–

Banco BPN/BIC Português SA, esindajad: advogados C. Amorim, M. Gorjão-Henriques, F. Marques de Azevedo ja A. Saavedra,

–

Banco Português de Investimento SA (BPI), esindajad: advogados M. de Abreu Castelo Branco, A. Lucena e Vale ja C. Pinto Correia,

–

Banco Santander Totta SA, esindajad: advogados T. L. Faria, M. Lopes Martins, G. Neves Lima ja N. Salazar Casanova,

–

Barclays Bank plc, esindajad: advogados S. Estima Martins ja L. Seifert Guincho,

–

Caixa Económica Montepio Geral – Caixa Económica Bancária SA, esindajad: advogados D. N. Brito, P. Gouveia e Melo ja J. Vieira Peres,

–

Caixa Geral de Depósitos SA, esindajad: advogados G. Banha Coelho, C. Homem Ferreira Morais, L. D. Silva Morais ja L. Tomé Feteira,

–

Unión de Créditos Inmobiliários SA, Establecimiento Financiero de Crédito, Sucursal em Portugal, esindajad: advogados T. L. Faria, M. Lopes Martins ja G. Neves Lima,

–

Caixa Central de Crédito Agrícola Mútuo CRL, esindajad: advogados C. Coutinho da Costa ja N. Mimoso Ruiz,

–

Banco Comercial Português SA, esindajad: advogados R. Bordalo Junqueiro, N. Carrolo dos Santos ja B. de Melo Alves,

–

Autoridade da Concorrência, esindajad: advogadas A. Cruz Nogueira ja S. Parodi,

–

Ministério Público, esindaja: procurador P. Vieira,

–

Portugali valitsus, esindajad: P. Barros da Costa, C. Chambel Alves ja S. Ramos Moura,

–

Kreeka valitsus, esindaja: K. Boskovits,

–

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato G. Caselli,

–

Ungari valitsus, esindajad: M. Z. Fehér ja R. Kissné Berta,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: S. Baches Opi, P. Caro de Sousa ja M. Domecq,

–

EFTA järelevalveamet, esindajad: M.‑M. Joséphidès, M. Sánchez Rydelski ja C. Simpson,

1

Eelotsusetaotluses palutakse tõlgendada ELTL artikli 101 lõikeid 1 ja 3.

2

Taotlus on esitatud mitme krediidiasutuse ja Autoridade da Concorrência (konkurentsiamet, Portugal) (edaspidi „konkurentsiamet“) vahelises kohtuvaidluses seoses viimase otsusega määrata nendele krediidiasutustele trahv riigisiseste konkurentsinormide ja ELTL artikli 101 rikkumise eest, mis seisnes nende osalemises kooskõlastatud tegevuses, mille eesmärk oli piirata konkurentsi kinnisvaralaenude turul, tarbijakrediidi turul ja ettevõtjatele antava krediidi turul, ja mis toimus teabevahetusena, mis käsitles tehingute suhtes kohaldatavaid praeguseid ja tulevasi tingimusi, sealhulgas marginaale ja riskimuutujaid, ning teabevahetuses osalejate individuaalseid tootmisnäitajaid.

3

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 [ELTL] artiklites [101] ja [102] sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205) artiklis 3 pealkirjaga „[ELTL] artiklite [101] ja [102] ning siseriiklike konkurentsieeskirjade vaheline seos“ on sätestatud:

„Kui liikmesriikide konkurentsiasutused või siseriiklikud kohtud kohaldavad siseriiklikku konkurentsiõigust [ELTL] artikli [101] lõikes 1 sätestatud kokkulepete, ettevõtjate ühenduste otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust selle sätte tähenduses, peavad nad selliste kokkulepete, otsuste ja niisuguse kooskõlastatud tegevuse suhtes kohaldama ka [ELTL] artiklit [101]. […]“.

4

Banco de Portugali arvamus nr 8/2009 avaldati 12. oktoobril 2009 (Diário da República, 2. seeria, nr 197, E osa).

5

Selle arvamuse artikli 3 „Hinnakiri“ lõikes 1 on sätestatud:

„Krediidiasutustel peab olema täielik hinnanimekiri, mis sisaldab üldtingimusi, millel on varalised tagajärjed ja mis on seotud tehingute tegemisega ning puudutavad avalikkusele turustatavaid finantstooteid ja -teenuseid.“

6

Nimetatud arvamus artikli 4 „Kohustus esitada teavet hinnakirja avaldamise kohta“ lõigetes 1 ja 2 on täpsustatud:

„1   – Käesolevas aktis nimetatud krediidiasutused peavad säilitama eelmise artikli kohaselt korraldatud hinnakirja kõigis kontorites ja asukohtades, kus nad üldsust teenindavad, nähtavas ja vahetult juurdepääsetavas kohas, ja viisil, mis võimaldab nendega lihtsalt ja vahetult tutvuda, eelkõige elektrooniliste vahendite abil.

2   – Kõik krediidiasutused, millel on veebisait, peavad tegema oma veebisaidil kättesaadavaks täieliku ja ajakohastatud hinnakirja selgelt nähtavas kohas, nii et sellele on vahetu ja kergesti tuvastatav juurdepääs, ilma et huvitatud isikutel oleks vaja end eelnevalt registreerida.“

7

Arvamuse nr 8/2009 artikli 7 „Intressimäärade voldik“ lõikes 1 on sätestatud:

„Intressimäärade voldikus sisalduvat teavet ajakohastatakse vastavalt turutingimustele ja see võimaldab üldsusel teada saada muu hulgas tüüpilised intressimäärad, mida krediidiasutused kohaldavad tavapäraselt tehtud tehingutele, tingimustel, mille määrab kindlaks Banco de Portugali juhend.“

8

Konkurentsiamet võttis 9. septembril 2019 vastu otsuse, millega määrati teatud krediidiasutustele (edaspidi „osalevad krediidiasutused“) trahv selle eest, et nad osalesid „eraldiseisvas“ teabevahetuses, st teabevahetuses, mille kohta ei väideta, et see on seotud konkurentsi piirava kooskõlastatud tegevusega. Teabevahetus puudutas tingimusi, mida kohaldati nende laenutehingutele, eelkõige praegusi ja tulevasi marginaale ja riskimuutujaid, ning teabevahetuses osalejate individuaalseid tootmisnäitajaid, rikkudes ELTL artiklit 101 ja erinevaid riigisisese õiguse sätteid.

9

Konkurentsiameti viis sellisele järeldusele hinnang, et kõnealune teabevahetus on oma eesmärgi tõttu konkurentsipiirang, ning see vabastas ta kohustusest uurida teabevahetuse võimalikke tagajärgi turule. Samas ei väitnud konkurentsiamet, et osalenud krediidiasutused osalesid muudes konkurentsi piirava tegevuse vormides, millega teabevahetus oli seotud või oleks võinud seotud olla, nagu hinnakokkuleppes või turgude jaotamise kokkuleppes.

10

Suurem osa osalenud krediidiasutustest esitasid selle otsuse peale kaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Tribunal da Concorrência, Regulação e Supervisãole (konkurentsi-, reguleerimis- ja järelevalvekohus, Portugal), kuna kõnealust teabevahetust ei saa iseenesest lugeda konkurentsi piisavalt kahjustavaks. Seetõttu on vaja uurida selle tagajärgi. Lisaks ei võtnud konkurentsiamet arvesse teabevahetuse toimumise majanduslikku ja õiguslikku konteksti, kuigi seda oleks tulnud arvesse võtta enne, kui järeldada, et tegemist on eesmärgi tõttu konkurentsipiiranguga.

11

Eelotsusetaotluse esitanud kohus tegi 28. aprillil 2022 vaheotsuse, milles ta tõstis esile need konkurentsiameti otsuses toodud asjaolud, mida tuleb pidada tõendatuks.

12

Eelotsusetaotluse esitanud kohus võttis oma taotluses selle vaheotsuse kokku, jaotades selle kirjelduse viide alajaotusse, mis on vastavalt pühendatud vahetatud teabe laadile, kooskõlastamise vormile, teabevahetuse eesmärgile, õiguslikule ja majanduslikule kontekstile ning asjaolule, et väidetavalt olid sellel konkurentsi soodustavad tagajärjed.

13

Esiteks puudutas vahetatud teave kinnisvaralaenude turgu, tarbijakrediidi turgu ja ettevõtjatele antava krediidi turgu. Nende turgude kohta vahetati kahesugust teavet, mis puudutas täpsemalt:

14

Vaheotsuse kokkuvõttes on samuti täpsustatud, et kõnealune teabevahetus oli korrapärane ja korraldatud konfidentsiaalselt, mistõttu sellest olid teadlikud ainult osalevad krediidiasutused. Lisaks vahetati teabevahetuse käigus strateegilist teavet, mis ei olnud avalik ega kergesti kättesaadav või süstematiseeritav. Nimelt erines vahetatud teave teabest, mida osalevad krediidiasutused vastavalt neil lasuvale teabe esitamise kohustusele tarbijatele andsid. Peale selle vahetasid need asutused seda teavet liigendatult ja individualiseeritult ning see puudutas nii praegust kui ka tulevast käitumist. Teave viitas eeskätt strateegilise käitumise muutmise kavatsustele lähitulevikus või kehtivatele äritingimustele.

15

Teiseks, mis puudutab teabevahetuse kestust ja vormi, siis märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et see toimus 2002. aasta maist kuni 2013. aasta märtsini. Teabevahetus toimus kahe- või mitmepoolsete kontaktidena kas telefoni või e-posti teel, kusjuures osalevate krediidiasutuste juhtkond oli sellest täiesti teadlik.

16

Kolmandaks, kuna teabevahetus võimaldas igal osaleval krediidiasutusel saada üksikasjalikke, süstematiseeritud, ajakohastatud ja täpseid andmeid teiste teabevahetuses osalenud konkurentide pakkumiste kohta, järeldab eelotsusetaotluse esitanud kohus sellest, et selle teabevahetuse eesmärk oli vähendada ebakindlust üksteise strateegilise käitumise suhtes ja seega vähendada nende konkurentide ärisurve riski.

17

Neljandaks, mis puudutab selle teabevahetuse õiguslikku ja majanduslikku konteksti, siis osalesid teabevahetuses Portugali kuus suurimat krediidiasutust. Need asutused haldasid 2013. aastal kogu Portugali pangandussektoris 83% kogu pangavarast.

18

Alates 2008. aasta teisest poolest olid vastupidi euribori ehk eurotsoonis pankadevahelisi intressimäärasid kajastava näitaja tollasele järsule langusele marginaalid, mida need finantsasutused uutele kinnisvaralaenudele kohaldavad, oluliselt kasvanud, mis summutas intressimäärade langemise lõppklientide jaoks. Seevastu ajavahemikul 2010–2014 vähenes eraisikutele antud kinnisvaralaenude maht. Paralleelselt suurenes 2010. ja 2011. aastal tarbijakrediidi intressimäär taas, millega kaasnes marginaalide tugev ja püsiv kasv, ületades 2012. aasta alguses 2008. aastal saavutatud tipptaseme. 2012. aastal hakkasid need määrad langema, kajastades intressimäärade stabiliseerumist ja euribori langust. Osalevate krediidiasutuste marginaalid tõusid seejärel siiski kõrgemale tasemele kui 2012. aastale eelnenud perioodidel.

19

Viiendaks, mis puudutab konkurentsi soodustavate või vähemalt ebamääraste tagajärgede olemasolu, siis ei suutnud osalevad krediidiasutused tõendada ei teabevahetusest tulenevat tõhususe kasvu ega seda, et see tõhususe kasv oli tarbijatele kasulik, ega ka seda, et kõnealused konkurentsipiirangud olid hädavajalikud. Seda teabevahetust ei saanud nimelt samastada konkurentsianalüüsiga (benchmarking) ning konkreetselt vahetatud teabe sisu ei olnud selline, mis ennetaks või lahendaks teabe asümmeetria probleemi laenuandja ja laenuvõtja vahel (ebasoodsa valiku probleem), kuna see ei puudutanud klientide individuaalset riskiprofiili, vaid keskendus pigem marginaalidele ja krediiditootmise mahtudele ettevõtjate kaupa liigendamiseta või individuaalsete klientidega seostamiseta.

20

Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et eeltoodut arvestades aitab kõnealune teabevahetus vähendada ärisurvet ja ebakindlust seoses konkurentide strateegilise käitumisega turul, mis võib viia konkurentsi piirava mitteametliku kooskõlastamiseni, peab ta vajalikuks küsida Euroopa Kohtult ELTL artikli 101 kohaldamise tingimuste kohta, kuna puudub varasem kohtupraktika eraldiseisva ja mitteametliku teabevahetuse kohta.

21

Neil asjaoludel otsustas Tribunal da Concorrência, Regulação e Supervisão (konkurentsi-, reguleerimis- ja järelevalveasjade kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

22

Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub Euroopa Kohtul lahendada käesoleva kohtuasja oma kodukorra artikli 105 lõike 1 kohaselt kiirendatud menetluses.

23

Oma taotluse põhjenduseks väidab ta ühest küljest, et „[a]egumistähtaja lõpu esialgse hinnangu alusel aeguvad siinse juhtumi asjaolud 30. märtsil 2023, ilma et see mõjutaks selle tähtaja peatamise ja katkemise aluseid, mida tuleb igal üksikjuhul hinnata“. Teisest küljest „toetavad üld- ja eripreventsiooni põhjendused vajadust, et kohtuasi kiirelt lahendataks“, kuna asjaolud leidsid aastatel 2002–2013.

24

Sellega seoses nähtub kodukorra artikli 105 lõikest 1, et kui kohtuasja laad nõuab asja lahendamist lühikese aja jooksul, võib Euroopa Kohtu president eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotlusel või erandkorras omal algatusel otsustada, olles ettekandja-kohtuniku ja kohtujuristi ära kuulanud, lahendada eelotsusetaotluse kiirendatud menetluses, kaldudes kõrvale käesoleva kodukorra sätetest.

25

Euroopa Kohtu president, olles ettekandja-kohtuniku ja kohtujuristi ära kuulanud, jättis 14. juunil 2022 rahuldamata eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotluse lahendada käesolev kohtuasi kiirendatud menetluses.

26

Seda otsust põhjendas asjaolu, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu enda sõnul ei mõjuta esiteks 30. märtsil 2023 lõppev aegumistähtaeg „selle tähtaja peatamise ja katkemise aluseid, mida tuleb igal üksikjuhul hinnata“. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis samuti, et kohaldatavate liikmesriigi õigusnormide alusel on „käesolev eelotsusetaotlus, mis toob kaasa menetluse peatamise, üks aluseid, mille põhjal jooksma hakanud aegumistähtaeg peatatakse“.

27

Teiseks muudab asjaolu, et eelotsusetaotluse esitanud kohus lahendab põhikohtuasja juba 22. oktoobrist 2019, kuid ta otsustas Euroopa Kohtusse pöörduda alles 4. mail 2022, vaidluse kiireloomulise olemuse suhteliseks (vt analoogia alusel 11. novembri 2021. aasta kohtuotsus Energieversorgungscenter Dresden-Wilschdorf, C‑938/19, EU:C:2021:908, punkt 44).

28

Ühtlasi nähtub Euroopa Kohtu praktikast, et pelk asjaolu, et eelotsusetaotluse esitanud kohus peab tema menetluses oleva kohtuasja mistahes põhjusel kiirelt lahendama, ei ole iseenesest piisav, et põhjendada kiirendatud menetluse kasutamist kodukorra artikli 105 lõike 1 alusel (Euroopa Kohtu presidendi 1. veebruari 2017. aasta määrus Air Serbia ja Kondić, C‑476/16, EU:C:2017:170, punkt 8).

29

Põhikohtuasja kaebajad, st osalevad krediidiasutused, vaidlesid suures osas oma kirjalikes seisukohtades vastu sellele, kuidas eelotsusetaotluse esitanud kohus on põhikohtuasja asjaolusid kirjeldanud, ning väitsid lausa, et Euroopa Kohus on kohustatud muutma eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldatud faktilist raamistikku, et anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus.

30

Tuleb aga meenutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast nähtub, et ELTL artiklis 267 ette nähtud menetluses, mis põhineb liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu ülesannete selgel eristamisel, ei ole põhikohtuasja aluseks olevate asjaolude tuvastamine mitte Euroopa Kohtu, vaid liikmesriigi kohtu ülesanne (vt selle kohta 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus Consorzio Italian Management ja Catania Multiservizi, C‑561/19, EU:C:2021:799, punkt 35).

31

Sellest järeldub, et kuna Euroopa Kohus on pädev otsustama üksnes liidu õigusnormide tõlgenduse või kehtivuse üle, ei saa ta kontrollida selle kohtu esitatud faktilise olukorra kirjelduse paikapidavust ega otsustada, kui põhjendatud on mõne menetlusosalise väited, millega vaieldakse vastu eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldatud faktilise raamistiku asjakohasusele.

32

Samas, nagu rõhutas kohtujurist oma ettepaneku punktis 20, ei kaasne tõlgendusega, mis tuleb Euroopa Kohtul eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldatud faktilises kontekstis liidu õigusnormile anda, mingit eeldust, et see olukord on sama, mis põhikohtuasjas. Seega peab eelotsusetaotluse esitanud kohus lõpuks kontrollima, kas faktilised asjaolud, mille ta Euroopa Kohtule edastas, vastavad tõepoolest sellele olukorrale ning kas riigisiseste õigusnormidega seotud asjaolud on täielikud ja selles olukorras kohaldatavad.

33

Seda järeldust ei sea kahtluse alla liikmesriigi kohtutel lasuv kohustus – millele põhikohtuasja kaebajad viitavad – kirjeldada täpselt eelotsuse küsimuste faktilist konteksti, eelkõige konkurentsi valdkonnas, mida iseloomustavad keerulised faktilised ja õiguslikud olukorrad (3. märtsi 2021. aasta kohtuotsus Poste Italiane ja Agenzia delle entrate – Riscossione, C‑434/19 ja C‑435/19, EU:C:2021:162, punkt 77).

34

Kuigi sellise kohustuse mõte on anda Euroopa Kohtule võimalus veenduda, et eelotsusetaotlus ei oleks vastuvõetamatu, on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt selleks, et taotlus oleks vastuvõetamatu, sellegipoolest vaja, et taotletaval liidu õiguse tõlgendusel puuduks igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, et probleem oleks hüpoteetiline või et Euroopa Kohtule ei oleks teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, andmaks talle esitatud küsimustele tarvilik vastus (19. aprilli 2007. aasta kohtuotsus Asemfo, C‑295/05, EU:C:2007:227, punkt 31); käesolevas kohtuasjas ei ole aga olukord selline.

35

Kuna eelotsusetaotluste vastuvõetavuse kontroll on seega piiratud käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis nimetatud nõuete ilmselge rikkumisega, ei saa liikmesriigi kohtutel lasuvast kohustusest kirjeldada täpselt eelotsuse küsimuste faktilist konteksti järeldada, et Euroopa Kohus on kohustatud kontrollima, kas eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldatud olukord vastab tõepoolest põhikohtuasjas käsitletavale olukorrale. Lisaks ei nähtu praegusel juhul Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust ilmselgelt, et neid nõudeid ei ole järgitud.

36

Järelikult ei ole vaja teha otsust põhikohtuasja kaebajate kriitika kohta, mis puudutab eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustes kirjeldatud faktilise hüpoteesi asjakohasust, ega nende esitatud taotluste kohta sõnastada eelotsuse küsimused ümber, milles nad palusid Euroopa Kohtul seda faktilist olukorda muuta.

37

Kõigepealt tuleb märkida, et eelotsusetaotlusest ja põhikohtuasja kaebajate seisukohtadest nähtub, et põhikohtuasi puudutab peamiselt „eesmärgi tõttu“ konkurentsipiirangu õiguslikku kvalifitseerimist.

38

Seega tuleb asuda seisukohale, et esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas ELTL artikli 101 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et igakuine vastastikune laiaulatuslik teabevahetus konkureerivate krediidiasutuste vahel, mis leidis aset tugevalt kontsentreeritud ja turule sisenemise tõketega turgudel ja mis puudutab nendel turgudel tehtavatele tehingutele kohaldatavaid tingimusi, eelkõige marginaale ja praegusi ning tulevasi riskimuutujaid ja teabevahetuses osalejate individuaalseid tootmisnäitajaid, tuleb kvalifitseerida eesmärgi tõttu konkurentsipiiranguks.

39

ELTL artikli 101 lõike 1 kohaselt on siseturuga kokkusobimatud ja keelatud kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ning mille eesmärk või tagajärg on konkurentsi takistamine, piiramine või kahjustamine siseturu piires.

40

Järelikult selleks, et konkreetsel juhul saaks asuda seisukohale, et kokkulepe, ettevõtjate ühenduse otsus või kooskõlastatud tegevus kuulub ELTL artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu kohaldamisalasse, on selle sätte enda sõnastuse kohaselt vaja tõendada kas seda, et selle eesmärk on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi, või seda, et sellel on selline tagajärg (vt selle kohta 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus International Skating Union vs. komisjon, C‑124/21 P, EU:C:2023:1012, punkt 98; 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punkt 158, ja 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus Royal Antwerp Football Club, C‑680/21, EU:C:2023:1010, punkt 85).

41

Kuigi selline kohtupraktika, mille puhul kvalifitseeriti samal kujul ja samasse tegevusvaldkonda kuuluv teabevahetus, nagu on kõne all põhikohtuasjas, eesmärgi tõttu piiranguks, lihtsustab selle tõendamist, et viidatud teabevahetus toob samuti kaasa sellise piirangu, siis sellise kohtupraktika puudumine, millega on eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul käesoleval juhul tegemist, ei takista vajaduse korral kõnealuse teabevahetuse sellist kvalifitseerimist (vt selle kohta 25. märtsi 2021. aasta kohtuotsus Generics (UK) vs. komisjon, C‑588/16 P, EU:C:2021:242, punkt 79).

42

Nimelt tuleb ELTL artikli 101 lõike 1 kohaldamiseks kõigepealt analüüsida ettevõtjatevahelise kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või asjaomase kooskõlastatud tegevuse eesmärki. Kui analüüsi tulemusel ilmneb, et tegevusel on konkurentsivastane eesmärk, ei ole vaja analüüsida selle tegevuse tagajärgi konkurentsile. Seega üksnes juhul, kui kokkulepet, otsust või tegevust ei saa pidada selliseks, millel on konkurentsivastane eesmärk, on vaja seejärel analüüsida selle tagajärgi (vt selle kohta 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus International Skating Union vs. komisjon, C‑124/21 P, EU:C:2023:1012, punkt 99; 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punkt 159, ja 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus Royal Antwerp Football Club, C‑680/21, EU:C:2023:1010, punkt 86).

43

Euroopa Kohus on aga otsustanud, et mõistet „eesmärgi tõttu piirang“, mida käesolev eelotsuse küsimus puudutab, tuleb tõlgendada kitsalt, viidates üksnes ettevõtjatevahelise kooskõlastamise teatud liikidele, mis konkurentsi piisavalt kahjustavad, selleks et saaks asuda seisukohale, et nende tagajärgi ei ole vaja analüüsida. Nimelt võib ettevõtjatevahelise koostöö teatud vorme juba nende laadi poolest pidada tavapärase konkurentsi nõuetekohast toimimist kahjustavaks (vt selle kohta 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus International Skating Union vs. komisjon, C‑124/21 P, EU:C:2023:1012, punktid 101 ja 102; 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punktid 161 ja 162, ja 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus Royal Antwerp Football Club, C‑680/21, EU:C:2023:1010, punktid 88 ja 89).

44

Selleks et teha konkreetsel juhul kindlaks, kas kokkulepe, ettevõtjate ühenduse otsus või kooskõlastatud tegevus on üks kooskõlastamise vorme, mis kahjustab juba oma olemuselt tavapärast konkurentsi, tuleb analüüsida esiteks asjaomase kokkuleppe, otsuse või tegevuse sisu, teiseks selle majanduslikku ja õiguslikku konteksti ning kolmandaks eesmärke, mida sellega soovitakse saavutada (vt selle kohta 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus International Skating Union vs. komisjon, C‑124/21 P, EU:C:2023:1012, punkt 105; 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punkt 165, ja 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus Royal Antwerp Football Club, C‑680/21, EU:C:2023:1010, punkt 92).

45

Kõigepealt eeldab kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse sisu uurimine, et uuritakse selle erinevaid aspekte, et teha kindlaks, kas kõnealusel kooskõlastatud tegevusel on tunnuseid, mis võimaldavad seda lugeda ettevõtjatevaheliseks kooskõlastamiseks, mida tuleb juba oma laadilt pidada tavapärase konkurentsi nõuetekohast toimimist kahjustavaks, millega on eelkõige tegemist siis, kui selliste tunnustega kooskõlastamine võib just nende tunnuste tõttu kaasa tuua konkurentsitingimused, mis ei vasta kõnealuse turu tavapärastele tingimustele (vt selle kohta 19. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Dole Food ja Dole Fresh Fruit Europe vs. komisjon, C‑286/13 P, EU:C:2015:184, punktid 115 ja 120).

46

Mis puudutab seejärel majanduslikku ja õiguslikku konteksti, millesse kokkulepe, ettevõtjate ühenduse otsus või kooskõlastatud tegevus kuulub, siis arvestades, et eesmärgi tõttu piirangu mõiste hõlmab üksnes kokkuleppeid, ettevõtjate ühenduse otsuseid ja kooskõlastatud tegevust, mis on üks kooskõlastamise vorme, mis kahjustab juba oma olemuselt tavapärast konkurentsi, ei tähenda see mingil juhul, et tuleb uurida ja veel vähem tõendada selle kokkuleppe, otsuse või tegevuse tagajärgi konkurentsile, olgu need tegelikud või potentsiaalsed või negatiivsed või positiivsed (vt selle kohta 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus International Skating Union vs. komisjon, C‑124/21 P, EU:C:2023:1012, punkt 106; 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punkt 166, ja 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus Royal Antwerp Football Club, C‑680/21, EU:C:2023:1010, punkt 93).

47

Seevastu ei välista see, et tuleb arvesse võtta asjaomaste kaupade või teenuste laadi ning asjaomase sektori või asjaomaste sektorite või turgude toimimise ja struktuuri tegelikke tingimusi (vt selle kohta 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus International Skating Union vs. komisjon, C‑124/21 P, EU:C:2023:1012, punkt 106; 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punkt 166, ja 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus Royal Antwerp Football Club, C‑680/21, EU:C:2023:1010, punkt 93).

48

Nimelt võib ainult siis, kui on täidetud teatavad eritingimused, eeldada, et kooskõlastamise teatud vormid ning järelikult selle alla kuuluvad kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus kahjustavad tavapärase konkurentsi nõuetekohast toimimist. Seega, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 43 sisuliselt rõhutas, peab sellise kooskõlastamise majandusliku ja õigusliku konteksti analüüs võimaldama kontrollida, kas need asjaolud esinevad juhul, kui kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse vorm on oma laadilt konkurentsi kahjustav üksnes teatavatel asjaoludel, mis on seotud eelkõige asjaomaste kaupade või teenuste laadi, turu tegeliku toimimise tingimuste ja struktuuriga. Konteksti arvessevõtmise eesmärk on seega kontrollida, et ükski asjaomase kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevusega seotud konkreetne asjaolu ei lükka ümber eeldust, et selline koostöövorm kahjustab konkurentsi, mille osaks see kokkulepe, otsus või tegevus on.

49

Lõpuks, mis puudutab asjaomase kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevusega taotletavaid eesmärke, siis tuleb kindlaks teha objektiivsed eesmärgid, mida selle kokkuleppe, otsuse või tegevusega soovitakse konkurentsi suhtes saavutada. Seevastu asjaolu, et asjasse puutuvad ettevõtjad tegutsesid ilma subjektiivse kavatsuseta konkurentsi takistada, piirata või moonutada, ja asjaolu, et nad taotlesid teatud õiguspäraseid eesmärke, ei ole ELTL artikli 101 lõike 1 kohaldamisel määrava tähtsusega (vt selle kohta 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus International Skating Union vs. komisjon, C‑124/21 P, EU:C:2023:1012, punkt 107; 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punkt 167, ja 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus Royal Antwerp Football Club, C‑680/21, EU:C:2023:1010, punkt 94).

50

Kõigi nende asjaolude analüüsimisel tuleb igal juhul välja tuua täpsed põhjused, miks kokkulepe, ettevõtjate ühenduse otsus või kooskõlastatud tegevus on konkurentsile piisaval määral kahjulik, mille tõttu on põhjendatud järeldus, et tegevusel on niisugune eesmärk (vt selle kohta 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus International Skating Union vs. komisjon, C‑124/21 P, EU:C:2023:1012, punkt 108; 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punkt 168, ja 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus Royal Antwerp Football Club, C‑680/21, EU:C:2023:1010, punkt 98).

51

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 52 sisuliselt märkis, tuleb rõhutada, et isegi kui konkurentidevaheline teabevahetus ei ole seotud koostöölepinguga, võib see kujutada endast konkurentsipiirangut, sealhulgas eesmärgi tõttu konkurentsipiirangut ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses. Nimelt, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 43–49, peab see teabevahetus olema osa kooskõlastamise vormist, mida viidatud teabevahetuse kontekstis tuleb juba oma laadilt pidada konkurentsi nõuetekohast toimimist kahjustavaks.

52

See tähendab kõigepealt selle sisu seisukohast, et teabevahetusel on tunnused, mis on seotud ettevõtjatevahelise kooskõlastamise vormiga, mis võib kaasa tuua konkurentsitingimused, mis ei vasta tavapärastele tingimustele kõnealusel turul.

53

Tuleb aga meenutada, et tavapärase konkurentsi nõuetekohane toimimine turul eeldab, et turul praegu valitsev olukord on teatud ulatuses läbipaistev. Ainult sel tingimusel on turg tõhus. Nii on Euroopa Kohus juba tunnistanud, et põhimõtteliselt aitab ettevõtjatevaheline läbipaistvus vähemalt turul, millel ei ole oligopoli, suurendada konkurentsi pakkujate vahel (vt selle kohta 2. oktoobri 2003. aasta kohtuotsus Thyssen Stahl vs. komisjon, C‑194/99 P, EU:C:2003:527, punkt 84).

54

Seevastu selleks, et turg toimiks tavapärastes tingimustes, peab iga ettevõtja esiteks olema kohustatud otsustama sõltumatult, mil viisil ta kavatseb ühisturul tegutseda (vt selle kohta 19. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Dole Food ja Dole Fresh Fruit Europe vs. komisjon, C‑286/13 P, EU:C:2015:184, punkt 119), ja teiseks peab tal olema ebakindlus vähemalt küsimuses, millal, mis ulatuses ja kuidas tema konkurendid tulevikus oma tegevust turul muudavad (vt selle kohta 4. juuni 2009. aasta kohtuotsus T-Mobile Netherlands jt, C‑8/08, EU:C:2009:343, punkt 41, ning 12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus HSBC Holdings jt vs. komisjon, C‑883/19 P, EU:C:2023:11, punkt 116).

55

Mis puudutab seejärel konteksti, milles toimub kõnealune teabevahetus, siis on vajalik, et selles kontekstis saaks igasugune kooskõlastamine, mille tunnused on sarnased selle teabevahetuse tunnustega, viia üksnes selliste konkurentsitingimusteni, mis ei vasta kõnealuse turu tavapärase toimimise tingimustele, võttes arvesse kõnealuste kaupade või teenuste laadi, turu toimimise tegelikke tingimusi ja selle turu struktuuri (vt selle kohta 28. mai 1998. aasta kohtuotsus Deere vs. komisjon, C‑7/95 P, EU:C:1998:256, punkt 87; 4. juuni 2009. aasta kohtuotsus T-Mobile Netherlands jt, C‑8/08, EU:C:2009:343, punkt 33, ning 19. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Dole Food ja Dole Fresh Fruit Europe vs. komisjon, C‑286/13 P, EU:C:2015:184, punkt 120).

56

Lõpuks, mis puudutab teabevahetusega taotletavaid „objektiivseid eesmärke“, siis tuleb rõhutada, et see mõiste viitab oma õiguslikus tähenduses kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse esmasele eesmärgile, st kõnealuse kooskõlastamisega taotletud vahetutele ja otsestele eesmärkidele, mis ajendasid asjaomaseid ettevõtjaid selles osalema. Seega tuleb oma eesmärgilt piiranguks pidada teabevahetust, mida ei esitleta küll formaalselt nii, et sellel on konkurentsivastane eesmärk, kuid mida ei saa selle vormi ja konteksti arvestades selgitada teisiti, kui et sellega taotletakse eesmärki, mis on vastuolus vaba konkurentsi põhimõtte mõne elemendiga.

57

Arvestades eeltoodut ja seda, et iga ettevõtja on kohustatud otsustama sõltumatult, millisel viisil ta kavatseb ühisturul tegutseda, tuleb asuda seisukohale, et teabevahetusel on tunnused, mis on seotud ettevõtjatevahelise kooskõlastamise vormiga, mida tuleb juba selle laadist tulenevalt pidada tavapärase konkurentsi nõuetekohast toimimist kahjustavaks, kui selle sisu puudutab teavet, mis olenemata küsimusest, kas see on tundlik või konfidentsiaalne või mitte, on teabevahetuse kontekstis selline, et teabevahetuses osalejad, kes on mõistlikult aktiivsed ja majanduslikult ratsionaalsed, tingimata järgivad vaikivalt sama käitumisviisi seoses ühe parameetriga, mille alusel konkurents asjaomasel turul tekib.

58

Sellise hinnanguni jõudmiseks peab arvesse võtma nii vahetatud teabe laadi kui ka majanduslikku konteksti, milles teabevahetus toimus. Nimelt, isegi kui eeldada, et teabevahetuses osalevad ettevõtjad, kes jätkavad asjaomasel turul tegutsemist, arvestavad konkurentidega vahetatud teavet, et määrata kindlaks oma tegevus turul (vt selle kohta 8. juuli 1999. aasta kohtuotsus Hüls vs. komisjon, C‑199/92 P, EU:C:1999:358, punktid 161 ja 162; 4. juuni 2009. aasta kohtuotsus T-Mobile Netherlands jt, C‑8/08, EU:C:2009:343, punktid 51 ja 52, ning 19. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Dole Food ja Dole Fresh Fruit Europe vs. komisjon, C‑286/13 P, EU:C:2015:184, punktid 126 ja 127), on siiski tõsi, et mõistlikult aktiivsed ja majanduslikult ratsionaalsed ettevõtjad ei järgi sama käitumisviisi, eelkõige siis, kui kokkuleppe konteksti arvestades ei pea nad selles olukorras kartma oma olemasolevate ja potentsiaalsete konkurentide ning tarbijate reaktsiooni, millega on põhimõtteliselt tegemist siis, kui teabevahetus toimub oligopoolse või vähemalt tugevalt koondunud turu peamiste osaliste vahel ja esinevad tõkked sellele turule sisenemisel (vt selle kohta 2. oktoobri 2003. aasta kohtuotsus Thyssen Stahl vs. komisjon, C‑194/99 P, EU:C:2003:527, punktid 86 ja 87).

59

Seega tuleb viimasena kirjeldatud juhul pidada asjakohaseks asjaolu – nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus oma küsimuses rõhutas –, et turg on teatud määral kontsentreeritud ja esinevad turuletuleku tõkked.

60

Tõendamaks, et teabevahetus kujutab endast eesmärgi tõttu piirangut, ei ole samas alati vaja näidata, et see puudutab teavet, mis on teabevahetuse kontekstis selline, mis viib paratamatult selleni, et teabevahetuses osalejad, kes on mõistlikult aktiivsed ja majanduslikult ratsionaalsed, järgivad vaikivalt sama käitumisviisi ühe parameetri puhul, mille alusel konkurents asjaomasel turul tekib, minnes seega vastuollu iga ettevõtja kohustusega määrata sõltumatult kindlaks poliitika, mida ta kavatseb ühisturul järgida.

61

Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 54, siis selleks, et turg toimiks tavapärastel tingimustel, peavad sellel turul tegutsevad ettevõtjad mitte üksnes määrama sõltumatult kindlaks poliitika, mida nad kavatsevad ühisturul järgida, vaid neil peab ka üldisemalt olema ebakindlus selles, kuidas teised sellel turul tegutsevad ettevõtjad tulevikus käituvad.

62

Järelikult võib teabevahetust pidada ettevõtjatevahelise koostöö vormiks, mis juba oma laadilt kahjustab tavapärase konkurentsi nõuetekohast toimimist, ilma et oleks isegi vaja tõendada, s, kui see teabevahetus võimaldab viidatud ebakindluse kõrvaldada. Selleks piisab, kui vahetatud teave on esiteks konfidentsiaalne ja teiseks strateegiline.

63

„Konfidentsiaalse teabe“ all tuleb mõista teavet, mis ei ole juba kõigile turul tegutsevatele ettevõtjatele teada; „strateegilise teabe“ all tuleb aga mõista teavet, mis võib vajaduse korral pärast seda, kui see on kombineeritud muu teabega, mis oli teabevahetuses osalejatele juba teada, avaldada strateegia, mida mõned neist osalejatest kavatsevad rakendada seoses ühe või mitme parameetriga, mille põhjal konkurents asjaomasel turul tekib (vt selle kohta 12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus HSBC jt vs. komisjon, C‑883/19 P, EU:C:2023:11, punkt 117).

64

Lisaks, ehkki nagu kohtujurist märkis oma ettepaneku punktides 69 ja 70, et mis tahes teabevahetus, mis puudutab tulevasi hindu või mõningaid neid hindu määravaid tegureid, on olemuslikult konkurentsivastane, arvestades eelkõige sellega kaasnevat konkurentsi kahjustamise ohtu, on strateegilise teabe mõiste siiski laiem ja hõlmab kogu teavet, mis ei ole ettevõtjatele veel teada ja mis sellise teabevahetuse kontekstis võib vähendada turul osalejate ebakindlust teiste osalejate tulevase käitumise suhtes seoses sellega, mis asjaomaste kaupade või teenuste laadi, turu toimimise tegelike tingimuste ja turu struktuuri tõttu kujutab endast ühte või mitut parameetrit, millest lähtudes konkurents asjaomasel turul tekib.

65

Lõpuks, kui vahetatud teave ei puuduta teabevahetuses osalejate kavatsust muuta oma käitumist asjaomasel turul, vaid praeguseid või varasemaid asjaolusid, tuleb seda siiski pidada strateegiliseks, kui eelkõige asjaomaste kaupade või teenuste laadi, turu toimimise tegelike tingimuste, kulustruktuuri või teabevahetuses osalejate tootmis- ja juhtimismeetodite tõttu võib selline osaleja kõnealusest teabevahetusest piisavalt täpselt tuletada teiste teabevahetuses osalejate tulevast käitumist või nende reaktsioone võimalikule strateegilisele liikumisele turul.

66

Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kindlaks teha, kas põhikohtuasjas kõne all oleva teabevahetuse puhul on tegemist ettevõtjatevahelise kooskõlastamisega, mida tuleb juba selle olemusest tulenevalt pidada tavapärase konkurentsi nõuetekohast toimimist kahjustavaks, ja anda selleks vajalikud faktilised hinnangud, võib Euroopa Kohus eelotsusetaotlust lahendades siiski esitada täpsustusi, mille eesmärk on suunata seda kohut temapoolsel tõlgendusel (vt selle kohta 18. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus Lietuvos notarų rūmai jt, C‑128/21, EU:C:2024:49, punktid 89 ja 90).

67

Käesoleval juhul viitas eelotsusetaotluse esitanud kohus oma küsimuses konkureerivate krediidiasutuste igakuisele vastastikusele laiaulatuslikule teabevahetusele, mis toimus tugevalt kontsentreeritud ja turuletuleku tõketega turgudel ning mis puudutas nendel turgudel tehtavatele tehingutele kohaldatavaid tingimusi, eelkõige marginaale, nii praegusi kui ka tulevasi riskimuutujaid ning üksteise individuaalseid tootmisnäitajaid.

68

Ent ühest küljest nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldusest, et teave marginaalide kohta, mida osalevate krediidiasutuste vahel vahetati konfidentsiaalselt, ei olnud teabevahetuse ajal sama täielikult ja süstematiseeritult üldkasutatavalt saada ning see teave puudutas peamiselt võimalikke tulevasi tegevusi. Täpsemalt nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et see teave puudutas kavatsust muuta asjaomasel turul tehtud tehingutele kohaldatavaid tingimusi või vähemalt muudatusi, mis olid vastu võetud, kuid mida ei olnud veel rakendatud.

69

Teisest küljest, kuna mõiste „marginaal“ viitab erinevusele krediidiasutuse poolt laenuvõtja suhtes kohaldatava intressimäära ja selle määra vahel, millega ta põhimõtteliselt oma tegevust refinantseerib, kusjuures see teine intressimäär on põhimõtteliselt teada, siis näitab marginaal intressimäära, mida krediidiasutused pakuvad oma klientidele enne läbirääkimisi.

70

Kuna marginaalid on seega seotud ühe parameetriga, millest lähtuvalt tekib konkurents põhikohtuasjas kõne all oleval kolmel turul, tuleb igasugust teavet krediidiasutuste tulevaste kavatsuste kohta neid marginaale muuta pidada strateegiliseks teabeks.

71

Järelikult, arvestades käesoleva kohtuotsuse punktis 62 tõdetut, on teabevahetus – mis sarnaselt sellega, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus oma küsimuses kirjeldas, on korraldatud konfidentsiaalselt ja mis puudutab krediidiasutuste tulevasi kavatsusi seoses marginaalidega, mille abil saab kindlaks teha nende klientidele pakutava intressimäära – osa ettevõtjatevahelisest kooskõlastamisest, mida tuleb juba selle laadi tõttu pidada tavapärase konkurentsi nõuetekohast toimimist kahjustavaks ja seega eesmärgi tõttu piiranguks ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses.

72

Sama kehtib teabe kohta, mis puudutab tulevasi muudatusi riskimuutujates, mida kohaldatakse marginaalidele, mida kasutatakse vastavalt klientide individuaalsele riskiprofiilile, kuna koostoimes teabega krediidiasutuste tulevaste kavatsuste kohta marginaalide osas võimaldab see teabevahetuses osalejatel saada täpsema ülevaate hinnastrateegiatest, mida teised osalejad kavatsevad ellu viia.

73

Mis puudutab teavet „tootmismahtude“ kohta, siis tuleb rõhutada, et seda liiki teave võib põhimõtteliselt – eelkõige siis, kui need osalejad edastavad seda liigendatult ja individualiseeritult, nagu põhikohtuasjas – anda tunnistust mõne osaleva ettevõtja käitumisest, mis kaldub kõrvale võimalikust turul valitsevast tasakaalust.

74

Järelikult võib sellise teabe vahetamine teatud asjaoludel näidata sellise kooskõlastamise olemasolu, mis juba oma laadilt kahjustab tavapärase konkurentsi, mille osaks see on, nõuetekohast toimimist.

75

Siiski nähtub põhikohtuasjas eelotsusetaotluse esitanud kohtu edastatud andmetest, et konkurentsiamet heitis kaebajatele ette osalemist „eraldiseisvas“ teabevahetuses, mitte teabevahetuses, mis on konkurentsi piirava kooskõlastatud tegevusega kaasnev.

76

Mis puudutab aga „eraldiseisvat“ teabevahetust, siis kui sarnaselt siinse asjaga puudutab see teave möödunud müügimahtusid, ei näi tõenäoline, et eraldi võetult ja ilma eriliste asjaoludeta võiks sellest teabest nähtuda asjaomaste krediidiasutuste tulevased kavatsused või see võiks viia teabevahetuses osalejad – kes on mõistlikult aktiivsed ja majanduslikult ratsionaalsed – vaikimisi järgima sama tegevusliini seoses ühe parameetriga, millest lähtudes konkurents asjaomasel turul tekib.

77

Samas tuleb teabevahetuse teatava vormi kahjulikkust hinnata, võttes arvesse ka vahetatud teabe eri kategooriate ristkasutamise võimalust.

78

Seega võib teabevahetus, mis puudutab eelkõige tootmismahtusid, olla ettevõtjatevahelise kooskõlastamise vorm, mida tuleb juba oma laadilt pidada tavapärase konkurentsi nõuetekohast toimimist kahjustavaks, eelkõige kui seda teavet kombineerida muud liiki vahetatud teabega ning vajaduse korral muu juba vabalt kättesaadava teabega, nii et mõistlikult aktiivne ja majanduslikult ratsionaalne ettevõtja võiks asjaomaste turgude laadi, tegelikke tingimusi ja nende struktuuri arvestades neist järeldada teiste osalejate tulevasi kavatsusi või ta oleks ärgitatud järgima vaikimisi nendega sama käitumisviisi ühe parameetri puhul, millest lähtudes konkurents asjaomasel turul tekib.

79

Mis puudutab sellist teabevahetust, nagu kirjeldas eelotsusetaotluse esitanud kohus oma küsimuses, siis tuleb seda igal juhul pidada eesmärgi tõttu piiranguks, kuna vahetatud teave puudutab eelkõige teabevahetuses osalejate kavatsusi muuta tulevikus marginaale.

80

Seda järeldust kinnitab sellise teabe vahetamisega taotletavate objektiivsete eesmärkide analüüs, mis on samuti asjakohane eesmärgi tõttu piirangu olemasolu hindamisel, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 49. Teabevahetusel selle kohta, millised on selles osalejate tulevased kavatsused ühe parameetri kohta, mille alusel konkurents turul tekib, näiteks marginaalid, ei saa nimelt olla muid objektiivseid eesmärke kui konkurentsi kahjustamine sellel turul.

81

Põhikohtuasjas esitavad põhikohtuasja kaebajad mitu argumenti, et siiski tõendada, et kõnealune teabevahetus ei kujuta endast eesmärgi tõttu konkurentsipiirangut.

82

Esiteks väidavad nad, et nende suhtes kehtisid tarbijaõiguse alusel hindade läbipaistvuse kohustused ning neile kohaldatavate raamatupidamis- ja finantseeskirjade kohaselt või koguni olenevalt nende äriühingu staatusest – kelle väärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud turul – kohustus teatada oma müügimahust, turuosadest ja keskmistest marginaalidest. Nende erinevate õiguslike kohustuste tõttu võis asjaomastel turgudel tegutsev mis tahes ettevõtja koguda osalevate krediidiasutuste äritingimused, minnes nende kontoritesse või külastades nende veebisaiti.

83

Sellega seoses tuleb küll rõhutada, et sellise teabe vahetus, mille edastamine on riigisiseste õigusnormidega muudetud kohustuslikuks, ei saa ELTL artiklit 101 kahjustada, kuna selline teabevahetus ei saa turgu mõjutada suuremas ulatuses kui see, mis on nende õigusnormide järgimise tõttu juba tekkinud ja mille eest ei saa asjaomaseid ettevõtjaid vastutavaks pidada (vt analoogia alusel 11. novembri 1997. aasta kohtuotsus komisjon ja Prantsusmaa vs. Ladbroke Racing, C‑359/95 P ja C‑379/95 P, EU:C:1997:531, punkt 33, ning 9. septembri 2003. aasta kohtuotsus CIF, C‑198/01, EU:C:2003:430, punktid 52 ja 53).

84

Teabevahetuses osalejad ei saa siiski tugineda sellisele olukorrale, kui vahetatud teave läheb kaugemale sellest, mille peavad avalikustama kõik kolmel asjaomasel turul tegutsevad krediidiasutused oma seadusjärgsete kohustuste raames, ja mida nad vahetasid enne, kui kehtestati need kohustused teabevahetuses osalejatele avalikustada selline teave; kuid selle peab siiski kindlaks tegema eelotsusetaotluse esitanud kohus.

85

Teiseks märgivad põhikohtuasja kaebajad, et teabevahetus, mille sagedus on sarnaselt põhikohtuasjaga väga juhuslik, st üks või kaks korda aastas, ei saa kujutada endast oma eesmärgi tõttu piirangut. Samas tuleb meenutada, et selline sagedus ei välista iseenesest teabevahetuse konkurentsivastast eesmärki. Nimelt võib üksainus kontakt olla piisav, et kõrvaldada huvitatud poolte ebakindlus teiste asjaomaste ettevõtjate tulevase käitumise suhtes asjaomasel turul (vt selle kohta 4. juuni 2009. aasta kohtuotsus T-Mobile Netherlands jt, C‑8/08, EU:C:2009:343, punktid 59 ja 62).

86

Kolmandaks vaidlevad põhikohtuasja kaebajad vastu asjaolule, et selline teabevahetus, nagu kirjeldas eelotsusetaotluse esitanud kohus oma küsimuses, võib olla osa kooskõlastamise vormist, mis võib juba oma laadilt kahjustada tavapärase konkurentsi nõuetekohast toimimist, kui see teabevahetus võib hõlbustada selles teabevahetuses osalejate konkurentsianalüüsi (benchmarking), võimaldades neil võrrelda oma vastavaid pakkumisi, vähendades samas sellise võrdlemisega seotud kulusid, kusjuures sellel võrdlusel võivad samal ajal olla konkurentsile soodsad tagajärjed.

87

Tuleb märkida, et parimaid rakendatavaid juhtimis- või tootmismeetodeid puudutava teabe vahetamine võib tõesti soodustada konkurentsi ja seda ei saa seega pidada oma eesmärgi tõttu piirangut kehtestavaks. Siiski ei saa see nii olla sellise konfidentsiaalse teabe vahetamise puhul, mis puudutab just selles teabevahetuses osalejate tulevasi kavatsusi seoses ühe parameetriga, mille alusel konkurents asjaomasel turul tekib.

88

Neljandaks väidavad põhikohtuasja kaebajad, et marginaalid ei kajasta pakutavate krediiditeenuste koguhinda, vaid ainult ühte selle koostisosadest, kuna seal ei ole muu hulgas mainitud vahendustasude ja muude kulude suurust. Lisaks vastavad vähemalt kinnisvaralaenude turul klientidele pakutavad intressid, mis tulenevad nendest marginaalidest, mitte lõplikele intressimääradele, vaid soovituslikele intressimääradele, mida kasutati lähtepunktina individuaalsetel läbirääkimistel iga kliendiga, arvestades selle kliendi konkreetset riskiprofiili. Seetõttu ei too teabevahetus – isegi kui see puudutab osalevate krediidiasutuste tulevasi kavatsusi ja marginaale – kaasa eesmärgi tõttu piirangut.

89

Kuid nagu rõhutas kohtujurist oma ettepaneku punktides 74 ja 75, ei ole eesmärgi tõttu piirangu mõiste alla kuulumiseks vaja, et kooskõlastatud tegevus puudutaks kõiki parameetreid, mille alusel konkurents turul tekib, või hindasid käsitleva teabe puhul, et see teave puudutaks lõpphinna kõiki komponente. Seega võib teabevahetus olla ettevõtjatevaheline kooskõlastamine, mida tuleb juba oma laadilt pidada tavapärase konkurentsi nõuetekohast toimimist kahjustavaks, isegi kui see puudutab vaid ühte nendest parameetritest (vt selle kohta 12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus HSBC jt vs. komisjon, C‑883/19 P, EU:C:2023:11, punkt 204).

90

Määr, mida kasutatakse lähtepunktina individuaalsetel läbirääkimistel iga kliendiga, arvestades selle kliendi konkreetset riskiprofiili, peegeldab ühte konkurentsiparameetrit asjaomastel turgudel, kuna selle määra alusel teevad potentsiaalsed kliendid esimese valiku krediidiasutuste pakutavatest laenupakkumistest, et alustada läbirääkimisi vaid mõnega nendest.

91

Viiendaks vaidlevad põhikohtuasja kaebajad vastu sellele, et põhikohtuasja asjaoludel puudutas edastatud teave marginaalide kohta tulevast käitumist, mille teadmine võis anda teabevahetuses osalejatele eelise. Kõigepealt on nad seisukohal, et see teave puudutas muudatusi, mis pidid jõustuma kas samal päeval või hiljemalt järgmisel tööpäeval, kui teabevahetus toimus reedel. Järgmiseks, enne läbirääkimist pakutud intressimäärad olid märgitud asjaomase krediidiasutuse veebilehel ja krediidisimulaatorites veidi aega pärast marginaalide muutmist käsitlevat teabevahetust või isegi samal ajal. Lõpuks, krediidiasutusel oli igal juhul vaja mitu nädalat, et muuta oma marginaale, mistõttu teabevahetuses osalejad ei saanud neile edastatud teabele viivitamatult reageerida.

92

Pelgast asjaolust, et marginaale puudutavat teavet vahetatakse enne, kui need jõustusid või avalikustati, piisab, et tõendada, et see teabevahetus oli suuteline vähendama osalevate krediidiasutuste tulevase käitumise suhtes valitsevat ebakindlust teabevahetuses osalejates, ehkki teisi konkurente puudutav ebakindlus kadus peagi pärast seda. Isegi kui asuda seisukohale, et sellises teabevahetuses osalejatel on võimatu seda teavet kohe arvesse võtta, et viivitamatult muuta oma käitumist turul, on siiski tõsi, et igasugune teabevahetus tulevaste kavatsuste kohta, mida ei ole veel avaldatud, võimaldas neil osalejatel igal juhul reageerida kiiremini, kui neil oleks olnud võimalik reageerida asjaomase turu tavapärase toimimise juures.

93

Kuuendaks kinnitavad põhikohtuasja kaebajad, et Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust ei nähtu ühtegi juhtumit, mil üks osalev krediidiasutus oleks muutnud oma hinnakirja pärast seda, kui ta oli saanud teavet, et teise osaleja marginaale muudetakse. Siiski ei saa seda asjaolu pidada asjakohaseks, kuna mõiste „eesmärgi tõttu piirang“ kohaldamisel teabevahetusele ei ole vaja tõendada ei asjaomase teabevahetuse tegelikke tagajärgi turule ega isegi seda, et teabevahetuses osalejad olid teavet tegelikult arvesse võtnud.

94

Seitsmendaks väidavad põhikohtuasja kaebajad, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu kasutatud mõiste „riskimuutuja“ tähistab hindamistabeleid, milles määratakse riskitase kindlale kliendikategooriale selliste tegurite põhjal nagu tema sissetulek, rahaline sissemakse või kinnisasja hind, millega kaasneb selle riski korvamiseks kohaldatav marginaal. Neid iga riskitaseme aluseks olevaid tegureid ei avalikustatud aga teabevahetuse käigus mingil juhul, nagu nähtub vaheotsuses esitatud ütlustest, mistõttu ei saa nende tabelite vahetamine kujutada endast strateegilist teavet.

95

Sellega seoses tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul kindlaks teha, kas arvestades eelkõige teabevahetuses osalejate käsutuses olnud teavet ja seda tüüpi tabeli koostamiseks üldiselt kasutatavat metoodikat, oli tabelis esitatud teave piisavalt arusaadav, et võimaldada neil osalejatel – kombineerides teabe marginaalidega, mille põhjal pakuti klientidele intressimäärasid enne läbirääkimisi, ja realiseeritud müügimahuga – vähendada teabevahetuse teiste osalejate tulevast käitumist puudutavat ebakindlust seoses sellega, mis asjaomaste teenuste laadi, turu toimimise tegelike tingimuste ja turu struktuuri tõttu kujutab endast ühte või mitut parameetrit, millest lähtuvalt tekib konkurents asjaomastel turgudel.

96

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et ELTL artikli 101 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et igakuine vastastikune laiaulatuslik teabevahetus konkureerivate krediidiasutuste vahel, mis leidis aset tugevalt kontsentreeritud ja turule sisenemise tõketega turgudel ja mis puudutas nendel turgudel tehtavatele tehingutele kohaldatavaid tingimusi, eelkõige marginaale ja praegusi ning tulevasi riskimuutujaid ja teabevahetuses osalejate individuaalseid tootmisnäitajaid, tingimusel, et vähemalt vahetatud marginaalid on need, mida nimetatud krediidiasutused kavatsevad tulevikus kohaldada, tuleb kvalifitseerida eesmärgi tõttu konkurentsipiiranguks.

Teine küsimus

97

Võttes arvesse esimesele küsimusele antud vastust, ei ole teisele küsimusele vaja vastata.

98

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:

ELTL artikli 101 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et igakuine vastastikune laiaulatuslik teabevahetus konkureerivate krediidiasutuste vahel, mis leidis aset tugevalt kontsentreeritud ja turule sisenemise tõketega turgudel ja mis puudutas nendel turgudel tehtavatele tehingutele kohaldatavaid tingimusi, eelkõige marginaale ja praegusi ning tulevasi riskimuutujaid ja teabevahetuses osalejate individuaalseid tootmisnäitajaid, tingimusel, et vähemalt vahetatud marginaalid on need, mida nimetatud krediidiasutused kavatsevad tulevikus kohaldada, tuleb kvalifitseerida eesmärgi tõttu konkurentsipiiranguks.