25. veebruaril 2022 esitatud hagi – Ungari versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi T-104/22)

(2022/C 158/15)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Ungari (esindajad: M. Z. Fehér ja G. Koós)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

Väited ja peamised argumendid

Komisjon võimaldas vaidlustatud otsuses osaliselt tutvuda taotleja poolt nendega tutvumiseks taotletud dokumentidega, hoolimata sellest, et Ungari ametiasutused väitsid sõnaselgelt, et tuleb kohaldada määruse 1049/2001 (1) artikli 4 lõikes 3 nimetatud otsustamisprotsessi kaitset käsitlevat erandit, ning komisjon oli sellega kuni selles konkreetses asjas kordustaotluse esitamiseni nõus.

Ungari valitsuse sisukoht on, et õiguse tõlgendus, mida komisjon vaidlustatud otsuses kohaldas, ei ole mitte ainult vastuolus tema senise praktika ja Euroopa Kohtus väljakujunenud kohtupraktikaga, vaid tekitab ka olulist kahju, võttes arvesse komisjoni ja liikmesriigi vastutavate ametiasutuste koostööd. Ungari valitsus rõhutab – lisaks sellele, et pooldab otsuse tegemist seoses rakenduskavade muutmisega liidu institutsioonide tasandil, viidates komisjoni nõusolekule, ning loeb määruse 1049/2001 artikli 4 lõikes 3 nimetatud erandit kohaldatavaks ka sel alusel –, et käesoleva menetluse eripära on, et liikmesriigi otsus tehakse jagatud pädevuse raames tegelikult komisjoni tugeva kontrolli all. Formaalselt on küll tegemist liikmesriigi ametiasutuse otsusega, kuid komisjonil on selle üle selgelt täheldatav mõju, mistõttu on veelgi enam vastuvõetamatu, et selline otsus ei kuulu viidatud erandi kaitse alla. Määruse 1049/2001 artikli 4 lõikes 3 nimetatud erandi eesmärk on kaitsta ka liikmesriigi ametiasutuste otsustusprotsessi.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).