Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62022CN0792

    Kohtuasi C-792/22, Energotehnica: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Braşov (Rumeenia) 23. detsembril 2022 – Kriminaalasi järgmise isiku suhtes: MG

    ELT C 164, 8.5.2023, p. 27–28 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    8.5.2023   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 164/27


    Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Braşov (Rumeenia) 23. detsembril 2022 – Kriminaalasi järgmise isiku suhtes: MG

    (Kohtuasi C-792/22, Energotehnica)

    (2023/C 164/35)

    Kohtumenetluse keel: rumeenia

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Curtea de Apel Braşov

    Süüdistatav kriminaalmenetluses:

    MG

    Tsiviilhagejad: LV, CRA, LCM

    Tsiviilkostja: SC Energotehnica SRL Sibiu

    Eelotsuse küsimused

    1.

    Kas töötajate kaitse põhimõttega ja tööandjate vastutuse põhimõttega, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (1), mis avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas (EÜT) L 183/1989 (ELT eriväljaanne 05/01, lk 349) ning võeti riigisisesesse õigusesse üle seadusega 319/2006 tööohutuse ja töötervishoiu kohta, artikli 1 lõigetes 1 ja 2 ja artikli 5 lõikes 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõikega 1, on vastuolus selline reegel, nagu see, mis on kohaldatav põhikohtuasjas ja mis tuleneb riigisisese konstitutsioonikohtu otsusest, mille kohaselt võib halduskohus tööandja nõudel ja pärast ainult riikliku haldusasutuse ärakuulamist teha lõpliku otsuse, et sündmust ei saa kvalifitseerida tööõnnetuseks direktiivi tähenduses, ning võib sellega takistada kriminaalkohtul – kelle poole on pöördunud nii prokuratuur vastutava töötaja suhtes riikliku süüdistusega kui ka tsiviilhageja tsiviilhagiga sama tööandja vastu, kes on kriminaalmenetluses tsiviilkostja, ja tema töötaja vastu – teha erinevat otsust sama sündmuse tööõnnetuseks kvalifitseerimise osas – aspekt, mis on üks selliste süütegude koosseisu tunnuseid, mida kriminaalmenetluses käsitletakse (mille puududes ei ole võimalik ei kriminaalvastutuse tekkimine ega kriminaalvastutuse kõrval ka tsiviilvastutuse tekkimine), arvestades halduskohtu lõpliku otsuse õigusjõudu?

    2.

    Kui vastus [esimesele küsimusele] on jaatav, siis kas liidu õiguse esimuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene norm või praktika, mille alusel on riigisisese konstitutsioonikohtu otsused riigisisestele tavakohtutele siduvad ning nad ei saa sel põhjusel ja distsiplinaarsüütegu toime panemata jätta kõnealustest otsustest tulenevat kohtupraktikat omal algatusel kohaldamata, ka juhul, kui nad leiavad Euroopa Kohtu otsust arvestades, et viidatud kohtupraktika on vastuolus nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ, mis võeti riigisisesesse õigusesse üle seadusega 319/2006, artikli 1 lõigetega 1 ja 2 ja artikli 5 lõikega 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõikega 1?


    (1)  Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT 1989 L 183, lk 1, ELT eriväljaanne 05/01, lk 349).


    Top