1.

Apellant X elab Alžeerias. Kuivõrd tema surnud abikaasa töötas Madalmaades, saab ta Sociale verzekeringsbankilt (sotsiaalkindlustusasutus, Madalmaad, edaspidi „SVB“) toitjakaotushüvitist. Madalmaades võeti vastu õigusakt, millega vähendati X‑le makstava toitjakaotushüvitise suurust, tuginedes sellele, et Alžeeria elukallidus on väiksem kui nimetatud liikmesriigis. X vaidlustas selle vähendamise Centrale Raad van Beroepis (avaliku teenistuse ja sotsiaalkindlustusasjade apellatsioonikohus, Madalmaad). Nimetatud kohus soovib teada, kas selline vähendamine on vastuolus Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahel (edaspidi „assotsiatsioonileping“), ( 2 ) artikli 68 lõikega 4.

2.

Assotsiatsioonilepingu artiklis 68 on sätestatud:

„1.   Vastavalt järgmiste lõigete sätetele koheldakse Alžeeria kodanikest töötajaid ja nendega koos elavaid pereliikmeid sotsiaalkindlustuse osas viisil, mille puhul neid ei diskrimineerita nende kodakondsuse alusel, võrreldes selle liikmesriigi kodanikega, kus nad töötavad.

Sotsiaalkindlustuse mõiste alla kuuluvad sotsiaalkindlustuse harud, mis hõlmavad haigus- ja sünnitus-, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotushüvitist, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitist ning matusetoetust, töötushüvitist ja peretoetust.

Need sätted ei põhjusta siiski muude ühenduse õigusaktides ette nähtud EÜ asutamislepingu artiklil 42 põhinevate kooskõlastuseeskirjade kohaldamist, välja arvatud käesoleva lepingu artiklis 70 sätestatud tingimustel.

2.   Kõik selliste töötajate kindlustus-, töö- või elamisperioodid eri liikmesriikides liidetakse vanaduse, invaliidsuse ja toitja kaotuse puhul makstavate pensionide ja toetuste, peretoetuste, haigus- ja sünnitushüvitiste ning töötajate ja nende ühenduses elavate perekonnaliikmete ravikindlustuse arvestamiseks.

3.   Need töötajad saavad peretoetust ühenduses elavatele pereliikmetele.

4.   Kõnealused töötajad saavad vabalt Alžeeriasse üle kanda väljamaksva liikmesriigi või väljamaksvate liikmesriikide õigusaktide põhjal kohaldatava kursi alusel kõik vanaduse, toitja kaotuse, tööõnnetuste, kutsehaiguste või viimasest kahest tuleneva invaliidsusega seotud pensionid ja toetused, välja arvatud mitteosamakselise erihüvitise juhtumid.

[…]“.

3.

Assotsiatsioonilepingu artiklis 70 on sätestatud:

„1.   Enne käesoleva lepingu jõustumisele järgneva esimese aasta lõppu võtab assotsiatsiooninõukogu vastu sätted artiklis 68 ette nähtud põhimõtete rakendamiseks.

2.   Assotsiatsiooninõukogu võtab vastu üksikasjalikud halduskoostöö eeskirjad, millega sätestatakse vajalikud haldus- ja järelevalvegarantiid lõikes 1 nimetatud sätete kohaldamiseks.“

4.

Eelotsusetaotluse kohaselt on asjasse puutuvad riigisisesed õigusnormid järgmised.

5.

Toitja kaotust käsitleva üldseaduse (Algemene Nabestaandenwet, „ANW“) artikli 13 lõikes 1 on sätestatud:

„Käesoleva seaduse sätete alusel on kindlustatud isik, kes:

6.

ANW artikli 14 lõikes 1 on asjakohases osas sätestatud:

„Toitjakaotushüvitisele on õigus elusoleval sugulasel:

7.

ANW artikli 17 lõikes 1 on sätestatud:

„Toitjakaotushüvitise brutosummaks määratakse selline summa, et pärast seda, kui sellelt summalt on maha arvatud töötasult arvestatav maks ja kinni peetud sotsiaalkindlustusmaksed isiku puhul, kes ei ole veel jõudnud pensioniikka, ning võttes arvesse üksnes 1964. aasta töötasu maksustamise seaduse (Wet op de loonbelasting 1964) artiklis 22 nimetatud üldist maksuvähendust, on toitjakaotushüvitise netosumma 70% netomiinimumpalgast.“

8.

ANW artikli 17 lõike 3 kohaselt:

„Elusoleva sugulase puhul, kes elab väljaspool Madalmaid, mõnda teist ELi liikmesriiki, EMP lepingu osalist või Šveitsi, on toitjakaotushüvitise brutosumma ministri määrusega kindlaksmääratud protsent lõigete 1, 2 või 5 alusel määratud summast. Protsent määratakse kindlaks nii, et see kajastaks ülalpidamisel olnud isiku elukohariigi ja Madalmaade kulude vahelist suhet. See protsent ei ole suurem kui 100.“

9.

ANW artikli 32a lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:

„1.   Toitjakaotushüvitise õigust ei teki elusoleval sugulasel, kes ei ela kindlustatud isiku surmapäeval Madalmaades. […]

2.   Esimest lõiget ei kohaldata, kui elusolev sugulane […] elab kindlustatud isiku surmapäeval riigis, milles võib lepingu või rahvusvahelise organisatsiooni otsuse kohaselt esineda õigus toitjakaotushüvitisele […].“

10.

Hüvitiste eksportimise piiramist käsitlev seadus (Wet beperking export uitkeringen) jõustus 1. jaanuaril 2000. Sellega kehtestati erinevates sotsiaalkindlustusõiguse valdkondades territoriaalsuse põhimõte. Põhireegel on see, et õigus hüvitisele puudub või olemasolev õigus hüvitisele lõpeb, kui hüvitise saaja elab väljaspool Madalmaid või lõpetab elamise selles liikmesriigis. Erand tehakse juhul, kui hüvitise eksportimist reguleerib rahvusvaheline leping hüvitise saaja elukohariigiga, mis võimaldab viia läbi kontrolle, et tagada nende hüvitiste õiguspärane maksmine. Sellist lepingut Madalmaade ja Alžeeria vahel ei ole.

11.

Üleminekusätete kohaselt sai toitjakaotushüvitist, mida hüvitise saaja oli saanud enne 31. detsembrit 1999, eksportida ka sellisesse riiki, millega Madalmaad ei olnud sellist lepingut sõlminud.

12.

Sotsiaalkindlustuse elukohariigi põhimõtte seadus (Wet Woonlandbeginsel in de sociale zekerheid; edaspidi „Wwsz“) jõustus 1. juulil 2012. Wwsz seletuskirja kohaselt on selle eesmärk piirata sotsiaalkindlustushüvitiste eksportimist või maksmist väljaspool Euroopa Liitu. Selleks muudeti sellega ANW artikli 17 lõiget 3. ( 3 ) Wwsz eesmärk on tagada, et hüvitised, mida arvutatakse lähtudes Madalmaade miinimumpalgast või mis katavad teatud kulusid, on kooskõlas selle riigi elukallidusega, kuhu neid eksporditakse. Hüvitise saajatele, kes ei ela Madalmaades, mõnes muus liikmesriigis, mõnes muus Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas riigis ega Šveitsis, makstakse seega hüvitist teatud protsendina toitjakaotushüvitise summast, mida nad saaksid Madalmaades elamise korral.

13.

Madalmaades elavate hüvitise saajate puhul on toitjakaotushüvitise maksimaalne määr 70% Madalmaades kehtivast miinimumkuupalgast. Alžeerias elavatele hüvitise saajatele oli hüvitise määr 60% määrast, mida kohaldati Madalmaades 2013. aastal, ja 40% määrast, mida kohaldati 2016. aastal. ( 4 ) Nende protsentide eesmärk on kajastada Alžeeria ja Madalmaade elukalliduse suhet.

14.

Apellandi surnud abikaasa töötas Madalmaades. ANW kohaselt oli apellandil õigus toitjakaotushüvitisele alates 1. jaanuarist 1999. Üleminekusätete ( 5 ) kohaselt eksporditi seda hüvitist alates 1. jaanuarist 2000 tema elukohariiki Alžeeriasse. 19. septembri 2018. aasta otsusega teavitas SVB apellanti, et alates 1. jaanuarist 2013 vähendatakse tema toitjakaotushüvitist, et see kajastaks Alžeeria elukallidust. Eelotsusetaotluse esitanud kohtusse esitatud apellatsioonkaebuses väidab X, et selle vähendamise tõttu ei suuda ta ennast ära elatada.

15.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt käsitletakse elukohariigi põhimõtte alusel hüvitiste vähendamist nende hüvitiste ekspordi piiranguna. SVB asub seisukohale, et selline piirang ei ole vastuolus assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõikega 4, kuivõrd selles ei sõnastata selget ja ühest kohustust lubada hüvitiste eksportimist. Seetõttu ei ole assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõikel 4 vahetut õigusmõju. See seisukoht on kooskõlas assotsiatsioonilepingu artikliga 70, milles on ette nähtud, et selle artiklis 68 on sätestatud üksnes üldpõhimõtted, mida assotsiatsiooninõukogu peab rakendama, ja mida ta ei ole teinud.

16.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus täheldab, et assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõike 4 tõlgendamine on asjakohane seoses hüvitiste eksportimisega Alžeeriasse ja teistesse riikidesse, millega Euroopa Liit on sõlminud lepingud, milles sisaldub sarnane klausel. ( 6 ) Nimetatud kohus märgib veel, et Madalmaade õigusnormid, millega kohandatakse toitjakaotushüvitise määr hüvitise saaja elukohariigi elukallidusega, võivad olla selliste klauslitega vastuolus. Seetõttu peatas ta menetluse ja esitas Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

17.

SVB, Madalmaade valitsus ja Euroopa Komisjon esitasid kirjalikud seisukohad ja vastasid 28. juuni 2023. aasta kohtuistungil Euroopa Kohtu kirjalikele ja suulistele küsimustele.

18.

SVB väidab, et assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõike 4 eesmärk on tagada, et valuutapiirangud ei takista pensionide ja hüvitiste ülekandmist „töötajate“ poolt. Kuivõrd viidatakse sõnaselgelt „töötajatele“, siis ei kuulu töötaja pereliikmed, näiteks töötaja lesk, selle sätte isikulisse kohaldamisalasse.

19.

SVB hinnangul ei ole assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõikel 4 vahetut õigusmõju, kuivõrd sellega ei kehtestata pensionide või hüvitiste maksmise eest vastutavatele institutsioonidele selget ja ühest kohustust kanda hüvitis täies ulatuses töötaja elusolevale abikaasale, kes on Alžeeria resident. Assotsiatsioonilepingu artiklist 70 tuleneb, et artikli 68 lõike 4 kohaldamiseks on vaja täiendavaid rakendusmeetmeid. Isegi kui viimati nimetatud sättel oleks vahetu õigusmõju, ei välista selle sõnastus ega kontekst toitjakaotushüvitise määra kohandamist, et kajastada Alžeeria väiksemat elukallidust võrreldes Madalmaadega. Madalmaade valitsus jagab neid seisukohti. ( 7 )

20.

Selleks, et põhjendada oma seisukohta, mille kohaselt ei ole assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõikel 4 vahetut õigusmõju, viitavad SVB ja Madalmaade valitsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ( 8 ) artiklile 7 „Elukohaeeskirjadest loobumine“. Selles on sätestatud, et „[k]ui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, ei rakendata ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide või käesoleva määruse alusel makstavatele rahalistele hüvitistele vähendamist, muutmist, peatamist, tühistamist ega konfiskeerimist asjaolu tõttu, et hüvitisesaaja või tema pereliikmete elukohaks on mõni teine liikmesriik kui hüvitiste maksmise eest vastutava asutuse asukohariik“. ( 9 ) SVB väidab, et see säte sarnaneb elukohatingimusest loobumisega assotsiatsiooninõukogu 19. septembri 1980. aasta otsuse nr 3/80, mis käsitleb Euroopa Ühenduste liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide kohaldamist Türgi töötajate ja nende pereliikmete suhtes (edaspidi „otsus nr 3/80), artikli 6 lõike 1 esimeses lõigus. ( 10 ) SVB ja Madalmaade valitsus väidavad, et assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõiget 4 ei saa võrdsustada elukohatingimusest loobumisega, kuivõrd see on sõnastatud teisiti ja umbmäärasemalt.

21.

Kohtuistungil väitsid SVB ja Madalmaade valitsus, et assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõige 1 ei ole kohaldatav hüvitise saaja suhtes, kes elab Alžeerias, kuivõrd nii nimetatud sätte sõnastus kui ka Euroopa Kohtu praktika viitavad sellele, et seda sätet kohaldatakse üksnes Euroopa Liidu sees. Igal juhul ei diskrimineeri ANW artikli 17 lõige 3 ei otseselt ega kaudselt kodakondsuse alusel, kuivõrd Madalmaade elanike ja Alžeeria elanike elukallidus ei ole võrreldav. Seega on asjakohane kohelda neid kahte isikute kategooriat erinevalt.

22.

Komisjon väidab, et assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõike 4 isikuline kohaldamisala hõlmab töötaja lesestunud abikaasat, kes elab Alžeerias ja soovib oma toitjakaotushüvitist sellesse riiki eksportida. See tõlgendus on kooskõlas assotsiatsioonilepingu eesmärgi ja kontekstiga. Kuigi assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõige 4 on piisavalt selge ja täpne, et omada vahetut õigusmõju, järeldab komisjon sõnadest „väljamaksva liikmesriigi või väljamaksvate liikmesriikide õigusaktide põhjal kohaldatava kursi alusel“, et see säte ei välista toitjakaotushüvitise ülekandmist vähendatud määras, et võtta arvesse Alžeeria väiksemat elukallidust. Kohtuistungil selgitas komisjon, et tema hinnangul võib ANW panna Alžeeria kodanikud Madalmaade kodanikega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, kuid selline erinev kohtlemine on objektiivselt põhjendatud ja seega ei ole see assotsiatsioonilepinguga keelatud.

23.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub kolmes küsimuses Euroopa Kohtul tõlgendada assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõiget 4. Esimene küsimus puudutab selle sätte isikulist kohaldamisala, eelkõige seda, kas see on kohaldatav töötaja Alžeerias elavale elusolevale abikaasale; teise küsimusega soovitakse teha kindlaks, kas sellel sättel on vahetu õigusmõju, ja kolmanda küsimusega seda, kas selle sättega on vastuolus toitjakaotushüvitise vähendamine eesmärgiga kajastada Alžeeria elukallidust.

24.

Enne nende küsimuste analüüsimist tuleb käsitleda kahte üldist küsimust. Neist esimene puudutab nõukogu 21. oktoobri 2010 aasta otsuse, mis käsitleb Euroopa Liidu võetavat seisukohta [assotsiatsioonilepinguga] loodud assotsiatsiooninõukogus seoses sotsiaalkindlustussüsteeme koordineerivate sätete vastuvõtmisega (edaspidi „nõukogu otsus 2010/699), mõju. ( 11 ) Teine puudutab SVB väidet, mille kohaselt piirdub assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõike 4 eesmärk valuutapiirangute kõrvaldamisega.

25.

Assotsiatsioonilepingu artikkel 94 annab assotsiatsiooninõukogule, mis koosneb ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjoni liikmetest ja teiselt poolt Alžeeria valitsuse liikmetest, pädevuse teha otsuseid selle lepingu eesmärkide saavutamiseks. Assotsiatsiooninõukogu võtab oma otsused ja soovitused vastu omavahelisel kokkuleppel. ( 12 )

26.

Assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt ei põhjusta need sätted siiski muude liidu õigusaktides ette nähtud EÜ lepingu artiklil 42 ( 13 ) põhinevate kooskõlastuseeskirjade kohaldamist, välja arvatud assotsiatsioonilepingu artiklis 70 sätestatud tingimustel, seega assotsiatsiooninõukogu vastu võetud rakendussätete kaudu.

27.

Nõukogu otsus 2010/699 võeti vastu 21. oktoobril 2010. Selles väljendatakse seisukohta, mille Euroopa Liit soovib assotsiatsiooninõukogus seoses assotsiatsioonilepingu artiklite 68–71 rakendamisega võtta. ( 14 ) Rakendusotsuse eelnõus on määratletud põhimõisted, nagu „töötaja“, „pereliige“, „hüvitised“ ja „eksporditavad hüvitised“. Assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõiget 4 rakendava rakendusotsuse eelnõu artikli 4 „Elukohaeeskirjadest loobumine“ lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Eksporditavaid hüvitisi artikli 1 lõike 1 punkti i tähenduses, millele on õigus artikli 2 punktides a ja c osutatud isikutel, ei või vähendada, muuta, peatada, võtta tagasi ega konfiskeerida põhjusel, et hüvitisesaaja elab: i) liikmesriigi õigusaktide kohaselt saadava hüvitise puhul Alžeeria territooriumil või ii) Alžeeria õigusaktide kohaselt saadava hüvitise puhul ühe liikmesriigi territooriumil.“

28.

Kas ja kui, siis kuidas mõjutavad need rakendusotsuse eelnõu sätted assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõike 4 tõlgendamist?

29.

Nõukogu otsus 2010/699 võeti vastu tuginedes ELTL artikli 79 lõike 2 punktile b, tõlgendatuna koostoimes artikli 218 lõikega 9, milles on ette nähtud otsuste vastuvõtmine, et kehtestada seisukohad, mida liit võib kolmandate riikidega sõlmitud lepingus sätestatud organis võtta. ELTL artikli 288 lõike 4 kohaselt „[on] otsus […] tervikuna siduv“. Euroopa Kohus on otsustanud, et sellised otsused on liikmesriikidele siduvad, kui nad peavad läbirääkimisi lõpliku rakendusotsuse tingimuste üle. ( 15 )

30.

Nõukogu otsuse 2010/699 artiklis 1 on sedastatud, et Euroopa Liidu võetav seisukoht assotsiatsiooninõukogus seoses assotsiatsioonilepingu artikli 70 rakendamisega põhineb assotsiatsiooninõukogu otsuse eelnõul, mis on lisatud sellele otsusele. Sõna „põhineb“ viitab sellele, et Euroopa Liidu seisukoht võib mingil määral rakendusotsuse eelnõust erineda. See on mõeldav, kuivõrd nõukogu otsuse 2010/699 vastuvõtmisest on möödunud juba enam kui kümme aastat.

31.

Rakendusotsuse eelnõu artiklis 11 on sätestatud, et sellest otsusest tulenevaid õigusi ei omandata otsuse jõustumisele eelneva aja eest. Nagu käesoleva otsuse punktis 25 on täheldatud, ei ole rakendusotsusel siduvat jõudu, enne kui pädev seadusandja, assotsiatsiooninõukogu, selle vastu võtab. ( 16 )

32.

Eeltoodust tulenevalt leian, et ei saa eeldada, et assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõikel 4 on sama tähendus kui rakendusotsuse eelnõu artikli 4 lõikel 1, kuivõrd selline eeldus eiraks õigusloomeprotsessi ja mõjutaks selle tulemust. ( 17 ) Kui üldse, siis võib rakendusotsuse eelnõu olla assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõike 4 tõlgendamisel juhiseks, kuid ei saa muuta selle sätte sõnastust. ( 18 ) Nimetatud tähelepanek on samavõrd kohaldatav ka seoses ettepanekuga võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Liidu võetavat seisukohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga loodud assotsiatsiooninõukogus seoses sotsiaalkindlustussüsteeme koordineerivate sätete vastuvõtmisega, mida eelotsusetaotluses nimetatakse. ( 19 )

33.

SVB väidab, et nimetatud sätte eesmärk on piiratud valuutapiirangute kõrvaldamisega seoses pensionide ja hüvitiste ülekandmisega.

34.

Assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõikes 4 ei ole seda eesmärki sõnaselgelt välja toodud. Tekib küsimus, kas SVB tõlgendust võib toetada kontekstianalüüs. Assotsiatsioonilepingu artikli 1 lõikes 2 on sätestatud, et selle lepingu eesmärk on muu hulgas edendada kaubandust ning harmoonilisi majanduslikke ning sotsiaalseid suhteid lepinguosaliste vahel. Selle lepingu VI jaotise pealkiri on „Sotsiaal- ja kultuurikoostöö“. Selle 1. peatükk käsitleb töötajate õigusi. Selle sätted puudutavad vastuvõtjariigis õiguspäraselt elavate Alžeeria ja liidu kodanikest töötajate vaba liikumist, võrdset kohtlemist ja sotsiaalset integratsiooni ning nende eesmärk on teha selles valdkonnas edusamme. ( 20 )

35.

Artikli 67 lõikes 1 on seoses töötingimuste, tasustamise ja töölt vabastamisega sätestatud, et iga liikmesriik kohtleb oma territooriumil töötavaid Alžeeria kodakondsusega töötajaid nii, et neid ei diskrimineerita kodakondsuse alusel võrreldes tema enda kodanikega. Artikli 67 lõikega 3 kehtestatakse Alžeeria suhtes vastastikune kohustus.

36.

Assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõike 1 kohaselt koheldakse Alžeeria kodanikest töötajaid ja nendega koos elavaid pereliikmeid sotsiaalkindlustuse osas viisil, mille puhul neid ei diskrimineerita nende kodakondsuse alusel, võrreldes selle liikmesriigi kodanikega, kus nad töötavad. Sotsiaalkindlustus hõlmab konkreetselt toitjakaotushüvitisi. Assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõike 1 suhtes kohaldatakse artikli 68 järgmisi lõikeid.

37.

Assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõikes 2 on sätestatud, et töötajate kindlustus-, töö- või elamisperioodid eri liikmesriikides liidetakse muu hulgas toitja kaotuse puhul makstavate pensionide ja toetuste arvestamiseks. Assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõikes 4 on viidatud „toitja kaotusega“ seotud pensionide ja hüvitiste Alžeeriasse vabale ülekandmisele. Artikli 68 lõikega 5 pannakse Alžeeriale vastastikused kohustused liikmesriikide kodanike suhtes.

38.

Sellest tuleneb, et assotsiatsioonilepingu VI jaotise 1. peatüki artiklid 67 ja 68 keskenduvad töötajate vabale liikumisele ja nende võrdsele kohtlemisele võrreldes liikmesriikide kodanikega, nagu kinnitavad ka ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Alžeeria ja Euroopa Liidu sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta ja rakendusotsuse eelnõu. ( 21 ) Assotsiatsioonilepingu IV jaotise 1. peatükk käsitleb jooksvaid makseid ja kapitali liikumist. Võiks arvata, et sätted, millega nõutakse valuutapiirangute kaotamist, sisalduvad selles peatükis.

39.

Enamgi veel, mitteosamakseliste erihüvitiste väljajätmine assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõikes 4 oleks ebaloogiline, kui selle sätte ainus eesmärk on valuutapiirangute kõrvaldamine. Need hüvitised jäeti nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ( 22 ) elukohatingimustest loobumise ja määruse nr 883/2004 kohaldamisalast välja. ( 23 ) See asjaolu kinnitab seisukohta, et assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõige 4 käsitleb kõiki küsimusi, mis on seotud pensionide ja hüvitiste ülekandmisega, lähtudes hüvitise saaja elukohast, ega ole piiratud valuutapiirangute kõrvaldamisega. Selles kontekstis puutub asjasse ka see, et ei ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Alžeeria ja Euroopa Liidu sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta ega rakendusotsuse eelnõu ei viita sõnaselgelt valuutapiirangute kõrvaldamisele.

40.

Eeltoodust tulenevalt on ebatõenäoline, et assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõike 4 eesmärk piirdub Alžeeriasse ülekantavate pensionide või hüvitiste suhtes kehtivate valuutapiirangute kaotamisega.

41.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõike 4 mõiste „töötajad“ hõlmab ka sellist töötaja leske nagu apellant.

42.

Nagu eelotsusetaotlusest selgub, leiavad põhikohtuasja pooled, et asjasse puutuv hüvitis kuulub assotsiatsioonilepingu artikli 68 esemelisse kohaldamisalasse. Samuti leiavad nad, et see ei ole mitteosamakseline erihüvitis selle lepingu artikli 68 lõike 4 tähenduses.

43.

Toitjakaotushüvitistel ja -pensionidel on kaks peamist eesmärki. Esiteks kaitsevad nad leskesid vaesusriski eest, hüvitades kasutada oleva sissetuleku järsu languse absoluutväärtuses madalale tasemele. See on asjasse puutuva toitjakaotushüvitise peamine eesmärk. Teiseks aitavad nad kindlustada kasutatava sissetuleku vähenemise vastu võrreldes olukorraga, mis valitses enne abikaasa surma, samamoodi nagu vanaduspension aitab vältida sissetuleku järsku langust pensionile jäämisel. Need tarbimise ühtlustamise eesmärgid soovivad seega säilitada toetuse saajate elatustaset.

44.

Oma olemuselt tekib toitja kaotuse seisund ja õigus toitjakaotushüvitistele töötaja surma korral ning see kuulub ülalpidamisel olnud isikule. Kuivõrd assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõikes 4 on viidatud toitja kaotusega seotud pensionide ja toetuste vabale ülekandmisele, siis kaoks selle sätte kasulik toime, kui selle isikulisest kohaldamisalast jääksid välja töötajate ülalpidamisel olnud isikud, kellel on õigus toitjakaotushüvitistele. Samuti oleks ebaloogiline, kui pärast seda, kui töötajal on olnud võimalik toitjakaotushüvitiste arvestamiseks liita assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõike 2 kindlustus-, töö- või elamisperioodid, oleks nende hüvitiste Alžeeriasse ülekandmise õigus üksnes temal. ( 24 )

45.

Võimalus kanda vanaduse või invaliidsusega seotud pensionid või hüvitised üle Alžeeriasse on eriti oluline Alžeeria kodakondsusega pensionäride või nende lesestunud abikaasade jaoks. See vaba ülekantavus innustab tõenäoliselt Alžeeria kodanikest töötajaid asuma tööle mõnes liikmesriigis. Sama kehtib sellise töötaja lesestunud abikaasa suhtes, kellel on ootus, et ta saab toitjakaotushüvitise Alžeeriasse üle kanda. Tõlgendus, mille kohaselt kuulub töötaja elusolev abikaasa assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõike 4 isikulisse kohaldamisalasse, soodustab seega töötajate liikumist.

46.

Kuigi assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõikes 4 ei ole sõnaselgelt kehtestatud tingimusi, mis on seotud toetuse saaja elukohariigiga, pole kahtlust, et võimalus kanda pensionid või hüvitised üle „Alžeeriasse“ hõlmab sellise Alžeeria kodanikust töötaja elusoleva abikaasa olukorda, kellel on õigus toitjakaotushüvitisele liikmesriigis ja kes asub elama Alžeeriasse. Nende sõnade kasutamisele selles sättes ei ole muud usutavat selgitust.

47.

Viimaks: SVB väide, et assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõikega 4 pannakse elusolevale abikaasale kohustus elada liikmesriigis, sest selle artikli 68 lõikes 1 viidatakse liikmesriigis töötavatele Alžeeria kodanikest töötajatele ja „nendega koos elavatele pereliikmetele“, ei ole veenev, sest see võtaks artikli 68 lõikes 4 kasutatud sõnadelt „vabalt Alžeeriasse üle kanda“ nende tavalise tähenduse ja jätaks selle sätte ilma tema kasulikust toimest.

48.

Eeltoodust tulenevalt teen Euroopa Kohtule ettepaneku tõlgendada assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõiget 4 nii, et Alžeeria töötaja elusolev abikaasa, kes elab Alžeerias, kuulub selle sätte isikulisse kohaldamisalasse.

49.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on Euroopa Liidu ja kolmanda riigi vahel sõlmitud lepingu sättel vahetu õigusmõju, kui see sisaldab selget ja täpset kohustust, mille täitmine või mille õigusmõju ei sõltu mõne teise õigusakti vastuvõtmisest. Selleks tuleb analüüsida sätte sõnastust ning lepingu sisu ja olemust, sh eesmärki. ( 25 )

50.

Käesoleva ettepaneku punktides 34–40 on selgitatud, et assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõige 4 paneb liikmesriikidele kohustuse lubada toitja kaotusega seotud pensionide ja hüvitiste vaba ülekandmist. Käesoleva ettepaneku punktides 41–48 on näidatud, et selle sätte ainus usutav tõlgendus on see, et Alžeeria kodanikust töötaja Alžeerias elav lesestunud abikaasa kuulub selle isikulisse kohaldamisalasse. Assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõike 4 kohaselt peab selline isik seega saama vabalt Alžeeriasse üle kanda väljamaksva liikmesriigi või väljamaksvate liikmesriikide õigusaktide põhjal kohaldatava kursi alusel kõik toitja kaotusega seotud pensionid ja toetused.

51.

Fraasi „peab saama vabalt Alžeeriasse üle kanda väljamaksva liikmesriigi või väljamaksvate liikmesriikide õigusaktide põhjal kohaldatava kursi alusel“ tuleks mõista selle tavalises tähenduses. Võimalus midagi vabalt teha tähendab seda, et seda saab teha ilma piirangute või kontrollita. Seetõttu ei tohi liikmesriigid takistada pensioni või toetust üle kanda soovivat toetuse saajat ega seada talle sellega seoses materiaalseid piiranguid.

52.

Küll aga on selge, et fraas „väljamaksva liikmesriigi või väljamaksvate liikmesriikide õigusaktide põhjal kohaldatava kursi alusel“ kvalifitseerib tema kohaldamisalas olevate pensionide ja toetuste vaba ülekantavust. See annab liikmesriikidele teatava kaalutlusõiguse, nii et nad võivad vastu võtta seadusi Alžeeriasse ülekantava pensioni või hüvitise määra kohandamiseks. ( 26 )

53.

SVB hinnangul ei saa assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõikel 4 olla vahetut õigusmõju, kuivõrd sellega ei kehtestata liikmesriikide pädevatele asutustele ühtegi kohustust. Artikli 67 lõikes 1 on sätestatud, et „[i]ga liikmesriik kohtleb oma […] Alžeeria kodakondsusega töötajaid nii, et neid ei diskrimineerita kodakondsuse alusel võrreldes tema enda kodanikega“. Assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõike 4 esemelisest kohaldamisalast selgub, et sarnaselt selle artikli 67 lõikega 1 peavad liikmesriigid seda rakendama ja tagama, et nende pädevad asutused seda täidavad. ( 27 ) Seega leian, et SVB väited selles küsimuses ei ole veenvad.

54.

SVB ja Madalmaade valitsus väidavad, et kuivõrd elukohaeeskirjadest loobumine määruse nr 883/2004 artiklis 7 ja otsuse nr 3/80 artikli 6 lõikes 1 on selgem ja täpsem kui assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõikes 4, ei saa viimati nimetatud sättel olla vahetut õigusmõju. Ka see väide ei veena mind. Asjaolu, et teised tingimused on sõnastatud teistmoodi, ei saa mõjutada seda, kas assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõikega 4 on kehtestatud selge ja täpne kohustus.

55.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei välista artikli 68 lõike 4 vahetut õigusmõju asjaolu, et assotsiatsioonilepingu artiklis 70 on sätestatud, et pärast lepingu jõustumist võtab assotsiatsiooninõukogu vastu sätted artiklis 68 ette nähtud põhimõtete rakendamiseks. ( 28 ) SVB sellekohased väited ei ole seega samuti veenvad.

56.

Seega teen Euroopa Kohtule ettepaneku, mille kohaselt on sellel sättel assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõike 4 sõnastust ja lepingu sõlmimise konteksti arvestades vahetu õigusmõju, nii et isikutel, kelle suhtes seda kohaldatakse, on õigus sellele liikmesriikide kohtutes vahetult tugineda.

57.

Kolmas küsimus keskendub assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõike 4 fraasile „väljamaksva liikmesriigi või väljamaksvate liikmesriikide õigusaktide põhjal kohaldatava kursi alusel“. See fraas viitab sellele, et liikmesriikidel on kaalutlusõigus kohandada pensionide ja hüvitiste suurust nende ülekandmisel Alžeeriasse. ( 29 )

58.

Assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõikes 4 on kehtestatud põhimõte, mille kohaselt on pensionid ja hüvitised Alžeeriasse vabalt ülekantavad. Nagu käesoleva ettepaneku punktis 51 on täheldatud, tähendab võimalus midagi vabalt teha, et liikmesriigid ei tohi takistada pensioni või toetust üle kanda soovivat toetuse saajat ega seada talle sellega seoses materiaalseid piiranguid.

59.

Kui liikmesriigil oleks võimalik vähendada pensioni või hüvitist selle ülekandmisel nimiväärtusesse, võtaks see assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõikelt 4 selle eesmärgi ja kasuliku toime ( 30 ) ning kahjustaks assotsiatsioonilepingu eesmärki soodustada järk-järgult töötajate liikumist. ( 31 ) Pensionide ja hüvitiste vaba ülekantavus aitab tõenäoliselt kaasa ka Alžeeria elatustaseme tõusule. See on asjakohane kaalutlus, kuivõrd assotsiatsioonilepingu teises põhjenduses on märgitud, et Euroopa Liit ja tema liikmesriigid soovivad luua suhteid, mis tuginevad muu hulgas solidaarsusele ja ühisele arengule.

60.

Sellegipoolest on oluline teadvustada, et assotsiatsioonilepingu ese ja eesmärk on oluliselt piiratumad kui töötajate Euroopa Liidus vaba liikumise õigust reguleerivate ELTL artiklite 45–48 ese ja eesmärk. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole isegi juhul, kui lepingu sätted on sõnastatud sarnaselt liidu aluslepingute sätetega, õigustatud selle lepingu sätete suhtes sellise kohtupraktika kohaldamine, mis on kohaldatav liidusiseses kontekstis. ( 32 ) ELTL artiklis 48 sätestatud eesmärk leiab Euroopa Liidus konkreetse väljenduse muu hulgas määruse nr 883/2004 ( 33 ) artiklis 7, mis ei kuulu käesolevas kontekstis kohaldamisele ( 34 ) ja mille assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõike 1 kolmas lõik sõnaselgelt välistab. Samuti on oluline, et assotsiatsiooninõukogu ei ole võtnud vastu rakendusmeetmeid, mille hulgas oleks elukohatingimusest loobumine sarnaselt otsuse nr 3/80 artikli 6 lõike 1 esimesele lõigule. Seega ei ole järeldused, mille Euroopa Kohus on teinud nimetatud sätete tõlgendamist puudutavas kohtupraktikas, ( 35 ) käesolevas asjas kohaldatavad ja arvesse tuleb võtta assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõike 4 sõnastust ja konteksti.

61.

Assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõike 4 tõlgendamisel tuleb arvesse võtta selle artikli 68 lõiget 1, milles on sätestatud, et Alžeeria kodanikest töötajaid koheldakse sotsiaalkindlustuse osas viisil, mille puhul neid ei diskrimineerita nende kodakondsuse alusel, võrreldes selle liikmesriigi kodanikega, kus nad töötavad. Kohtuistungil paluti huvitatud pooltel vastata küsimusele, kas asjasse puutuvad riigisisesed õigusaktid toovad kaasa kaudse diskrimineerimise kodakondsuse alusel, mis on vastuolus assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõikega 1. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt nõuab kodakondsuse alusel võrdse kohtlemise põhimõte, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui selline kohtlemine on põhjendatud. ( 36 )

62.

ANW artikli 17 lõike 3 kohaselt kohandatakse juhul, kui ülalpidamisel olnud isik kolib Alžeeriasse, toitjakaotushüvitise summat, kohaldades protsentuaalset vähendamist. See kohandamine mõjutab neid, kes elavad Alžeerias, olenemata sellest, kas neil on Alžeeria või Madalmaade kodakondsus või mõlemad. Sellest vaatenurgast lähtudes erinevat kohtlemist ei esine.

63.

Võttes arvesse, et riigisiseste õigusaktide eesmärk on tagada, et ülalpidamisel olnud isikud saavad oma elamiskulude katmiseks põhisissetuleku ja et olukordade sarnasust tuleb analüüsida, võttes muu hulgas arvesse erineva kohtlemise sätestanud eeskirjade eesmärki, ( 37 ) on võimalik väita – nagu SVB ja Madalmaade valitsus kohtuistungil tegid –, et Alžeerias elavad hüvitise saajad ei ole Madalmaades elavate hüvitise saajatega sarnases olukorras ja seetõttu ei esine ei otsest ega kaudset diskrimineerimist.

64.

Nagu aga komisjon täheldas, siis kui hinnata rahalist absoluutväärtust, on hüvitise vähendamise puhul tegemist erineva kohtlemisega jätkuvalt Madalmaades elavate ja Alžeerias elavate või sinna kolinute vahel. Kuigi riigisisesed õigusaktid ei diskrimineeri kodakondsuse alusel, mõjutab see tegelikult tõenäoliselt peamiselt Alžeeria kodanikke, kuivõrd Alžeeria kodanikest töötajate ülalpidamisel olnud isikud, kellel on õigus asjasse puutuvale toitjakaotushüvitisele, elavad Alžeerias tõenäolisemalt kui Madalmaade kodanikud. Niiviisi on tegemist kaudse diskrimineerimisega kodakondsuse alusel, välja arvatud juhul, kui seda meedet põhjendavad eesmärgid, mis ei sõltu asjasse puutuvate töötajate kodakondsusest, ja see on õiguspärase eesmärgiga proportsionaalne. ( 38 )

65.

Olgu kuidas on, aga ma ei ole veendunud, et assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõige 1 on kohaldatav pensionide ja hüvitiste ülekandmisele Alžeerias elavatele hüvitise saajatele, ja et seetõttu keelab see selles kontekstis otsese või kaudse diskrimineerimise kodakondsuse alusel. Esiteks, assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõige 1 on seotud liikmesriikide territooriumil töötavate Alžeeria kodanike ja nendega koos elavate pereliikmete võrdse kohtlemisega. Selle sätte sõnastuse ja Euroopa Kohtu praktika ( 39 ) kohaselt keelatakse selle sättega diskrimineerimine kodakondsuse alusel liikmesriikides. Teiseks kohaldatakse sellele sättele sõnaselgelt järgmisi lõikeid, mille hulgas on assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõige 4. Seega on assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõiget 4 mõistlik tõlgendada nii, et see kvalifitseerib artikli 68 lõikes 1 sätestatud õigust võrdsele kohtlemisele. Kolmandaks on assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõike 4 isikuline kohaldamisala piiratud Alžeeria kodanikest töötajate ja nende elusolevate abikaasadega. Selles ei nimetata liikmesriikide kodanikke. Tegelikult annab see esimesena nimetatutele eesõiguse, mida liikmesriigid ei pea oma kodanikele võimaldama.

66.

Selleks, et vastata käesoleva ettepaneku punktides 57–60 esitatud küsimusele, nimelt sellele, kuidas on Alžeeria kodanikust töötaja õigus pension või hüvitis Alžeeriasse vabalt üle kanda ühitatav liikmesriikide õigusega määrata nende pensionide ja hüvitiste kurss nende ülekandmisel, leian, et tuleb analüüsida seda, kas ANW artikli 17 lõige 3 on objektiivselt põhjendatud, ja teha kindlaks, kas see kahjustab Alžeeria kodanikest töötajatele ja nende Alžeerias elavatele elusolevatele abikaasadele assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõikega 4 antud vaba ülekandmise õiguse olemust, tehes selle õiguse kasutamise võimatuks või ülemäära keeruliseks. ( 40 )

67.

Nagu eelotsusetaotlusest selgub, on kõik Madalmaade elanikud ANW tähenduses kindlustatud. Kindlustatud isiku ülalpidamisel olnud isikul tekib õigus toitjakaotushüvitisele, kui ülalpidamisel olnud isik elab kindlustatud isiku surma päeval Madalmaades. Ülalpidamisel olnud isik ei tohi olla jõudnud pensioniikka ja i) tal peab olema vallaline laps, kes on alla 18-aastane ega kuulu mõne teise isiku leibkonda, või ii) tal peab olema töövõimetus. Madalmaade valitsus selgitas kohtuistungil, et hüvitise määr ei sõltu töötaja tehtud osamaksete summast. Samuti kinnitati kohtuistungil, et hüvitise summat kohandatakse, et see peegeldaks hüvitise saaja sissetulekute muutusi. Ülemmäär on 70% Madalmaade miinimumkuupalgast. Hüvitist kohandatakse nii, et see võtaks arvesse muudatusi miinimumpalgas, mida omakorda ajakohastatakse, et see peegeldaks muu hulgas Madalmaade inflatsioonimäära ehk teisisõnu kaupade ja teenuste hinnatõusu. ( 41 )

68.

Eeltoodust selgub, et toitjakaotushüvitise eesmärk on tagada, et ülalpidamisel olnud isik, kellel veel ei ole õigust vanaduspensionile ja kes on lapse eest vastutav või ei ole töövõimetuse tõttu võimeline nii hästi tööd tegema, saab elukallidusele vastava põhisissetuleku. Kui ülalpidamisel olnud isik kolib Alžeeriasse, siis vähendatakse toitjakaotushüvitist riigisiseste õigusaktide kohaselt nii, et see kajastaks selle riigi väiksemat elukallidust. ( 42 ) Alžeerias elav hüvitise saaja ja Madalmaades elav hüvitise saaja saavad seega nende vastavate maade ostujõu tähenduses sarnase sissetuleku. Kooskõlas riigisiseste õigusnormide eesmärgiga saab kumbki sissetuleku, mille eesmärk on tagada, et nad saavad täita oma põhivajadused.

69.

Põhimõtteliselt seab pensioni või hüvitise 60% vähendamine selle ülekandmisel kolmandasse riiki hüvitise saajale olulise piirangu. Praegusel juhul aga selgub, et – ja seda peab kinnitama eelotsusetaotluse esitanud kohus – ANW kohaselt on hüvitise saajal õigus ja ootus saada põhisissetulek, mis kajastab tema elukohariigi elukallidust. Seega see, et asjasse puutuvat hüvitist saab kohandada, et see kajastaks konkreetse kolmanda riigi väiksemat elukallidust, ei ole ei ebamõistlik ega ootamatu. Minu arvates on selle kaalutluse puhul tegemist objektiivse kriteeriumiga, millega on võimalik põhjendada kõnealust piirangut, ja mis ei ole assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõike 1 ega ühegi muu lõikega keelatud ja mis – asjasse puutuvatel konkreetsetel asjaoludel – ei kahjusta hüvitise vaba ülekandmise õigust, mille assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõige 4 annab Alžeeria kodanikest töötajatele või nende ülalpidamisel olnud isikutele.

70.

Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku, mille kohaselt lähtudes sellest, et assotsiatsioonilepingu ese ja eesmärk on piiratum kui ELTL artiklite 45–48 ese ja eesmärk, ei välista assotsiatsioonilepingu artikli 68 lõige 4 sellise toitjakaotushüvitise kohandamist, mille eesmärk on anda hüvitise saajale põhisissetulek, mis vastab elukallidusele, kui see kohandamine kajastab täpselt elukalliduse erinevust. Sellise tulemusega saavutatakse kohane tasakaal pensionide ja hüvitiste Alžeeriasse vaba ülekandmise õiguse ja liikmesriikide kaalutlusõiguse vahel määrata kindlaks sellisele ülekandmisele kohaldatav kurss.

71.

Eeltoodust tulenevalt teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Centrale Raad van Beroepi (avaliku teenistuse ja sotsiaalkindlustusasjade apellatsioonikohus, Madalmaad) eelotsuse küsimustele järgmiselt:

Euroopa – Vahemere piirkonna kokkuleppe, millega kehtestatakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vaheline assotsiatsioon, artikli 68 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et: