1.

Kas direktiivi 2011/92/EL (1) artikli 11 lõike 1 punktist a koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 ja/või nõukogu otsusega 2005/370/EÜ (2) Euroopa Ühenduse nimel heaks kiidetud Århusi konventsiooni artikli 9 lõigetega 2–4 tuleneb, et kui valitsusväline keskkonnaorganisatsioon vastab selles sättes ette nähtud kaebeõiguse kriteeriumile, tuleb asuda seisukohale, et sellel valitsusvälisel organisatsioonil on piisav õigus pöörduda kohtusse, olenemata liikmesriigi riigisisese õiguse üldnormist, mille kohaselt ei saa juriidilise isiku õigusteta ühendused kohtusse pöörduda?

2.

Kui direktiivi 2011/92/EL artikli 11 lõike 1 punktil a koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 ja/või nõukogu otsusega 2005/370/EÜ Euroopa Ühenduse nimel heaks kiidetud Århusi konventsiooni artikli 9 lõigetega 2–4 ei ole esimeses küsimuses kirjeldatud tagajärgi üldjuhul, siis kas sellel on niisugused tagajärjed olukorras, kus asjaomase liikmesriigi õiguses on ette nähtud, et direktiivi artikli 1 lõike 2 punktis e ette nähtud kaebeõiguse kriteeriumile vastav valitsusväline organisatsioon on sellega omandanud õiguse pöörduda kohtusse?

3.

Kui direktiivi 2011/92/EL artikli 11 lõike 1 punktil a koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 ja/või nõukogu otsusega 2005/370/EÜ Euroopa Ühenduse nimel heaks kiidetud Århusi konventsiooni artikli 9 lõigetega 2–4 ei ole esimeses küsimuses kirjeldatud tagajärgi üldjuhul, siis kas sellel on niisugused tagajärjed olukorras, kus asjaomase liikmesriigi õigus ja/või asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse menetlused võimaldavad valitsusvälisel keskkonnaorganisatsioonil, millel ei oleks muidu riigisiseses õiguses õigusvõimet, siiski osaleda projekti teostusloa menetluse haldusstaadiumis?

4.

Kui direktiivi 2011/92/EL artikli 11 lõike 1 punktil a koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 ja/või nõukogu otsusega 2005/370/EÜ Euroopa Ühenduse nimel heaks kiidetud Århusi konventsiooni artikli 9 lõigetega 2–4 ei ole esimeses küsimuses kirjeldatud tagajärgi üldjuhul, siis kas sellel on niisugused tagajärjed juhul, kui asjaomase liikmesriigi õiguses sätestatud tingimused, mis võimaldavad valitsusvälisel organisatsioonil kvalifitseeruda artikli 1 lõike 2 punkti e tähenduses, on sellised, et selleks kvalifitseerumiseks nõutav periood, mille kestel peab valitsusväline organisatsioon olema eksisteerinud, on pikem kui õigusaktidega ette nähtud tähtaeg teostusloa taotluse lahendamiseks, mistõttu juriidilise isiku õigusteta valitsusväline organisatsioon, mis on moodustatud vastuseks konkreetsele planeerimistaotlusele, ei saa kunagi normaalselt kvalifitseeruda artikli 1 lõike 2 punkti e rakendavate õigusnormide tähenduses?

5.

Kas direktiivi 2011/92/EL artikli 11 lõike 1 punktil a koostoimes õiguskindluse põhimõtte ja/või tõhususe põhimõttega ja/või koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 ja/või nõukogu otsusega 2005/370/EÜ Euroopa Ühenduse nimel heaks kiidetud Århusi konventsiooni artikli 9 lõigetega 2–4 on niisugune tagajärg, et liikmesriigi menetlusõiguse sättega loodud kaalutlusõigust lubada asendada juriidilise isiku õigusteta ühing individuaalse kaebaja või individuaalsete kaebajatega, kes on selle juriidilise isiku õigusteta ühingu liikmed, tuleb teostada nii, et õigus tõhusale õiguskaitsevahendile rakendub täielikult, mistõttu seda asendamist ei saa takistada pelk riigisisene õigusnorm, mis näeb ette kohtusse pöördumise aegumistähtaja?

6.

Kui direktiivi 2011/92/EL artikli 11 lõike 1 punktil a koostoimes õiguskindluse põhimõtte ja/või tõhususe põhimõttega ja/või põhiõiguste harta artikliga 47 ja/või nõukogu otsusega 2005/370/EÜ Euroopa Ühenduse nimel heaks kiidetud Århusi konventsiooni artikli 9 lõigetega 2–4 ei ole viiendas küsimuses nimetatud tagajärgi üldjuhul, siis kas sellel on iseäranis tõhususe põhimõtet arvesse võttes need tagajärjed olukorras, kus algne kaebaja esitas kaebuse riigisiseses õiguses ette nähtud tähtaja jooksul ja kus vaidlustamise põhjendused, millele tuginedes taotles esimese kaebaja asendanud kaebaja õigust pöörduda kohtusse, ei muutunud?

7.

Kui direktiivi 2011/92/EL artikli 11 lõike 1 punktil a koostoimes õiguskindluse põhimõtte ja/või tõhususe põhimõttega ja/või põhiõiguste harta artikliga 47 ja/või nõukogu otsusega 2005/370/EÜ Euroopa Ühenduse nimel heaks kiidetud Århusi konventsiooni artikli 9 lõigetega 2–4 ei ole viiendas küsimuses nimetatud tagajärgi üldjuhul, siis kas sellel on need tagajärjed juhul, kui asjaomase liikmesriigi sisene õigus aegumistähtaegade kohaldamise kohta niisugustes olukordades on ebaselge ja/või vastuoluline, mistõttu kaebajal ei ole enne kohtusse pöördumist õiguskindlust küsimuses, kas niisugune asendamine on lubatav?