Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62022TN0752

    Kohtuasi T-752/22: 1. detsembril 2022 esitatud hagi – Ceravolo versus parlament

    ELT C 35, 30.1.2023, p. 74–76 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    30.1.2023   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 35/74


    1. detsembril 2022 esitatud hagi – Ceravolo versus parlament

    (Kohtuasi T-752/22)

    (2023/C 35/95)

    Kohtumenetluse keel: itaalia

    Pooled

    Hageja: Domenico Ceravolo (Noventa Padovana, Itaalia) (esindaja: advokaat M. Paniz)

    Kostja: Euroopa Parlament

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    tühistada Euroopa Parlamendi endise itaallasest liikme vanaduspensioniõiguste kindlaksmääramise muutmise otsus, mis on teatavaks tehtud Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi 21. septembri 2022. aasta kirjaga ja kätte saadud 5. oktoobril ning mille ese on vanaduspensioniõiguste ümberarvutus tulenevalt saadikutekoja juhatuse 3. märtsi 2022. aasta otsusest nr 150, ning igal juhul tühistada Euroopa Parlamendi poolt hagejale makstava eluaegse pensioni uus määramine ja ümberarvutus ning kõik muud nimetatud otsusele eelnevad, sellega seotud või sellest tulenevad aktid;

    tuvastada, et hagejal on õigus saada jätkuvalt eluaegset pensioni, mida maksab Euroopa Parlament, summas, mis oli esmakordse määramise ajaks või on pärast seda välja teenitud;

    mõista Euroopa Parlamendilt hageja kasuks välja kõik alusetult väljamaksmata jäetud summad, millele lisandub raha väärtuse muutuse vahe ja seadusjärgne intress asjasse puutuvate summade väljamaksmata jätmisest;

    kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust ning taastama viivitamatult ja täielikult eluaegne pension esialgses suuruses.

    Väited ja peamised argumendid

    Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

    1.

    Esimene väide, et on rikutud Euroopa Parlamendi juhatuse pädevust (Euroopa Parlamendi kodukorra artikkel 25).

    Hageja väidab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, kuna selle võttis vastu parlamendiliikmete töötasu ja sotsiaalsete õiguste üksuse juhataja ilma Euroopa Parlamendi juhatuse osaluseta, mis on nõutav, kuna Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 25 alusel on see organ pädev võtma vastu otsuseid parlamendiliikmeid puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes.

    2.

    Teine väide, et on rikutud ELTL artikli 296 teist lõiku, Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) (1) artiklit 41; vaidlustatud otsuse põhjendused ei ole piisavad.

    Hageja väidab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, kuna seda ei ole piisavalt põhistatud, mis on vastuolus ELTL artikli 296 teise lõigu ja harta artikliga 41.

    3.

    Kolmas väide, et vaidlustatud otsus on vastu võetud ilma kehtiva õigusliku aluseta, Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja (2) III lisa ning Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete (3) artikleid 74–75 on vääralt kohaldatud.

    Hageja väidab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, kuna see on vastu võetud ilma kehtiva õigusliku aluseta, arvestades et Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja III lisa artikli 2 lõige 1 on tunnistatud kehtetuks Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse jõustumisega (Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklid 74 ja 75).

    4.

    Neljas väide, et Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 ning Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja I, II ja III lisa on vääralt tõlgendatud. Rikutud on parlamendiliikmete põhimääruse artiklit 28 ja hageja õigust pensionile.

    Hageja väidab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, kuna Euroopa Parlament tõlgendas ja kohaldas vääralt Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 75 ning Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja III lisa artikli 2 lõiget 1. Hageja leiab, et neid sätteid tuleb tõlgendada nii, et Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklis 75 sisalduvat viidet Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja I, II ja III lisale, eelkõige III lisa artikli 2 lõikele 1 tuleb tingimata mõista nii, et see hõlmab õigust saada toetusi, mida oli õigus saada III lisa kehtivuse ajal. Seevastu parlament tõlgendas ja kohaldas neid sätteid nii, et selle tagajärjel võiks hageja pensioni suurust suvaline arv kordi muuta, mis on ilmselgelt vastuolus Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikliga 28 ning õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõttega.

    Lõpuks, isegi kui nõustuda Euroopa Parlamendi tõlgendusega, mille kohaselt Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja III lisa artikli 2 lõige 1 kohustab institutsiooni kohandama ELi pensioni vastavalt summale, mis on ette nähtud liikmesriigi parlamendi alamkoja liikmetele, on see kohandamine liidu õigusega konkreetselt piiratud ja igal juhul võib puudutada üksnes pensioni summat ja väljamaksmise korda, millest tulenevalt õigusakte, mis mõjutavad pensioniõigust ennast ei saa automaatselt üle võtta. Ent hageja suhtes käesoleval juhul kohaldatud meede, kuna Euroopa Parlament võttis automaatselt üle otsuse 150/2022, ei muutnud mitte ainult hageja pensioniõigust, muutes ümberarvutusega tagasiulatuvalt selle õiguse tingimusi ja pensioni ennast, vaid on ka liidu õigusega ilmselgelt vastuolus.

    5.

    Viies väide, et on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet, õiguskindlust, juba omandatud õiguste kaitset ja võrdsuse põhimõtet.

    Hageja väidab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, kuna kui Euroopa Parlament võttis automaatselt üle otsuse 150/2022 ja selle tagajärjel arvutas hageja pensioni ümber uue meetodi järgi, millel on tagasiulatuv jõud ja püsiv toime, mis otseselt kahjustab pensioniõigust, siis rikkus ta õiguskindluse põhimõtet, mis ei luba kahjustada juba omandatud õigusi, mis pealegi on kooskõlas Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikli 28 ja selle rakendusmeetmete artikli 75 mõttega ning õiguspärase ootuse põhimõttega, mis ei luba pensioni vähendada ega muuta. Pealegi on see ümberarvutus, mis kahjustab üksnes Euroopa Parlamendi endisi itaallastest liikmeid, kes on sellise meetme ainsad adressaadid, millega väljateenitud pensionid arvutatakse vastavalt sissemaksete tegemise meetodile tagasiulatuvalt ümber, samas kui sissemaksete tegemise meetod ei ole Itaalias veel kehtestatud, ilmselgelt vastuolus ka võrdsuse põhimõttega, kuna see tekitab õigusvastase diskrimineerimise võrreldes Euroopa Parlamendi teiste liikmesriikide kodanikest endiste liikmetega ja Euroopa Parlamendi liikmetega, kes on valitud pärast 2009. aastat, ning üldiselt teiste kodanikega, kelle suhtes mingit taolist vähendamist ei kohaldata.

    6.

    Kuues väide, et on rikutud harta artiklit 17. Rikutud on Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolli 1 artiklit 1. Määratud ohverdus on ebaproportsionaalne.

    Hageja väidab, et kuna vaidlustatud otsusega vähendati talle kui Euroopa Parlamendi liikmele algselt määratud pensioni suurust, mõjutab see otseselt tema õigust omandile. Ta leiab ühtlasi, et selline sekkumine toimus ilma mõjuva põhjuseta ja sellega määrati talle ohverdus, mis on ebaproportsionaalne ja ebamõistlik.

    7.

    Seitsmes väide, et on rikutud harta artikleid 21 ja 25, ELTL artiklit 10 ning Euroopa sotsiaalõiguste samba artiklit 15.

    Hageja väidab, et kuna Euroopa Parlament võttis vaidlustatud otsusega üle pensionide ümberarvutamise meetme, mis selle väljatöötamise laadist tulenevalt hakkab mõjutama peamiselt vanemaid inimesi, siis on ta ise rikkunud harta artikleid 21 ja 25, ELTL artiklit 10 ning Euroopa sotsiaalõiguste samba artiklit 15.


    (1)  ELT 2016, C 202, lk 389.

    (2)  Otsus, mille juhatus võttis vastu laiendatud koosseisus 4. novembril 1981; juhatuse 24. ja 25. mai 1982. aasta otsus, mida on muudetud 13. septembril 1995 ja 6. juunil 2005.

    (3)  Euroopa Parlamendi juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsus Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta (ELT 2009, C 159, lk 1).


    Top