Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62022CN0563

    Kohtuasi C-563/22: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Sofia-grad (Bulgaaria) 22. augustil 2022 – SN ja LN, keda esindab SN

    ELT C 451, 28.11.2022, p. 11–12 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    28.11.2022   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 451/11

    Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Sofia-grad (Bulgaaria) 22. augustil 2022 – SN ja LN, keda esindab SN

    (Kohtuasi C-563/22)

    (2022/C 451/14)

    Kohtumenetluse keel: bulgaaria

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Administrativen sad Sofia-grad

    Põhikohtuasja pooled

    Kaebajad: SN ja LN, keda esindab SN

    Vastustaja: Zamestnik-predsedatel na Darzhavnata agentsia za bezhantsite

    Eelotsuse küsimused

    1.

    Kas direktiivi 2013/32/EL (1) artikli 40 lõikest 1 tuleneb, et Palestiina päritolu kodakondsuseta isiku korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, mis esitati UNRWA juures registreerimise alusel, läbivaatamise vastuvõetavuse korral, et sättes ettenähtud pädevate ametiasutuste kohustus võtta arvesse ja kontrollida korduva taotluse raames kõiki täiendavate selgituste aluseks olevaid asjaolusid ja dokumente, hõlmab kohtuasja asjaoludel ka kohustust kontrollida lisaks korduva taotluse esemeks olevatele uutele dokumentidele või asjaoludele põhjusi, miks isik lahkus UNRWA tegevuspiirkonnast, kui tõlgendada neid koostoimes direktiivi 2011/95 (2) artikli 12 lõike 1 punkti a teise lausega? Kas nimetatud kohustuse täitmine sõltub asjaolust, et põhjused, miks isik lahkus UNRWA tegevuspiirkonnast, vaadati läbi juba [rahvusvahelise] kaitse saamiseks esitatud esimese taotluse menetlemise raames, mis lõppes vaidlustamatuks muutunud keelduva otsusega, milles taotleja siiski ei väitnud ega tõendanud, et ta on UNRWA juures registreeritud?

    2.

    Kas direktiivi 2011/95 artikli 12 lõike 1 punkti a teisest lausest järeldub, et sättes sisalduv väljend „kui kõnealune kaitse või abi on mingil põhjusel lakanud“ on kohaldatav Palestiina päritolu kodakondsuseta isiku suhtes, kes oli registreeritud UNRWA juures ja keda UNRWA toetas Gaza linnas toiduainete, tervishoiuteenuste ja haridusteenustega, ilma et esineks pidepunkte isikliku ohu kohta selle isiku suhtes, kes lahkus Gaza linnast vabatahtlikult ja õiguspäraselt, kui võtta arvesse kohtuasjas olemasolevat teavet:

    —

    üldisele olukorrale lahkumise ajal sellise hinnangu andmine, et tegu on seni mitte kunagi esinenud humanitaarkriisiga, mis on seotud toiduainete, joogivee, tervishoiuteenuste ja ravimite puudusega ning vee- ja elektrivarustusprobleemidega, hoonete ja infrastruktuuri purustamisega, töötusega;

    —

    UNRWA raskused säilitada Gaza sektoris abi ja teenuste tagamine, ka toiduainete ja tervishoiuteenuste kujul, mille põhjuseks on UNRWA oluline eelarvedefitsiit ja abiorganisatsiooni toetusest sõltuvate isikute hulga pidev suurenemine, [asjaolud, et] üldine olukord Gazas nõrgestab UNRWA tegevust?

    Kas sellele küsimusele tuleb anda teistsugune vastus ainult sel põhjusel, et taotleja on haavatav isik direktiivi artikli 20 lõike 3 tähenduses, täpsemalt alaealine laps?

    3.

    Kas direktiivi 2011/95 artikli 12 lõike 1 punkti a teist lauset tuleb tõlgendada nii, et taotleja, kes soovib saada rahvusvahelist kaitset ja kes on UNRWA juures registreeritud Palestiina pagulane, võib tagasi pöörduda UNRWA tegevuspiirkonda, kust ta lahkus, konkreetsemalt Gaza linna, kui keelduva otsuse peale esitatud kaebuse kohtus menetlemise ajal

    —

    ei ole kindlat informatsiooni selle kohta, et see isik saaks kasutada UNRWA pakutavat abi toiduainete, tervishoiuteenuste, ravimite ja meditsiiniabi ning hariduse osas,

    —

    anti informatsioonile üldise olukorra kohta Gaza linnas ja UNRWA kohta UNHCR-i 2022. aasta märtsi seisukohas Gaza sektorisse naasmise kohta hinnang, milles seda peetakse põhjuseks lahkuda UNRWA tegevuspiirkonnast ja [sinna] mitte tagasi pöörduda,

    sealhulgas, et taotleja saaks tagasipöördumise korral elada seal inimväärsetes tingimustes?

    Kas rahvusvahelist kaitset taotlenud isiku isiklik olukord – võttes arvesse olukorda Gaza sektoris nimetatud ajal ja kuivõrd isik sõltub UNRWA pakutavast abist toiduainete, tervishoiuteenuste, ravimite ja meditsiiniabi osas, samuti silmas pidades tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte kohaldamist ja kaitsmist vastavalt direktiivi 2011/95 artikli 21 lõikele 1 koostoimes harta artikliga 19 selle taotleja osas – kuulub 19. märtsi 2019. aasta kohtuotsuse Jawo (C-163/17, EU:C:2019:218) resolutsiooni punktis 4 antud tõlgenduse, mis puudutab äärmuslikku materiaalset puudust vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 4, kohaldamisalasse?

    Kas küsimusele Gaza linna tagasipöördumise kohta informatsiooni alusel üldise olukorra kohta Gaza linnas ja UNRWA kohta tuleks vastata teisiti ainult sellepärast, et isik, kes kaitset taotleb, on alaealine laps, võttes arvesse lapse huvide kaitsmist ning tema heaolu ja sotsiaalse arengu, kaitse ja turvalisuse tagamist?

    4.

    Olenevalt vastusest kolmandale küsimusele:

    Kas direktiivi 2011/95 artikli 12 lõike 1 punkti a teist lauset ja eelkõige selles sättes sisalduvat väljendit „on sel isikul ipso facto õigus käesolevast direktiivist tulenevatele hüvedele“ tuleb käesoleval juhul tõlgendada nii, et:

    A)

    isiku suhtes, kes taotleb kaitset ja kes on UNRWA juures registreeritud kodakondsuseta palestiinlane, on kohaldatav tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõte vastavalt direktiivi 2011/95 artikli 21 lõikele 1 koostoimes harta artikli 19 lõikega 1, sest isikul oleks Gaza linna tagasipöördumise korral oht langeda ebainimliku või väärikust alandava kohtlemise ohvriks, kuna ta võib sattuda äärmuslikku majanduslikku puudusesse, ja kuuluks täiendava kaitse saamiseks direktiivi 2011/95 artikli 15 [punkti b] kohaldamisalasse,

    või

    B)

    see säte eeldab isiku, kes taotleb kaitset ja kes on UNRWA juures registreeritud kodakondsuseta palestiinlane, pagulasena tunnustamist selle direktiivi artikli 2 punkti c tähenduses selle liikmesriigi poolt ja omal algatusel sellele isikule pagulasseisundi andmist, kuivõrd ta ei kuulu selle artikli 12 lõike 1 punkti b või lõigete 2 ja 3 kohaldamisalasse, vastavalt 19. detsembri 2012. aasta kohtuotsuse El Kott jt (C-364/11, EU:C:2012:826) resolutsiooni punktile 2, ilma et võetaks arvesse direktiivi 2011/95 artikli 15 [punkti b] kohaselt täiendava kaitse saamiseks olulisi selle isikuga seotud asjaolusid?

    (1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EÜ rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (uuesti sõnastatud) (ELT 2013, L 180, lk 60).

    (2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud) (ELT 2011, L 337, lk 9).

    Top