1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10; parandus ELT 2018, L 155, lk 35), artikli 5 lõike 1 punkti c.

2

Taotlus on esitatud reisija KNi ja lennuettevõtja Compania Naţională de Transporturi Aeriene Tarom SA (edaspidi „Tarom“) vahelises kohtuvaidluses selle üle, et viimane keeldus pärast lennu kavandatud väljumisaja edasilükkamist hüvitist maksmast.

3

Määruse nr 261/2004 põhjendustes 1 ja 12 on märgitud:

[…]

4

Määruse artiklis 5 „Tühistamine“ on sätestatud:

„1.   Lennu tühistamise korral:

[…]

[…]“.

5

Määruse artikli 7 „Õigus hüvitisele“ lõikes 1 on ette nähtud:

„Kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni:

[…]

Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega.“

6

Põhikohtuasja hageja tegi broneeringu Taromi lennule Cluj-Napocast (Rumeenia) Bukaresti (Rumeenia). Nimetatud lennuettevõtja pidi selle lennu teostama 18. mail 2020, kavandatud väljumisega kell 19.40 ja kavandatud saabumisega samal päeval kell 20.50.

7

Kui põhikohtuasja hageja ilmus 18. mail 2020 kell 18.00 pardaleminekuks Cluj-Napoca lennujaama, teatati talle, et tema broneeritud otselend Cluj-Napocast Bukaresti oli asendatud lennuga, millel oli vahemaandumine Iașis (Rumeenia). Ta nõustus selle lennuga, mis väljus Cluj-Napocast samal päeval kell 19.55 ja saabus Bukaresti kell 22.30.

8

Kuna põhikohtuasja hageja leidis, et 18. mai 2020. aasta lend, millele ta oli teinud broneeringu, oli tühistatud, palus ta samal päeval saadetud e-kirjas Taromil maksta talle 250 eurot hüvitist, mis on ette nähtud määruse nr 261/2004 artikli 7 lõike 1 punktis a koostoimes sama määruse artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktiga iii.

9

Kuna viimane keeldus tema taotlust rahuldamast, esitas põhikohtuasja hageja 17. augustil 2020 hagi Judecătoria Cluj-Napocale (Cluj-Napoca esimese astme kohus, Rumeenia) hüvitise maksmise nõudes. See kohus jättis 26. veebruari 2021 otsusega selle nõude rahuldamata põhjendusel, et määruse artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktis iii ette nähtud erand reisija hüvitise saamise õigusest lennu tühistamise korral on kohaldatav, kuna põhikohtuasja hageja jõudis sihtkohta ainult 1 tund ja 40 minutit hiljem.

10

Viimane esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tribunalul Specializat Cluj’ile (Cluj’i erikohus, Rumeenia). Ta väidab eelkõige, et rikuti määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunkti iii, kuna asenduslend ei väljunud mitte hiljem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega.

11

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib sellega seoses, et rumeenia keeles on selles sättes nähtud ette, et lennu tühistamise korral on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt selle määruse artiklile 7, välja arvatud juhul, kui reisijat on teavitatud lennu tühistamisest vähem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning see lennuettevõtja on neile pakkunud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte hiljem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega (în cazul în care sunt informați despre această anulare cu mai puțin de șapte zile înainte de ora de plecare prevăzută și li se oferă o redirecționare care să le permită să plece cel târziu cu o oră înainte de ora de plecare prevăzută și să ajungă la destinația finală în mai puțin de două ore după ora de sosire prevăzută).

12

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib siiski, et nimetatud sätte rumeeniakeelne versioon erineb selle sätte teistest keeleversioonidest teekonna muutmisel väljumisaja kindlaksmääramise osas. Nimelt, kui määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunkti iii rumeeniakeelses versioonis on ette nähtud, et teekonna muutmisel tuleb väljumisajaks määrata „mitte hiljem kui“ üks tund enne tühistatud lennu väljumisaega, siis selle sätte ingliskeelses versioonis (no more than one hour before the scheduled time of departure) ja prantsuskeelses versioonis (au plus tôt une heure avant l’heure de départ prévue) on ette nähtud, et teekonna muutmisel ei või väljumisaega tõsta tühistatud lennu väljumisajast rohkem kui ühe tunni võrra ettepoole. Eelotsusetaotluse esitanud kohus küll rõhutab, et seda määrust käsitlevast Euroopa Kohtu praktikast näib tulenevat, et selle artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktis iii ette nähtud erandile tuleb omistada tähendus, mis tuleneb eelkõige selle sätte inglis- ja prantsuskeelsetest versioonidest, kuid peab siiski vajalikuks, et Euroopa Kohus määraks kindlaks selle sätte õige tõlgenduse.

13

Neil asjaoludel otsustas Tribunalul Specializat Cluj (Cluj’i erikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„Kas määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunkti iii sätteid tuleb tõlgendada nii, et

14

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 99 kohaselt võib Euroopa Kohus juhul, kui küsimusele võib vastuse selgelt tuletada kohtupraktikast või kui esitatud küsimusele antav vastus ei tekita põhjendatud kahtlust, igal ajal ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi ärakuulamist lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.

15

Käesolevas asjas esitatud eelotsusetaotluse puhul tuleb seda sätet kohaldada.

16

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunkti iii tuleb tõlgendada nii, et lennu tühistamise korral on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt selle määruse artiklile 7, välja arvatud juhul, kui neid on teavitatud tühistamisest vähem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning see lennuettevõtja on neile pakkunud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.

17

Tuleb tõdeda, et määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunkti iii eri keeleversioonid on erinevad.

18

Keeleversioonide võrdlusest tuleneb, et selle sätte rumeenia- ja bulgaariakeelses versioonis on reisijatel, kelle lend on tühistatud, õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt kõnealuse määruse artiklile 7, välja arvatud juhul, kui neid on teavitatud tühistamisest vähem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning see lennuettevõtja on neile pakkunud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata „mitte hiljem kui“ üks tund enne kavandatud väljumisaega („cel târziu cu o oră înainte de ora de plecare prevăzută“ja„което им позволява да заминат не по-късно от един час преди началото на полета по разписание“) ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.

19

Seevastu prantsuskeelses versioonis on määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktis iii ette nähtud, et lennu tühistamise korral on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt selle määruse artiklile 7, välja arvatud juhul, kui neid on teavitatud tühistamisest vähem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata „mitte rohkem kui“ üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.

20

Selle sätte teised 20 keeleversiooni ehk hispaania keel (que les permita salir con no más de una hora de antelación con respecto a la hora de salida prevista), tsehhi keel („které jim umožní odletět nejdříve jednu hodinu před plánovaným časem odletu“), taani keel (så de kan afrejse højst en time før det planlagte afgangstidspunkt), saksa keel (ermöglicht, nicht mehr als eine Stunde vor der planmäßigen Abflugzeit abzufliegen), eesti keel (võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega), kreeka keel (επιτρέπει να φύγουν όχι περισσότερο από μία ώρα νωρίτερα από την προγραμματισμένη ώρα αναχώρησης), inglise keel (allowing them to depart no more than one hour before the scheduled time of departure), horvaadi keel (čime im je omogućeno da otputuju ne više od sat vremena ranije od predviđenog vremena polaska), itaalia keel (partire con un volo alternativo non più di un’ora prima dell’orario di partenza previsto), läti keel (viņi var izlidot ne vairāk kā vienu stundu pirms iepriekš paredzētā izlidošanas), leedu keel (išvykstant ne daugiau kaip viena valanda anksčiau už numatytą išvykimo laiką), ungari keel (hogy legfeljebb egy órával a menetrend szerinti indulás időpontja előtt induljanak), malta keel (li tħallihom jitilqu mhux aktar minn siegħa qabel il-ħin tat-tluq skedat), hollandi keel (die niet eerder dan één uur voor de geplande vertrektijd vertrekt), poola keel (umożliwiającą im wylot nie więcej niż godzinę przed planowym czasem odlotu), portugali keel (que lhes permitisse partir até uma hora antes da hora programada de partida), slovaki keel (ktoré im umožní odletieť maximálne hodinu pred plánovaným časom odletu), sloveeni keel (ki jim zagotavlja odhod največ eno uro pred odhodom po voznem redu in prihod), soome keel (jonka mukaan hänen olisi lähdettävä korkeintaan tuntia ennen aikataulun mukaista lähtöaikaa) ja rootsi keel (så att de kan avresa högst en timme före den tidtabellsenliga avgångstiden) vastavad sätte prantsuskeelsele versioonile.

21

Selles kontekstis olgu märgitud, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei saa liidu õiguse sätte ühes keeleversioonis kasutatud sõnastus olla selle sätte tõlgendamise ainus alus ja sellele keeleversioonile ei saa tõlgendamisel anda muude keeleversioonide ees eelist. Nimelt tuleb liidu õigusnorme tõlgendada ja kohaldada ühetaoliselt, arvestades liidu kõigis keeltes kehtivaid versioone. Kui liidu õigusakti keeleversioonides on erinevusi, tuleb asjaomast sätet tõlgendada lähtuvalt selle reeglistiku üldisest süsteemist ja eesmärkidest, millesse see säte kuulub (vt selle kohta 27. oktoobri 1977. aasta kohtuotsus Bouchereau, 30/77, EU:C:1977:172, punkt 14; 9. juuli 2020. aasta kohtuotsus Banca Transilvania, C‑81/19, EU:C:2020:532, punkt 33, ja 30. juuni 2022. aasta kohtuotsus Allianz Elementar Versicherung, C‑652/20, EU:C:2022:514, punkt 36).

22

Sellega seoses tuleb tõdeda, et nagu nähtub määruse nr 261/2004 põhjendustest 1 ja 12, on selle määruse eesmärk tugevdada lennureisijate õigusi. Lennutranspordi valdkonnas liidu võetava meetme eesmärk on eelkõige tagada reisijate kaitstuse kõrge tase, vähendades eeskätt lendude tühistamisest tulenevaid raskusi ja ebamugavust.

23

Selles kontekstis tuleneb selle määruse artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktist iii, et nimetatud sättes täpsustatud tingimustel on kindlasummalisele hüvitisele õigus nendel reisijatel, keda teavitatakse lennu tühistamisest vähem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ja kellele lennuettevõtjal ei ole võimalik pakkuda teekonna muutmist lennuga, mis lendab välja mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuab lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.

24

See säte näeb seega ette kaks kumulatiivset tingimust, nimelt teekonna muutmist lennuga, mis esiteks väljub mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja teiseks jõuab lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Järelikult ei ole asjaomasel reisijal õigust hüvitisele üksnes juhul, kui need kaks tingimust on täidetud (vt selle kohta 27. juuni 2018. aasta kohtumäärus flightright, C‑130/18, ei avaldata, EU:C:2018:496, punkt 17).

25

Sellega seoses tuleb tõdeda, et kõnealune säte annab tegutsevale lennuettevõtjale teatava tegutsemisruumi ilma hüvitise maksmise kohustuseta, et pakkuda reisijale, kelle lend on viimasel hetkel tühistatud, võimalust teekonda muuta. Kui lennuettevõtja otsustab teekonna muutmise kasuks, siis võimaldab nimetatud säte tal tõsta asjaomase reisija väljumisaega ühe tunni võrra ettepoole ja lükata reisija saabumisaega edasi vähem kui kaks tundi.

26

See tegutsemisruum varieerub olenevalt hetkest, mil tegutsev lennuettevõtja teavitab reisijat lennu tühistamisest, kusjuures see tegutsemisruum on määruse artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktis ii silmas peetud olukorras tunduvalt avaram ning selle artikli lõike 1 punkti c alapunktis iii osutatud olukorras tunduvalt kitsam. Viimasel juhul peab tegutsev lennuettevõtja pakkuma reisijatele võimalust muuta teekonda nii, et muudetud lennuajad oleksid kavandatud lennuaegadest võimalikult vähe erinevad.

27

Selle määruse artikli 5 lõike 1 punkti c alapunkti iii rumeeniakeelses versioonis aga ole tagatud, et teekonna muutmisel oleksid pakutud lennuajad kavandatud lennuaegadest võimalikult vähe erinevad. Praktikas võimaldab rumeeniakeelne versioon – nagu ka bulgaariakeelne versioon – tegutseval lennuettevõtjal lennuki väljumisaega omal äranägemisel ja peaaegu piiramatult ettepoole tõsta, mis eirab määruse nr 261/2004 eesmärki tagada reisijate kaitstuse kõrge tase ning võib kahjustada lepinguliste suhete turvalisust, tekitades väga selge tasakaalustamatuse selle lennuettevõtja kasuks.

28

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunkti iii tuleb tõlgendada nii, et lennu tühistamise korral on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt selle määruse artiklile 7, välja arvatud juhul, kui neid on teavitatud tühistamisest vähem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning see lennuettevõtja on neile pakkunud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.

29

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 5 lõike 1 punkti c alapunkti iii

tuleb tõlgendada nii, et

lennu tühistamise korral on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt selle määruse artiklile 7, välja arvatud juhul, kui neid on teavitatud tühistamisest vähem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning see lennuettevõtja on neile pakkunud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.