1.

Kas 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1) (ELT 2006, L 347, lk 1; edaspidi „käibemaksudirektiiv“), artikli 2 lõike 1 punktidega a ja c, artikli 14 lõikega 1, artikli 24 lõikega 1, artikli 98 lõigetega 1–3 koostoimes nõukogu 15. märtsi 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 282/2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (uuesti sõnastatud; ELT 2011, L 77, lk 1), artikli 6 lõigetega 1 ja 2 koostoimes selle direktiivi III lisa punktidega 1 ja 12a ning käibemaksudirektiivi (2) põhjendustega 4 ja 7, samuti lojaalse koostöö põhimõtte, maksustamise neutraalsuse põhimõtte, maksude seaduslikkuse põhimõtte ja õiguskindluse põhimõttega on vastuolus niisugused liikmesriigi õigusnormid, mida on kohaldatud käesolevas asjas ja mis näevad ette vähendatud 5 % käibemaksumäära piima sisaldavatele toidukaupadele, sh jookidele, lähtudes kombineeritud nomenklatuuri koodist 2202, jättes selle maksumäära kohaldamisalast välja piima sisaldavad toidukaubad, sh joogid, mis on klassifitseeritud Poola statistilise klassifikaatori (PKWiU 56) alusel toitlustusteenusteks, ja kohaldades neile kaupadele (nende tarnetele või teenustele) vähendatud 8 % käibemaksumäära, olukorras, kus keskmine tarbija käsitleb kõnealuseid kaupu või teenuseid ostes neid tarneid (teenuseid) ühe ja sama vajaduse rahuldamisena?

2.

Kas halduspraktika, mis viib kahe erineva vähendatud käibemaksumäära kohaldamiseni kaupadele, millel on ühed ja samad objektiivsed tunnused ja omadused, olenevalt selliste kaupade valmistamise ja serveerimise teenuste esinemisest, eristades seega selliseid kaupu subjekti, mitte objekti järgi, on kooskõlas maksustamise neutraalsuse põhimõtte ja õiguskindluse põhimõttega?