–

IM Gestão de Ativos (IMGA) – Sociedade Gestora de Organismos de Investimento Coletivo SA, IMGA Rendimento Semestral, IMGA Ações Portugal Cat A, IMGA Ações América Cat A, IMGA Mercados Emergentes, IMGA Eurofinanceiras, IMGA Eurocarteira, IMGA Rendimento Mais, IMGA Investimento PPR, IMGA Alocação Moderada Cat A, IMGA Alocação Dinâmica Cat A, IMGA Global Equities Selection Cat A, IMGA Liquidez Cat A, IMGA Money Market Cat A, IMGA Euro Taxa Variável Cat A, IMGA Dívida Pública Europeia, IMGA Retorno Global Cat A, IMGA Poupança PPR, IMGA Alocação Conservadora Cat A, IMGA Iberia Equities ESG Cat A, IMGA Iberia Fixed Income ESG Cat A, IMGA Alternativo, CA Curto Prazo, IMGA Ações Europa, IMGA Flexível Cat A, CA Monetário, CA Rendimento, Eurobic PPR/OICVM Ciclo Vida 35‑44, Eurobic PPR/OICVM Ciclo Vida 45‑54, Eurobic PPR/OICVM Ciclo Vida + 55, Eurobic Seleção Top ja IMGA European Equities Cat A, esindaja: advogado A. Fernandes de Oliveira,

–

Portugali valitsus, esindajad: P. Barros da Costa, C. Chambel Alves, H. Gomes Magno ja S. Jaulino,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: I. Melo Sampaio ja V. Uher,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiivi 2008/7/EÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta (ELT 2008, L 46, lk 11) artikli 5 lõike 2 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille üks pool on IM Gestão de Ativos (IMGA) – Sociedade Gestora de Organismos de Investimento Coletivo SA ja 31 viimase poolt valitsetavat lepingulist fondi, nimelt IMGA Rendimento Semestral, IMGA Ações Portugal Cat A, IMGA Ações América Cat A, IMGA Mercados Emergentes, IMGA Eurofinanceiras, IMGA Eurocarteira, IMGA Rendimento Mais, IMGA Investimento PPR, IMGA Alocação Moderada Cat A, IMGA Alocação Dinâmica Cat A, IMGA Global Equities Selection Cat A, IMGA Liquidez Cat A, MGA Money Market Cat A, IMGA Euro Taxa Variável Cat A, IMGA Dívida Pública Europeia, IMGA Retorno Global Cat A, IMGA Poupança PPR, IMGA Alocação Conservadora Cat A, IMGA Iberia Equities ESG Cat A, IMGA Iberia fixed income ESG Cat A, IMGA Alternativo, CA Curto Prazo, IMGA Ações Europa, IMGA Flexível Cat A, CA Monetário, CA Rendimento, Eurobic PPR/OICVM Ciclo Vida 35-44, Eurobic PPR/OICVM Ciclo Vida 45–54, Eurobic PPR/OICVM Ciclo Vida + 55, Eurobic Seleção Top ja IMGA European Equities Cat A, ning teine pool on Autoridade Tributária e Aduaneira (Portugali maksu- ja tolliamet) ja see käsitleb nende lepinguliste fondide turustamise maksustamist tempelmaksuga.

3

Direktiivi 2008/7 põhjendused 1–3 ja 9 on sõnastatud järgmiselt:

[…]

4

Direktiivi 2008/7 artikkel 1 sätestab:

„Käesoleva direktiiviga reguleeritakse kaudset maksustamist järgmiste juhtude puhul:

5

Direktiivi artiklis 2 „Kapitaliühing“ on sätestatud:

„1.   Käesolevas direktiivis tähendab „kapitaliühing“ järgmist:

2.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse kapitaliühinguna ka kõiki teisi tulunduslikke äriühinguid, ühistuid või muid juriidilisi isikuid.“

6

Direktiivi artikli 5 „Tehingud, mille suhtes ei kohaldata kaudset maksustamist“ lõige 2 näeb ette:

„Liikmesriigid ei maksusta ühelgi viisil kaudselt järgmisi tehinguid:

7

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT 2009, L 302, lk 32) artikli 1 lõigete 1–3 kohaselt võib eurofondi õigusaktides sätestatud korras asutada lepingulise fondina (fondivalitseja juhitavad lepingulised fondid), usaldusfondina (unit trust) või põhikirja omava äriühinguna (äriühinguna asutatud fondid).

8

Sama direktiivi artikli 87 esimeses lauses on märgitud:

„Eurofondi osakut ei lasta välja juhul, kui väljalaske puhasväärtuse ekvivalent ei ole tavapärase tähtaja jooksul eurofondi varasse laekunud.“

9

Tempelmaksude seadustiku (Código do Imposto do Selo) artikli 1 punktis 1 on ette nähtud:

„Tempelmaksu tuleb tasuda kõigilt Tabela Geral do Imposto do Selos [tempelmaksude üldtabel] nimetatud toimingutelt, lepingutelt, dokumentidelt, väärtpaberitelt, aktidelt ja muudelt asjaoludelt või õiguslikelt olukordadelt, sealhulgas vara tasuta üleandmiselt.“

10

Tempelmaksu üldtariif (edaspidi „TGIS“) sisaldab punkti 17 finantstehingute kohta, mis on sõnastatud järgmiselt:

„Finantstehingud

[…]

[…]

17.3.4. Muud finantsteenuste eest makstud tasud, sealhulgas kaardimaksetehingutelt küsitav vahendustasu – [tempelmaksu määr:] 4%.“

11

IMGA on vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud investeerimisfondide (edaspidi „lepingulised fondid“) fondivalitseja. Ta valitseb ja esindab käesoleva kohtuotsuse punktis 2 nimetatud 31 lepingulist fondi.

12

Kõnealuste lepinguliste fondide osakute tutvustamiseks ja turustamiseks kasutab IMGA finantseerimisasutusi, peamiselt kommertspankasid, kellel on Portugali territooriumi hõlmav esinduste võrgustik ning kogemus finantsvahenduse ja väärtpaberite avalikkusele pakkumise valdkonnas.

13

Ajavahemikul 2019. aasta jaanuarist kuni detsembrini turustas neli panka elanikkonna hulgas ka põhikohtuasjas kõnealuste lepinguliste fondide emiteeritud osakuid. Turustamisteenuste osutamise eest, mis võimaldas uusi suurendatud kapitali sissemakseid, said need pangad vahendustasu, mille eest esitasid nad arve IMGA-le kui lepinguliste fondide valitsejale. Samuti lisasid pangad vastavalt TGISi punktile 17.3.4 tempelmaksu, mida koguti IMGA-le väljastatud arvetelt.

14

IMGA esitas 2019. aastal lepingulistele fondidele arve haldustasude kohta, millest üks osa, nimelt 8752232,43 eurot, vastas eelmises punktis nimetatud pankade poolt märgitud osakute turustamise eest makstud vahendustasude väärtusele, kuid see summa ei sisaldanud tempelmaksu, mille pangad arvutasid seoses kõnealuste vahendustasudega. IMGA arvutas ja tasus riigile ka 350089,30 eurot tempelmaksu 4% määras, mis oli ette nähtud TGISi punktis 17.3.4 ning mis vastas samadele turustamistasudele, mille ta kandis edasi lepingulistele fondidele.

15

Põhikohtuasja kaebajad esitasid selle tempelmaksu määramise peale vaide Divisão de Serviço Central da Unidade dos Grandes Contribuintesile (suurte maksumaksjate osakonna kesktalitus, Portugal).

16

Kuna viimane jättis nende vaide rahuldamata, pöördusid põhikohtuasja kaebajad Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa – CAAD) (maksuasjade vahekohus (haldusvaidluste arbitraažikeskus – CAAD), Portugal) poole, paludes viimasel eelkõige tuvastada, et põhikohtuasjas kõne all olevad tempelmaksu määramise ja tasumise otsused on õigusvastased.

17

Põhikohtuasja kaebajad põhjendasid oma taotlust kahe väitega. Esimese väite kohaselt kujutab tempelmaksu nõudmine selle haldustasu osa pealt, mille kohta IMGA on esitanud arve lepingulistele fondidele, mis vastab turustamistasu summale ja sellega seotud tempelmaksu summale, mille kohta pangad on varem arve esitanud ja millelt nad on selle maksu juba kinni pidanud, endast ühe teenuse topeltmaksustamist.

18

Teise väite kohaselt peaks vastavalt direktiivi 2008/7 artikli 5 lõike 2 punktile a lepinguliste fondide uute osakute märkimise turustamine olema vabastatud igasugusest kaudsest maksustamisest. Maksust vabastamise kohustus puudutab nii seda, et pangad esitasid IMGA-le turustusteenuse eest arve, kui ka seda, et IMGA esitas selle teenuse eest omakorda arve lepingulistele fondidele.

19

Pärast seda kui eelotsusetaotluse esitanud kohus oli esimese väite tagasi lükanud, märkis ta teise väite analüüsimisel, et tal on kahtlusi seoses küsimusega, kas liidu õigusega on vastuolus tempelmaksu võtmine tasult, mida pangad saavad lepinguliste fondide osakute turustamise teenuste eest, olenemata sellest, kas see toimub nende teenuste eest fondivalitsejale arve esitamise ajal või siis, kui fondivalitseja esitas nende teenuste eest tasutud summade kohta arve nimetatud fondidele.

20

Neil asjaoludel otsustas Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa – CAAD) (maksuasjade vahekohus (haldusvaidluste arbitraažikeskus – CAAD)) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

21

Nende kahe küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2008/7 artikli 5 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette, et tempelmaksuga maksustatakse esiteks tasu, mida finantseerimisasutus saab lepingulise fondi valitsejalt turustamisteenuste osutamise eest, mille eesmärk on uute emiteeritud fondiosakute märkimise huvides uued kapitali sissemaksed, ning teiseks summad, mida fondivalitseja saab lepinguliselt fondilt, kui need summad sisaldavad tasu, mida fondivalitseja on finantseerimisasutustele nimetatud turustamisteenuste eest maksnud.

22

Sissejuhatuseks tuleb märkida, et direktiivi 2008/7 artikli 1 punkti a kohaselt reguleerib see direktiiv kapitaliühingutele tehtavatelt kapitali sissemaksetelt kaudsete maksude sissenõudmist. Nagu nähtub direktiivi põhjendusest 2, kuuluvad nende kaudsete maksude hulka väärtpaberite tempelmaks ja sellega samaväärsed muud kaudsed maksud.

23

Lisaks näeb nimetatud direktiivi artikli 2 lõige 2 ette, et kapitaliühinguna käsitatakse ka kõiki teisi tulunduslikke äriühinguid, ühistuid või muid juriidilisi isikuid, kes ei kuulu sama artikli lõikes 1 nimetatud kapitaliühingute kategooriatesse.

24

Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et põhikohtuasjas käsitletav maks kujutab endast tempelmaksu, mida võetakse pankade tasult seoses lepinguliste fondide osakute uute märkimise turustamisteenustega. Samuti nähtub sellest, et Portugali õiguses peetakse mõistega „investeerimisfondid“ silmas juriidilise isiku staatuseta varakogumit, mis kuulub ühisomandit reguleerivate üldeeskirjade järgi osakuomanikele.

25

Euroopa Kohus on aga juba otsustanud, et isikute rühma, mis ei ole juriidiline isik ja mille liikmed teevad tulu saamise eesmärgil eraldi varasse kapitali sissemakseid, tuleb pidada „tulunduslikuks ühistuks“ direktiivi 2008/7 artikli 2 lõike 2 tähenduses, mistõttu on ta viimati nimetatud sätte kohaldamisel samastatav kapitaliühinguga selle direktiivi tähenduses (vt selle kohta 12. novembri 1987. aasta kohtuotsus Amro Aandelen Fonds, 112/86, EU:C:1987:488, punkt 13).

26

Nendest kaalutlustest tuleneb, et sellised lepingulised fondid nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb samastada kapitaliühingutega ja need kuuluvad järelikult direktiivi 2008/7 kohaldamisalasse.

27

Pärast neid sissejuhatavaid märkusi tuleb märkida, et direktiivi 2008/7 artikli 5 lõike 2 punkt a keelab liikmesriikidel ühelgi viisil kaudselt maksustada aktsiate, osade või muude samaliigiliste väärtpaberite või neid esindavate sertifikaatide valmistamist, emiteerimist, börsil noteerimist, turuletoomist või ostu-müüki emitendist olenemata.

28

Arvestades aga direktiivi eesmärki, tuleb direktiivi artiklit 5 tõlgendada laialt, et vältida selles ette nähtud keeldude ilmajätmist nende soovitavast toimest. Seega kohaldatakse kapitali suurendamise tehingute maksustamise keeldu ka tehingutele, mida see keeld sõnaselgelt ei hõlma, kuna niisugune maksustamine tähendaks, et maksustatakse tehingut, mis on kapitali suurendamise tehingu kui terviku lahutamatu osa (vt selle kohta 19. oktoobri 2017. aasta kohtuotsus Air Berlin, C‑573/16, EU:C:2017:772, punktid 31 ja 32 ning seal viidatud kohtupraktika).

29

Nii on Euroopa Kohus otsustanud, et kuna väärtpaberite emissioonil on tähendus alles alates hetkest, mil need väärtpaberid leiavad omandajad, siis mõjutab maks, millega maksustatakse uue emiteeritud väärtpaberi esmaomandamist, tegelikult selle väärtpaberi emissiooni, kuna see on kapitali suurendamise seisukohast terviktehingu lahutamatu osa. Direktiivi 2008/7 artikli 5 lõike 2 punkti a soovitava toime säilitamise eesmärk tähendab seega, et „emiteerimine“ selle sätte tähenduses hõlmab väärtpaberite esmaomandamist, mis toimub nende väljalaskmisel (vt analoogia alusel 15. juuli 2004. aasta kohtuotsus komisjon vs. Belgia, C‑415/02, EU:C:2004:450, punktid 32 ja 33).

30

Lisaks leidis Euroopa Kohus, et aktsiate omandiõiguse üleminekut ainult nende aktsiate börsil noteerimise tehingu eesmärgil ja ilma, et see mõjutaks aktsiate tegelikku omamist, tuleb käsitada üksnes kõrvaltehinguna, mis on osa selle noteerimise tehingust ja mida ei saa direktiivi 2008/7 artikli 5 lõike 2 punkti a kohaselt mis tahes vormis maksustada (vt selle kohta 19. oktoobri 2017. aasta kohtuotsus Air Berlin, C‑573/16, EU:C:2017:772, punktid 35 ja 36).

31

Kuna aga sellised lepinguliste fondide osakute turustamise teenused, nagu on kõne all põhikohtuasjas, on tihedalt seotud osakute emiteerimise ja turuletoomise tehingutega direktiivi 2008/7 artikli 5 lõike 2 punkti a tähenduses, siis tuleb neid pidada kapitali suurendamise seisukohast terviktehingu lahutamatuks osaks.

32

Nimelt kuuluvad need fondid selle direktiivi artikli 1 lõigete 1–3 kohaselt direktiivi 2009/65 kohaldamisalasse, välja arvatud juhul, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrollimisel ei selgu vastupidist. Ostetud osakutele vastava hinna tasumine – mis on turustustegevuse ainus eesmärk – on seotud kapitali suurendamise sisuga ja nagu nähtub direktiivi 2009/65 artiklist 87, on kõnealuste osakute emiteerimise tingimus.

33

Sellest järeldub, et avalikkusele investeerimisinstrumentidest teadaandmine lepinguliste fondide osakute märkimise edendamiseks on vajalik äriline samm, mida tuleb seetõttu käsitada kõrvaltehinguna, mis on nende fondide osakute emiteerimise ja turuletoomise tehingu oluline osa.

34

Lisaks tuleb täpsustada, et kuna direktiivi 2008/7 artikli 5 lõike 2 punkti a kohaldamine sõltub turustamisteenuste tihedast seotusest selliste emiteerimis- ja turuletoomise tehingutega, ei ole sellise kohaldamise seisukohast oluline, kas need turustamistehingud otsustatakse usaldada kolmandatele isikutele selle asemel, et teha neid vahetult.

35

Sellega seoses tuleb meenutada, et esiteks ei pane see säte liikmesriikide kohustusele vabastada kapitali suurendamise tehingud maksust, ühtki tingimust, mis sõltuks nende tehingute tegemise eest vastutava üksuse staatusest. Teiseks ei ole asjaolu, kas esineb seadusest tulenev kohustus kasutada kolmanda isiku teenuseid või mitte, asjakohane tingimus selle kindlakstegemisel, kas tehingut tuleb vaadelda suurema tehingu lahutamatu osana seoses kapitali suurendamisega (vt selle kohta 19. oktoobri 2017. aasta otsus kohtuasjas Air Berlin, C‑573/16, EU:C:2017:772, punkt 37).

36

Sellest järeldub, et niisugused turustusteenused, nagu on kõne all põhikohtuasjas, on kapitali suurendamise lahutamatu osa, mistõttu tempelmaksu tasumise kohustus kuulub direktiivi 2008/7 artikli 5 lõike 2 punktis a sätestatud keelu kohaldamisalasse.

37

Lisaks tuleb tõdeda, et selle sätte soovitav toime satuks ohtu, kui – olgugi et see takistab tempelmaksuga maksustamast tasu, mida pank saab lepinguliste fondide uute osakute turustamisteenuse eest selliste fondide valitsejalt – oleks lubatav tempelmaksu võtta samadelt tasudelt siis, kui kõnealune fondivalitseja esitab nende eest omakorda arve kõnealustele fondidele.

38

Eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esitatud küsimustele vastata, et direktiivi 2008/7 artikli 5 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette, et tempelmaksuga maksustatakse esiteks tasu, mida finantseerimisasutus saab lepingulise fondi valitsejalt turustamisteenuste osutamise eest, mille eesmärk on uute emiteeritud fondiosakute märkimise huvides uued kapitali sissemaksed, ning teiseks summad, mida fondivalitseja saab lepinguliselt fondilt, kui need summad sisaldavad tasu, mida fondivalitseja on finantseerimisasutustele nimetatud turustamisteenuste eest maksnud.

39

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:

Nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiivi 2008/7/EÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta artikli 5 lõike 2 punkti a

tuleb tõlgendada nii, et

sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette, et tempelmaksuga maksustatakse esiteks tasu, mida finantseerimisasutus saab lepingulise fondi valitsejalt turustamisteenuste osutamise eest, mille eesmärk on uute emiteeritud fondiosakute märkimise huvides uued kapitali sissemaksed, ning teiseks summad, mida fondivalitseja saab lepinguliselt fondilt, kui need summad sisaldavad tasu, mida fondivalitseja on finantseerimisasutustele nimetatud turustamisteenuste eest maksnud.