1

Hageja Hans-Wilhelm Saure palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada esiteks komisjoni 13. juuli 2021. aasta otsus C(2021) 5327 (final), millega jäeti rahuldamata teatavate dokumentidega tutvumise kordustaotlus (edaspidi „esimene vaidlustatud otsus“), ja teiseks komisjoni 7. veebruari 2022. aasta otsus C(2022) 870 (final), millega keelduti võimaldamast tutvuda teatud dokumentidega (edaspidi „teine vaidlustatud otsus“).

2

Hageja on Saksa päevalehe Bild ajakirjanik.

3

Ta taotles 29. jaanuari 2021. aasta kirjaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) alusel Euroopa Komisjonilt võimalust tutvuda komisjoni ja ühelt poolt AstraZeneca plc või selle tütarettevõtjate vahelise ning teiselt poolt komisjoni ja Saksamaa Liitvabariigi liidukantselei või selle liikmesriigi föderaalse tervishoiuministeeriumi vahelise kogu kirjavahetusega alates 1. aprillist 2020 selle äriühingu ja tema tütarettevõtjate kohta seoses selle äriühingu pakutud COVID‑19 vaktsiinide koguste ja tarnetähtaegadega. Taotlus registreeriti 1. veebruaril 2021 viitega GESTDEM 2021/0550.

4

Kuna hageja ei saanud komisjonilt vastust määruse nr 1049/2001 artikli 7 lõikes 1 ette nähtud tähtaja jooksul, mida vastavalt selle artikli lõikele 3 pikendati, saatis hageja 16. märtsil 2021 talle kordustaotluse.

5

Samal päeval teatasid komisjoni talitused kordustaotluse kättesaamisest. Need teenistused andsid 9. aprillil 2021 ehk selle taotluse läbivaatamise tähtaja möödumisel hagejale teada, et taotlus on veel läbivaatamisel ning et seda tähtaega pikendati kuni 30. aprillini 2021, s.o määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõikes 2 ette nähtud 15 tööpäeva võrra.

6

Euroopa Liit, keda esindas komisjon, algatas 23. aprillil 2021 tribunal de première instance francophone de Bruxelles’is (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus, Belgia) äriühingu AstraZeneca vastu kohtumenetluse, mis puudutas viimasega sõlmitud eelostulepingu täitmist.

7

Komisjoni talitused teavitasid 30. aprillil 2021 hagejat uuesti sellest, et kordustaotlusele ei ole võimalik määratud tähtaja jooksul vastata, ning andsid teada, et teevad kõik, mis on nende võimuses, et vastata talle võimalikult kiiresti. Sel kuupäeval tehti kordustaotlusele vastamata jätmise tõttu määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõike 3 kohaselt nende taotletud dokumentide kohta vaikimisi eitav otsus, mille peale esitas hageja kohtuasja numbriga T‑232/21 registreeritud tühistamishagi, mis jäeti rahuldamata 18. märtsi 2022. aasta kohtumäärusega Saure vs. komisjon (T‑232/21, ei avaldata, EU:T:2022:165).

8

Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik kohustas 18. juuni 2021. aasta määrusega liidu ja AstraZeneca vahelises kohtumenetluses viimati nimetatut tarnima liidu liikmesriikidele karistusmakse ähvardusel 50 miljonit vaktsiini.

9

Komisjoni peasekretär võttis 13. juulil 2021 vastu esimese vaidlustatud otsuse vastusena 16. märtsi 2021. aasta kordustaotlusele. Eelkõige on selles otsuses ära toodud mitu dokumenti ning märgitud, et nende dokumentidega tutvumise võimaldamisest tuleb keelduda, kuna need kuuluvad määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teises taandes ette nähtud kohtumenetlust kaitsva erandi alla, arvestades seda, et selline menetlus oli pooleli tribunal de première instance francophone de Bruxelles’is (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus).

10

Komisjon märkis 3. septembri 2021 pressiteates, et liit ja AstraZeneca olid jõudnud kokkuleppele, millega lõpetati tribunal de première instance francophone de Bruxelles’is (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus) pooleli olev vaidlus. Nimetatud kohus võttis hagist loobumise oma 15. oktoobri 2021. aasta otsusega teadmiseks.

11

Arvestades selle kohtumenetluse lõpetamist, võttis komisjoni peasekretär 7. veebruaril 2022 määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 7 alusel pärast 16. märtsi 2021. aasta kordustaotluse uuesti läbivaatamist vastu teise vaidlustatud otsuse, millest nähtub, et see asendab esimese vaidlustatud otsuse.

12

Esiteks märkis komisjon, et kohtumenetlust kaitsev erand kehtib kõigi järgmiste dokumentide suhtes:

13

Lisaks keeldus komisjon kohtumenetlust kaitsva erandi alusel võimaldamast osaliselt tutvuda komisjoni ja AstraZeneca 27. juulil 2020 vahetatud e‑kirjadega (edaspidi „dokument nr 11“).

14

Teiseks keeldus komisjon määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis b ette nähtud eraelu puutumatust ja isikupuutumatust kaitsva erandi alusel võimaldamast osaliselt tutvuda teatud dokumentidega, milles ta kustutas isikuandmed nende AstraZeneca esindajate ja komisjoni töötajate kohta, kes ei kuulunud kõrgemasse juhtkonda. Tegemist on järgmiste dokumentidega:

15

Kolmandaks märkis komisjon, et ärihuve kaitsev erand, mis on ette nähtud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes, õigustab üksnes võimaldamist osaliselt tutvuda järgmiste dokumentidega:

16

Leides, et AstraZeneca esitatud pakkumust sisaldav dokument (edaspidi „dokument nr 1“) oli hõlmatud üldise konfidentsiaalsuse eeldusega ärihuve kaitsva erandiga, keeldus komisjon täielikult samuti võimaldamast tutvuda selle dokumendiga.

17

Neljandaks võimaldas komisjon täielikult tutvuda dokumendi nr 11 kahe lisaga.

18

Hagiavalduses palub hageja Üldkohtul:

19

Komisjon palub Üldkohtul otsuse tegemise vajaduse äralangemise tuvastamise taotluses:

20

Hagiavalduse muutmise avalduses palub hageja Üldkohtul tühistada teine vaidlustatud otsus.

21

Vastuses hagiavalduse muutmise taotlusele palub komisjon Üldkohtul:

28

Teise vaidlustatud otsuse tühistamise nõude põhjendamiseks esitab hageja kolm väidet, mille kohaselt ei ole kohaldatavad kolm erandit, millele komisjon tugines taotletud dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumise õigustamiseks.

29

Hageja väidab, et kohtumenetlust kaitsev erand on kohaldatav ainult seni, kuni vaidlus on kohtus pooleli. Kuna aga menetlus tribunal de première instance francophone de Bruxelles’is (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus) on lõpetatud, ei saa taotletud dokumentide avalikustamine enam kahjustada mingit kohtumenetlust määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teise taande tähenduses. Lisaks väidab ta, et Belgia kohtute seadustiku (code judiciaire) artikkel 871 bis ei võimalda teha erandit selle artikli selgest sõnastusest.

30

Komisjon väidab, et isegi pärast kohtumenetluse lõppu kohaldatakse käesolevas asjas kohtumenetlust kaitsvat erandit teatavate selles menetluses esitatud dokumentide suhtes. Ta leiab, et vaidlusaluste dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine oli vajalik, et tagada kohtumenetluse usaldusväärsus.

31

Ta tugineb ka oma kohustusele teha kohtutega lojaalset koostööd, mis kohustab teda mitte avaldama teatavaid dokumente, mis on selle menetluse käigus esitatud ja mis tunnistatakse Belgia kohtute seadustiku artikli 871 bis alusel konfidentsiaalseks.

32

Lisaks ei ole hageja viidanud ühelegi ülekaalukale üldisele huvile, mis õigustaks nende dokumentide üldsusele avalikustamist.

33

Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teise taande kohaselt ei võimalda institutsioonid tutvuda dokumentidega, mille avalikustamine kahjustaks kohtumenetlust, välja arvatud juhul, kui avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.

34

Lisaks kohaldatakse määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 7 esimese lause kohaselt lõigetes 1–3 sätestatud erandeid üksnes nii kaua, kuni kaitse on dokumendi sisust lähtuvalt õigustatud.

35

Sellest järeldub, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teises taandes ette nähtud erandi kohaldamine on tingimata ajaliselt piiratud, kuna sellega on keelatud dokumentide avalikustamine üksnes niikaua, kui nende sisust lähtuvalt püsib kohtumenetluse kahjustamise oht (vt selle kohta 6. veebruari 2020. aasta kohtuotsus Compañía de Tranvías de la Coruña vs. komisjon, T‑485/18, EU:T:2020:35, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).

36

Kohtupraktika kohaselt on nende menetluste kaitse seletatav vajadusega tagada poolte võrdsuse põhimõtte ja korrakohase õigusemõistmise põhimõtte järgimine (vt selle kohta 21. septembri 2010. aasta kohtuotsus Rootsi jt vs. API ja komisjon, C‑514/07 P, C‑528/07 P ja C‑532/07 P, EU:C:2010:541, punkt 85).

37

Mis puudutab poolte võrdsuse põhimõtte järgimist, siis on otsustatud, et kui nende dokumentide sisu, millest tuleb välja institutsiooni positsioon vaidluses, on avaliku arutelu objektiks, võib nende kohta tehtav kriitika põhjendamatult mõjutada positsiooni, mida institutsioon asjaomastes kohtutes kaitseb (vt 6. veebruari 2020. aasta kohtuotsus Compañía de Tranvías de la Coruña vs. komisjon, T‑485/18, EU:T:2020:35, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).

38

Mis puudutab korrakohast õigusemõistmist ja kohtumenetluse usaldusväärsust, siis olgu märgitud, et õigusemõistmise väljajätmine dokumentidega tutvumise õiguse kohaldamisalast on põhjendatud vajadusega tagada kogu kohtumenetluse vältel poolte vaidluste ja kohtuasja menetleva kohtu arutelu segamatu kulgemine, avaldamata õigusemõistmisele välist survet (vt 6. veebruari 2020. aasta kohtuotsus Compañía de Tranvías de la Coruña vs. komisjon, T‑485/18, EU:T:2020:35, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).

39

Käesolevas asjas tuleb märkida, et dokumendid, millega tutvumise võimaldamisest komisjon keeldus, puudutavad AstraZeneca toodetud vaktsiini koguseid ja tarnet ning et tegemist on dokumentidega, mis olid selle institutsiooni valduses enne 16. märtsi 2021, mil hageja esitas kordustaotluse.

40

Alles seejärel esitati need dokumendid tribunal de première instance francophone de Bruxelles’is (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus) 23. aprillil 2021 algatatud kohtumenetluses seoses vaktsiinide tarnimisega AstraZenecaga sõlmitud eelostulepingu alusel. Nimetatud menetlus lõpetati 15. oktoobril 2021, mil liikmesriigi kohus võttis teadmiseks hagist loobumise, mille tulemusel lõppes menetlus lõplikult.

41

Seega oli kuupäeval, mil võeti vastu teine vaidlustatud otsus ja milleks on 7. veebruar 2022, lõpetatud kohtumenetlus, mis võis õigustada neid menetlusi kaitsva erandi kohaldamist.

42

Selles kontekstis tuleb meenutada, et dokument, mida ei ole koostatud konkreetse kohtumenetluse raames, võib tõepoolest olla kaitstud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teises taandes ette nähtud erandi alusel, kui see on dokumentidega tutvumise taotlusele vastuse saamise kuupäeva seisuga sellise kohtumenetluse raames esitatud (29. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Intercept Pharma ja Intercept Pharmaceuticals vs. EMA, C‑576/19 P, EU:C:2020:873, punkt 48).

43

Siiski tuleneb ühelt poolt määruse nr 1049/2001 artikli 3 punktis a sätestatud mõiste „dokument“ laiast määratlusest ja kohtumenetlust kaitsva erandi sõnastusest ning juba selle erandi olemasolust endast, et liidu seadusandja ei soovinud institutsioonide tegevust kohtumenetluses välja arvata kodanikel oleva dokumentidega tutvumise õiguse kohaldamisalast, vaid sätestas selle kohta, et institutsioonid keelduvad kohtumenetluse dokumentide avalikustamisest juhul, kui selline avalikustamine kahjustaks kohtumenetlust, mille kohta need dokumendid käivad (vt 27. veebruari 2015. aasta kohtuotsus Breyer vs. komisjon, T‑188/12, EU:T:2015:124, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).

44

Teiselt poolt nähtub määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 7 esimesest lausest, et tegemaks kindlaks, kas dokument kuulub selle artikli lõigetes 1–3 ette nähtud dokumentidega tutvumise õiguse mõne erandi alla, on oluline üksnes taotletud dokumendi sisu (29. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Intercept Pharma ja Intercept Pharmaceuticals vs. EMA, C‑576/19 P, EU:C:2020:873, punkt 36).

45

Eespool punktidest 43 ja 44 tuleneb, et asjaolu, et dokument esitati kohtumenetluses, tähendab üksnes seda, et dokument võib olla kaitstud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teises taandes ette nähtud erandiga, mida tuleb määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 7 alusel kontrollida selle dokumendi sisu arvestades.

46

Teisisõnu tuleb selleks, et hinnata, kas kohtumenetlust kaitsev erand ei saa enam õigustada vaidlusaluste dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumist pärast selle menetluse lõpetamist, nagu väidab hageja, analüüsida, kas nende dokumentide sisu arvestades on komisjon tõendanud, et nende avalikustamine kahjustaks ikka veel sellist menetlust.

47

Käesoleval juhul ei ole komisjon aga selgitanud, kuidas võib kõnealuste dokumentidega tutvumine nende sisu arvestades konkreetselt ja tegelikult kahjustada kohtumenetlust, mis oli dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumise otsuse vastuvõtmise ajal lõpetatud.

48

Kuna vaidlusaluste dokumentide sisu konkreetsest hindamisest ei tulene sellist selgitust, siis väidab hageja sisuliselt õigesti, et kõnealuses kohtumenetluses esitatud dokumendi avalikustamine ei saa enam kahjustada asja lahendava liikmesriigi kohtu õigusemõistmist, kui see tegevus on pärast menetluse lõpetamist lõppenud. Samuti ei kahjusta sellistel asjaoludel avalikustamine põhimõtteliselt enam selle dokumendi koostaja kaitset ega kahjusta seega poolte võrdsuse põhimõtet, nagu tunnistas komisjon kohtuistungil, mille käigus ta keskendus vajadusele tagada kohtumenetluse usaldusväärsus. Viimati nimetatud küsimuses tuleb aga ka tõdeda, et pärast menetluse lõpetamist võisid pooltevahelised arutelud ja asja menetleva kohtu nõudpidamine menetletavas kohtuasjas toimuda täiesti segamatult, ilma välise surveta õigusemõistmisele.

49

Seda järeldust ei lükka ümber 21. septembri 2010. aasta kohtuotsuse Rootsi jt vs. API ja komisjon (C‑514/07 P, C‑528/07 P ja C‑532/07 P, EU:C:2010:541) punkt 132, millele komisjon kohtuistungil viitas. Nimelt otsustas Euroopa Kohus selles kohtuasjas, et institutsioon võib keelduda võimaldamast tutvuda lõpetatud kohtumenetluses koostatud seisukohtadega, kui pärast nende seisukohtade sisu analüüsimist ilmneb, et need sisaldavad argumente, mida kasutati, et põhjendada õiguslikku positsiooni, mida see institutsioon kaitseb teises sarnases pooleliolevas kohtuasjas. Sellisel juhul ei saa välistada, et nende seisukohtade avalikustamine kahjustaks viimati nimetatud menetlust.

50

Käesolevas asjas ei olnud teise vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal aga pooleli ega isegi peatselt pooleli ühtegi teist kohtumenetlust.

51

Hoolimata sellest tõdemusest väidab komisjon siiski, et sõltumata vaidlusaluste dokumentide sisust oli ta kohustatud keelduma nendega tutvumise võimaldamisest, et täita Belgia kohtute seadustiku artiklist 871 bis tulenevaid nõudeid.

52

See artikkel on sõnastatud järgmiselt:

„Pooled, kes olid kohtumenetluses osalemise või sellises kohtumenetluses sisalduvate dokumentidega tutvumise tõttu teadlikud ärisaladusest või väidetavast ärisaladusest […], mille kohus on huvitatud poole nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel või omal algatusel tunnistanud konfidentsiaalseks, ei tohi nad kasutada või avalikustada ärisaladust või väidetavat ärisaladust.

Konfidentsiaalsuskohustus […] säilib ka pärast kohtumenetluse lõppu.“

53

Teisisõnu, kohtumenetluse pool ei tohi avaldada ärisaladust või väidetavat ärisaladust, millega ta tutvus oma osalemise tõttu menetluses, isegi pärast menetluse lõppu, kui kohus on otsustanud, et ärisaladus peab jääma konfidentsiaalseks.

54

Komisjon ei saa siiski tugineda sellele artiklile, et õigustada määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teise taande kohaldamist ja seega kõnealuste dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumist.

55

Esimesena tuleb märkida, et Belgia kohtute seadustiku artikli 871 bis eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT 2016, L 157, lk 1), artikli 9 lõige 1.

56

Direktiivi põhjenduses 11 on aga märgitud, et see direktiiv ei tohiks mõjutada selliste liidu ega liikmesriikide õigusnormide kohaldamist, mille alusel nõutakse teabe, sealhulgas ärisaladuste avalikustamist üldsusele või riigiasutustele. Samuti ei tohiks see mõjutada selliste õigusnormide kohaldamist, mis võimaldavad riigiasutustel koguda teavet oma ülesannete täitmiseks või mis võimaldavad kõnealustel riigiasutustel asjaomase teabe edasist avalikustamist üldsusele või nõuavad neilt sellist avalikustamist. Need õigusnormid hõlmavad eelkõige norme, mis käsitlevad liidu institutsioonide ja asutuste või liikmesriigi ametiasutuste poolt nende valduses oleva äriteabe avaldamist eelkõige määruse nr 1049/2001 alusel.

57

Sellest tuleneb, et komisjon ei saa tugineda riigisisesele õigusnormile, millega see direktiiv üle võeti, selleks et takistada täitmast määrusest nr 1049/2001 tulenevaid kohustusi.

58

Teisena tuleb ühelt poolt meenutada, nagu nähtub eespool punktist 39 ja nagu komisjon kohtuistungil kinnitas, et vaidlusalused dokumendid ei ole dokumendid, mis on komisjoni valduses seetõttu, et ta osales kohtumenetluses Belgia kohtute seadustiku artikli 871 bis tähenduses, kuna need olid komisjoni valduses juba enne selle menetluse algust.

59

Teiselt poolt tuleb märkida, et teises vaidlustatud otsuses viitas komisjon liikmesriigi kohtu määrusele, milles viimane otsustas, et selle menetluse raames esitatud teatud dokumendid jäävad vastavalt Belgia kohtute seadustiku artiklile 871 bis konfidentsiaalsuse kaitsmise kohustusega hõlmatuks.

60

Siiski nähtub komisjoni vastustest menetlust korraldavale meetmele sisuliselt, et asja lahendav liikmesriigi kohus ei ole selle artikli alusel teinud ühtegi otsust. Nimelt sõlmisid pooled ise kokkuleppe, mille tulemusel jäävad teatavad selle menetluse käigus esitatud dokumendid konfidentsiaalseks vastavalt nimetatud artiklile, kusjuures selle kokkuleppe eesmärk oli pealegi asendada kohtu vastav otsus.

61

Sellega seoses tuleb eelkõige tõdeda, et dokumendis, millega pooled teavitasid liikmesriigi kohut kompromissist, taotlesid pooled oma nõuete resolutsioonis tribunal de première instance francophone de Bruxelles’ilt (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus) sõnaselgelt, et „[v]õetaks teadmiseks, et konfidentsiaalsusnõue, nagu see on sätestatud [nende] kirjades, jääb kehtima ka pärast kohtumenetluse lõppu vastavalt kohtute seadustiku artikli 871 bis [lõike] 1 [kolmandale] lõigule“.

62

Liikmesriigi kohus piirdus oma 15. oktoobri 2021. aasta kohtuotsuses ühelt poolt sellega, et võttis teadmiseks „hagejate hagist loobumise“, ja teiselt poolt sellega, et võttis teadmiseks „hagiavalduse poolte kokkuleppe kohtukulude jaotamise kohta“, võtmata seisukohta nõude osas, millega pooled palusid tal „võtta teadmiseks“, et teatavad dokumendid jäävad konfidentsiaalseks pärast menetluse lõppu.

63

Samuti ei nähtu 18. juuni 2021. aasta ajutiste meetmete kohaldamise määrusest, et kohus oleks otsustanud, et kohtumenetluse käigus esitatud teatavad dokumendid tuleks kohtute seadustiku artikli 871 bis alusel tunnistada konfidentsiaalseks. Nimelt on selles kohtumääruses piirdutud märkimisega, et „26. mai 2021. aasta kohtuistungil ja ärakuulamistel kinnitasid pooled, et teatud dokumentidel ja nende järelduste väljavõtetel tehtud märge „konfidentsiaalne“ ei takista seda, et [selles] kohtumääruses on esitatud teatud lõigud nendest“, ilma et oleks mainitud seda artiklit või selle sisu.

64

Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et komisjon ei saa kolmanda äriühinguga sõlmitud lihtsa kokkuleppe kaudu piirata igal liidu kodanikul vahetult määruse nr 1049/2001 artikli 2 lõike 1 kohaselt olevat õigust tutvuda selle institutsiooni valduses olevate dokumentidega. Samamoodi tähendaks nõustumine sellega, et institutsioon võib oma valduses olevate dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumisel tugineda sellisele kokkuleppele, et tal lubataks mööda minna temal lasuvast kohustusest võimaldada nendega tutvuda, välja arvatud juhul, kui nende avalikustamine kahjustaks mõnda määruse nr 1049/2001 artikliga 4 kaitstud huvi.

65

Eeltoodust tuleneb samuti, et kuna pooled on ise kokku leppinud, et teatavad dokumendid tunnistatakse konfidentsiaalseks, ilma et liikmesriigi kohus oleks muudmoodi sekkunud kui eespool punktides 61–63 nimetatud viisil, ei saa komisjon nende dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumise õigustamiseks tugineda oma kohustusele teha lojaalset koostööd liikmesriikide õigusasutustega.

66

Kolmandana tuleb märkida, et Belgia kohtute seadustiku artikli 871 bis eesmärk, kuivõrd sellega tahetakse kaitsta ärisaladusi, erineb eesmärgist, mida on taotletud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teise taandega, mille eesmärk on tagada poolte võrdsuse põhimõtte järgimine ning korrakohane õigusemõistmise ja kohtumenetluse usaldusväärsus. Seega, ainuüksi asjaolu, et vaidlusalused dokumendid sisaldavad ärisaladusi või väidetavaid ärisaladusi, ei võimalda igal juhul selgitada, kuidas nende dokumentidega tutvumine võiks konkreetselt ja tegelikult jätkuvalt kahjustada kohtumenetlust, mis oli teise vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal lõpetatud.

67

Seega, ilma et oleks välistatud, et ärisaladust sisaldava dokumendi suhtes võiks kohaldada üht või teist määruse nr 1049/2001 artiklis 4 ette nähtud erandit, nagu seda on ärihuve kaitsev erand, ja mida asjasse puutuv institutsioon peab kontrollima kõnealuse dokumendi sisu arvestades, ei piisa pelgast asjaolust, et selline ärisaladus on teatavaks tehtud kohtumenetluse käigus, mis on nüüd lõppenud, ja pooled on tunnistanud selle konfidentsiaalseks Belgia kohtumenetluse seadustiku artikli 871 bis tähenduses, selle õigustamiseks, et asjaomastele dokumentidele kohaldatakse määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teises taandes ette nähtud erandit.

68

Arvestades kõike eeltoodut, tuleb esimese väitega nõustuda.

[…]

104

Kuna esimese väitega tuleb nõustuda ja kuna komisjon ei tuginenud teises vaidlustatud otsuses ühelegi muule erandile, et põhjendada dokumentidega nr 1.2, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 9, 9.1–9.5 ja 10 ning dokumendi nr 11 ühe osaga tutvumise võimaldamisest keeldumist, siis tuleb nimetatud otsus tühistada osas, milles sellega keelduti hagejale võimaldamast nende dokumentidega tutvuda.

105

Täpsemalt, mis puudutab dokumenti nr 1.2, mis koosneb AstraZeneca esitatud pakkumuse ühest lisast (dokument nr 1), siis tuleb märkida, et nagu nähtub eespool punktist 97, märkis komisjon teises vaidlustatud otsuses tõepoolest, et pakkumus ja selle lisad on hõlmatud üldise konfidentsiaalsuse eeldusega, mille kohaselt kahjustaks nende avalikustamine AstraZeneca ärihuvide kaitset. Siiski täpsustas komisjon kohtuistungil Üldkohtu küsimusele vastates, et ta ei kavatse tugineda ärihuve kaitsvale erandile seoses dokumendiga nr 1.2, mis on eranditult hõlmatud kohtumenetlust kaitsva erandiga.

106

Seevastu osas, milles käesolev hagi on esitatud teise vaidlustatud otsuse peale osas, milles sellega on keeldutud võimaldamast tutvuda dokumentidega nr 1, 1.1, 4, 6.1–6.6 ja 12 ning dokumendi nr 11 andmetega, mis on hõlmatud eraelu puutumatust ja isikupuutumatust kaitsva erandiga, tuleb see jätta rahuldamata.

[…]

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kaheksas koda)

otsustab: