–

AB jt, esindaja: Rechtsanwalt C. Jansen,

–

Ryanair DAC, esindaja: Rechtsanwältin S. Hensel,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: G. Braun, K. Simonsson ja G. Wilms,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10), artikli 5 lõike 1 punkti c ja artiklit 7.

2

Taotlus on esitatud ühelt poolt AB ja mitme teise reisija ning teiselt poolt lennuettevõtja Ryanair DAC vahelises kohtuvaidluses seoses viimase keeldumisega maksta neile reisijatele hüvitist lennu tühistamise eest.

3

Määruse nr 261/2004 põhjendustes 1, 7 ja 12 on märgitud:

[…]

[…]

4

Selle määruse artiklis 2 „Mõisted“ on sätestatud:

„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

[…]“.

5

Määruse artikli 3 „Kohaldamisala“ lõikes 5 on täpsustatud:

„Seda määrust kohaldatakse mis tahes lennuettevõtja suhtes, kes korraldab lõigetes 1 ja 2 osutatud reisijatele reise. Kui tegutsev lennuettevõtja, kes ei ole sõlminud reisijaga lepingut, täidab käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, käsitatakse seda ettevõtjat tegutsevana selle isiku nimel, kes on kõnealuse reisijaga lepingu sõlminud.“

6

Määruse artikli 5 „Tühistamine“ lõigetes 1 ja 4 on sätestatud:

„1.   Lennu tühistamise korral:

[…]

[…]

4.   Kohustus tõestada, kas ja millal on reisijat teavitatud lennu tühistamisest, lasub lennuettevõtjal.“

7

Määruse nr 261/2004 artikli 7 „Õigus hüvitisele“ lõikes 1 on ette nähtud:

„Kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni:

[…]

[…]“.

8

Sama määruse artiklis 13 „Õigus kahjude hüvitamisele“ on sätestatud:

„Kui tegutsev lennuettevõtja maksab hüvitist või täidab muid käesoleva määruse kohaseid kohustusi, ei või käesoleva määruse sätteid tõlgendada nii, et see kitsendaks õigust taotleda vastavalt kohaldatavale õigusele hüvitist mis tahes isikult, sealhulgas kolmandatelt isikutelt. Eelkõige ei piira käesolev määrus mingil moel tegutseva lennuettevõtja õigust taotleda hüvitist reisikorraldajalt või muult isikult, kellega tegutsev lennuettevõtja on sõlminud lepingu. Samamoodi ei tohi käesoleva määruse sätteid tõlgendada nii, et see kitsendaks reisikorraldaja või kolmanda isiku (muu kui reisija) õigust taotleda tegutsevalt lennuettevõtjalt vastavalt kohaldatavatele asjakohastele õigusaktidele hüvitist, kui tegutsev lennuettevõtja on sellise reisikorraldaja või kolmanda isikuga sõlminud lepingu.“

9

AB ja teised põhikohtuasja hagejad nõuavad tegutsevalt lennuettevõtjalt Ryanair määruse nr 261/2004 artikli 7 lõike 1 punkti b alusel 400 euro suurust hüvitist (koos viivisintressiga) iga hageja kohta seetõttu, et see lennuettevõtja tühistas nende lennu.

10

Hagejad tegid reisibüroo kiwi.com vahendusel broneeringu selle lennuettevõtja lennule 6. aprillil 2019 Düsseldorf-Weezest (Saksamaa) Tangerisse (Maroko).

11

Broneerimisel tehti lennuettevõtjale teatavaks telefoninumber ja e-posti aadress; viimasele ei olnud hagejatel ligipääsu ja tõenäoliselt genereeris reisibüroo kiwi.com selle automaatselt. Sellele e‑posti aadressile saatis tegutsev lennuettevõtja 14. detsembril 2018 e-kirja, milles märkis, et hagejate broneeritud lend tühistati.

12

Põhikohtuasja hagejad väitsid esimeses kohtuastmes, et broneerimisel olid nad märkinud enda isikliku e-posti aadressi ja telefoninumbri. Nad ei teadnud, et reisibüroo oli tegutsevale lennuettevõtjale edastanud mingi teise e-posti aadressi.

13

Kuna reisibüroo ei edastanud hagejatele ühtegi tegutseva lennuettevõtja teadet, said hagejad oma lennu tühistamisest teada alles 5. aprillil 2019, kui proovisid end interneti teel lennule registreerida.

14

Amtsgericht Geldern (Gelderni esimese astme kohus, Saksamaa) jättis 29. juuli 2020. aasta otsusega hagejate hagi rahuldamata seetõttu, et tegutsev lennuettevõtja järgis piisavalt oma teavitamiskohustust vastavalt määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktile i, kui ta saatis broneeringu tegemisel märgitud e‑posti aadressile teate lennu tühistamise kohta.

15

Põhikohtuasja hagejad esitasid selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Landgericht Klevele (Kleve apellatsioonikohus, Saksamaa) ja nüüd soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas täitis tegutsev lennuettevõtja talle määrusest nr 261/2004 tulenevat teavitamiskohustust. Täpsemalt küsib see kohus, kas määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimuste täidetuks pidamisel on tähtis see, kas lennuettevõtja teadis vahendaja olemasolust või mitte, või kas see säte näeb pigem ette lennuettevõtja teatava objektiivse vastutuse.

16

Neil asjaoludel otsustas Landgericht Kleve (Kleve apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [määruse nr 261/2004] artikli 5 lõike 1 punkti c ja artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et tegutsev lennuettevõtja peab maksma hüvitist lennu tühistamise eest, millest reisijat ei teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega, ka juhul, kui lennuettevõtja saatis asjaomase teate õigeaegselt enne kahenädalase tähtaja möödumist ainsal e-posti aadressil, mis talle asjaomase broneeringu tegemisel teatavaks tehti, ilma et ta oleks aga teadnud, et broneering on tehtud reisibüroo vahendusel, täpsemalt tema veebiportaali kaudu, ja et e-posti aadressil, mille talle teatas broneerimiseks kasutatud veebiportaal, oli äärmisel juhul võimalik pöörduda vahendaja ja mitte vahetult reisija poole?“

17

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 99 kohaselt võib Euroopa Kohus juhul, kui vastuse eelotsuse küsimusele võib selgelt tuletada kohtupraktikast või kui esitatud eelotsuse küsimusele antav vastus ei tekita põhjendatud kahtlust, igal ajal ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi ärakuulamist lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.

18

Käesolevas kohtuasjas on selle sätte kohaldamine põhjendatud.

19

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma eelotsuse küsimusega sisuliselt teada, kas määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c ja artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et tegutsev lennuettevõtja on kohustatud maksma nendes sätetes ette nähtud hüvitist niisuguse lennu tühistamise korral, millest reisijat ei teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega, kui see lennuettevõtja saatis teabe õigeaegselt ainsale talle broneeringu tegemisel teatavaks tehtud elektroonilisele aadressile, teadmata siiski, et see aadress võimaldas ühendust võtta ainult reisibürooga, kelle kaudu broneering oli tehtud, mitte aga võtta ühendust otse reisijaga, ning et see reisibüroo ei edastanud teavet reisijale õigeaegselt.

20

Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punktis c on sätestatud, et lennu tühistamise korral on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, välja arvatud juhul, kui neid on tühistamisest teavitatud punktis c ette nähtud tingimustel.

21

Sama määruse artikli 5 lõike 4 kohaselt lasub kohustus tõendada, kas ja millal on reisijat teavitatud lennu tühistamisest, lendu teenindaval lennuettevõtjal.

22

Nende sätete selgest sõnastusest nähtub, et kui tegutsev lennuettevõtja ei suuda tõendada, et konkreetset reisijat teavitati tema lennu tühistamisest vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega, on ta kohustatud maksma hüvitist vastavalt määruse nr 261/2004 artiklile 7 (21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Airhelp, C‑263/20, EU:C:2021:1039, punkt 51).

23

Euroopa Kohus on juba asunud seisukohale, et neid sätteid ei pea nii tõlgendama mitte ainult siis, kui veoleping on sõlmitud vahetult reisija ja lennuettevõtja vahel, vaid ka siis, kui leping on sõlmitud niisuguse kolmanda isiku vahendusel, nagu seda on põhikohtuasjas veebiplatvorm (11. mai 2017. aasta kohtuotsus Krijgsman, C‑302/16, EU:C:2017:359, punkt 26, ja 21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Airhelp, C‑263/20, EU:C:2021:1039, punkt 52).

24

Nagu nähtub nii määruse nr 261/2004 artikli 3 lõikest 5 kui ka põhjendustest 7 ja 12, ongi üksnes tegutsev lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu, kohustatud maksma reisijatele hüvitist, kui on rikutud kõnealusest määrusest tulenevaid kohustusi ja nende hulgas määruse artikli 5 lõike 1 punktis c ette nähtud teavitamiskohustust (11. mai 2017. aasta kohtuotsus Krijgsman, C‑302/16, EU:C:2017:359, punkt 27, ja 21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Airhelp, C‑263/20, EU:C:2021:1039, punkt 53).

25

Üksnes niisuguse tõlgenduse puhul on võimalik täita määruse nr 261/2004 põhjenduses 1 kirja pandud eesmärki tagada reisijate kaitstuse kõrge tase ning garanteerida, et reisija, kelle lend broneeriti enne tühistamist kolmanda isiku vahendusel, saab teha kindlaks määruse artikli 5 lõike 1 punktis c ja artiklis 7 ette nähtud hüvitise maksmiseks kohustatud isiku (11. mai 2017. aasta kohtuotsus Krijgsman, C‑302/16, EU:C:2017:359, punkt 28).

26

Seda tõlgendust ei sea kahtluse alla asjaolu, et tegutsev lennuettevõtja ei teadnud, et asjaomase lennu tühistamise kohta teabe saatmise ajal ei suhelnud ta otse reisijaga. Oluline on tõik, et reisijale ei teatatud õigeaegselt tema lennu tühistamisest. Nagu on märgitud käesoleva kohtumääruse punktides 24 ja 25, on sellisel juhul kohustus maksta reisijale hüvitist teabe esitamise kohustuse täitmata jätmise tõttu üksnes tegutseval lennuettevõtjal.

27

Ainult siis, kui reisija lubab otsesõnu vahendajal võtta vastu tegutseva lennuettevõtja edastatud teavet ja kui see luba on lennuettevõtjale teada, võib asuda seisukohale, et määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punktis c nimetatud tingimused on täidetud ka siis, kui tegutsev lennuettevõtja edastab teabe lennuga seotud muudatuste kohta vahendajale ja vahendaja ei saada seda edasi reisijale (vt selle kohta 21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Airhelp, C‑263/20, EU:C:2021:1039, punkt 44). Eelotsusetaotlusest nähtub aga, et põhikohtuasjas sellist luba ei ole.

28

Sellegipoolest tuleb tõdeda, et asjaolu, et tegutsev lennuettevõtja on täitnud määrusest nr 261/2004 tulenevad kohustused, ei mõjuta tema õigust nõuda riigisisese õiguse alusel hüvitist rikkumise põhjustanud mis tahes isikult, sealhulgas kolmandatelt isikutelt, nagu on ette nähtud selle määruse artiklis 13 (11. mai 2017. aasta kohtuotsus Krijgsman, C‑302/16, EU:C:2017:359, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Airhelp, C‑263/20, EU:C:2021:1039, punkt 54).

29

Kuna artiklis 13 on sõnaselgelt mainitud kolmandaid isikuid, tuleneb sellest, et määrus nr 261/2004 ei sea tegutseva lennuettevõtja hüvitise nõudeõigust sõltuvusse selle lennuettevõtja ja vahendaja, kelle poole lennureisija oma lennu broneerimiseks pöördus, vahelise lepingu olemasolust (21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Airhelp, C‑263/20, EU:C:2021:1039, punkt 55).

30

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb eelotsuse küsimusele vastata, et määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c ja artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et tegutsev lennuettevõtja on kohustatud maksma nendes sätetes ette nähtud hüvitist niisuguse lennu tühistamise korral, millest reisijat ei teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega, kui see lennuettevõtja saatis teabe õigeaegselt ainsale talle broneeringu tegemisel teatavaks tehtud elektroonilisele aadressile, teadmata siiski, et see aadress võimaldas ühendust võtta ainult reisibürooga, kelle kaudu broneering oli tehtud, mitte aga võtta ühendust otse reisijaga, ning et see reisibüroo ei edastanud teavet reisijale õigeaegselt.

31

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 5 lõike 1 punkti c ja artiklit 7

tuleb tõlgendada nii, et

tegutsev lennuettevõtja on kohustatud maksma nendes sätetes ette nähtud hüvitist niisuguse lennu tühistamise korral, millest reisijat ei teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega, kui see lennuettevõtja saatis teabe õigeaegselt ainsale talle broneeringu tegemisel teatavaks tehtud elektroonilisele aadressile, teadmata siiski, et see aadress võimaldas ühendust võtta ainult reisibürooga, kelle kaudu broneering oli tehtud, mitte aga võtta ühendust otse reisijaga, ning et see reisibüroo ei edastanud teavet reisijale õigeaegselt.