–

Lufthansa Technik AERO Alzey GmbH, esindajad: Rechtsanwalt F. Heemann ja advokatas A. Juškys,

–

Arik Air Limited, esindaja: advokatė L. Augytė‑Kamarauskienė,

–

Asset Management Corporation of Nigeria (AMCON), esindajad: advokatai A. Banys, A. Ivanauskaitė ja K. Švirinas,

–

Leedu valitsus, esindajad: K. Dieninis, V. Kazlauskaitė‑Švenčionienė ja E. Kurelaitytė,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: S. L. Kalėda ja S. Noë,

1

Eelotsusetaotluses palutakse tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT 2004, L 143, lk 15; ELT eriväljaanne 19/07, lk 38), artiklit 23 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT 2012, L 351, lk 1) artikli 36 lõiget 1 ja artikli 44 lõiget 2.

2

Taotlus on esitatud lennuettevõtja Arik Air Limited ja Lufthansa Technik AERO Alzey GmbH (edaspidi „Lufthansa“) vahelises kohtuvaidluses seoses taotlusega peatada täitemenetlus, mis on Arik Airi vastu algatatud Euroopa täitekorralduse alusel, mille on Lufthansa kasuks väljastanud Saksa kohus.

3

Määruse nr 805/2004 põhjendused 8, 18 ja 20 on sõnastatud järgmiselt:

[…]

[…]

4

Määruse artiklis 1 „Sisu“ on sätestatud:

„Käesoleva määruse eesmärgiks on luua Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuetele, mis lubaks, kehtestades selleks miinimumstandardid, kohtuotsuste ning ametlike juriidiliste dokumentide vaba ringlust kõikides liikmesriikides ilma mis tahes vahemenetlusteta, mida oleks liikmesriigis vaja kehtestada enne kohtuotsuse tunnustamist ja täitmisele pööramist.“

5

Määruse artiklis 5 „Välisriigi kohtuotsuse mittetunnustamine“ on ette nähtud:

„Kohtuotsus, mis on päritoluliikmesriigis kinnitatud Euroopa täitekorraldusena, tunnustatakse ja pööratakse täitmisele teistes liikmesriikides täitmisotsuse vajaduseta ning võimaluseta esitada selle tunnustamisele vastuväiteid.“

6

Määruse artikli 6 „Euroopa täitekorraldusena kinnitamise nõuded“ lõike 1 punktis a ja lõikes 2 on sätestatud:

„1.   Liikmesriigis esitatud vaidlustamata nõude otsus kinnitatakse päritoluriigi kohtus vastava avalduse põhjal igal ajal Euroopa täitekorraldusena, kui:

[…]

2.   Kui Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsus on kaotanud täitmisele pööratavuse või selle jõustamine on peatatud või katkestatud, antakse päritoluriigi kohtule mis tahes ajal esitatud avalduse põhjal välja IV lisas esitatud tüüpvormi kohane tõend, mis näitab täitmisele pööratavuse puudumisi või piiranguid.“

7

Määruse nr 805/2004 artikli 10 „Euroopa täitekorralduse tõendi õiend või tagasivõtmine“ lõigetes 1 ja 2 on ette nähtud:

„1.   Vastavalt päritoluriigi kohtule esitatud avaldusele Euroopa täitekorraldus:

2.   Euroopa täitekorralduse korrigeerimise või tagasivõtmise kohta kehtivad päritoluliikmesriikide seadused.“

8

Määruse artikkel 11 „Euroopa täitekorralduse tõendi mõju“ on sõnastatud järgmiselt:

„Euroopa täitekorralduse tõend jõustub ainult kohtuotsuse täitmise tagamise piires.“

9

Määruse artiklis 18 „Miinimumnõuetele mittevastavuse heastamine“ on sätestatud:

„1.   Kui päritoluliikmesriigi menetlus ei vasta artiklites 13 ja 17 sätestatud menetlusnõuetele, tuleb selline mittevastavus heastada ning kohtuotsuse võib Euroopa täitekorraldusena kinnitada, kui:

2.   Kui päritoluliikmesriigi menetlus ei ole vastavuses artiklites 13 ja 14 sätestatud menetlusnõuetega, heastatakse selline mittevastavus, kui võlgnik kohtuliku arutamise käigus tõestab, et ta on piisavalt aegsasti isiklikult kätte saanud oma kaitse korraldamiseks vajaliku dokumendi.“

10

Sama määruse artikli 20 „Täitemenetlus“ lõikes 1 on sätestatud:

„Ilma et see piiraks käesoleva peatüki sätete kohaldamist, reguleerib täitemenetlust liikmesriigi seadus, kus sätted täitmisele pööratakse.

Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsus pööratakse täitmisele samadel tingimustel kui kohtuotsus, mis on langetatud liikmesriigis, kus otsus jõustus.“

11

Määruse nr 805/2004 artikkel 21 „Täitmisele pööramisest keeldumine“ sätestab:

„1.   Vastavalt võlgniku avaldusele keeldub liikmesriigi, kus otsus täitmisele pööratakse, pädev kohtuasutus otsust täitmisele pööramast, kui Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsus on vastuolus liikmesriigis või kolmandas riigis vastu võetud varasema otsusega, võttes arvesse, et:

2.   Mitte mingitel asjaoludel ei vaadata kohtuotsust või selle kinnitamist Euroopa täitekorraldusena sisuliselt uuesti läbi liikmesriigis, kus otsus täitmisele pöörati.“

12

Määruse artiklis 23 „Täitmisele pööramise edasilükkamine või piiramine“ on sätestatud:

„Kui võlgnik on

võib liikmesriigi, kus otsus täitmisele pöörati, pädev kohus või asutus vastavalt võlgniku taotlusele:

13

Määruse nr 1215/2012 artikli 36 lõige 1 sätestab:

„Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluseta.“

14

Selle määruse artikkel 44 näeb ette:

„1.   Kui esitatakse kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotlus 3. jao 2. alajao kohaselt, võib taotluse saanud liikmesriigi kohus selle isiku taotlusel, kelle vastu täitmist taotletakse, teha järgmist:

2.   Taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus peatab täitemenetluse selle isiku taotlusel, kelle vastu täitmist taotletakse, kui kõnealuse kohtuotsuse täidetavus on päritoluliikmesriigis peatunud.“

15

Amtsgericht Hünfeld (Hünfeldi esimese astme kohus, Saksamaa) koostas 14. juunil 2019 Arik Airi suhtes maksekäsu 2292993,32 euro suuruse nõude tasumiseks Lufthansale. Maksekäsu alusel väljastas kohus 24. oktoobril 2019 Euroopa täitekorralduse ja 2. detsembril 2019 Euroopa täitekorralduse tõendi.

16

Lufthansa pöördus Leedus tegutseva kohtutäituri (edaspidi „kohtutäitur“) poole, et viimane täidaks täitekorralduse vastavalt täitekorralduse tõendile.

17

Arik Air esitas määruse nr 805/2004 artikli 10 alusel Landgericht Frankfurt am Mainile (Frankfurdi apellatsioonikohus, Saksamaa) taotluse Euroopa täitekorralduse tõendi tagasivõtmiseks ja sundtäitmise lõpetamiseks, kuna Amtsgericht Hünfeld (Hünfeldi esimese astme kohus) on talle menetlusdokumendid kätte toimetanud õigusvastaselt, mille tõttu ta ei järginud selle kohtu antud maksekäsule vastuväite esitamise tähtaega.

18

Arik Air esitas ka Leedus kohtutäiturile taotluse peatada täitemenetlus, kuni Saksa kohus, kes seda kohtuasja ka sisuliselt läbi vaatab, teeb lõpliku lahendi Euroopa täitekorralduse tõendi tagasivõtmise ja sundtäitmise lõpetamise taotluse kohta. Kohtutäitur jättis peatamise taotluse rahuldamata ja leidis, et asjakohased riigisisesed õigusnormid ei näe ette võimalust taotleda menetluse peatamist, mis põhineb – nagu käesoleval juhul – asjaolul, et täidetav otsus on päritoluliikmesriigi kohtus vaidlustatud.

19

Landgericht Frankfurt am Main (Frankfurdi apellatsioonikohus) seadis 9. aprilli 2020. aasta määrusega 24. oktoobri 2019. aasta Euroopa täitekorralduse täitmise peatamise tingimuseks, et Arik Air annab tagatise summas 2000000 eurot. Kohus märkis, et tagatise maksmata jätmisel ei saa täitekorralduse peatamise taotlust rahuldada, kuna Arik Air ei ole tõendanud, et täitekorraldus oli antud õigusvastaselt, ega ka seda, et Arik Air ei olnud järginud vastuväite esitamise tähtaega temast sõltumatul põhjusel.

20

Arik Air esitas Kauno apylinkės teismasele (Kaunase esimese astme kohus, Leedu) kaebuse kohtutäituri otsuse peale, millega jäeti täitemenetlus peatamata. Kohus jättis kaebuse 11. juuni 2020. aasta kohtumäärusega rahuldamata.

21

Kauno apygardos teismas (Kaunase regionaalne kohus, Leedu) vaatas Arik Airi apellatsioonkaebuse läbi, tühistas 25. septembri 2020. aasta kohtumäärusega Kauno apylinkės teismase (Kaunase esimese astme kohus) 11. juuni 2020. aasta kohtumääruse ja otsustas peatada kõnealuse täitemenetluse, kuni Saksa kohus teeb Arik Airi taotluste kohta lõpliku otsuse. Kauno apygardos teismas (Kaunase regionaalne kohus) leidis, et arvestades Arik Airi suhtes algatatud täitemenetlusest tuleneda võivat ebaproportsionaalse kahju ohtu, on päritoluliikmesriigi kohtule Euroopa täitekorralduse tõendi peale kaebuse esitamine piisav alus menetluse peatamiseks. Samuti leidis kohus erinevalt Kauno apylinkės teismasest (Kaunase esimese astme kohus), et kuna puudub teave selle kohta, et Saksa kohtu määratud tagatis on selles menetlusstaadiumis tasutud, ei olnud mingit põhjust arvata, et viimati nimetatud kohus peab tegema lahendi täitetoimingute peatamise taotluse põhjendatuse kohta.

22

Lufthansa esitas Kauno apygardos teismase (Kaunase regionaalne kohus) 25. septembri 2020. aasta määruse peale kassatsioonkaebuse Lietuvos Aukščiausiasis Teismasele (Leedu kõrgeim kohus), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus.

23

See kohus soovib kõigepealt teada, millised on määruse nr 805/2004 artikli 23 punkti c alusel täitmise liikmesriigi pädevate kohtute või asutuste tehtava kontrolli valdkond, kohaldamise tingimused ja ulatus.

24

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab siinkohal, et kõnealuse artikli sõnastusest endast tuleneb, et täitmise liikmesriigi pädeval kohtul või asutusel on täitemenetluse peatamise määramise võimaluse osas kaalutlusruum, ning küsib, milline on selle kaalutlusruumi ulatus. Ta märgib esiteks, et selles artiklis kasutatud väljendid „vaidlustanud“ ja „sealhulgas“ eeldavad, et silmas peetakse kõiki õiguskaitsevahendeid päritoluliikmesriigis, mis on tingimus, mis näib olevat käesoleval juhul täidetud, ning et teiseks tuleb mõiste „erakorralised asjaolud“ ulatust liikmesriikides tõlgendada ühetaoliselt.

25

Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et kuigi käesoleval juhul on kohtumenetlused pooleli päritoluliikmesriigi kohtutes, on põhikohtuasja pooled eriarvamusel nende menetluste mõtte, ulatuse ja eduväljavaadete osas. Nimelt, kuigi Arik Air väidab, et ta kasutab kaebeõigust, vaidleb Lufthansa vastu sellele, et nimetatud poolel on niisugune õigus, ning väidab, et Arik Air üritab üksnes täitemenetlust venitada. Seetõttu on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus, millise ulatusega on päritoluliikmesriigis toimuva menetluse kontroll, mille ta on olenevalt olukorrast kohustatud läbi viima.

26

Seejärel ja arvestades sidesõna „või“ kasutamist määruse nr 805/2004 artiklis 23 ette nähtud eri meetmete vahel, mida täitmise liikmesriigi pädev kohus või asutus võib võtta täitmise peatamiseks või piiramiseks, küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus seda, kas samal ajal on võimalik kohaldada mitut neist meetmetest.

27

Lõpuks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et määruse nr 1215/2012 kohaselt peaks päritoluliikmesriigis tehtud otsus täitmisele pööramise peatamise kohta tooma kaasa oma mõju täitmise liikmesriigis vastavalt selle määruse artikli 36 lõikes 1 määratletud üldisele kohustusele tunnustada tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuseid. Siiski on eraldi kohustust peatada täitemenetlus mainitud ka nimetatud määruse artikli 44 lõikes 2. Seevastu ei täpsusta määrus nr 805/2004, kas kohtuotsuse täitmisele pööramise peatamine päritoluliikmesriigis peaks viima selle kohtuotsuse täitmise automaatse peatamiseni teises liikmesriigis või on selleks vaja täitmise liikmesriigi pädevate asutuste otsust. Seetõttu tekib küsimus, kas määruse nr 805/2004 raames tuleks kohaldada määruses nr 1215/2012 sätestatuga sarnast korda.

28

Neil asjaoludel otsustas Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (Leedu kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

29

Esimese kuni kolmanda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul sisuliselt tõlgendada mõistet „erakorralised asjaolud“ määruse nr 805/2004 artikli 23 punkti c tähenduses, eelkõige kas ja mil määral on selle mõiste tähenduse kindlakstegemisel asjakohased sellised asjaolud, mis on seotud kohtumenetlusega, mis päritoluliikmesriigis toimub Euroopa täitekorraldusena kinnitatud otsuse või Euroopa täitekorralduse tõendi suhtes.

30

Määruse nr 805/2004 artikli 23 punktis c on sätestatud, et kui võlgnik on vaidlustanud kohtuotsuse, mis on kinnitatud Euroopa täitekorraldusena, sealhulgas esitanud avalduse läbivaatamiseks selle määruse artiklis 19 sätestatud korras, või taotlenud Euroopa täitekorralduse tõendi korrigeerimist või tagasivõtmist selle määruse artiklis 10 sätestatud korras, võib täitmise liikmesriigi pädev kohus või asutus vastavalt võlgniku taotlusele erakorraliste asjaolude puhul täitemenetluse peatada.

31

Tuleb märkida, et mõiste „erakorralised asjaolud“ mõtte ja ulatuse täpsustamiseks ei viita see säte liikmesriikide õigusele, mistõttu tuleb nii liidu õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka võrdsuse põhimõtte nõudeid arvestades seda mõistet käsitada liidu õiguse autonoomse mõistena ja tõlgendada liidu territooriumil ühetaoliselt (vt selle kohta 27. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus Zinātnes parks, C‑347/20, EU:C:2022:59, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).

32

Asjaolu, et määruse nr 805/2004 artikli 20 lõige 1 viitab täitemenetluste osas täitmise liikmesriigi õigusele, ei lükka seda järeldust ümber. Nimelt, nagu märgib ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 15, ei piira see viide määruse IV peatüki ja eelkõige selle artikli 23 kohaldamist – artikkel, milles on kindlaks määratud täitemenetluse piiramise või peatamise tingimused sel konkreetsel juhul, kui võlgnik on esitanud kaebuse või taotluse päritoluliikmesriigis.

33

Seetõttu ei tule, nagu nähtub Euroopa Kohtu praktikast, määruse nr 805/2004 artikli 23 punkti c tähenduses mõiste „erakorralised asjaolud“ tõlgendamisel arvesse võtta mitte üksnes selle sätte sõnastust, vaid ka konteksti, mille osaks säte on, ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke (vt selle kohta 9. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus BGL BNP Paribas, C‑548/18, EU:C:2019:848, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).

34

Mis puudutab esiteks määruse nr 805/2004 artikli 23 punkti c sõnastust, siis tuleneb selle sätte sõnastusest endast, eelkõige tegusõna „võima“ ja omadussõna „erakorralised“ kasutamisest, et kuigi liidu seadusandja on jätnud täitmise liikmesriigi kohtutele või asutustele kaalutlusruumi selle hindamisel, kas on vaja peatada Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsuse täitmine, on liidu seadusandja soovinud seda võimalust piirata niisuguste asjaolude olemasolu tuvastamisega, mille ta loeb „erakorralisteks“, mistõttu tuleb seda sätet tõlgendada kitsalt (vt analoogia alusel 22. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Thomas Cook Belgium, C‑245/14, EU:C:2015:715, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).

35

Samas tuleb asjaolust, et liidu seadusandja kasutas mõistet „erakorralised asjaolud“, järeldada seda, et liidu seadusandja ei soovinud piirata määruse nr 805/2004 artikli 23 punkti c kohaldamisala üksnes vääramatu jõu juhtudega, mis tulenevad üldjuhul ettenägematutest ja möödapääsmatutest sündmustest, mida ei ole tinginud võlgnikuga seotud põhjused.

36

Neid sõnastusega seotud asjaolusid arvesse võttes tuleb asuda seisukohale, et võimalus peatada Euroopa täitekorraldusena kinnitatud otsuse täitmise menetlus peab olema jäetud juhtudeks, kus täitmise jätkamine kujutaks võlgniku jaoks reaalset ohtu saada eriti suurt kahju, mille hüvitamine on tema poolt päritoluliikmesriigis esitatud kaebuse või taotluse rahuldamise korral võimatu või äärmiselt keeruline.

37

Lisaks tuleneb määruse nr 805/2004 artikli 23 punktist c, et päritoluliikmesriigis võlgniku algatatud kohtumenetlus, mille eesmärk on kas vaidlustada Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsus või taotleda Euroopa täitekorralduse tõendi korrigeerimist või tagasivõtmist, kujutab endast eeltingimust, mis peab olema täidetud, et täitmise liikmesriigi pädev kohus või asutus saaks kontrollida, kas esinevad erakorralised asjaolud, et vajaduse korral täitekorralduse täitmine peatada.

38

Mis teiseks puudutab määruse nr 805/2004 artikli 23 punkti c konteksti, siis tuleb märkida, et selle määruse ülesehituses põhineb artiklis 5 ette nähtud välisriigi kohtuotsuse mittetunnustamine pädevuse selgel jaotusel päritoluliikmesriigi kohtute ja asutuste ning täitmise liikmesriigi kohtute ja asutuste vahel ning sellega kaasnevad nõuded, mida tuleb järgida nii menetluses, mille tulemusel tehakse otsus vaidlustamata nõude kohta, kui ka selle otsuse täitmisel. Selline pädevuse jaotus tuleneb asjaolust, et nõue ja seda tunnustav Euroopa täitedokument koostatakse päritoluliikmesriigi õiguse alusel, samas kui täitemenetlust reguleerib määruse artikli 20 kohaselt täitmise liikmesriigi õigus.

39

Seega tuleb vaidlustamata nõude kohta tehtud otsuse kinnitamisel Euroopa täitekorraldusena päritoluliikmesriigis järgida määruse nr 805/2004 III peatükis ette nähtud miinimumnõudeid. Määruse artikli 18 kohaselt saab neile miinimumnõuetele mittevastavuse heastada üksnes selle riigi kohtutes või ametiasutustes.

40

Täitmise liikmesriigi pädevatel kohtutel või asutustel omakorda on määruse nr 805/2004 artikliga 20 neile antud pädevuse raames õigus kontrollida, kas esinevad asjaolud, mis õigustavad täitmisest keeldumist määruse artikli 21 lõike 1 alusel või täitmise piiramist või peatamist vastavalt määruse artiklile 23.

41

Samas ei saa neisse kohtutesse või asutustesse pöörduda selleks, et paluda neil võtta seisukoht vaidluses, mis puudutab päritoluliikmesriigis tehtud otsust või otsuse Euroopa täitekorraldusena kinnitamist. Nagu nähtub määruse nr 805/2004 artikli 21 lõikest 2 koostoimes määruse põhjendusega 18, peab liikmesriikide vastastikune usaldus õigusemõistmise vastu igas liikmesriigis viima selleni, et liikmesriigi iga kohus võib asuda seisukohale, et kõik Euroopa täitekorraldusena kinnitamise tingimused on täidetud, mistõttu vaidlustamata nõude kohta tehtud otsust või selle kinnitamist ei saa täitmise liikmesriigis mingil juhul sisuliselt uuesti läbi vaadata.

42

Seega tuleneb määruse nr 805/2004 ülesehitusest, et täitmise liikmesriigi pädevatel kohtutel või asutustel puudub täitemenetluse peatamise taotluse puhul pädevus otseselt või kaudselt kontrollida niisugust päritoluliikmesriigis tehtud otsust või otsuse kinnitamist Euroopa täitekorraldusena.

43

Võttes arvesse määruses nr 805/2004 ette nähtud pädevuse jaotust päritoluliikmesriigi kohtute ja asutuste ning täitmise liikmesriigi kohtute ja asutuste vahel, on täitmise liikmesriigi kohtutel ja asutustel piiratud kaalutlusruum nende asjaolude hindamisel, mille alusel on võimalik täitmise peatamise taotlus rahuldada. Niisuguse taotluse läbivaatamisel ja selleks, et kindlaks teha taotluse põhjendamiseks võlgniku esitatud asjaolude erakorralisus, peavad kõnealused kohtud või ametiasutused seega pärast seda, kui nad on tuvastanud, et päritoluliikmesriigis on esitatud kaebus või taotlus määruse nr 805/2004 artikli 23 tähenduses, üksnes tasakaalustama olemasolevad huvid – nimelt võlausaldaja huvi, mis seisneb oma nõude suhtes tehtud kohtuotsuse viivitamata täitmises, ja võlgniku huvi, mis seisneb eriti suure ja hüvitamatu või raskesti hüvitatava kahju vältimises – selleks, et leida nimetatud artikliga taotletav õiglane tasakaal. Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 30 märkis, on selle analüüsi käigus välistatud, et nimetatud kohtud või ametiasutused hindaksid – kas või prima facie – selle kaebuse või taotluse põhjendatust, mille võlgnik on esitanud päritoluliikmesriigis.

44

Kolmandaks toetab määruse nr 805/2004 artikli 23 punkti c teleoloogiline tõlgendus vajadust tõlgendada mõistet „erakorralised asjaolud“ kitsalt.

45

Nagu nähtub määruse nr 805/2004 artiklist 1 koostoimes selle määruse põhjendusega 8, on määruse eesmärk tagada eelkõige vaidlustamata nõudeid puudutavate otsuste vaba ringlus, kiirendada ja lihtsustada nende täitmist muus liikmesriigis kui see, kus otsus tehti. Seda eesmärki arvestades tuleb kitsalt tõlgendada ka määruse artiklites 21 ja 23 sätestatud tingimusi, mis takistavad nende otsuste viivitamata täitmist.

46

Eespool toodut arvestades tuleb esimesele kuni kolmandale küsimusele vastata, et määruse nr 805/2004 artikli 23 punkti c tuleb tõlgendada nii, et selles sisalduv mõiste „erakorralised asjaolud“ hõlmab juhtumit, kus Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsuse täitemenetluse jätkamine olukorras, kus võlgnik esitas päritoluriigis selle otsuse peale kaebuse või taotluse Euroopa täitekorralduse tõend parandada või tagasi võtta, kujutab võlgniku jaoks tegelikku ohtu saada eriti suurt kahju, mille hüvitamine on otsuse tühistamise või täitekorralduse tõendi parandamise või tagasivõtmise korral võimatu või äärmiselt keeruline. See mõiste ei viita asjaoludele, mis on seotud kohtumenetlusega, mis päritoluliikmesriigis toimub Euroopa täitekorraldusena kinnitatud otsuse või Euroopa täitekorralduse tõendi suhtes.

47

Neljanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 805/2004 artiklit 23 tuleb tõlgendada nii, et see võimaldab korraga kohaldada selle artikli punktides a, b ja c ette nähtud täitmise piiramise, tagatise andmise või täitmise peatamise meedet.

48

Sellega seoses tuleb märkida, et määruse nr 805/2004 artiklis 23 „Täitmisele pööramise edasilükkamine või piiramine“ on loetletud meetmed, mida täitmise liikmesriigi pädev kohus või asutus võib võlgniku taotlusel määrata, see tähendab täitemenetluse piiramine kaitsemeetmetega, täitmise tingimuseks tagatise andmine või erakorraliste asjaolude puhul täitmise peatamine.

49

Kõnealuse artikli sõnastusest ilmneb, et selles ette nähtud meetmed on seotud sidesõnaga „või“, millel võib teatavates keeleversioonides olla kas alternatiivne või kumulatiivne tähendus (vt selle kohta 30. jaanuari 2020. aasta kohtuotsus Autoservizi Giordano, C‑513/18, EU:C:2020:59, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika). Selle sidesõna kasutamine ei osuta seega liidu seadusandja tahtele sätestada võimalus kohaldada määruse nr 805/2004 artiklis 23 nimetatud meetmeid korraga.

50

Seevastu võimaldavad kõnealuse artikli ülesehitus ja artiklis ette nähtud meetmete ulatus asuda seisukohale, et ühelt poolt määruse nr 805/2004 artikli 23 punktis c ette nähtud täitemenetluse peatamise meetme ning teiselt poolt artikli 23 punktis a ette nähtud seda menetlust piirava meetme või artikli 23 punktis b ette nähtud meetme – mis seisneb võlausaldaja kohustamises anda tagatis – samal ajal kohaldamine ei ole võimalik.

51

Nimelt takistab täitemenetluse peatamine, mida kohaldatakse määruse nr 805/2004 artikli 23 punkti c alusel võlgniku taotlusel, arvestades peatamise kohest mõju menetluse jätkamisele, võimalust piirata seda menetlust kaitsemeetmetega määruse artikli 23 punkti a tähenduses. Määruse artikli 23 punkti b alusel võlausaldajale kehtestatud kohustus anda tagatis on sellisena ette nähtud selleks, et kõnealust nõuet saaks viivitamata täita, mis loogiliselt välistab täitmise peatamise meetme samal ajal kohaldamise.

52

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 52 sisuliselt märkis, ei ole siiski välistatud, et täitmise liikmesriigi pädev kohus või asutus võib eranditult kaitsemeetmetena võetavate täitmismeetmete kohaldamise tingimusena kehtestada võlausaldajale kohustuse anda tagatis.

53

Eespool toodud kaalutlusi arvestades tuleb neljandale küsimusele vastata, et määruse nr 805/2004 artiklit 23 tuleb tõlgendada nii, et see võimaldab korraga kohaldada nimetatud artikli punktides a ja b ette nähtud piiravat meedet ja tagatise andmise meedet, kuid mitte kohaldada ühte neist kahest meetmest samal ajal koos punktis c ette nähtud täitemenetluse peatamise meetmega.

54

Viies küsimus, milles palutakse tõlgendada määruse nr 1215/2012 artikli 36 lõiget 1 ja artikli 44 lõiget 2, puudutab päritoluliikmesriigis tehtud otsuse – millega peatatakse Euroopa täitekorraldusena kinnitatud, vaidlustamata nõuet puudutava kohtuotsuse täitmine – tagajärgi viimati nimetatud kohtuotsuse täitemenetlusele, mis on algatatud täitmise liikmesriigis.

55

Kõigepealt tuleb märkida, et kuigi eelotsusetaotlusest ei nähtu, et Euroopa Kohtusse pöördumise kuupäeval oli Saksa pädev kohus teinud lõpliku otsuse 24. oktoobri 2019. aasta Euroopa täitekorralduse täitmise peatamise kohta, oli vastav menetlus sel kuupäeval selles kohtus pooleli, mistõttu ei saa välistada, et selle täitekorralduse täitmise peatamise otsus tehakse. Seega ei ole ilmne, et viiendale küsimusele antav vastus ei oleks eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilik tema menetluses oleva vaidluse lahendamisel. Järelikult on see küsimus vastuvõetav.

56

Samuti tuleb märkida, et kuigi formaalselt palub eelotsusetaotluse esitanud kohus tõlgendada määruse nr 1215/2012 artikli 36 lõiget 1 ja artikli 44 lõiget 2, reguleerib määrus nr 805/2004, mille alusel algatati põhikohtuasjas täitemenetlus, artikli 6 lõikes 2 ise olukorda, kus Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsuse täitmisele pööratavus peatatakse.

57

Kuna Euroopa Kohtu ülesanne on tuletada eelotsusetaotluse esitanud kohtu toodud aspektide kogumist, eelkõige eelotsusetaotluse põhjendustest liidu õiguse need aspektid, mida on vaidluse eset silmas pidades vaja tõlgendada (vt selle kohta 22. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Profi Credit Slovakia, C‑485/19, EU:C:2021:313, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika), tuleb viiendat küsimust mõista nii, et see puudutab määruse nr 805/2004 artikli 6 lõike 2 tõlgendamist.

58

Järelikult soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus viienda küsimusega sisuliselt teada, kas määruse nr 805/2004 artikli 6 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kui päritoluliikmesriigis on Euroopa täitekorraldusena kinnitatud otsuse täitmisele pööratavus peatatud, peab täitmise liikmesriigi kohus selle otsuse alusel peatama viimati nimetatud riigis algatatud täitemenetluse.

59

Sellega seoses tuleb märkida, et määruse nr 805/2004 artikli 6 lõikest 1 tuleneb, et vaidlustamata nõuet puudutava otsuse kinnitamine Euroopa täitekorraldusena sõltub mitmest tingimusest, sealhulgas selle määruse artikli 6 lõike 1 punktis a sätestatud tingimusest, et otsus peab olema päritoluriigis täitmisele pööratav.

60

Selle määruse artikli 11 kohaselt omab Euroopa täitekorralduse tõend tagajärgi vaid niivõrd, kuivõrd see otsus on täitmisele pööratav.

61

Nendest sätetest tuleneb, et Euroopa täitekorraldus ei saa tekitada õiguslikke tagajärgi, kui sellisena kinnitatud otsuse täitmisele pööratavus on päritoluliikmesriigis peatatud.

62

Selles kontekstis näeb määruse nr 805/2004 artikli 6 lõige 2 ette, et kui Euroopa täitekorraldusena kinnitatud otsus ei ole enam täitmisele pööratav või kui selle täitmisele pööratavus on peatatud või piiratud, antakse mis tahes ajal päritoluriigi kohtule esitatud avalduse põhjal välja IV lisas esitatud tüüpvormi kohane tõend, mis näitab täitmisele pööratavuse puudumisi või piiranguid.

63

Järelikult juhul, kui Euroopa täitekorraldusena kinnitatud otsuse täidetavus on päritoluliikmesriigis peatatud, peab täitmise liikmesriigi pädev kohus või asutus määruse nr 805/2004 artikli 6 lõikes 2 ette nähtud tõendi esitamisel peatama selles riigis algatatud täitemenetluse.

64

Eespool toodud kaalutlusi arvestades tuleb viiendale küsimusele vastata, et määruse nr 805/2004 artikli 6 lõiget 2 koostoimes määruse artikliga 11 tuleb tõlgendada nii, et kui päritoluliikmesriigis on Euroopa täitekorraldusena kinnitatud otsuse täitmisele pööratavus peatatud ja artikli 6 lõikes 2 ette nähtud tõend on esitatud täitmise liikmesriigi kohtule, peab kõnealune kohus selle otsuse alusel peatama viimati nimetatud riigis algatatud täitemenetluse.

65

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab: