—

tühistada kostja apellatsiooninõukogu 28. mai 2021. aasta otsus nr A-001-2021 (konsolideeritud) (edaspidi „vaidlustatud otsus“),

—

teise võimalusena juhuks, kui Üldkohus ei tühista vaidlustatud otsust täies ulatuses, tühistada see otsus osas, milles sellega kinnitatakse kostja 30. novembri 2020. aasta otsuse nr 30/2020 alljärgnevalt loetletud osad ja sätted:

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

1.

Esimene väide: Kulude jagamise metoodika laiendamine teistele võrguelementidele kui piiriülesed võrguelemendid ei ole määruse (EL) 2019/943 (1) artikli 16 lõike 13 ja määruse (EL) 2015/1222 (2) artikli 74 nõuetega kooskõlas. Igal juhul puudub nõutav õiguslik alus. Vähemalt tuletati kulude jagamise metoodika kohaldamisala vääralt talitluskindluse vajadustest ja saastaja maksab põhimõttest.

2.

Teine väide: Tasakaalustamise keeld on eelkõige vastuolus määruse (EL) 2019/943 artikli 16 lõigetega 11 ja 13. Peale selle muudab see kulude jagamise metoodika iseenesest vastuoluliseks.

3.

Kolmas väide: Kostja poolt enda kriteeriumide põhjal ajutiselt lubatava taseme kindlaksmääramine õiguspäraste ringvoogude jaoks on nii menetlus- kui materiaalõiguslikult liidu õigusega vastuolus. Menetlusõiguslikult rikub kostja põhivõrguettevõtjate ja liikmesriikide reguleerivate asutuste pädevust lubatava taseme kindlaksmääramisel. Lisaks kehtestab ta ajutiselt lubatava taseme, kuigi põhivõrguettevõtjad ei ole teinud nõutud analüüsi õiguspäraste ringvoogude taseme kohta, mida on nõutud määruse (EL) 2019/943 artikli 16 lõike 13 teises lõigus. Materiaalõiguslikult on kulude jagamise metoodika vastuolus määruse (EL) 2019/943 artikli 16 lõike 13 teises lõigus sätestatud nõudega määrata individuaalne lubatav tase kindlaks „iga pakkumispiirkonna piiri“ jaoks, sest see määrab ühtselt ja võrdsetes osades kindlaks lubatava taseme, mis on jagatud ringvooge põhjustavatele pakkumispiirkondadele. Vähemalt puudub kindlaksmääratud ajutiselt lubatud tasemel nõutav õiguslik alus.

4.

Neljas väide: Kulude jagamise metoodika aluseks võetud lähenemine, et võrgu ülekoormuse põhjuste kindlaksmääramisel kasutatakse eelistatult ringvoogusid võrreldes sisevoogudega, on vastuolus määruse (EL) 2019/943 artikli 16 lõikega 13. Peale selle loob see valesid stiimuleid. Samuti ei ole see kooskõlas õigluse põhimõtte ja diskrimineerimiskeeluga.

5.

Viies väide: Kulude jagamise metoodika on vähemalt nõutava kogumis hindamise korral liidu õigusega vastuolus. Lai kohaldamisala, tasakaalustamise keeld, väär lubatav tase ja ringvoogude eelistamine sisevoogude ees on üksteisega seotud ja toetavad üksteist. Kogumis vaadelduna viivad need saastaja maksab põhimõtte, diskrimineerimiskeelu ja õigluse põhimõtte rikkumiseni. Peale selle on kulude jagamise metoodika vähemalt oma tervikmõjuga liidu selle eesmärgiga vastuolus, et suurendada tuleb taastuvenergia osakaalu. Kulude jagamise metoodika on tervikuna ebaproportsionaalne ja sellel puudub igal juhul nõutav õiguslik alus.

6.

Kuues väide: Kulude jagamise metoodikas sisalduv põhivõrguettevõtjate tingimusteta kohustus, töötada kaheteistkümne kuu jooksul pärast kulude jagamise metoodika ülevõtmist välja muudatusettepanekud ja esitada need reguleerivatele asutustele loa saamiseks, on vastuolus määruse (EL) 2019/943 artikli 16 lõikega 13 ning määruse (EL) 2015/122274 artikli 74 lõike 6 punktiga b koostoimes artikli 9 lõikega 13.