelotsusetaotluse esitanud kohtule asjaomase turu määratluse kohta.
55. Komisjon juhib tähelepanu asjaolule, et varasema vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud turuosa künnis puudutab seda asjaomast turgu, millel tarnija lepingujärgseid kaupu või teenuseid müüb. Komisjon ja Saksamaa valitsus viitavad analoogia alusel uute vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste punktile 67.
56. Vastuhagi esitanud hotellid näivad seadvat kahtluse alla Booking.com-i ja hotellide vahelise suhte vertikaalse olemuse, viidates Booking.com-i väitele, et hotellide otsemüügikanalid konkureerivad tema platvormiga. Niisugusel juhul ei kuuluks varasem vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrus kohaldamisele. Igal juhul väidavad vastuhagi esitanud hotellid (keda toetavad Kreeka, Hispaania ja Austria valitsused), et metaotsingumootorid ei moodusta osa asjaomasest tooteturust, kuna kasutajad ei saa nende kaudu broneeringut teha. Hotellide otsemüügikanalid ei ole osa asjaomasest tooteturust, sest need ei hõlma otsingu- ja võrdlusfunktsioone.
57. Booking.com väidab, et asjaomane tooteturg peab hõlmama konkurentsisurvet, mida avaldavad otseselt ja kaudselt veebivälised ja -põhised müügikanalid, sealhulgas hotellide veebisaidid. Seda seisukohta toetab asjaolu, et kliendid kasutavad mitmeid kanaleid (nn multihoming), s.t nad broneerivad hotellimajutusi nii veebiväliste kui ka veebipõhiste müügikanalite, sealhulgas veebipõhiste reisibüroode, metaotsingumootorite ja hotellide otsemüügikanalite kaudu. Müügikanalist sõltumata on lõpptarbijatele pakutav teenus sama, nimelt hotellituba. Kui puuduks oht, et kliendid võivad broneerida hotellitube teiste müügikanalite kaudu, ei oleks parima hinna tingimused kaubanduslikust vaatenurgast lähtudes vajalikud.
– Analüüs
58. Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kuidas tuleks varasema vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 3 lõike 1 rakendamisel piiritleda hotellide ja lõpptarbijate vahendajana tegutseva veebipõhise reisibüroo asjaomane tooteturg.
59. Sissejuhatavalt märgin, et vastuhagi esitanud hotellide väide, mille kohaselt ei ole hotellide ja Booking.com-i vaheline suhe vertikaalne ning sedalaadi olukordade suhtes ei kohaldu varasem vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrus, näib põhinevat ekslikul arusaamal.
60. Varasema vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkti a järgi on vertikaalne kokkulepe niisugune kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis on sõlmitud kahe või enama ettevõtja vahel, kes kõik tegutsevad kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse täitmise eesmärgil tootmis- või turustamisahela eri tasanditel, mis käsitleb tingimusi, mille alusel osalised võivad teatavaid kaupu või teenuseid osta, müüa või edasi müüa.(37) Selline ettevõtja nagu Booking.com, kes osutab hotellidele vahendusteenuseid majutust otsivate lõpptarbijateni jõudmiseks, kuulub selgelt selle määratluse alla, kuna vastava kokkuleppe kohaselt tegutsevad Booking.com ja hotellid tootmis- ja turustusahela eri tasanditel.
61. Teine õiguslik küsimus on, kas varasem vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrus on kohaldatav, kuna Booking.com-i platvorm konkureerib hotellide otsemüügikanalitega. Varasema vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 2 lõike 4 kohaselt ei kohaldata artikli 2 lõikes 1 sätestatud erandit konkureerivate ettevõtjate vahel sõlmitud vertikaalsete kokkulepete suhtes. Nimetatud normist on üks erand: grupierandit kohaldatakse siiski juhul, kui konkureerivad ettevõtjad sõlmivad mittevastastikuse vertikaalse kokkuleppe ja tarnija pakub teenuseid eri kaubandustasanditel ning ostja pakub oma kaupu või teenuseid jaemüügitasandil ega ole konkureeriv ettevõtja sellel kaubandustasandil, kus ta lepingujärgseid teenuseid ostab.(38) See erand hõlmab nn topeltturustuse olukordi, s.t olukordi, kus tarnija müüb oma teenuseid mitte ainult sõltumatute turustajate kaudu, vaid ka otse lõpptarbijatele, konkureerides oma sõltumatute turustajatega.(39) Seega isegi kui eeldada, et Booking.com-i platvormi ja hotellide otsemüügikanaleid tuleb pidada tegelikeks või võimalikeks konkurentideks samal asjaomasel tooteturul(40), kuulub olukord, kus hotellid müüvad oma tube nii veebipõhiste reisibüroode kui ka oma veebisaitide kaudu, varasema vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 2 lõike 4 kohaldamisalasse. Nii et erinevalt vastuhagi esitanud hotellide väidetust kuulub varasem vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrus kohaldamisele.
62. See järeldus muutub veelgi selgemaks, kui seda analüüsida uue vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse ja uute vertikaalseid piiranguid käsitlevaid suuniseid arvestades. Uue vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 1 punkti e alapunkti ii järgi on veebipõhine vahendusteenus infoühiskonna teenus mis võimaldab ettevõtjal pakkuda kaupu või teenuseid lõpptarbijatele, et hõlbustada otsetehingute algatamist nende ettevõtjate ja lõpptarbijate vahel. Uue vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse topeltturustust käsitlev artikli 2 lõike 4 punkt b on sõnastatud samamoodi nagu varasema vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 2 lõike 4 punkt b. Uus vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrus sisaldab artikli 2 lõike 6 näol aga uut sätet, mille järgi ei kohaldata kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 4 sisalduvaid erandeid veebipõhiste vahendusteenuste osutamisega seotud vertikaalsete kokkulepete puhul, kui sedalaadi teenuste pakkuja on asjaomasel vahendatud kaupade või teenuste müügi turul konkureeriv ettevõtja.(41)
63. Uute vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste punktidest 104–106 ilmneb üheselt, et uue vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 2 lõike 6 eesmärk on kitsendada safe-harbour-põhimõtte kohaldamist hübriidfunktsiooniga platvormide suhtes.(42) Niisugune olukord võib tekkida juhul, kui toiduainete müüjad pakuvad oma tooteid müügiks veebipõhisel kauplemisplatvormil, samas kui veebipõhise kauplemisplatvormi haldaja pakub samal ajal ka oma tooteid, konkureerides kõnealuste müüjatega. Välistuse põhjuseks on asjaolu, et sellistes tingimustes võib veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatel olla ühtaegu huvi eelistada oma toodete müüki ja ka võimalus mõjutada konkurentsi tulemust. Seega teeb uus vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrus endiselt erandi hübriidfunktsioonita veebipõhiste vahendusteenuste osutajatele, nagu veebipõhised reisibürood, kes ei paku oma platvormi kaudu oma hotellitube.
64. Teise küsimuse kohta märgin, et turu piiritlemine on vahend, mis võimaldab teha kindlaks ja määratleda ettevõtjatevahelise konkurentsi piirid. Selle peamine eesmärk on süstemaatiliselt tuvastada tegelik ja vahetu konkurentsisurve, millega ettevõtjad konkreetseid tooteid müües kokku puutuvad.(43)
65. Kohtupraktika kohaselt hõlmab asjaomane tooteturg kõiki neid kaupu ja/või teenuseid, mis tarbijate seisukohast on oma iseloomulike tunnuste, hindade ja otstarbekohase kasutuse põhjal omavahel vahetatavad või asendatavad. Asjaomase turu mõiste tähendab, et selle turu kaupade või teenuste vahel saab valitseda tõhus konkurents. Turu kõigi kaupade või teenuste sama kasutusotstarvet arvestades eeldab see, et need on omavahel piisavalt vahetatavad. Vahetatavust või asendatavust ei hinnata üksnes asjaomaste kaupade ja teenuste objektiivsete tunnuste põhjal. Arvesse tuleb võtta ka konkurentsitingimusi ning nõudluse ja pakkumise struktuuri turul.(44) Toodete vahetatavus ja asendatavus on dünaamilised ning asjaomase turu määratlus võib aja jooksul muutuda.(45)
66. Kahepoolsed turud on turud, kus ettevõtja, sageli veebiplatvorm, ühendab kahte erinevat kasutajate rühma. Sellises olukorras mõjutab ühe kasutajarühma nõudlus teise rühma nõudlust, mis tekitab kaudse võrguefekti.(46) Kahepoolsed turud on näiteks veebipõhine kauplemisplatvorm, mis ühendab toodete müüjaid ja mingi toote ostjaid, ning kutsealane suhtlusvõrk, mis ühendab lõppkasutajaid ja võimalikke tööandjaid.(47)
67. Vastavalt uuele asjaomase turu määratlust käsitlevale teatisele võib mitmepoolsete platvormide puhul olla asjakohane määratleda platvormi kui terviku pakutavate toodete asjaomane tooteturg nii, et see hõlmaks kõiki kasutajarühmi. Asjakohane võib olla ka määratleda eraldi, ehkki vastastikuses seoses asjaomased tooteturud platvormi mõlemal poolel pakutavate toodete jaoks.(48) Seda otsust mõjutavad mitu tegurit, muu hulgas asjaolu, kas tegemist on tehinguplatvormi või muu platvormiga.(49)
68. Nagu komisjon ja Saksamaa valitsus õigesti väidavad, on Booking.com-i otsus ja Saksamaa kohtute hilisemad otsused selles kontekstis direktiivi 2014/104 artikli 9 lõike 2 alusel vähemalt prima facie tõendid, mis võimaldavad eelotsusetaotluse esitanud kohtul määratleda asjaomase turu kooskõlas käesoleva ettepaneku punktiga 29. Liikmesriigi kohtud ei ole siiski seotud teises liikmesriigis tehtud otsustega, eriti kui ilmneb, et nende puhul on rikutud õigusnormi või tehtud ilmne hindamisviga – küsimus, mille peab lahendama eelotsusetaotluse esitanud kohus.
69. On selge, et käesoleval juhul tegutseb Booking.com kahepoolsel turul, pakkudes veebipõhiseid vahendusteenuseid nii hotellidele kui ka lõpptarbijatele.(50) Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on teha kindlaks, kas on asjakohane määratleda ühtne asjaomane tooteturg, mis hõlmab kasutajaid platvormi mõlemal poolel, või kaks eraldi asjaomast tooteturgu, üks platvormi kummagi poole kohta, on uutes vertikaalseid piiranguid käsitlevates suunistes sätestatud, et uue vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 3 lõikes 1(51) sätestatud turuosa künniste kohaldamisel liigitatakse veebipõhiseid vahendusteenuseid pakkuv ettevõtja (nagu Booking.com) nende teenuste puhul tarnijaks ning ettevõtja, kes pakub või müüb kaupu ja teenuseid veebipõhiste vahendusteenuste kaudu (nagu hotell), liigitatakse nende veebipõhiste vahendusteenuste puhul ostjaks(52). Seega arvutatakse veebipõhiseid vahendusteenuseid osutava ettevõtja turuosa sellel asjaomasel turul, kus neid teenuseid ostjateks liigituvatele ettevõtjatele tarnitakse.(53) Uued vertikaalseid piiranguid käsitlevad suunised sätestavad veel, et asjaomase turu ulatus sõltub veebipõhiste ja muude vahendusteenuste, kaupade või teenuste eri kategooriate puhul kasutatavate vahendusteenuste ning vahendusteenuste ja otsemüügikanalite asendatavuse määrast.(54)
70. Selleks, et varasema vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 3 lõiget 1 käesolevas asjas kohaldada, tuleb välja arvutada Brooking.com-i kui hotellidele veebipõhiste vahendusteenuste osutaja turuosa. Sellega seoses võib olla asjakohane kaaluda, kas muud liiki vahendusteenused ja muud müügikanalid võivad hotellide (vahendusteenuste nõudluse poolel) ja lõpptarbijate (kahepoolse platvormi teise poole esindajate) seisukohast neid vahendusteenuseid asendada.(55) Seega võib olla asjakohane kaaluda veebiväliste reisibürooteenuste, hotellide otsemüügikanalite ja isegi muude veebipõhiste teenuste, näiteks metaotsingumootorite, asendatavust. Sellega seoses märgin, et kõik eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluse osalised, välja arvatud Booking.com, on seisukohal, et veebipõhised vahendusteenused ja eespool nimetatud müügikanalid ei ole omavahel asendatavad peamiselt seetõttu, et kõnealused müügikanalid ei paku samu otsingu- ja võrdlusfunktsioone koos broneeringu tegemise võimalusega.(56)
71. Eeltoodud kaalutluste põhjal peab asjaomase tooteturu määratlema eelotsusetaotluse esitanud kohus, võttes Booking.com-i otsust ja hilisemaid Saksamaa kohtute otsuseid arvesse prima facie tõenditena koos mis tahes muude asjakohaste tõenditega. Lisan, et vastavalt Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) otsusele Booking.com-i otsuse asjus ei vaielnud viimane selle menetluse kestel asjaomase turu määratlusele vastu.
72. Eelotsusetaotluse esitanud kohus võib juhinduda ka teiste konkurentsiasutuste pretsedentidest, näiteks istungil käsitletud komisjoni 25. septembri 2023. aasta otsusest C(2023) 6376 (final), millega tunnistatakse koondumine siseturuga ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu toimimisega kokkusobimatuks (juhtum M.10615 – Booking Holdings / eTraveli Group). Kuigi Booking.com on esitanud Üldkohtule hagi selle otsuse tühistamiseks(57), vastasid tema esindajad Euroopa Kohtu küsimustele, et vaatamata teatavatele kahtlustele ei ole ta konkreetselt vaidlustanud selle otsusega kehtestatud turu määratlust.
73. Lõpuks, nagu komisjon õigesti märgib, ei ole omavahel vastuolus väide, mille kohaselt moodustavad hotellide otsemüügikanalid eraldiseisva tooteturu, ning väide, mille kohaselt piiravad kitsad parima hinna tingimused konkurentsi veebipõhiste reisibüroode, nagu Booking.com, ja hotellide otsemüügikanalite vahel. Kuigi asjaomase tooteturu määratluse eesmärk on tuvastada kõige otsesem konkurentsisurve, mida vastavad ettevõtjad tunnetavad, võib konkurentsi hindamisel arvesse võtta ka kaudsemaid konkurentsisurve vorme, näiteks turuvälist konkurentsisurvet.
74. Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata teisele küsimusele nii, et varasema vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 3 lõike 1 kohaldamiseks tuleb hotellidele ja lõpptarbijatele vahendusteenust osutava veebipõhise reisibüroo tegevuse puhul asjaomane tooteturg määratleda, hinnates, kas muud müügikanalid on hotellide ja lõpptarbijate seisukohast asendatavad, et arvutada välja veebipõhise reisibüroo kui hotellidele veebipõhiste vahendusteenuste osutaja turuosa.
IV. Ettepanek
75. Teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Rechtbank Amsterdami (Amsterdami esimese astme kohus) eelotsuse küsimustele järgmiselt:
1. ELTL artikli 101 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et
laiad ja kitsad parima hinna tingimused, mida veebipõhine reisibüroo soovib oma äritegevuse raames hotellidele kehtestada, ei kujuta endast kõrvalkokkuleppeid, välja arvatud juhul, kui need on veebipõhise reisibüroo majandusliku elujõulisuse tagamiseks hädavajalikud ja proportsionaalsed; seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, ilma et see mõjutaks tema analüüsi ELTL artikli 101 lõike 3 alusel.
2. 20. aprilli 2010. aasta määruse (EL) nr 330/2010 (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes) artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et
määratleda tuleb hotellidele ja lõpptarbijatele vahendusteenust osutava veebipõhise reisibüroo tegevuse puhul asjaomane tooteturg, hinnates, kas muud müügikanalid on hotellide ja lõpptarbijate seisukohast asendatavad, et arvutada välja veebipõhise reisibürooplatvormi kui hotellidele veebipõhiste vahendusteenuste osutaja turuosa.
1 Algkeel: inglise.
2 Veebipõhiseid hotellide broneerimise platvorme nimetatakse sageli veebipõhisteks reisibüroodeks, nii ka käesolevas ettepanekus.
3 Saksamaa konkurentsiameti sõnul ei olnud hotellidel erilist motivatsiooni pakkuda tube teiste veebipõhiste reisibüroode kaudu madalama hinnaga. Booking.com-i kehtestatud kitsaste parima hinna tingimuste tulemusena tuli tube hotellide otsemüügikanalite kaudu pakkuda kõrgema hinnaga, et see vastaks Booking.com-i pakutud hinnale.
4 ELT 2010, L 102, lk 1. Varasema vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 2 lõikes 1 oli sätestatud, et ELTL artikli 101 lõike 3 ja sama määruse alusel ei kohaldata ELTL artikli 101 lõiget 1 vertikaalsete kokkulepete suhtes sedavõrd, kui sellised kokkulepped sisaldavad vertikaalseid piiranguid. Selle erandi kohaldamiseks ei tohtinud tarnija turuosa olla suurem kui 30% asjaomasest turust, millel ta lepingujärgseid kaupu või teenuseid müüb, ning ostja turuosa suurem kui 30% asjaomasest turust, millel ta lepingujärgseid kaupu või teenuseid ostab (varasema vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 3 lõige 1). Varasema vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse asemele tuli komisjoni 10. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/720 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (ELT 2022, L 134, lk 4; edaspidi „uus vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrus“).
5 EÜT 1997, C 372, lk 5; ELT eriväljaanne 08/01, lk 155.
6 Asendatud komisjoni uue teatisega asjaomase turu määratlemise kohta liidu konkurentsiõiguse kohaldamisel (ELT C C/2024/1645; edaspidi „uus asjaomase turu määratlemist käsitlev teatis“).
7 Ares(2020)7730543.
8 Sidusrühmadega konsulteerimise kokkuvõte, lk 8. Kuigi Rechtbank Amsterdam (Amsterdami esimese astme kohus) viitab komisjoni talituste 12. juuli 2021. aasta töödokumendile „Asjaomase turu mõistet ühenduse konkurentsiõiguses käsitleva komisjoni 9. detsembri 1997. aasta teatise hindamine“ (SWD(2021) 199 (final); edaspidi „komisjoni talituste töödokument“), milles on sarnane järeldus (vt lk 54), sisaldub täpne tsitaat sidusrühmadega konsulteerimise kokkuvõttes.
9 8. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Eurosaneamientos jt (C‑532/15 ja C‑538/15, EU:C:2016:932, punktid 26 ja 27 ning seal viidatud kohtupraktika).
10 Ibid., punkt 28.
11 ELT 2014, L 349, lk 1.
12 20. aprilli 2023. aasta kohtuotsus Repsol Comercial de Productos Petrolíferos (C‑25/21, EU:C:2023:298, punkt 31).
13 Ibid., punktid 38 ja 43.
14 Vt selle kohta kohtujurist Pitruzzella ettepanek kohtuasjas Repsol Comercial de Productos Petrolíferos (C‑25/21, EU:C:2022:659, punkt 107).
15 Vt selle kohta kohtujurist Boti ettepanek arvamuses 1/17 (ELi-Kanada majandus- ja kaubandusleping, EU:C:2019:72, punkt 116).
16 19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus) (C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punkt 132).
17 Ka Kreeka valitsus väidab, et kõrvalkokkulepete mõistet, mis seondub ELTL artikli 101 lõike 1 kohaldamisega, ei tohi ajada segamini ELTL artikli 101 lõike 3 alusel erandi tegemisega.
18 Austria valitsus lisab, et vaatamata sellele, et Austria territooriumil on alates 2017. aastast keelatud kasutada parima hinna tingimusi kui ebaausat kaubandustava, on veebipõhiste reisibüroode turuosa Austrias aina kasvanud.
19 Sel eesmärgil hoidus Booking.com hotellidele ainuõiguskohustuse kehtestamisest, mis oleks olnud piiravam meede.
20 11. septembri 2014. aasta kohtuotsus MasterCard jt vs. komisjon (C‑382/12 P, EU:C:2014:2201, punkt 89); 23. jaanuari 2018. aasta kohtuotsus F. Hoffmann-La Roche jt (C‑179/16, EU:C:2018:25, punkt 69) ning 26. oktoobri 2023. aasta kohtuotsus EDP – Energias de Portugal jt (C‑331/21, EU:C:2023:812, punkt 88).
21 11. septembri 2014. aasta kohtuotsus MasterCard jt vs. komisjon (C‑382/12 P, EU:C:2014:2201, punkt 91); 23. jaanuari 2018. aasta kohtuotsus F. Hoffmann-La Roche jt (C‑179/16, EU:C:2018:25, punkt 71) ning 26. oktoobri 2023. aasta kohtuotsus EDP – Energias de Portugal jt (C‑331/21, EU:C:2023:812, punkt 90).
22 11. septembri 2014. aasta kohtuotsus MasterCard jt vs. komisjon (C‑382/12 P, EU:C:2014:2201, punkt 93).
23 Järelikult ei moodusta konkurentsiolukorraga seotud kaalutlused asjaomasel turul osa selle analüüsist, kas piirang on oma olemuselt kõrvalkokkulepe, vaid neid tuleb pigem arvesse võtta ELTL artikli 101 lõike 3 kohaldamisel.
24 Vt selle kohta 18. septembri 2001. aasta kohtuotsus M6 jt vs. komisjon (T‑112/99, EU:T:2001:215, punktid 107 ja 109) ning 24. mai 2012. aasta kohtuotsus MasterCard jt vs. komisjon (T‑111/08, EU:T:2012:260, punkt 89).
25 Vt selle kohta kohtujurist Mazáki ettepanek kohtuasjas Pierre Fabre Dermo-Cosmétique (C‑439/09, EU:C:2011:113, punktid 39 ja 40) ning kohtujurist Wahli ettepanek kohtuasjas CB vs. komisjon (C‑67/13 P, EU:C:2014:1958, punkt 123).
26 Komisjoni uute suuniste vertikaalsete piirangute kohta (ELT 2022, C 248, lk 1; edaspidi „uued vertikaalseid piiranguid käsitlevad suunised“) punktides 372–375 on esitatud juhised selle kohta, kuidas hinnata ELTL artikli 101 lõike 3 kohaseid parima hinna tagamise kohustusi, mille eesmärk on ohjeldada vabakasutust.
27 Uue vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 4 punkti a sõnastus on samasugune.
28 Vt komisjoni varasemate suuniste vertikaalsete piirangute kohta (ELT 2010, C 130, lk 1) punkt 48 ja uute vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste punkt 185. Edasimüügihinna kujundamisega on tegemist näiteks juhul, kui tarnija määrab hinna, millega turustaja peab tarnitavaid tooteid edasi müüma.
29 Vt selle kohta uute vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste punkti 67 alapunkt c ja punkt 194.
30 Kitsas parima hinna tingimus ei takista hotellil X langetamast Booking.com-i kaudu toa Y hinda. See nõuab vaid, et juhul, kui hotell X alandab toa Y hinda oma otsemüügikanali kaudu (näiteks oma veebisaidil), peab ta sama toa hinda langetama ka Booking.com-is. Samamoodi ei takista ka lai parima hinna tingimus hotellil X alandamast toa Y hinda Booking.com-i kaudu. See tähendab, et kui hotell X vähendab toa Y hinda mõnel teisel veebipõhisel reisibürooplatvormil, on ta kohustatud langetama selle toa hinda ka Booking.com-is.
31 Selguse mõttes: varasema vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 4 punktis a sisalduv põhilise piirangu määratlus on samasugune nagu uue vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 4 punktis a sisalduv määratlus.
32 Uue vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 5 lõige 1 välistab selle grupierandi määruse kohaldamise mis tahes otsese või kaudse kohustuse suhtes, mille tõttu veebipõhiste vahendusteenuste ostja ei saa lõppkasutajatele konkureerivate veebipõhiste vahendusteenuste kaudu soodsamatel tingimustel kaupu või teenuseid pakkuda, müüa või edasi müüa.
33 Uute vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste punkti 67 alapunkt d ja punkt 253 kinnitavad seda väidet sõnaselgelt.
34 Vt selle kohta uute vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste punktid 360 ja 374.
35 Vt vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste punkti 254 alapunkt a ja punkt 359.
36 Lisaks märgib komisjon, et Prantsuse, Itaalia ja Rootsi konkurentsiasutused on asjaomast tooteturgu määratletud sarnaselt.
37 Uue vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkti a sõnastus on samasugune.
38 Varasema vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 2 lõike 4 punkt b.
39 Vt selle kohta varasemate vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste punkt 28.
40 Selle hinnangu peab andma eelotsusetaotluse esitanud kohus, arvestades käesoleva ettepaneku punktides 64–74 esitatud kaalutlusi.
41 See erand erandist tähendab, et niisugustel juhtudel uut vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrust ei kohaldata.
42 Vt selle kohta komisjoni seletuskiri uue vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse ja vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste kohta, mis on kättesaadav komisjoni veebisaidil: https://competition-policy.ec.europa.eu/system/files/2022-05/explanatory_note_VBER_and_Guidelines_2022.pdf. Vt ka uute vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste punkti 67 alapunkt e.
43 Vt uue asjaomase turu määratlemist käsitleva teatise punkt 6.
44 23. jaanuari 2018. aasta kohtuotsus F. Hoffmann-La Roche jt (C‑179/16, EU:C:2018:25, punktid 50 ja 51) ning 30. jaanuari 2020. aasta kohtuotsus Generics (UK) jt (C‑307/18, EU:C:2020:52, punkt 129).
45 Vt selle kohta 30. jaanuari 2020. aasta kohtuotsus Generics (UK) jt (C‑307/18, EU:C:2020:52, punkt 130).
46 Vt selle kohta uue asjaomase turu määratlust käsitleva teatise punkt 94.
47 Kaudne võrguefekt tuleneb asjaolust, et mida rohkem müüjad pakuvad oma tooteid veebipõhise kauplemisplatvormi kaudu, seda suurem on ostjate huvi selle veebipõhise kauplemisplatvormi vastu ja vastupidi.
48 Vt uue asjaomase turu määratlemist käsitleva teatise punkt 95.
49 Ibid. Märgin, et uues asjaomase turu määratlemist käsitlevas teatises ei toetata mõne teadlase esindatavat teooriat, mille kohaselt tuleks tehinguplatvormide (näiteks veebipõhise kauplemiskoha) puhul üldjuhul määratleda kõiki kasutajarühmi hõlmav ühtne asjaomane turg ja muude platvormide (näiteks suhtlusvõrgustiku) puhul platvormi mõlema poole kohta eraldi asjaomased turud. Uue asjaomase turu määratlemist käsitleva teatise kohaselt on see vaid üks mitmest arvesse võetavast tegurist. Selle põhjuseks näib olevat üksmeele puudumine teaduskirjanduses ja konkurentsiasutuste praktikas. Vt selle kohta komisjoni talituste töödokument, lk 54. Täpsema teabe saamiseks kõnealuse teooria kohta vt Filistrucchi, L., Geradin, D., van Damme, E., Affeldt, P., „Market Definition in Two-sided Markets: Theory and Practice“, Journal of Competition Law & Economics, 2014, Vol. 10, nr 2, lk 293–339.
50 Lõpptarbijate seisukohast seisnevad need vahendusteenused võimaluses otsida ja võrrelda hotellipakkumisi ning lõpuks võimaluses teha broneering.
51 Uue vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 3 lõige 1 on sõnastatud samamoodi nagu varasema vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 3 lõige 1.
52 Uute vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste punkt 67.
53 Uute vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste punkti 67 alapunkt b.
54 Ibid.
55 Nagu eespool märgitud, siis isegi juhul, kui mõlema turupoole jaoks on määratletud eraldi asjaomased tooteturud, on need pooled siiski omavahel seotud ja nende omadusi tuleb asjaomase turu määratlemisel vastastikku arvesse võtta. Vt Filistrucchi, L., Geradin, D., van Damme, E., Affeldt, P., „Market Definition in Two-sided Markets: Theory and Practice“, Journal of Competition Law & Economics, 2014, Vol. 10, nr 2, lk 293–339.
56 On selge, et tavaliste reisibüroode pakutavatel veebivälistel reisiteenustel on hoopis teistsugused tunnused ja funktsioonid. Hotellide otsemüügikanalid omalt poolt ei võimalda klientidel otsida ja võrrelda erinevate teenusepakkujate pakkumisi. Ka metaotsingumootoritel näivad olevat teistsugused omadused ja funktsioonid, kuna need otsivad veebipõhiste reisibüroode ja majutusteenuste pakkujate pakkumisi ning suunavad kliendi, kes tulemustel klõpsab, broneeringu tegemiseks vastava veebipõhise reisibüroo või hotelli veebisaidile.
57 Kohtuasi T‑1139/23, Booking Holdings vs. komisjon (menetluses).