1.

Käesolevas eelotsusetaotluses palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul tõlgendada mitut liidu õiguse sätet, et otsustada, kas ta rahuldab või jätab rahuldamata erakorralised tühistamiskaebused, mille on esitanud isikud, kellele on mõistetud vangistus tegevuse eest, mis on kvalifitseeritud maksustamise vältimiseks ja organiseeritud kuritegeliku ühenduse moodustamiseks.

2.

Vaidluse keskmes on küsimus, kas liidu õigusega on kooskõlas riigisisene kriminaalvastutuse aegumise kord, mis ei näe pärast Curtea Constitutională (Rumeenia konstitutsioonikohus) sekkumist teatud ajavahemikuks ette aegumistähtaja katkestamise võimalust. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul võib see kord viia paljude liidu finantshuve kahjustavate süütegude karistamatuseni.

3.

Eelotsuse küsimustele vastamiseks tuleb Euroopa Kohtul edasi arendada alles ebakindlat kohtupraktikat leebema karistusseaduse (lex mitior) tagasiulatuva kohaldamise põhimõtte kohta, mida kaitseb Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 49 lõike 1 viimane lause.

4.

FHK konventsiooni artikli 1 lõige 1 sätestab:

„Käesolevas konventsioonis tähendab Euroopa ühenduste finantshuve kahjustav kelmus:

[…]

5.

Selle konventsiooni artiklis 2 on sätestatud:

„1.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 1 osutatud käitumine ning artikli 1 lõikes 1 osutatud käitumisele kaasaaitamine või kihutamine või selle katse oleksid karistatavad tõhusate, proportsionaalsete ja ärahoidvate kriminaalkaristustega, sealhulgas vähemalt raske kelmuse juhtudel vabaduskaotusega, millele võib järgneda väljaandmine, kusjuures raske kelmuse all mõeldakse kelmust vähemalt miinimumsumma ulatuses, mille määrab iga liikmesriik. Miinimumsummaks ei või määrata üle 50000 [euro].

[…]“.

6.

Otsuse 2006/928 artiklis 1 on ette nähtud:

„Rumeenia esitab iga aasta 31. märtsiks ja esimest korda 31. märtsiks 2007 komisjonile aruande edusammude kohta, mis on tehtud iga lisas nimetatud eesmärgi täitmiseks.

[…]“.

7.

Selle otsuse lisas on märgitud:

„Artiklis 1 osutatud eesmärgid, mille Rumeenia peab täitma:

8.

Direktiivi 2017/1371 artikli 2 lõikes 2 on märgitud:

„Käibemaksupõhistest omavahenditest tulenevate tulude puhul kohaldatakse käesolevat direktiivi üksnes ühise käibemaksusüsteemi vastu suunatud raskete süütegude puhul. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse ühise käibemaksusüsteemi vastu suunatud süütegusid raskete süütegudena, kui artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud tahtlik tegu või tegevusetus on seotud kahe või enama liidu liikmesriigi territooriumiga ja kui kogukahju on vähemalt 10000000 eurot.“

9.

Selle direktiivi artiklis 16 on ette nähtud:

„Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse 26. juuli 1995. aasta konventsioon ning selle 27. septembri ja 29. novembri 1996. aasta ning 19. juuni 1997. aasta protokollid asendatakse alates 6. juulist 2019 käesoleva direktiiviga nende liikmesriikide puhul, kellele see on siduv.

Käesoleva direktiiviga seotud liikmesriikide puhul käsitatakse viiteid konventsioonile viidetena käesolevale direktiivile.“

10.

Sama direktiivi artikli 17 lõige 1 näeb ette:

„Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 6. juuliks 2019. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates 6. juulist 2019.

[…]“.

11.

Rumeenia põhiseaduse artikli 15 lõikes 2 on sätestatud, et „seadus toimib ainult edasiulatuvalt, välja arvatud leebemad karistus- või haldusõigusnormid“.

12.

Artiklis 147 on sätestatud:

„1.   Kehtivate seaduste ja määruste sätted ning põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud määruste sätted kaotavad kehtivuse 45 päeva möödumisel konstitutsioonikohtu otsuse avaldamisest, välja arvatud juhul, kui parlament või valitsus ühtlustab sel ajavahemikul põhiseadusega vastuolus olevad sätted põhiseaduse sätetega. Sel ajavahemikul peatatakse põhiseadusega vastuolus olevaks peetavad sätted automaatselt.

[…]

4.   Konstitutsioonikohtu otsused avaldatakse Monitorul Oficial al României’s [(Rumeenia ametlik väljaanne)]. Need on üldjuhul siduvad alates nende avaldamise kuupäevast ja neil on üksnes ex nunc mõju.“

13.

Selle artikli 123 esimesest lõigust nähtub, et „[a]egumistähtaja katkestab iga sellise toimingu tegemine, millest kahtlustatavat või süüdistatavat peab seadusest tulenevalt kriminaalmenetluse käigus teavitama“.

14.

2009. aasta karistusseadustiku artikli 5 lõikes 1 on sätestatud, et „[k]ui süüteo toimepanemisest kuni lõpliku kohtuotsuse kuulutamiseni kehtib üks või mitu karistusseadust, kohaldatakse leebemat seadust“.

15.

Sama seadustiku artikli 5 lõike 2 kohaselt kohaldatakse eelmist lõiget ka juhul, kui põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud seadused või mõned nende õigusnormid sisaldavad leebemaid karistusõiguse sätteid.

16.

Artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et „[k]ui seadus, mis näeb ette kergema karistuse, jõustub pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist ja enne vangistuse või rahalise karistuse täielikku täideviimist, vähendatakse mõistetud karistust, kui see ületab toimepandud süüteo eest uues seaduses ette nähtud maksimaalse erimäära“.

17.

Artikli 154 lõikes 1 on sätestatud:

„Kriminaalvastutuse aegumistähtajad on:

18.

Artiklis 155 oli sätestatud:

„(1)   Kriminaalvastutuse aegumistähtaja katkestab kriminaalasjas iga menetlustoimingu tegemine.

(2)   Iga kord pärast katkestust algab aegumistähtaeg uuesti.

[…]“.

19.

30. mai 2022. aasta dekreetseadusega nr 71 ( 7 ) muudeti 2009. aasta karistusseadustiku artiklit 155. Selle artikli lõige 1 on nüüd järgmise sisuga: „[k]riminaalvastutuse aegumistähtaeg katkeb, kui menetluses tehakse mis tahes menetlustoiming, millest tuleb vastavalt seadusele kahtlustatavat või süüdistatavat teavitada.“

20.

Artikli 426 punkti b kohaselt võib kriminaalasjas tehtud lõplike kohtuotsuste peale esitada erakorralise tühistamiskaebuse, kui süüdistatav on süüdi mõistetud, kuid on olemas tõendid kriminaalmenetluse lõpetamise aluse kohta.

21.

Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) tuvastas 26. aprilli 2018. aasta kohtuotsuses nr 297/2018, mis avaldati 25. juunil 2018, põhiseadusvastasuse vastuväitega nõustudes, et kriminaalvastutuse aegumistähtaja katkestamine menetluses mis tahes menetlustoimingu tegemise korral, nagu oli ette nähtud 2009. aasta karistusseadustiku artikli 155 lõikes 1, on põhiseadusega vastuolus.

22.

Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) hinnangul ei olnud see 2009. aasta karistusseadustiku säte ootuspärane ning rikkus süütegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõtet, kuna selle väljend „mis tahes menetlustoiming“ hõlmas ka toiminguid, millest kahtlustatavat või süüdistatavat ei teavitata. Seetõttu ei saanud ta teada, et aegumistähtaeg oli katkenud ja et hakkas jooksma tema kriminaalvastutusele võtmise uus aegumistähtaeg. ( 9 )

23.

Rumeenia seadusandja ei tegutsenud 2009. aasta karistusseadustiku artikli 155 lõike 1 muutmiseks Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) ette nähtud viisil ning üldkohtutes tekkis kriminaalvastutuse aegumistähtaegade katkemise kohta ebaühtlane kohtupraktika. ( 10 )

24.

Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) otsustas 26. mai 2022. aasta kohtuotsuses nr 358/2022, mis avaldati 9. juunil 2022, uue põhiseadusvastasuse vastuväitega nõustudes, et 2009. aasta karistusseadustiku artikli 155 lõige 1 on põhiseadusega vastuolus.

25.

Kohus märkis, et:

26.

Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohus) tegi 25. oktoobri 2022. aasta kohtuotsusega nr 67/2022, mis avaldati 28. novembril 2022, seaduse huvides esitatud kaebust lahendades, nagu seda nimetab eelotsusetaotluse esitanud kohus ( 12 ), järgmised avaldused:

27.

Seaduse nr 303/2004 ( 13 ) artikli 99 punktis ș kvalifitseeriti seaduse huvides esitatud kaebuste kohta Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) või Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohus) tehtud kohtuotsuste täitmata jätmine distsiplinaarsüütegudeks.

28.

Seaduse nr 303/2022 ( 14 ) artikli 271 punktis s on sätestatud, et „distsiplinaarsüütegudeks loetakse kohustuste täitmist pahauskselt või raske hooletusega“.

29.

Seaduse nr 303/2022 artiklis 272 on sätestatud:

„(1)   Kohtunik või prokurör toimib pahauskselt, kui ta teadlikult rikub materiaal- või menetlusõiguse norme eesmärgiga isikut kahjustada või mööndes isiku kahjustamist.

(2)   Kohtunik või prokurör paneb toime raske hooletuse, kui ta rikub süüliselt, raskelt, kahtlematult ja lubamatult materiaal- või menetlusõiguse norme.

[…]“.

30.

Curtea de Apel Brașov (Brașovi apellatsioonikohus, Rumeenia) mõistis 30. juuni 2020. aasta kohtuotsusega nr 285/AP ( 15 ) mitu isikut (C. O, C. I., L. N., K. A. ja S. P.) lõplikult süüdi maksudest kõrvalehoidumise ja organiseeritud kuritegeliku ühenduse moodustamise süütegude toimepanijatena.

31.

Maksudest kõrvalehoidumise süüteo puhul pidas kohus tõendatuks, et süüdimõistetud olid 2010. aastal jätnud aktsiisi peatamise korra alusel tehtud kaubandustehingud või ostetud diislikütuse müügist kodumaistele klientidele teenitud tulud täielikult või osaliselt raamatupidamisarvestusse kandmata. Seega tekkis riigikassale kahju nii diislikütuse käibemaksu kui ka aktsiisi osas.

32.

Mõistetud karistused hõlmasid vabadusekaotuslikku karistust ja kohustust maksta maksukahju eest hüvitist kokku summas 13964482 Rumeenia leud (ligikaudu 3240000 eurot), mis sisaldas käibemaksu.

33.

Kaks süüdimõistetut (K. A. ja S. P.) kannavad praegu 30. juuni 2020. aasta kohtuotsuse täitmiseks vangistust.

34.

Süüdimõistetud esitasid eelotsusetaotluse esitanud kohtule 30. juuni 2020. aasta kohtuotsuse peale erakorralise tühistamiskaebuse (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 426 punkt b).

35.

Erakorralises kaebuses paluvad nad selle kohtuotsuse tühistada seetõttu, et nad mõisteti süüdi vaatamata sellele, et kriminaalvastutuse aegumistähtaeg oli möödunud. Nad tuginevad selleks Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsustele nr 297/2018 ja nr 358/2022.

36.

Apellandid väidavad, et:

37.

Ministerul Public – Direcția Națională Anticorupție (prokuratuur – riiklik korruptsioonivastase võitluse direktoraat, Rumeenia; edaspidi „DNA“) palus erakorralise kaebuse raames esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse, et see kohus teeks kindlaks, kas ELTL artiklit 325, otsust 2006/928 ja harta artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et nendega on lubatud kohtuotsusest nr 358/2022 tulenev konstitutsioonikohtu praktika kohaldamata jätta. Tema arvates kaasneb selle kohtuotsuse rakendamisega süsteemne karistamatuse oht kohtuasjades, milles kohaldatakse liidu õigust.

38.

Apellandid väitsid seevastu, et liidu õigusnormid ei ole selles kohtuasjas asjasse puutuvad, mistõttu ei ole eelotsusetaotlus asjakohane. Lisaks väitsid nad, et leebema karistusseaduse kohaldamise põhimõte on põhiseaduse tasandi põhimõte ja võimalike liidu õigusnormide suhtes esimuslik.

39.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus kinnitab, et juhul, kui ta rahuldab apellantide nõuded, peaks ta lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse tühistama ja kriminaalmenetluse lõpetama, mis muudaks apellantide karistuse kandmise jätkamise võimatuks. Pärast selle eelduse seadmist esitab ta sisuliselt mitu põhjust, miks Rumeenia põhiseadusega tagatud leebema karistusseaduse põhimõte, mille kohaldamine oleks liidu õigusega vastuolus, tuleks käesoleval juhul kõrvale jätta.

40.

Nendel asjaoludel esitab Curtea de Apel Brașov (Brașovi apellatsioonikohus) Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

41.

Eelotsusetaotlus registreeriti Euroopa Kohtus 22. veebruaril 2023 koos lisatud kiirmenetluse kohaldamise taotlusega.

42.

Pärast seda, kui Euroopa Kohus oli saanud eelotsusetaotluse esitanud kohtult kinnituse, et kaks põhikohtuasja kaebajat olid 30. juuni 2020. aasta kohtuotsuse täitmiseks vahistatud ja et kui nende süüdimõistmise peale esitatud erakorralised kaebused rahuldatakse, tuleks nad vabastada, otsustas Euroopa Kohus, et eelotsusetaotluse suhtes tuleb kohaldada kiirmenetlust.

43.

24. märtsil 2023 edastas eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtule oma eelotsusetaotluse täienduse, mis tehti teatavaks huvitatud isikutele, et nad saaksid seda oma seisukohtades arvesse võtta.

44.

Kirjalikud seisukohad esitasid neli põhikohtuasja kaebajat (C. O, C. I., L. N. ja S. P.), Rumeenia valitsus ja Euroopa Komisjon.

45.

Kohtuistungil 10. mail 2023 osalesid Rumeenia valitsus ja komisjon.

46.

Mul ei ole kahtlusi kolme esitatud eelotsuse küsimuse vastuvõetavuses, kuid on seoses täiendusega, mille edastas eelotsusetaotluse esitanud kohus 24. märtsil 2023.

47.

Selles täienduses palub asja menetlev kohus Euroopa Kohtul, kui see vastab tema küsimustele jaatavalt, lisada põhjenduskäik, mis väldiks seda, et Rumeenia põhiseaduses sätestatud diskrimineerimiskeelu põhimõte muudaks selle vastuse tulemusetuks. ( 16 )

48.

Täiendus sisaldab tegelikult uut ja lisatud varjatud eelotsusetaotlust, mis – nagu rõhutasid C.I., C. O. ja Rumeenia valitsus – osutub hüpoteetiliseks ( 17 ), kuna see ei ole algse vaidluse lahendamiseks hädavajalik. Selle aluseks olevad kahtlused puudutavad kohtuotsuseid, mille on Rumeenia kohtud Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtupraktika alusel juba tühistanud. Algses vaidluses ei ole kaebajad sellises olukorras.

49.

Kahe esimese eelotsuse küsimusega, millele saab vastata koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas selliste faktiliste ja õiguslike asjaolude esinemisel, nagu ta on kirjeldanud, on ELTL artikli 325 lõikega 1 koostoimes finantshuvide kaitse konventsiooni artikliga 2, otsusega 2006/928 ja harta artikliga 49, riigisisesed kriminaalvastutuse aegumistähtaegade katkemist käsitlevad õigusnormid ja kohtupraktika vastuolus.

50.

Mõlema küsimuse eeldus on, et riigisiseste õigusnormide kohaldamine konstitutsioonikohtu praktika tähenduses tekitab ohu, et isik jääb karistamata tegude eest, mis kujutavad endast liidu finantshuve kahjustavat rasket pettust. Selle tausta osas sisaldab eelotsusetaotluse esitanud kohtu põhjenduskäik muu hulgas viiteid Euroopa Kohtu otsustele Åkerberg Fransson, ( 18 ) Taricco jt, ( 19 ) M.A.S. ja M.B. ( 20 ) ja Euro Box Promotion jt. ( 21 ).

51.

Kõigepealt tuleb käesolevas kohtuasjas jätta kohaldamata finantshuvide kaitse direktiiv, mille artikkel 12 kehtestab ühiseeskirjad kriminaalvastutuse aegumistähtaegade kohta kuritegude puhul, mis kujutavad endast liidu finantshuve kahjustavat pettust, sest:

52.

Mis puudutab direktiivi 2006/112/EÜ ( 22 ) koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3, siis see paneb küll liikmesriikidele kohustuse võidelda käibemaksupettustega ( 23 ), kuid ei sisalda erinorme, mida kohaldataks sellises olukorras nagu põhikohtuasjas.

53.

ELL artiklit 2, artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja ELL artikli 4 lõiget 3 võib arvesse võtta analüüsimisel, kas liikmesriigi õigusnormid ja kohtupraktika on kooskõlas ELTL artikli 325 lõikega 1, mis on esmase õiguse norm, millega on kehtestatud liidu finantshuvide kaitse põhimõte.

54.

Sama kehtib finantshuvide kaitse konventsiooni kohta, mis täpsustab ELTL artiklis 325 sätestatud põhimõtet.

55.

Lisaks ELTL artiklile 325 võib vastust mõjutada ka otsus 2006/928 ( 24 ). Kuigi siin karistatavad rikkumised on seotud käibemaksupettusega, mõjutab Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtupraktikaga kriminaalvastutuse aegumistähtaegade kohta loodud olukord ka korruptsioonikuritegusid, eelkõige kõrgetasemelisi korruptsioonikuritegusid, nagu märkis komisjon oma 2022. aasta koostöö- ja jälgimiskorra aruandes. ( 25 )

56.

Pärast neid täpsustusi analüüsin oma järgnevas arutluskäigus järgmist:

57.

ELTL artikli 325 lõike 1 kohaselt võitlevad liit ja liikmesriigid „kelmuste ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu […] meetmetega, mis toimivad tõkestavalt ja tagavad liikmesriikides […] tõhusa kaitse“ ( 26 ).

58.

Liikmesriigid on kohustatud eelkõige võtma vajalikud meetmed, et tagada omavahendite – mis on ühtlustatud käibemaksubaasile ühtse maksumäära kohaldamisest saadud tulu – tegelikult ja täies ulatuses kogumine ( 27 ).

59.

ELTL artikli 325 viide „kelmuste ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse“ kohta tähendab Euroopa Kohtu ( 28 ) sõnul, et korruptsioon võib olla seotud pettusejuhtudega ja, vastupidi, pettuse toimepanemist võib hõlbustada korruptsioonitegudega. Finantshuvide kahjustamine võib teatud juhtudel tuleneda näiteks käibemaksupettuse ja korruptsiooni koostoimest. ( 29 )

60.

Finantshuvide kaitse konventsiooni artiklis 1 määratletud „kelmus“ ( 30 ) hõlmab tulusid ühtse määra kohaldamisest ühtlustatud käibemaksubaasi suhtes, mis määratakse kindlaks kooskõlas liidu eeskirjadega. ( 31 )

61.

Nagu ma juba märkisin, mõisteti käesolevas kohtuasjas süüdimõistetud süüdi maksudest kõrvalehoidumise ja kuritegeliku ühenduse moodustamise süütegudes, mis pandi toime käibemaksu ja diislikütuse aktsiisimaksu suhtes. Seega ei ole kahtlust, et ELTL artikli 325 lõige 1 on kohaldatav ja tegemist on liidu finantshuve kahjustavate raskete pettustega: pettuse summa ületab 50000 eurot (finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 2 lõige 1).

62.

ELTL artikli 325 lõike 1 rakendamisel võivad liikmesriigid vabalt valida kohaldatavad karistused. Need võivad olla haldussanktsioonid, kriminaalkaristused või nende kombinatsioonid. Igal juhul peavad nad tagama kogu käibemaksutulu kogumise ja seega kaitsma liidu finantshuve. Kriminaalkaristused võivad olla vältimatud, selleks et võidelda tõhusalt ja hoiatavalt teatavate raskete käibemaksupettuste vastu. ( 32 )

63.

Rumeenia õiguses on nende pettuste eest ette nähtud kriminaalkaristused ning käesolevas eelotsusetaotluses ei ole kahtlust, et need on iseenesest tõhusad ja hoiatavad. Samuti ei ole vaidlustatud seda, et 2009. aasta karistusseadustikus selle kategooria süütegude puhul ette nähtud aegumistähtajad ( 33 ) on teoreetiliselt sobivad ( 34 ), st et need ei ole vastuolus karistuste tõhususe ja hoiatava laadiga. Need tähtajad ületavad finantshuvide kaitse direktiivi artiklis 12 sätestatud miinimumtähtaegu.

64.

Tõstatatud probleem ei puuduta seega sanktsioone, nagu need on Rumeenia õiguses ette nähtud, ega 2009. aasta karistusseadustikus sätestatud aegumistähtaegu, vaid seda, et neid tähtaegu ei ole pärast Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) kahte kohtuotsust õiguslikult võimalik katkestada.

65.

Rumeenia kõrgeimate kohtute jaoks on kriminaalvastutuse aegumine nende õiguskorras materiaalõiguse (ja seega mitte menetlusõiguse) osa. See põhieeldus ei ole liidu õigusega vastuolus, nagu ma järgmiseks analüüsin.

66.

Nende kohtuotsuste ja liikmesriigi seadusandja tegevusetuse tagajärg on see, et teatud aja jooksul ( 35 ) ei saanud ükski kriminaalmenetluse käigus vastu võetud akt kriminaalvastutuse aegumistähtaegu katkestada. Katkestamise aluste äralangemist käsitatakse „leebema karistusseadusena“ Rumeenia põhiseaduse artikli 15 lõike 2 ja 2009. aasta karistusseadustiku artikli 5 tähenduses. Vaatamata madalama astme kohtute lahknevale kohtupraktikale tuleb selle ajavahemiku osas lähtuda Rumeenia õiguse sellest tõlgendusest, sest selle määras siduvalt kindlaks Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) oma kohtuotsustes nr 297/2018 ja nr 358/2022 ning Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohus) oma kohtuotsuses nr 67/2022, mille ta tegi seaduse huvides.

67.

Järelikult võidakse nii liidu finantshuve kahjustavates rasketes pettustes kui ka muudes süütegudes ( 36 ) süüdimõistetute karistused tühistada ja nad võidakse vabastada: piisab sellest, et 2009. aasta karistusseadustikus ette nähtud aegumistähtajad tegude toimepanemisest kuni karistuse mõistmise lõpliku kohtuotsuseni on möödunud (ilma et oleks võimalik arvesse võtta ühtegi tähtaja katkemise põhjust).

68.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus ( 37 ) pooldab riigisisese õiguse tõlgendust, mis võimaldaks välistada, et vaidluses on olemas „leebem karistusseadus“. ( 38 ) See on siiski ainult tema otsustada. Riigisisese õiguse liidu õigusega kooskõlas tõlgendamise piiriks – isegi kui see tähendab kõrgema kohtu praktikast kõrvalekaldumist – on see, et riigisisest õigust ei tohi tõlgendada contra legem. ( 39 )

69.

Mina omalt poolt ei näe, kuidas anda Rumeenia normidele ja põhiseaduslikule kohtupraktikale kriminaalvastutuse aegumistähtaegade katkemise kohta aastatel 2018–2022 tõlgendus, mis ei ole Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) otsustega vastuolus. Viimased kuulutavad lõplikult kindlaks õiguse, mis Rumeenias kehtib, ning nende õigusteooria on riigisisese õiguse kohta „viimane sõna“. ( 40 )

70.

Kui teistsuguse tõlgenduse võimalus välistada, on küsimus selles, kas liikmesriigi õigus, nagu see tuleneb normidest ja nende tõlgendamise konstitutsioonikohtu praktikast, rikub kohustust karistada liidu finantshuve kahjustavate raskete pettuste eest tõhusate ja hoiatavate kriminaalkaristustega. Asja menetlev kohus leiab oma eelotsusetaotluses, et tegemist on sellise rikkumisega.

71.

Eelotsusemenetluses kättesaadava teabe põhjal võib sellist hinnangut pidada põhjendatuks, kui olukord Rumeenias oleks asjaomasel perioodil põhjustanud märkimisväärsel hulgal liidu finantshuve kahjustavate rikkumiste karistamatuse tingimustel, mis ei ole ELTL artikli 325 lõikega 1 kooskõlas.

72.

Euroopa Kohus omistab kohustusele võidelda liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu hoiatavate ja tõhusate meetmetega vahetu õigusmõju. ELTL artikli 325 lõige 1 paneb liikmesriikidele täpse tulemuse saavutamise kohustuse, mis ei sõltu ühestki tingimusest. ( 41 )

73.

Iga liikmesriigi ülesanne on tagada, et liidu finantshuve kahjustavate süütegude suhtes kohaldatavad õigusnormid ei oleks koostatud nii, et nendega kaasneks süsteemne karistamatuse oht. Ta peab seda siiski tegema nii, et samal ajal oleks tagatud süüdistatavate põhiõiguste kaitse. ( 42 )

74.

Nagu eelotsusetaotlusest nähtub, rikkus Rumeenia seadusandja seda kohustust peaaegu nelja aasta jooksul, jättes pärast Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsust nr 297/2018 2009. aasta karistusseadustiku artikli 155 lõike 1 muutmata. Muudatus tehti lõpuks dekreetseadusega nr 71/2022, kuid ajavahemikul sellest kohtuotsusest kuni dekreetseaduseni jäi lex mitior’i tagasiulatuva jõu tõttu paljude liidu finantshuve kahjustavate raskete kuritegude eest karistamata.

75.

Otsus 2006/928 on akt, mille võttis komisjon vastu ühinemisakti alusel, mis on liidu esmase õiguse osa. Täpsemalt kujutab see endast otsust ELTL artikli 288 neljanda lõigu tähenduses.

76.

Komisjoni aruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule, mis on koostatud otsusega 2006/928 kehtestatud koostöö- ja jälgimiskorra raames, tuleb samuti kvalifitseerida aktideks, mille on liidu institutsioon vastu võtnud selle otsuse artikli 2 alusel. ( 43 )

77.

Euroopa Kohus on otsuse 2006/928 laadi ja õiguslikke tagajärgi juba analüüsinud, rõhutades, et see on Rumeeniale tervikuna siduv seni, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistatud.

78.

Otsuse 2006/928 lisas esitatud eesmärkidega soovitakse tagada, et liikmesriik järgiks õigusriigi väärtust (ELL artikkel 2), ja need eesmärgid on Rumeeniale siduvad: see liikmesriik on kohustatud võtma nende eesmärkide saavutamiseks sobivad meetmed, võttes lojaalse koostöö põhimõttest (ELL artikli 4 lõige 3) juhinduvalt nõuetekohaselt arvesse komisjoni koostatud aruandeid, eelkõige nendes aruannetes sõnastatud soovitusi. ( 44 )

79.

Eelkõige kehtestati otsusega 2006/928 koostöö- ja jälgimiskord ning määrati Rumeenias kohtusüsteemi reformi ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas kindlaks artiklis 1 nimetatud ja selle lisas täpsustatud eesmärgid. Need eesmärgid on siduvad, mistõttu on Rumeenial konkreetne kohustus neid käsitleda ja mitte rakendada meetmeid, mis võiksid nende täitmist ohustada. ( 45 )

80.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab, et Rumeenia kohtud lõpetavad kriminaalmenetlusi, sealhulgas erakorralise tühistamiskaebuse alusel, kuna Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) praktikast tulenevalt olid kriminaalvastutuse aegumistähtaegade katkemise alused aastatel 2018–2022 kadunud.

81.

Sellega seoses tuletab ta meelde, et koostöö- ja jälgimiskorra 2022. aasta aruandes leiti, et kõnealusel olukorral võib olla „eriti kahjulik mõju olulistele pooleliolevatele kriminaalasjadele“ võimalike „raskete tagajärgedega“, mis tulenevad „kriminaalvastutuse kaotamisest märkimisväärsel arvul juhtudel“ ( 46 ). Seetõttu leiab ta, et see mõjutab kogu Rumeenia kohtusüsteemi.

82.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt ning koostöö- ja jälgimiskorra 2022. aasta aruandes kirjeldatud olukord näitab, et ajavahemikul 2018–2022 esines oht, et Rumeenias jääb liidu finantshuve kahjustavate raskete (ja sageli kõrgetasemeliste korruptsioonikuritegudega seotud) pettuste eest karistamata, kuigi ei ole täpselt kindlaks tehtud, mitu juhtumit neid finantshuve kahjustavad. See oht tuleneb sellest, et puuduvad kriminaalvastutuse aegumistähtaja katkemise põhjused (ja samal ajal on vastavad kriminaalmenetlused pärast aegumistähtaega liiga pika kestusega).

83.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on lahendada faktiküsimus, kas Rumeenia riigis valitseb Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtupraktika tagajärjel süsteemne oht, et liidu finantshuve kahjustavate raskete pettuste ja nendega seotud korruptsioonikuritegude eest jääb karistamata. Sel juhul ei täidaks Rumeenia konkreetset kohustust saavutada otsuse 2006/928 lisas sätestatud eesmärgid (eelkõige korruptsioonivastase võitluse eesmärgid).

84.

ELTL artikli 325 lõikel 1 on sarnaselt otsusega 2006/928 vahetu õigusmõju. Liidu õiguse esimuse põhimõtte kohaselt muudavad need kaks sätet kõik nendega vastuolus olevad riigisiseste õigusaktide sätted automaatselt kohaldamatuks. ( 47 )

85.

„Seega on liikmesriigi pädeva kohtu ülesanne tagada ELTL artikli 325 lõigetest 1 ja 2 tulenevate kohustuste täielik õiguslik toime ja jätta kohaldamata riigisisesed õigusnormid, eelkõige aegumist käsitlevad sätted, mis raskete käibemaksupettuste juhtudel takistavad tõhusate ja hoiatavate karistuste määramist, et võidelda liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu.“ ( 48 )

86.

Vaidlusalune menetlus kuulub ELTL artikli 325 lõike 1 ja otsuse 2006/928 kohaldamisalasse, see tähendab, et sellele kohaldatakse liidu õigust harta artikli 51 lõike 1 tähenduses.

87.

Sellest eeldusest lähtudes peab eelotsusetaotluse esitanud kohus veenduma, et austatakse hartaga tagatud põhiõigusi (käesoleval juhul süüdimõistetud isikute põhiõigusi). Kui ta otsustab eeltoodut arvestades mitte kohaldada riigisisest kohtupraktikat kriminaalvastutuse aegumise katkemise põhjuste puudumise kohta ajavahemikul 2018–2022, ei saa ta seda teha väljaspool harta sätteid, mille väärtus ei ole väiksem kui ELTL artikli 325 lõikel 1. ( 49 )

88.

Kohustus tagada liidu vahendite tõhus kogumine ei vabasta liikmesriigi kohtuid siiski nende kohusest järgida hartaga tagatud põhiõigusi, kui on tegemist käibemaksualaste rikkumiste suhtes alustatud kriminaalmenetlustega, milles kohaldatakse liidu õigust. ( 50 )

89.

Selles kontekstis on põhiõigus, mis võib õigustada Rumeenia konstitutsioonikohtu praktika säilitamist ja kohaldamist, harta artikli 49 lõike 1 viimases lauses sätestatud põhiõigus: leebema karistusseaduse ehk lex mitior’i tagasiulatuv jõud.

90.

Kordan, et kohustus kaitsta liidu omavahendeid käibemaksu valdkonnas ei vabasta liikmesriikide kohtuid kohustusest kohaldada lex mitior’i kui põhimõtet, mis on seotud õigusriigi lahutamatuks osaks oleva seaduslikkuse põhimõttega kriminaalasjades. Viimane on omakorda üks põhiväärtusi, millel liit rajaneb (ELL artikkel 2).

91.

Harta artikli 49 lõikes 1 on sätestatud, et „[…] ei või kohaldada raskemat karistust kui kuriteo toimepanemise ajal ettenähtu. Kui pärast kuriteo toimepanemist nähakse seadusega ette kergem karistus, kohaldatakse seda karistust“.

92.

Leebema karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise põhimõte, mis on selles sõnastuses sätestatud hartas, on liidu esmase õiguse osa ( 51 ) ja on üle võetud liidu liikmesriikide sõlmitud rahvusvahelistesse lepingutesse. ( 52 )

93.

Euroopa Kohtu sõnul eeldab „[s]oodsama karistusõiguse kohaldamine […] tingimata ühe seaduse ajalist järgnemist teisele ja põhineb järeldusel, et seadusandja on muutnud oma seisukohta kas teo karistusõigusliku kvalifitseerimise või rikkumise eest määratava karistuse osas“ ( 53 ).

94.

Lex mitior’i põhimõte kujutab endast erandit keelust kohaldada karistusõigusnorme tagasiulatuvalt. Kuivõrd tagasiulatuv jõud in bonam partem tuleb süüdistatavale kasuks, ei saa väita, et hilisema karistusseaduse täitmine rikub karistuste seaduses sätestatuse põhimõtet (nullum crimen, nulla poena sine lege). Lihtsalt varasem seadus, mis kehtis rikkumise koosseisu tunnuste asetleidmise ajal, taandub uue seaduse ees tagasiulatuvalt ja parandab sel viisil süüdistatava (või süüdimõistetu) karistusõiguslikku olukorda.

95.

Kuigi lex mitior’i põhimõtte alus tekitab vaidlusi, lähtub see põhimõttest, et isikut, kelle käitumine ei vääri enam seadusandja (muutunud) arusaama tõttu karistamist, mille nägi ette varasem seadus, ei tohi süüdi mõista ega hoida vangistuses. Seega saab see isik eelised, mis tulenevad hilisemate seadustega kehtestatud uutest väärtustest. ( 54 )

96.

Selgitustest harta kohta (artikli 52 lõige 3) nähtub, et harta artiklis 49 tunnustatud õigusel on sama tähendus ja ulatus, mis Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (edaspidi „EIÕK“) tagatud õigusel.

97.

Kuna EIÕK seda põhimõtet sõnaselgelt ei korda, järeldas Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi „EIK“) Euroopa Kohtu praktikat järgides seda selle konventsiooni artiklist 7. ( 55 )

98.

Euroopa Inimõiguste Kohus on otsustanud:

99.

Praeguseks ei ole ei Euroopa Inimõiguste Kohus ega Euroopa Kohus lex mitior’i põhimõtte täpset ulatust sellistel juhtudel nagu käesolev siiski täpselt piiritlenud. Käesolev eelotsusetaotlus lihtsustab Euroopa Kohtul oma kohtupraktika arendamist, et teha kindlaks, kas harta artikli 49 lõike 1 viimasest lausest tuleneb:

100.

Liikmesriikide põhiseaduslikel tavadel lex mitior’i põhimõtte suhtes on tegelikult „vähe ühist“. On riike, kus seda põhilist karistusõiguslikku tagatist peaaegu ei tunta, ja teisi riike, kes annavad sellele ulatusliku, sealhulgas põhiseadusliku kaitse (teiste hulgas Portugal, Rumeenia, Itaalia või Hispaania). Minu arvates peaks Euroopa Kohus välja töötama harta artikli 49 lõike 1 viimase lause autonoomse ja spetsiifilise kaitse standardi, mis annab selle adressaatidele kõrgetasemelise kaitse, mitte ainult minimaalse kaitse.

101.

Harta artikli 49 lõike 1 viimases lauses on viidatud, et seadusel, milles on ette nähtud „kergem karistus“, on tagasiulatuv jõud. Nagu ma juba enne märkisin, on Euroopa Kohus sedastanud, et leebema karistusõiguse kohaldamine eeldab tingimata ühe seaduse ajalist järgnemist teisele ja põhineb järeldusel, et seadusandja on muutnud oma seisukohta „kas teo karistusõigusliku kvalifitseerimise või rikkumise eest määratava karistuse osas“ ( 59 ).

102.

Need kaks viidet ei ole määravad, kuid näitavad, et harta lex mitior’i põhimõte kehtib ainult materiaalõiguslikele karistusõiguse normidele, mitte kriminaalmenetluse normidele.

103.

Kui see on nii, tuleb igal üksikjuhul kindlaks teha, millal on aegumine ja selle katkemised olulised (materiaalõiguslikud) või puhtalt menetluslikud harta artikli 49 tähenduses. See on oluline selgitus, sest kriminaalmenetlusnormid vastavad tavaliselt reeglile tempus regit actum.

104.

Rumeenia kõrgemate kohtute praktikas on leitud, et selles riigis on karistusõiguslikku aegumist reguleerivad normid materiaalsed. See riigisisene kohtupraktika ei ole liidu õigusega vastuolus, nagu Euroopa Kohus tunnistas kohtuotsuses M.A.S. ja M.B.

105.

Liidu finantshuvide kaitse kriminaalkaristuste kehtestamise teel on valdkond, mis kuulub liidu ja liikmesriikide jagatud pädevusse ELTL artikli 4 lõike 2 tähenduses.

106.

Vaidlusaluste asjaolude asetleidmise ajal ei olnud liidu seadusandja käibemaksukuritegudele kohaldatavat aegumiskorda liidu seadusandja poolt ühtlustanud. ( 60 ) Liikmesriigid võisid vabalt ette näha, et nende õiguskorras reguleerib kriminaalvastutuse aegumist ja selle katkestamise korda materiaalõiguslik karistusõigus. ( 61 )

107.

Kuna liidu finantshuve kahjustavate süütegude eest kriminaalvastutuse aegumistähtaegu ei ole ühtlustatud, sõltub otsustamine, kas aegumisnormid on menetlus- või materiaalõiguslikku laadi, seega iga liikmesriigi õigusest. ( 62 )

108.

On tõsi, et kohtuotsuses Taricco otsustas Euroopa Kohus käsitada kriminaalvastutuse aegumist käsitlevaid norme menetlusnormidena, nagu märkis EIK; ( 63 ) muudel juhtudel on Euroopa Kohus asunud aegumistähtaegade suhtes siiski teistsugusele seisukohale. ( 64 )

109.

EIK praktikas peeti neid norme pigem menetluslikku laadi normideks, kuna nendes ei ole kindlaks määratud süütegusid ja nende eest määratavaid karistusi, vaid nendega on kehtestatud üksnes juhtumi uurimise eeltingimus. ( 65 ) EIK leidis siiski, et EIÕK artiklit 7 on rikutud, kui süüdistatav mõistetakse süüdi juba aegunud süüteos. ( 66 )

110.

Kohtuotsuses M.A.S. ja M.B. ( 67 ) täpsustas Euroopa Kohus (minu arvates õigesti) kohtuotsust Taricco, et:

111.

Kohtuotsust M.A.S. ja M.B. arvestades leian, et seni, kuni liidu õigust ei ole ühtlustatud, ( 70 ) võib iga liikmesriik jätkuvalt omistada materiaalõigusliku laadi kriminaalvastutuse aegumist reguleerivatele normidele (sealhulgas loogiliselt normidele, mis reguleerivad aegumistähtaegade katkemist). Samamoodi kehtib nende eeskirjade suhtes harta artikli 49 lõike 1 viimases lauses ette nähtud lex mitior’i põhimõte.

112.

Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) on lisaks asjaolule, et kriminaalvastutuse aegumine kuulub karistusõiguse valdkonda, tuvastanud, et 2009. aasta karistusseadustiku artikkel 155, mis käsitleb aegumistähtaegade katkemist, on põhiseadusega vastuolus. Selle kohtupraktika kohaselt kulgesid need tähtajad ajavahemikul 25. juunist 2018 kuni 30. maini 2022 ilma katkestamise võimaluseta.

113.

Võib väita, et konstitutsioonikohtu otsused ei ole „leebem karistusõigus“, sest tegemist ei ole otseses mõttes liikmesriigi seadusandlike meetmetega. Ma arvan siiski, et selle vastuväitega ei saa nõustuda.

114.

Kui Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) tuvastas, et 2009. aasta karistusseadustiku artikkel 155 on põhiseadusega vastuolus, toimis ta „negatiivse seadusandjana“ ( 71 ). Keskse põhiseaduslikkuse järelevalvega riikides on seaduste põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamisel samasugune väärtus ja jõud nagu seadustel, mis tunnistatakse riigi põhiseadusega vastuolu tõttu täielikult või osaliselt mittekohaldatavaks (ja vajaduse korral tühiseks). Nendes riikides on seaduste põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamisel erga omnes mõju ja see tähendab, et need seadused kaotatakse täielikult või osaliselt õiguskorrast (Hispaania, Poola, Portugal, Leedu, Rumeenia, Saksamaa või Itaalia).

115.

Seega ei näe ma lex mitior’i tagasiulatuvalt kohaldamise korral erinevust karistusseaduse mõne muu hilisema seadusega täieliku või osalise kehtetuks tunnistamise vahel (seadusandja otsused) ja selle seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise tõttu õiguskorrast samuti kas täielikult või osaliselt väljaheitmise vahel (konstitutsioonikohtu otsused). ( 72 )

116.

Järelikult on niisugune põhiseadusvastaseks tunnistamine, nagu tegi Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) oma kohtuotsustes nr 297/2018 ja nr 358/2022, sisuliselt samaväärne seadusemuudatusega lex mitior’i põhimõtte kohaldamisel. Selline järeldus kehtib kõigi ametiasutuste, sealhulgas kohtute suhtes, ( 73 ) isegi kui on olemas nende pädevus tuvastada, kas riigisisene õigusnorm, mille on konstitutsioonikohus tunnistanud oma põhiseadusega kooskõlas olevaks, on liidu õigusega kooskõlas või mitte. ( 74 )

117.

Käesolevas kohtuvaidluses lahendatakse Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsustes nr 297/2018 ja nr 358/2022 Rumeenia konstitutsiooniõiguse küsimus, ilma et oleks otsustatud, kas see on liidu õigusega kooskõlas ega „tõkesta“ selle esimust.

118.

Kui Euroopa Kohus viitab „seaduste ajalisele järgnevusele“, kasutab ta sõna „seadused“ laias tähenduses. Selle tähenduse alla kuuluvad loomulikult liikmesriikide seadusandlike organite poolt vastu võetud seadused, aga ka nende seaduste muudatused, mis tulenevad konstitutsioonikohtu poolt põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamisest. See väide on minu arvates paremini kooskõlas kohustusega mitte tõlgendada hartaga kaitstud õigusi viisil, mis piiraks nende sisu.

119.

Minu pakutud tõlgendus ei ole vastuolus EIK otsusega kohtuasjas Ruban vs. Ukraina. Selles kohtuotsuses viitas ta võimalusele, et Ukraina riik rikub konstitutsioonikohtu otsuse tagajärjel lex mitior’i põhimõtet. EIK välistas EIÕK artikli 7 rikkumise, kuid analüüsis põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist nii, nagu oleks tegemist seadusandliku muudatusega, kuid ei vaielnud vastu sellele, et see konstitutsioonikohtu praktika ei tähenda „seaduste“ ajalist järgnevust ( 75 ).

120.

Kohtuotsuses Scoppola vs. Itaalia näis, et EIK kaldub piirama lex mitior’i kohaldamist kriminaalmenetlustele, mis ei ole veel lõpliku kohtuotsusega lahendatud. ( 76 ) Mõnes hilisemas kohtuasjas laiendas ta seda põhimõtet siiski ka lõplikele kohtuotsustele, tingimusel et selline võimalus on liikmesriigi õiguses ette nähtud. ( 77 )

121.

Esmapilgul võiks arvata, et ka Euroopa Kohus on piiranud lex mitior’i põhimõtet nii, et see kehtib ainult kohtuotsuste suhtes, mis ei ole lõplikult jõustunud. ( 78 ) Leian aga, et selline mulje oleks ennatlik, kuna kohtuasjas Delvigne analüüsitud riigisisesed õigusnormid andsid süüdimõistetutele võimaluse eelnevast jõustunud süüdimõistvast kohtuotsusest tulenev olukord uue seaduse alusel uuesti läbi vaadata.

122.

Minu arvates peaks lex mitior olema kohaldatav ka lõplikele kriminaalkohtuotsustele, mis on täitmisele pööratud. Möönan, et see ei ole nii kõigis liidu liikmesriikides, isegi kui mõni neist on valinud selle lahenduse. ( 79 ) Isegi kui üldjuhul ei kohaldata lex mitior’i kriminaalasjades tehtud jõustunud kohtuotsustele, on sellest reeglist palju erandeid. Seega laieneb in melius tagasiulatuv jõud sageli seda liiki kohtuotsustele, kui see on ette nähtud uutes karistusõiguse normides või kui tegu on dekriminaliseeritud ( 80 ) või kui konstitutsioonikohus tuvastab karistusseaduse põhiseadusega vastuolus olevaks. ( 81 )

123.

Igal juhul on harta artikli 49 lõike 1 viimases lauses sätestatud põhimõttel iseseisev tähendus, mis ei sõltu sellest, kui palju lahendusi on liikmesriikides leitud, ning sellega pakutav kaitsetase peab olema kõrge, mitte minimaalne, nagu ma juba soovitasin.

124.

Ei ole loogiline, et seadusandja väärtuste (või karistuskriteeriumide) muutust kohaldatakse ainult kahtlustatavate või süüdistatavate kasuks, mitte aga nende isikute kasuks, kes kannavad samalaadsete tegude eest juba lõplikult jõustunud karistust. Loogika puudumine on tajutavam juhul, kui varem karistatav käitumine hilisema seadusega dekriminaliseeritakse (abolitio criminis). Õiglustunde jaoks ei ole vastuvõetav, et sellisel juhul määravad üksnes ajalised põhjused, et sellise teo eest lõplikult süüdi mõistetud isikud jäävad vangistusse, samas kui sama teo toimepanijad, kes on alles kohtuotsuse ootel, pääsevad kriminaalvastutusest.

125.

Sama õigluse ja järjekindluse kriteerium, mida lex mitior sisaldab kahtlustavate või süüdistatavate jaoks, on ülekantav juba süüdi mõistetud isikutele. Kordan, et ei ole mõistlik, et kahe isiku suhtes, kes panid samal päeval toime samalaadseid tegusid, see põhimõte kas kehtib või mitte üksnes sel põhjusel, et kriminaalmenetlus lõppes neist ühe jaoks kiiremini, mille tulemusel tehti lõplik süüdimõistev kohtuotsus, samas kui teise isiku jaoks, kes ei ole veel lõplikult süüdi mõistetud, kestis menetlus ajaliselt kauem.

126.

Leebema karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise põhimõtte loogikat tuleb kohaldada ka kriminaalasjades tehtud lõplikele kohtuotsustele, et vältida eespool kirjeldatud ebakõlasid. On siiski tõsi, et see lahendus eeldab jõustunud süüdimõistvate kohtuotsuste uuesti läbivaatamise menetlust, kuid see vastuväide ei ole minu arvates ületamatu. Nii ei ole see varem süütegudeks kvalifitseeritud tegevuse dekriminaliseerimise korral ning ma ei näe põhjust, miks see peaks nii olema muudel seaduste ajalise järgnevuse juhtudel. ( 82 )

127.

Jõustunud kohtuotsuste lex mitior’i tõttu uuesti läbivaatamine nõuab, et liikmesriigi õiguses oleks süüdimõistetu taotlusel selleks olemas menetluslik vahend. Rumeenias on see võimalus eelotsusetaotluse kohaselt Rumeenia kriminaalmenetluse seadustiku artikli 426 lõike 1 punkti b kohane erakorraline tühistamiskaebus koos Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohus) kohtuotsuses nr 67/2022 märgitud piirangutega.

128.

Kokkuvõttes teen ettepaneku tõlgendada leebema karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise põhimõtet, mis on sätestatud harta artikli 49 lõike 1 viimases lauses, nii, et:

129.

Käesolevas asjas õigustab leebema karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise põhimõte, mis on ette nähtud harta artikli 49 lõike 1 viimases lauses, kriminaalvastutusest vabastamist süüdimõistetute puhul, kelle suhtes kohaldati sel ajal kriminaalvastutuse aegumist katkestavat korda, mis hiljem tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks, kui tegemist on valdkondadega, milles kohaldatakse liidu õigust. Vabastus laieneb seega liidu finantshuve kahjustavatele rasketele pettustele, mis on vastuolus ELTL artikliga 325 ja otsusega 2006/928.

130.

Järelikult ei nõua liidu õigus, et niisuguses olukorras jäetaks Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) vaidlusalune kohtupraktika kohaldamata, kuigi selle tagajärjed tähendavad, et teatud niisuguste süütegude toimepanijad jäävad karistamata.

131.

Kui Euroopa Kohus leiab vastupidi minu ettepanekule, et leebema karistusseaduse tagasiulatuv jõud harta artikli 49 lõike 1 viimase lause kohaselt ei ole käesoleval juhul kohaldatav, tuleb analüüsida, kas Rumeenia õiguses on ette nähtud lex mitior’i põhimõtte kaitse kõrgem tase.

132.

Liikmesriigi kohus võib sattuda olukorda – nagu käesoleval juhul –, kus ta peab hindama, kas liidu õigust rakendav riigisisene õigusnorm või meede harta artikli 51 lõike 1 tähenduses on kooskõlas põhiõigustega.

133.

Kui selles kontekstis ei ole liikmesriikide tegevus täielikult reguleeritud liidu õigusega, kinnitab harta artikkel 53, et liikmesriigi ametiasutustel ja kohtutel on õigus kohaldada riigisiseseid põhiõiguste kaitse standardeid.

134.

Rumeenia õiguses on riigisisene leebema karistusseaduse tagasiulatuva jõu kaitse norm sätestatud põhiseaduse artikli 15 lõikes 2 ja 2009. aasta karistusseadustiku artikli 5 lõikes 1, mille ulatust on täpsustanud Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus).

135.

Nagu ma juba meenutasin, on Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) ja Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohus) kohtupraktikas leitud, et kriminaalvastutuse aegumist ja aegumistähtaegade katkemist käsitlevad normid on materiaalõiguslikud ja kuuluvad seega lex mitior’i põhimõtte kohaldamisalasse. ( 83 )

136.

Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) otsustes nr 297/2018 ja nr 358/2022 rõhutati, et 25. juunist 2018 kuni 30. maini 2022 ei olnud selle põhimõtte kohaselt alust kriminaalvastutuse aegumistähtaegade katkemiseks.

137.

Selleks et seda Rumeenia õiguses kehtestatud leebema karistusõiguse tagasiulatuva kohaldamise põhimõtte kaitse riigisisest standardit saaks kohaldada, leiab Euroopa Kohus, et see peab vastama kahele tingimusele: ( 84 )

138.

Mis puudutab esimest tingimust, siis ei ole liidu õiguses selles valdkonnas ette nähtud erikorda. Rumeenia kaitsetaseme kohaldamine ei kahjusta seega harta artikli 49 lõike 1 viimases lauses ette nähtud kaitse taset.

139.

Raskem on kindlaks teha, kas Rumeenia õiguse lex mitior’i põhimõtte kaitse tase takistab liidu õiguse ühtsust, esimust ja tõhusust, sest ühelt poolt kohtuotsuseid M.A.S. ja M.B. ning teiselt poolt kohtuotsust Euro Box Promotion ei ole lihtne omavahel ühitada.

140.

Kohtuotsuses M.A.S. ja M.B. Euroopa Kohus:

141.

Euroopa Kohus tunnistas seega, et liidu õiguse esimuse põhimõtte kohaldamine on piiratud: liikmesriigi kohtud võivad kohaldada liidu õigusega vastuolus olevaid riigisiseseid eeskirju, et kaitsta põhiõigust (karistuste seaduslikkus), mis on tagatud riigisisese õigusega kõrgema standardiga kui see, mis on ette nähtud liidu õiguses. ( 89 )

142.

Kohtuotsus M.A.S. ja M.B. ei kohusta seega liikmesriigi kohut pidama liidu finantshuvide kaitset absoluutseks prioriteediks nii, et need huvid on esimuslikud sellise põhiõiguse ees nagu süütegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõte.

143.

Kohtuotsuses Euro Box Promotion analüüsis Euroopa Kohus Rumeenia õigusnorme ja konstitutsioonkohtu praktikat ( 90 ), mis võisid – nagu Itaalia kohtupraktika kohtuasjas M.A.S. ja M.B. – tekitada süsteemse ohu, et tegude eest, mis kujutavad endast liidu finantshuve kahjustavaid raskeid pettusi, jääb karistamata, kahjustades ELTL artikli 325 lõikes 1 ette nähtud kohustust. Selle analüüsi tulemusena märkis ta, et:

144.

Minu arvates sarnaneb käesolev vaidlus pigem kohtuasjaga, milles tehti kohtuotsus M.A.S. ja M.B., kui kohtuotsuse Euro Box Promotion aluseks olnud vaidlusega. Viimati nimetatud kohtuotsuses ei tuvastanud Euroopa Kohus harta artikli 47 teise lõigu esimese lause rikkumist praktikas seoses kassatsioonikohtu korruptsioonile spetsialiseerunud kodade koosseisuga, mille on Rumeenia konstitutsioonikohus tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks. Rumeenia õiguses ei olnud ka selget riigisisest standardit õiguse kohta sõltumatule seaduse alusel moodustatud kohtule. Üks pooltest nimetas seda kohtuistungil vastuseks Euroopa Kohtu küsimusele, kuid Rumeenia valitsus ja komisjon eitasid selle olemasolu. ( 95 )

145.

Igal juhul ei ole tuginemine süsteemsele karistamatuse ohule liidu finantshuvide raskete kuritegude puhul minu arvates põhjus, mis õigustaks sellise põhiõiguse piiramist nagu leebema karistusseaduse tagasiulatuv kohaldamine, kui selle õiguse kaitse tase on liikmesriigi konstitutsioonilises süsteemis kõrgem kui see, mis on ette nähtud harta artikli 49 lõike 1 viimases lauses.

146.

Kokkuvõttes, kui ei nõustuta tõlgendusega, mille ma soovitan harta artikli 49 lõike 1 viimasele lausele anda, oleks Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtupraktikas, mis käsitleb kriminaalvastutuse aegumise katkemise aluste puudumist aastatel 2018–2022, kehtestatud lex mitior’i tagasiulatuva kohaldamise põhimõtte kaitse riigisisene standard, mis on kõrgem harta selle artikli omast.

147.

On tõsi, et selle riigisisese standardi kohaldamine võib kaasa tuua karistamatuse ohu isikutele, kes on süüdi mõistetud liidu finantshuve kahjustavas raskes pettuses, nagu ma juba analüüsisin ja rõhutas eelotsusetaotluse esitanud kohus.

148.

Kohtuotsuse M.A.S. ja M.B. pretsedent tekitas siiski samasuguse karistamatuse ohu ning ma ei näe mingit põhjust sellest käesolevas kohtuasjas kõrvale kalduda. Erinevalt kohtuasjast Euro Box Promotion on siin selgelt olemas riigisisene lex mitior’i põhimõtte kõrgem kaitsestandard, nagu see oli kohtuasjades M.A.S. ja M.B.

149.

Liidu finantshuvid väärivad küll kaitset, kuid see ei saa kaaluda üles sellise põhiõiguse kaitset, mis seisneb leebema karistusõiguse tagasiulatuva kohaldamise põhimõttes.

150.

Põhiõigused sellises õigusühenduses nagu liit ei ole vähem olulised kui liidu finantshuvid. Teisisõnu ei saa liidu finantshuve kaitsta põhiõiguste rikkumise hinnaga.

151.

Kui ELTL artikli 325 ja selle rakenduseeskirjade kohaldamine on puudulik ja ühes või mitmes riigis tekib süsteemne karistamatuse oht, on liidul reageerimiseks muid õiguslikke mehhanisme, näiteks liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi. Mulle näib, et lex mitior’i põhimõtte kaitsetaseme alandamine, et paremini kaitsta liidu finantshuve, ei ole ELL artiklis 2 sätestatud õigusriigi väärtusega kooskõlas.

152.

Järelikult ei ole liidu õiguse esimusel sellisel juhul mõju ja eelotsusetaotluse esitanud kohus ei pea jätma Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtupraktikat kohaldamata, et tagada ELTL artikli 325 lõike 1 ja otsuse 2006/928 järgimine. Vastupidi, ta peab lähtuma sellest kohtupraktikast, et säilitada Rumeenia õiguse lex mitior’i põhimõtte kaitse kõrgem tase, mis juba oma olemuselt on kuriteo toimepanijatele kasuks.

153.

See lahendus on ka kõige paremini kooskõlas karistuste seaduses sätestatuse põhimõttega ning kohaldatavate karistusõiguse ootuspärasuse ja täpsuse nõuetega. ( 96 ) Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) otsustes, mida täiendati Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohus) otsusega, selgitati 2009. aasta karistusseadustiku artikli 155 lõikes 1 ette nähtud kriminaalvastutuse aegumise korda pärast seda, kui üldkohtute vahel oli kahtlusi. Selle kohtupraktika kõrvalejätmine tekitaks uut ebakindlust seoses kriminaalvastutuse aegumise katkemisega aastatel 2018–2022.

154.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus esitab oma kolmanda küsimuse juhuks, kui Euroopa Kohus vastab kahele esimesele küsimusele jaatavalt (ja ainult juhul, kui liidu õigusega kooskõlas olevat tõlgendust ei ole võimalik kindlaks teha).

155.

Kuna ma teen ettepaneku vastata kahele algsele küsimusele eitavalt, ei ole kolmandat küsimust vaja käsitleda. Seda teen siiski juhuks, kui Euroopa Kohus asub teistsugusele seisukohale.

156.

Euroopa Kohus on juba võtnud seisukoha Rumeenia kohtusüsteemi aspektide kohta ( 97 ) sõnastuses, mis võimaldab vastata viimati nimetatud eelotsuse küsimusele. Selles küsimuses rõhutab eelotsusetaotluse esitanud kohus võimalust, et kohtunikele määratakse distsiplinaarkaristus, kui nad kalduvad konstitutsioonikohtu praktikast kõrvale põhjusel, et see ei ole liidu õigusega kooskõlas.

157.

Nagu märgivad eelotsusetaotluse esitanud kohus ( 98 ) ja Rumeenia valitsus, tunnistati seaduse nr 303/2004 artikli 99 punkt ș, mille kohaselt oli Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) või Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohus) otsuste – millega lahendati seaduse huvides esitatud kaebusi – täitmata jätmine distsiplinaarsüütegu, kohtuotsusega RS kehtetuks.

158.

Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) 9. novembri 2022. aasta otsuses nr 520/2022 leiti siiski, et kui kohtunikud ei täida Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) või Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohus) otsuseid, võib määrata distsiplinaarkaristuse, kui kohtunik tegutses pahauskselt või raske hooletusega. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on tekkinud küsimus, kas see uus distsiplinaarkord on liidu õigusega kooskõlas.

159.

Kohtuotsustes Euro Box Promotion ja RS on aga piisavalt võtmeid sellele küsimusele vastamiseks. Seetõttu piirdun teatavate nendes esitatud kaalutluste kordamisega:

160.

Kolmandale eelotsuse küsimusele tuleb seega vastata samamoodi.

161.

Esitatud põhjendustest lähtudes teen ettepaneku vastata Curtea de Apel Brașovi (Brașovi apellatsioonikohus, Rumeenia) eelotsusetaotlusele järgmiselt: