1.

Euroopa Kohus teab juba varasematest kohtuasjadest, et Itaalia õigussüsteemis täidavad teatavaid ülesandeid aumagistraadid, neist paljud on oma töötingimustega rahulolematud. Nende tegevust nimetatakse vabatahtlikuks teenistuseks ning seetõttu nimetatakse nad ametisse vaid määratud ajaks ja neile makstakse juhtumipõhist hüvitist. Neile ei ole ette nähtud tasustatud puhkust, sotsiaalkaitset ega vanaduspensioni. Nende tegevuse ulatus, sealhulgas käsitletud kohtuasjade arv ja ametiaja kumulatiivne kestus, vastab aga püsivale täistööajale. ( 2 ) Varasemate eelotsusetaotlustega on nad juba saavutanud edu, eelkõige, mis puudutab õigust tasustatud puhkusele ( 3 ), samuti sotsiaalkaitsele ning vanaduspensionile ( 4 ), kuna neid koheldakse selles osas ebavõrdselt võrreldes kutseliste kohtunike ja prokuröridega.

2.

Itaalia on praeguseks juurutanud kohtuniku või prokuröri ülesandeid täitvatele aumagistraatidele teatava atesteerimismenetluse, mille alusel nad võib üle viia põhitöötasuga tähtajatule töösuhtele. Menetluses osalemise korral peavad nad aga loobuma kõigist muudest nõuetest, mis tulenevad nende varasemast tegevusest aumagistraadina. See loobumine hõlmaks eelkõige juba Euroopa Kohtu tunnustatud, aga ka muid liidu õigusele tuginevaid nõudeid, näiteks suuremat hüvitist. Kui neid ei viida üle tähtajatule töösuhtele, näeb asjaomane kord loobumisega hõlmatud nõuete asemel ette õiguse nõuda kindlasummalist hüvitist varasema tegevuse eest.

3.

Käesolevas kohtuasjas tuleb selgitada, kas liidu õiguse asjakohased sätted, eelkõige tähtajaliste töötajate diskrimineerimise keeld, on vastuolus sellise kohustusliku loobumisega liidu õigusega põhjendatud nõuetest.

4.

Eelotsusetaotluses viidatakse nii liidu esmasele õigusele kui ka tööaja direktiivile ( 5 ) ja osalist tööaega käsitlevale raamkokkuleppele ( 6 ), samuti tähtajalise töö raamkokkuleppele ( 7 ). Oluline on neist eelkõige viimane.

5.

Tähtajalise töö raamkokkuleppe klausli 4 punkt 1 kehtestab tähtajalise töötaja mittediskrimineerimise põhimõtte:

„Töötingimuste osas ei kohelda tähtajalisi töötajaid vähem soodsalt kui võrreldavaid alatisi töötajaid seetõttu, et neil on tähtajaline tööleping või töösuhe, välja arvatud juhtudel, kui erinevaks kohtlemiseks on objektiivsed põhjused.“

6.

Tähtajalise töö raamkokkuleppe klausel 5 keelab tähtajaliste töölepingute kuritarvitamise:

7.

Eelotsusetaotlus käsitleb varem tekkinud nõuete piiramist, mille näevad ette 13. juuli 2017. aasta seadusandliku dekreedi (Decreto legislativo) nr 116 artikli 29 lõiked 1, 2, 3 ja 5 (30. detsembri 2021. aasta seaduse nr 234 artikli 1 lõikega 629 asendatud redaktsioonis):

„1.   Käesoleva dekreedi [(Decreto legislativo)] jõustumiskuupäeval teenistuses oleva aumagistraadi ( 8 ) võib tema taotlusel uuesti ametisse kinnitada, kuni ta on saanud 70‑aastaseks.

2.   Käesoleva dekreedi [(Decreto legislativo)] jõustumise kuupäeval teenistuses oleval aumagistraadil, keda ei saa uuesti ametisse kinnitada kas sellepärast, et ta ei ole esitanud taotlust või et ta ei ole läbinud lõike 3 kohast atesteerimismenetlust, on – ilma et see piiraks keeldumisvõimalust – õigus hüvitisele, mille suurus on iga teenistusaasta eest, mille jooksul magistraat on olnud istungitega hõivatud vähemalt 80 päeva, 2500 eurot enne maksude kinnipidamist, ja iga teenistusaasta eest, mille vältel magistraat on olnud istungitega hõivatud alla 80 päeva, 1500 eurot enne maksude kinnipidamist; igal juhul ühe inimese kohta kokku kuni 50000 eurot enne maksude kinnipidamist. Varasema perioodi eest tasumisele kuuluva hüvitise arvutamisel võrdsustatakse üle 6-kuine teenistusperiood ühe aastaga. Hüvitise saamine toob kaasa loobumise igasugustest edasistest nõuetest seoses lõppenud auametiga.

[…]

5.   Lõikes 3 nimetatud atesteerimismenetlustes osalemise taotlus toob kaasa loobumise igasugustest edasistest nõuetest seoses varasema auametiga, välja arvatud õigusest lõikes 2 nimetatud hüvitisele juhul, kui magistraati uuesti ametisse ei kinnitata.

[…]“.

8.

Seadusandliku dekreedi [(Decreto legislativo)] nr 116 artikli 29 lõike 4 järgi seisneb atesteerimismenetlus mitte pikemas kui pooletunnises suulises vestluses, kus käsitletakse praktilist juhtumit taotleja peetud auameti valdkonnast.

9.

Seadusandliku dekreedi [(Decreto legislativo)] nr 116 artikli 29 lõige 6 näeb ette, et atesteerimismenetluse põhjal ametisse kinnitatud aumagistraadid, kes otsustavad täita ainult asjaomase auameti ülesandeid, saavad hüvitist teatavate õiguskaitseasutuste töötajate kollektiivlepingute alusel. Lõige 7 sisaldab samal alusel tasustamise korda ametisse kinnitatud aumagistraatidele, kes soovivad lisaks oma ametikohustustele täita ka muid ülesandeid.

10.

Hageja on ühes Itaalia prokuratuuris töötav aumagistraat. Tal on samad õiguslikud ja majanduslikud õigused nagu vastavatel kohtunikena tegutsevatel aumagistraatidel, kellel on otsustusõigus ning kes rahukohtunikena on olnud Euroopa Kohtu varasemate otsuste ese.

11.

Hageja märgib eelotsusetaotluse esitanud kohtus, et ta on täitnud prokuratuuris töötava aumagistraadi kohustusi järjepidevalt alates 4. aprillist 2001 ning tema ametisse nimetamist või kinnitamist on seadusega pikendatud või kinnitatud mitu korda kuni 31. maini 2024.

12.

Põhikohtuasjas nõuab ta täiendavat hüvitist kümne kriminaalasja kohtuistungitel osalemise eest. Iga kohtuistungi eest sai ta kostjatelt, Itaalia justiitsministeeriumilt (Ministero della giustizia) ning Itaalia majandus- ja rahandusministeeriumilt (Ministero dell’Economia e delle Finanze) hüvitist summas 98 eurot. Nendest summadest peeti kinni maksud, kuid sotsiaalkindlustusmakseid ei makstud; hageja pidi need maksed pädevatele ametiasutustele tegema omal kulul.

13.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus eeldab, et prokurörina tegutseva kutselise kohtuniku brutopalgale vastav summa on 248 eurot päevas. Lisaks maksab riik iga kutselise kohtuniku sotsiaalmaksud pädevatele ametiasutustele.

14.

Hageja palub mõista kostjatelt täiendavalt välja 150 eurot iga nimetatud kohtuistungi eest.

15.

Hageja kui prokuratuuris töötav aumagistraat on nimelt tähtajaline töötaja, keda võib võrrelda tähtajatult täistööajaga töötava kohtunikuga, kes on määratud prokuröriks. Eelkõige osaleb hageja uurimistoimingutel ja kohtuistungitel.

16.

Põhikohtuasjas esitatud dokumentide põhjal peab eelotsusetaotluse esitanud kohus tõendatuks, et hageja täidab tegelikult ja mitte üksnes ajutiselt prokuratuuris töötava aumagistraadi ülesandeid, mille eest ta saab hüvitist. Kohus märgib ühtlasi, et teatav teine kohus, Tribunale ordinario di Roma (Rooma esimese astme kohus, Itaalia) on juba teinud otsuse, mille kohaselt hagejal kui tähtajalisel töötajal tähtajalise töö raamkokkuleppe tähenduses on põhimõtteliselt õigus kahjuhüvitisele korduvalt tähtajaliste lepingute sõlmimise ja mitmel viisil ebasoodsa kohtlemise tõttu. Ent nende andmete põhjal pole diskrimineerimine hüvitise suuruse alusel viidatud teise otsuse ese.

17.

Pärast seda, kui hageja esitas 13. juuli 2017. aasta seadusandliku dekreedi (Decreto legislativo) nr 116 artiklis 29 ette nähtud taotluse osaleda atesteerimismenetluses, pidi ta seadusest tulenevalt loobuma kõigist nõuetest, mis tulenesid tema senisest auametist.

18.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et loobumine välistab praeguses põhikohtuasjas vaidlusaluse nõude, ja esitab Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas ELTL artiklit 288, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 17, 31, 34 ja 47, samuti direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artiklit 7, osalise tööaja raamkokkuleppe klauslit 4 ning tähtajalise töö raamkokkuleppe klauslit 4 tuleb tõlgendada nii, et sellised liikmesriigi õigusnormid nagu 13. juuli 2017. aasta seadusandliku dekreedi [(Decreto legislativo)] nr 116 artikkel 29 (30. detsembri 2021. aasta seaduse nr 234 artikli 1 lõikega 629 asendatud redaktsioonis) on nendega vastuolus, kui neis liikmesriigi õigusnormides on ette nähtud automaatne ex lege loobumine kõigist nende direktiivide rakendamisse puutuvatest nõuetest ning ühtlasi kaotatakse igasugune Euroopa õigusega tagatud kaitse töötasu, töö ja sotsiaalkaitse valdkonnas,

19.

Itaalia Vabariik ja Euroopa Komisjon esitasid kirjalikud seisukohad ning nende, nagu ka põhikohtuasja hageja suulised seisukohad kuulati ära 1. veebruari 2024 kohtuistungil.

20.

Eelotsusetaotlusele vastamiseks käsitlen esmalt lühidalt selle lubatavust, seejärel selgitan välja asjakohase eseme ja hindan lõpuks, kas nõuetest loobumise kord on kooskõlas liidu õigusega.

21.

Nagu teisteski menetlustes, mis käsitlevad liidu õigusest tulenevaid aumagistraatide nõudeid, väidab Itaalia, et menetlus on „konstrueeritud“, kuivõrd hageja esitab ainult osa oma võimalikust nõudest, et selle saaks lahendada üks au-rahukohtunik, kelle pädevus piirdub väiksemate nõuetega. Viimane on aga huvitatud asja lahendamise tulemusest ja pole seetõttu piisavalt sõltumatu. Kuna Euroopa Kohus on aga need vastuväited juba sarnases menetluses tagasi lükanud, ( 9 ) siis ei ole need edukad ka käesolevas kohtuasjas.

22.

Eelotsusetaotluse eset tuleb siiski täpsustada.

23.

Põhikohtuasja hageja on prokuratuuris töötav aumagistraat. Kui ta soovib oma ametis jätkata, tuleb ta ametisse kinnitada seadusandliku dekreedi (Decreto legislativo) nr 116 artikli 29 kohases atesteerimismenetluses. See on suuline eksam küsimustega tema auameti kohta.

24.

Taotlus osaleda menetluses tähendas aga sama dekreedi artikli 29 lõike 5 kohaselt loobumist kõigist muudest nõuetest, mis tulenevad hageja varasemast auametiajast. Eelotsusetaotluse esitanud kohus mõistab nagu ka mina loobumist selles tähenduses, et mõeldakse nõudeid, mis ulatuvad kaugemale aumagistraatidele senini makstud juhtumipõhistest hüvitistest. Seega hõlmaks loobumine ka põhikohtuasjas nõutavat täiendavat hüvitist ning juba Euroopa Kohtu poolt tunnustatud nõudeid puhkuse- ja sotsiaalkaitse ning pensioni osas.

25.

Ainult juhul, kui hageja ei ole atesteerimismenetluses edukas, saab ta seadusandliku dekreedi (Decreto legislativo) nr 116 artikli 29 lõike 2 alusel nõuda kindlasummalist hüvitist. Need nõuded määratakse auametis varasema tegevuse kestuse ja ulatuse alusel, mitte aga selliste nõuete täpse ulatuse järgi, mida ta võiks liidu õiguse alusel esitada ja maksma panna.

26.

Kui hageja kinnitatakse atesteerimismenetluse põhjal ametisse, võib ta seda ametit jätkata, kuni ta on saanud 70‑aastaseks, ja saab tulevikus hüvitist teatavatele teiste justiitsasutuste töötajatele kehtestatud määra alusel. Itaalia vaidlusalune kord välistab sel juhul täiendavad nõuded minevikus tehtud töö eest.

27.

Eelotsusetaotlusega soovitakse selgitada, kas nõuetest loobumise sätted on lubatavad, eelkõige põhjusel, et need võivad rikkuda direktiivi 2003/88 tööaja korralduse teatavate aspektide kohta, osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe klauslit 4, aga ka tähtajalise töö raamkokkuleppe klauslit 4. Viidatud sätete rikkumine võib põhimõtteliselt õigustada aumagistraatide nõudeid, ( 10 ) siiski ei käsitle menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus tööaega, eriti tasustatud puhkuse nõudeid ega osalise tööajaga töötamist.

28.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastab eelkõige, et hageja on tähtajaline töötaja, kes nõuab suuremat hüvitist kümne kriminaalasja kohtuistungi eest, kus ta osales prokuratuuri esindajana.

29.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul võivad asjaomased nõuded tuleneda sellest, et hageja olukord on sarnane kutselise prokuröriga, kes täidab samu ülesandeid. Siiski sai hageja iga kohtuistungi eest 98 eurot, samas kui kutselised prokurörid saavad päevas ligikaudu 248 eurot ning riik maksab ka nende sotsiaalmaksu pädevatele ametiasutustele.

30.

Tähtajalise töö raamkokkuleppe klausli 4 punkt 1 keelab kohelda tähtajalisi töötajaid vähem soodsalt kui võrreldavaid alatisi töötajaid seetõttu, et neil on tähtajaline tööleping või töösuhe, välja arvatud juhtudel, kui erinevaks kohtlemiseks on objektiivsed põhjused.

31.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei selgita eelotsusetaotluses, kas ja mil määral on hüvitiste erinevused õigustatud.

32.

Euroopa Kohus on seevastu juba väljendanud kahtlust küsimuses, kas aumagistraatidele tuleb võimaldada täies ulatuses samad töötingimused, nagu on kutselistel kohtunikel. On võimalik, et kutseliste kohtunike soodsamad töötingimused, sealhulgas suurem hüvitis, võivad olla õigustatud valikumenetluse ja nende vastutusel olevate tööülesannete laadiga. ( 11 ) Hüvitise osas isegi kahtlen, kas mõlema rühma võrdlemine on asjakohane. ( 12 )

33.

Olemasoleva teabe põhjal on küsimus pigem selles, mil määral on mõlema rühma erinev kohtlemine õigustatud. ( 13 ) Diskrimineerimise keeld ei nõua üksnes, et samasuguseid olukordi ei koheldaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei koheldaks samamoodi, kui selline kohtlemine pole objektiivselt põhjendatud. ( 14 ) Pigem peab erinev kohtlemine olema selle kohtlemisega taotletud eesmärgi suhtes proportsionaalne. ( 15 ) Nii on Euroopa Kohus juba otsustanud, et pole lubatav välistada aumagistraatide jaoks täielikult õigus puhkusele ning mis tahes kujul sotsiaalkaitsele ja vanaduspensionile, ( 16 ) eeldamata, et sellised nõuded kehtiksid samas ulatuses nagu kutseliste kohtunike puhul.

34.

Hüvitise osas võib tähtajalise töö raamkokkuleppe klausli 4 punkt 1 lubada maksta kutselistele kohtunikele ja prokuröridele paremat tasu kui auametisse kinnitatud samade ülesannete täitjatele. See ei välista aga, et viimased võivad saada liiga väikest hüvitist ja järelikult nõuda viidatud sätte alusel hüvitise suurendamist. Selles osas võiks aumagistraatidele, kes on atesteerimismenetluse põhjal alaliselt ametisse kinnitatud, tulevikuks ettenähtud hüvitis anda vähemalt suuna selle kohta, millist hüvitist Itaalia seadusandja peab selle tegevuse eest asjakohaseks. ( 17 )

35.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei esita Euroopa Kohtule sellekohast küsimust. See on loogiline, sest – nagu eespool märgitud – Euroopa Kohus on juba selgitanud Itaalia aumagistraadist ja kutseliste kohtunike võrreldavuse küsimust, samuti erineva kohtlemise põhjendatust ning jätnud selle kohta lõpliku otsuse tegemise liikmesriigi kohtutele. ( 18 ) Kuivõrd eelotsusetaotlus ei esita uusi aspekte mõlema kohtunikerühma võrdluse kohta viidatud varasemates menetlustes, ei oleks vastavast küsimusest ka uut teavet oodata.

36.

Eelotsusetaotlus ei pea selgitama (ega saa selgitada), kas või mil määral väljendab väiksem hüvitis hageja põhjendamatult vähem soodsalt kohtlemist tähtajalise töö raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 tähenduses, seega ei ole ka selge, milline tähendus võib olla harta artiklil 31 õigusele õiglastele ja asjakohastele töötingimustele ning artiklil 34 õigusele sotsiaalkindlustusele ja toetustele.

37.

Seevastu on põhimõtteliselt asjakohased harta artikkel 17, mis käsitleb õigust omandile, ning artikkel 47 osas, milles selle esimene lõik kaitseb õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Vaidlusalune Itaalia kord, mis käsitleb nõuetest loobumist, puudutab olemasolevaid õigusi ja nende maksma panemist. Siiski on need sätted nagu ka küsimuses märgitud ELTL artikkel 288 juba piisavalt täpsustatud tähtajalise töö raamkokkuleppe klausli 4 punktis 1 koostoimes tõhususe põhimõttega, nii et eraldi hinnang ei ole vajalik.

38.

Niisiis tuleb veel vaid selgitada, kas tähtajalise töö raamkokkuleppe klausli 4 punktiga 1 ja tõhususe põhimõttega on vastuolus Itaalia õiguskorras aumagistraatidele ette nähtud nõuetest loobumine põhjusel, et neid koheldakse ebaproportsionaalselt halvemini võrreldes kutseliste kohtunikega, kui nad esitavad taotluse osaleda atesteerimismenetluses tähtajatu töösuhte eesmärgil.

39.

Põhikohtuasjas esitab hageja nõuded, sest ta saab prokuratuuris töötava aumagistraadina väiksemat hüvitist kui kutseline prokurör. Hageja väitel on see tähtajalise töö raamkokkuleppe klausli 4 punktiga 1 vastuolus olev diskrimineerimine.

40.

Selgitan esmalt tähtajalise töö raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 kohaste nõuete olemust, seejärel Itaalia õiguskorras ette nähtud nõuetest loobumise mõju tõhususe põhimõtte taustal ja lõpuks raamlepingu klauslit 5 käsitlevat kohtupraktikat, millel Itaalia hinnangul rajanevad nõuetest loobumise sätted.

41.

Tähtajalise töö raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 kohaselt ei kohelda tähtajalisi töötajaid töötingimuste osas vähem soodsalt kui võrreldavaid alatisi töötajaid seetõttu, et neil on tähtajaline tööleping või töösuhe, välja arvatud juhtudel, kui erinevaks kohtlemiseks on objektiivsed põhjused.

42.

Viidatud sättel on vahetu õigusmõju ja järelikult saab sellele tugineda liikmesriigi kui tööandja suhtes. ( 19 ) See hõlmab töötingimusi, sealhulgas tingimusi, mis on seotud töötasuga ning samuti pensionidega, mille aluseks on töösuhe ( 20 ).

43.

Kui tähtajaline töötaja saab objektiivse põhjuseta väiksemat hüvitist kui võrreldav tähtajatu töötaja, võib tähtajalise töö raamkokkuleppe klausli 4 punkt 1 olla alus nõudele, mille eesmärk on tagada tähtajalisele töötajale samasugused hüvitised, nagu liikmesriigi õiguse järgi saab tähtajatu töötaja. ( 21 )

44.

Nagu juba märgitud, on põhimõtteliselt Itaalia kohtute ülesanne välja selgitada, kas ja millises ulatuses saavad prokuröri ülesandeid täitvad aumagistraadid esitada sellise nõude. ( 22 ) Eelotsusetaotluse kohaselt on kirjeldatud nõue võimalik ja küsimus käsitleb nõude kohtus maksma panemise takistusi.

45.

Liidu õigus ei sätesta kirjeldatud nõude maksma panemise tingimusi, mistõttu liikmesriikidel on selles osas menetlusautonoomia. Siiski kehtivad võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtted. Eelkõige ei tohi liikmesriigi õiguskord muuta liidu õigusega antud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte). ( 23 )

46.

Seadusandliku dekreedi (Decreto legislativo) nr 116 artikkel 29 ei välista täielikult tähtajalise töö raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 alusel nõuete esitamist. Kui asjaomane isik ei esita atesteerimismenetluses osalemise taotlust ega võta auameti lõppedes vastu artikli 29 lõike 2 esimese lause kohast kindlasummalist hüvitist, siis ei takista artikli 29 lõikes 5 või artikli 29 lõike 2 kolmandas lauses ette nähtud nõuetest loobumine täiendavate nõuete esitamist klausli 4 punkti 1 alusel.

47.

Kui aumagistraadid ei osale atesteerimismenetluses ja üksnes saavad seadusandliku dekreedi (Decreto legislativo) nr 116 artikli 29 lõike 2 esimese lause kohast kindlasummalist hüvitist, on kolmanda lause nõuetest loobumise sätted pigem lubatavad. Sel juhul loobuvad õigustatud isikud, kes on siiski professionaalsed juristid, vabatahtlikult võimalike täiendavate nõuete esitamisest.

48.

Aumagistraadid, kes osalevad atesteerimismenetluses, aga keda ei kinnitata ametisse, ei otsusta siiski vabatahtlikult võtta vastu kindlasummaline hüvitis seadusandliku dekreedi (Decreto legislativo) nr 116 artikli 29 lõike 2 esimese lause alusel. Nende eesmärk on pigem jätkata tegevust õigussüsteemis.

49.

Sellegipoolest ei saa välistada, et kõnesolev kindlasummaline hüvitis vastab tõhususe põhimõtte nõuetele.

50.

Siiski võib eeldada, et hüvitise summa, 2500 eurot või 1500 eurot iga eelneva tööaasta kohta, võib olla väiksem kui asjaomaste isikute nõuded tähtajalise töö raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 ja tööaja direktiivi alusel. Lisaks põhikohtuasjas esitatud nõuetele hüvitise saamiseks, mille olemasolu ja ulatus pole veel selged, tuleks arvesse võtta juba tunnustatud nõudeid puhkusehüvitise, samuti sotsiaalkaitse ja vanaduspensioni osas. Juba puhkusehüvitis ühe aasta eest võib täiskohaga töö korral olla suurem kui kõnealune hüvitis. ( 24 )

51.

Samas ei pea asjaomased isikud seadusandliku dekreedi (Decreto legislativo) nr 116 artikli 29 lõike 2 esimese lause kohase hüvitise vastuvõtmisel pöörduma kohtusse ega ilmselt arvestama nõuete võimaliku aegumisega. Nii võib hüvitise kogusumma olla paljudel juhtudel märkimisväärselt suurem kui nõuded, mida samad isikud võiksid esitada tähtajalise töö raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 ja tööaja direktiivi alusel.

52.

Selline hüvitise nõuete tüpiseerimine võib olla põhjendatud haldusliku lihtsustamise ja õiguskindluse seisukohalt, sest iga konkreetse juhtumi põhjalik uurimine seonduks märkimisväärsete kulude ja keerukustega. ( 25 ) Nende kaalutluste arvessevõtmine on tõhususe põhimõtte seisukohalt oluline, kuna see ei nõua liidu õigusel rajanevate nõuete piiramatut maksma panemist, vaid seab piirangud ainult ülemäärasele koormusele. Nii võimaldab kõnealune põhimõte mõistlike hagi esitamise tähtaegade kehtestamist õiguskindluse tagamiseks. ( 26 )

53.

Lõpliku hinnangu selle kohta, kas kindlasummaline hüvitis koostoimes seadusandliku dekreedi (Decreto legislativo) nr 116 artikli 29 kohase kohustusliku loobumisega muudab liidu õigusest tulenevate õiguste kasutamise ülemäära keerukaks ja pole kohane, annavad siiski liikmesriigi kohtud. Nad võtavad seejuures arvesse kõik asjakohased asjaolud, sealhulgas nõude aegumist või võimalike täiendavate hüvitisnõuete ulatust.

54.

Kohtuistungil väidetu põhjal on peaaegu kõik seni atesteerimismenetluses osalenud aumagistraadid, nende hulgas ka hageja, siiski ametisse kinnitatud. Nad ei saa seadusandliku dekreedi (Decreto legislativo) nr 116 artikli 29 lõike 2 esimese lause kohast kindlasummalist hüvitist ja on järelikult atesteerimismenetluses osaledes artikli 29 lõike 5 järgi täielikult loobunud edasistest nõuetest varasema tegevuse eest auametis.

55.

Kõnesolev pealesunnitud loobumine liidu õigusega, eelkõige tähtajalise töö raamkokkuleppe klausliga 4 tagatud nõuetest on kooskõlas tõhususe põhimõttega vaid juhul, kui ametisse kinnitatud isikud saavad õiglase hüvitise.

56.

Ametisse kinnitatud isikud saavad märkimisväärseid eeliseid, sest nad saavad oma tegevust jätkata põhitöötasu eest, kuni on saanud 70‑aastaseks, seega põhimõtteliselt tähtajatult. Prima facie on need töötingimused siiski vaid tasu nende tulevase tegevuse eest õigusvaldkonnas.

57.

Itaalia seisukohalt sisaldab hüvitis kohast kompensatsiooni. See ilmneb eelkõige olukorras, et uued aumagistraadid ei saa kõnealuse korra alusel ametisse kinnitatud isikute töötingimusi.

58.

Hageja väidab seevastu veenvalt, et tulevane hüvitis ei ole piisav kompensatsioon, seda eelkõige pensioni osas, sest ta ei saa ametis olemiseks alles jäänud aja jooksul enam pensioniõigusi omandada. Komisjon nõuab samuti, et hüvitis peab olema tugevamalt suunatud minevikus tekitatud kahju kompenseerimisele.

59.

Euroopa Kohus ei saa hinnata, kumb neist kahest seisukohast on õige, sest puudub vajalik teave. Samuti peavad liikmesriigi kohtud otsustama, kas ametisse kinnitatud isikute töötingimused sisaldavad küllaldast hüvitist kohustusliku loobumise eest nõuetest, mida nad saavad esitada liidu õiguse alusel seoses oma varasema tegevusega.

60.

Vastupidi Itaalia väidetele ei tulene midagi muud ka tähtajalise töö raamkokkuleppe klausli 5 rikkumisel rajanevaid nõudeid käsitlevast kohtupraktikast.

61.

Tähtajalise töö raamkokkuleppe klausli 5 kohaselt kehtestavad liikmesriigid meetmed järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete kasutamise võimaliku kuritarvitamise vältimiseks. Selleks peavad nad selliste kuritarvituste korral võtma proportsionaalseid, piisavalt tõhusaid ja hoiatavaid meetmeid, et tagada tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe rakendamiseks vastu võetud õigusnormide täielik tõhusus. ( 27 )

62.

Euroopa Kohus otsustas sellega seoses haridusvaldkonnas, et pärast tähtajalise töösuhte seadusega ette nähtud muutmist tähtajatuks pole vaja rakendada täiendavaid sanktsioone tähtajalise töösuhte kuritarvitamise eest. ( 28 ) Eelkõige pole sellisel juhul vaja asjaomasele isikule lisaks maksta rahalist hüvitist. ( 29 )

63.

Esmapilgul puudutab viidatud kohtupraktika ka kõnesolevaid nõuetest loobumise sätteid, kuivõrd vaid need aumagistraadid, kelle tähtajaline töösuhe on muudetud tähtajatuks, ei saa nõuda hüvitisi oma varasema tegevuse eest.

64.

Täpsemal uurimisel selgub, et viidatud kohtupraktikat ei saa siiski üle kanda, sest tähtajalise töö raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 alusel esitatavad nõuded erinevad olemuselt täiesti klausli 5 kohastest hüvitise nõuetest.

65.

Raamlepingu klausli 4 punkti 1 kohased nõuded rajanevad diskrimineerimise keelul ja nende ulatuse määrab seega diskrimineeritud ja privileegitud rühma konkreetne võrdlus. Hageja toob esile, et sellised nõuded ei olnud haridussektorit käsitleva viidatud kohtupraktika ese.

66.

Tähtajalise töö raamkokkuleppe klausli 5 rikkumisel rajanevad „hüvitisnõuded“ seevastu ei tulene sellisest võrdlusest. Samuti ei hüvitata kahju, sest kuritarvitava tähtajalise töölepingu kasutamise tagajärjel põhjustatud kahju ulatust ei saa tavaliselt kindlaks teha. ( 30 ) Pigem on need karistusmeetmed mõeldud kuritarvitava tähtajalise töölepingu kasutamise takistamiseks. Karistusmeetmete valik on siiski liikmesriikide pädevuses, seni kuni need meetmed tõhusalt kuritarvitust takistavad. ( 31 )

67.

Seetõttu on tähtajalise töö raamkokkuleppe klausli 4 punktil 1 ka vahetu õigusmõju, ( 32 ) klausli 5 punktil 1 aga mitte ( 33 ).

68.

Seadusandliku dekreedi (Decreto legislativo) nr 116 artiklis 29 ette nähtud töösuhte muutmise ja hüvitisnõuete kombinatsioon juhul, kui töösuhet ei muudeta, võib olla tõhus ja sobiv meede aumagistraatide tähtajalise töölepingu kuritarvitamise vastu tähtajalise töö raamkokkuleppe klausli 5 tähenduses. Normi mõju ei ole siiski tingimata põhjus, mis täielikult välistaks nõudeid klausli 4 punkti 1 alusel varasema tegevuste eest.

69.

Eeltoodule tuginedes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsusetaotlusele järgmiselt:

18. märtsil 1999 sõlmitud tähtajalise töö raamkokkuleppe (lisatud nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta) klausli 4 punkti 1 tuleb tõhususe põhimõttest lähtudes tõlgendada nii, et

kui prokuratuuris töötav aumagistraat on hõlmatud mõistega „tähtajaline töötaja“.