–

Freikirche der Siebenten-Tags-Adventisten in Deutschland KdöR, esindajad: Rechtsanwälte M. Krömer ja P. Krömer,

–

Austria valitsus, esindajad: A. Posch, J. Schmoll ja F. Werni,

–

Tšehhi valitsus, esindajad: T. Machovičová, M. Smolek ja J. Vláčil,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: L. Armati, M. Mataija ja G. von Rintelen,

1

Eelotsusetaotlus puudutab ELTL artiklite 17 ja 56 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud Freikirche der Siebenten-Tags-Adventisten in Deutschland KdöR-i (seitsmenda päeva adventistide vabakirik Saksamaal, edaspidi „Saksa adventistide kirik“) ja Bildungsdirektion für Vorarlbergi (Vorarlbergi haridusamet, Austria) (edaspidi „pädev ametiasutus“) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab taotlust anda toetust erakoolile, mida see kirik tunnustab ja toetab konfessionaalse koolina.

3

20. mai 1874. aasta seaduse usuühingute õigusliku tunnustamise kohta (Gesetz betreffend die gesetzliche Anerkennung von Religionsgesellschaften) (RGBl., 68/1874; edaspidi „AnerkennungsG“)) §-s 1 on sätestatud:

„Konfessiooni liikmeid, keda ei ole varem seadusega tunnustatud, tunnustatakse usuühinguna, kui

4

Usukogukondade õigussubjektsuse föderaalseaduse (Bundesgesetz über die Rechtspersönlichkeit von religiösen Bekenntnisgemeinschaften (BGBl. I, 19/1998), avaldatud BGBl. I, 78/2011 (edaspidi „BekGG“)) §-s 11 „Täiendavad nõuded usukogukonna tunnustamiseks AnerkennungsG alusel“ on ette nähtud:

„Lisaks [AnerkennungsG‑s] sätestatud nõuetele peab usukogukond selleks, et teda tunnustataks, vastama järgmistele tingimustele.

1.   Usukogukond peab:

[…]

3.   Usukogukond peab olema ühiskonna ja riigi suhtes lojaalne.

4.   Usukogukond ei tohi õigusvastaselt häirida seaduse alusel tunnustatud kirikuid ja usuühinguid ega teisi olemasolevaid usukogukondi.“

5

25. juuli 1962. aasta föderaalse erakooliseaduse (Bundesgesetz über das Privatschulwesen (Privatschulgesetz)) (BGBl., 244/1962), mida on muudetud (BGBl. I, 35/2019) (edaspidi „PrivSchG“), §-s 17, mis käsitleb konfessionaalsete erakoolide õigust saada toetusi, on sätestatud:

„(1)   Seaduse alusel tunnustatud kirikutele ja usuühingutele antakse riikliku kooli staatusega võrdsustatud konfessionaalsete erakoolide jaoks toetusi personalikulude katmiseks vastavalt järgnevatele sätetele.

(2)   Konfessionaalsete erakoolide all mõeldakse seaduse alusel tunnustatud kirikute ja usuühingute peetavaid koole, samuti ühenduste, sihtasutuste ja fondide peetavaid koole, mida pädeva kiriku (usuühingu) juhtorgan tunnustab konfessionaalsete koolidena.“

6

Saksa adventistide kirikul, kellel on Saksamaal avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus, ei ole Austria õiguse järgi tunnustatud kiriku staatust.

7

Alates õppeaastast 2016/2017 tunnustas see kirik konfessionaalse koolina Austrias asuvat õppeasutust, mida peab riikliku staatusega asutusega võrdsustatud ühendus, mida nimetatud kirik toetab, muu hulgas toetustega, õppematerjaliga ja selle õpetajate täiendkoolitamisega. See kirik esitas pädevale ametiasutusele PrivSchG § 17 alusel taotluse toetuse saamiseks selle kooli töötajatele töötasu maksmiseks, tuginedes ELTL artiklile 56, et teda koheldaks samamoodi kui Austria õiguse järgi tunnustatud kirikuid ja usuühinguid.

8

Pädev ametiasutus jättis selle taotluse 3. septembri 2019. aasta otsusega rahuldamata, tuginedes seejuures PrivSchG § 17 lõigetele 1 ja 2, mida ta pidas kohaldatavaks üksnes Austria õiguse järgi tunnustatud kirikutele ja usuühingutele. Saksa adventistide kirik esitas seejärel selle otsuse peale kaebuse, mis jäeti Bundesverwaltungsgerichti (föderaalne halduskohus, Austria) 26. veebruari 2020. aasta otsusega rahuldamata.

9

Nimetatud kohus leiab, et liidu õigus ei kohusta Austria Vabariiki tunnustama teises liikmesriigis eelnevalt tunnustatud kirikut või usuühingut. Järelikult ei võimalda asjaolu, et selline kirik või usuühing tunnustab Austrias asuvat erakooli konfessionaalse koolina, sellel kirikul või ühingul tugineda PrivSchG §-le 17, et saada toetust selle kooli töötajatele töötasu maksmiseks.

10

Saksa adventistide kirik esitas selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse Verwaltungsgerichtshofile (Austria kõrgeim halduskohus).

11

Nimetatud kohus selgitab oma eelotsusetaotluses, et kirikud ja usuühingud, mida on tunnustatud eelkõige AnerkennungsG ja BekGG alusel, on avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kellel on eriõigused ja kellele on antud eelkõige hariduse valdkonnas ülesandeid, mille kaudu nad osalevad riigi avalikus elus. Kohus täpsustab, et PrivSchG § 17 järgi saavad üksnes need kirikud ja usuühingud toetust erakoolidele, mida nad on tunnustanud konfessionaalsete koolidena.

12

Selles kontekstis on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud kõigepealt küsimus, kas põhikohtuasjas kõne all olev olukord kuulub liidu õiguse kohaldamisalasse.

13

Ta tuletab sellega seoses esiteks meelde, et ELTL artikli 17 kohaselt puudutab toetuste andmine liikmesriigi poolt tunnustatud kirikute ja usuühingute konfessionaalsetele erakoolidele üksnes selle liikmesriigi ning nende kirikute ja usuühingute suhteid ning et liit peab jääma nende suhete osas neutraalseks. Euroopa Kohus on siiski 22. jaanuari 2019. aasta kohtuotsuse Cresco Investigation (C‑193/17, EU:C:2019:43) punktides 30–33 otsustanud, et ELTL artikkel 17 ei tähenda, et selles valdkonnas liikmesriigi õigusnormidega ette nähtud erinev kohtlemine oleks liidu õiguse kohaldamisalast välistatud.

14

Teiseks leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et arvestades Euroopa Kohtu praktikat, eelkõige 6. novembri 2018. aasta kohtuotsust Scuola Elementare Maria Montessori vs. komisjon, komisjon vs. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon vs. Ferracci (C‑622/16 P – C‑624/16 P, EU:C:2018:873, punkt 105), tegeleb põhikohtuasjas kõne all olev erakool, mida rahastatakse peamiselt erasektori vahenditest, majandustegevusega, mis seisneb teenuste osutamises. Kuna seda kooli peab Austrias registreeritud ühendus, ei ole tegemist piiriülese teenuste osutamisega, kui mitte võtta arvesse asjaolu, et nimetatud kooli jaoks esitas toetuse saamiseks taotluse Saksamaal asuv ja seal tunnustatud kirik.

15

Seejärel soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas Saksa adventistide kirik võib tugineda ELTL artikliga 56 tagatud teenuste osutamise vabadusele, et teda koheldaks samamoodi nagu Austria seaduse alusel tunnustatud kirikute või usuühingute konfessionaalseid erakoole, kelle õppetegevust rahastatakse peamiselt riiklikest vahenditest, mistõttu ei saa seda kvalifitseerida „majandustegevuseks“ käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis viidatud kohtupraktika tähenduses.

16

Lõpuks küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas liikmesriigi õigusnormid, mis ei luba maksta toetust Saksa adventistide kirikule Austrias asuva erakooli jaoks, erinevalt selles liikmesriigis tunnustatud kirikutest ja usuühingutest, kujutavad endast ELTL artikliga 56 tagatud teenuste osutamise vabaduse riivet. See kohus rõhutab, et niisugused riigisisesed õigusnormid taotlevad õiguspärast eesmärki, kuivõrd nendega soovitakse täiendada riiklikku koolisüsteemi Austrias piisavalt esindatud kirikute ja usuühingute konfessionaalsete erakoolidega, et lihtsustada lastevanemate valikut oma laste hariduse osas usulistest veendumustest lähtuvalt. Ta leiab samuti, et neid õigusnorme võib pidada selle eesmärgi saavutamiseks sobivaks, ilma et need läheksid kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik.

17

Neil asjaoludel otsustas Verwaltungsgerichtshof (kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav:

18

Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELTL artikli 17 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle tagajärjel jääb liidu õiguse kohaldamisalast välja olukord, kus kirik, usuühendus või -kogukond, kellel on ühes liikmesriigis avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus ning kes tunnustab ja toetab teises liikmesriigis asuvat erakooli konfessionaalse koolina, taotleb sellele koolile toetust, mida makstakse selle teise liikmesriigi õiguse järgi tunnustatud kirikutele, usuühendustele ja -kogukondadele.

19

Sellega seoses tuleb esimesena märkida, et kuigi ELTL artikli 17 lõikes 1 on väljendatud liidu neutraalsust küsimuses, kuidas liikmesriigid korraldavad oma suhteid kirikute ja usuühenduste või ‑kogukondadega (17. aprilli 2018. aasta kohtuotsus Egenberger, C‑414/16, EU:C:2018:257, punkt 58, ja 13. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus MIUR ja Ufficio scolastico Regionale per la Campania, C‑282/19, EU:C:2022:3, punkt 50), ei saa sellele sättele tugineda selleks, et välistada üldiselt liidu õiguse kohaldamisalast kirikute või usuühenduste ja ‑kogukondade tegevus, kui see seisneb asjaomasel turul tasu eest teenuste osutamises (vt selle kohta 27. juuni 2017. aasta kohtuotsus Congregación de Escuelas Pías Provincia Betania, C‑74/16, EU:C:2017:496, punktid 43 ja 47).

20

Teisena tuleb arvestada, et õppetöö, mida pakub haridusasutus, mida rahastatakse peamiselt eravahenditest, on teenus, kuna selliste asutuste eesmärk on pakkuda tasu eest teenust (vt selle kohta 7. detsembri 1993. aasta kohtuotsus Wirth, C‑109/92, EU:C:1993:916, punkt 17, ja 6. novembri 2018. aasta kohtuotsus Scuola Elementare Maria Montessori vs. komisjon, komisjon vs. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon vs. Ferracci, C‑622/16 P – C‑624/16 P, EU:C:2018:873, punkt 105).

21

Seevastu õppetöö, mida pakub haridusasutus, mis kuulub riiklikku haridussüsteemi ja mida rahastatakse täielikult või peamiselt riiklikest vahenditest, ei kujuta endast majandustegevust. Nimelt ei ole liikmesriigil riikliku haridussüsteemi loomisel ja ülalpidamisel kavatsust arendada tasulist tegevust, vaid ta täidab sotsiaal-, kultuuri- ja haridusalaseid ülesandeid oma elanike suhtes (vt selle kohta 7. detsembri 1993. aasta kohtuotsus Wirth, C‑109/92, EU:C:1993:916, punkt 15, ning 11. septembri 2007. aasta kohtuotsus Schwarz ja Gootjes-Schwarz, C‑76/05, EU:C:2007:492, punkt 39).

22

Käesolevas asjas nähtub eelotsusetaotlusest, et Austria haridusasutus, mida Saksa adventistide kirik tunnustab ja toetab konfessionaalse koolina, on erakool, mille õppetööd rahastatakse suures osas eravahenditest, mistõttu kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist, tuleb seda asutust pidada majandustegevusega tegelevaks asutuseks eespool viidatud kohtupraktika tähenduses.

23

Vastupidi Austria valitsuse ja Euroopa Komisjoni väidetele ei oma selle kindlakstegemisel, kas põhikohtuasjas kõne all olev olukord kuulub liidu õiguse kohaldamisalasse, tähtsust asjaolu, et taotletud toetus võimaldab pärast selle andmist käsitada asjaomast eraõiguslikku õppeasutust riiklikest vahenditest rahastatava asutusena, mis ei tegele sellisena enam majandustegevusega käesoleva kohtuotsuse punktides 20 ja 21 viidatud kohtupraktika tähenduses. Nimelt omab tähtsust üksnes see, eraõiguslikku õppeasutust, kelle jaoks toetust taotletakse, saab käsitada majandustegevusega tegelevana taotluse esitamise ajal (vt analoogia alusel 11. septembri 2007. aasta kohtuotsus Schwarz ja Gootjes-Schwarz, C‑76/05, EU:C:2007:492, punkt 44).

24

Pealegi erineb põhikohtuasjas käsitletav olukord – vastupidi Austria valitsuse väidetele – sellisest olukorrast, mille kõik asjaolud leiavad aset ainult ühes liikmesriigis. Nimelt taotleb käesoleval juhul Saksa adventistide kirik Austria ametiasutustelt toetust Austrias asuvale koolile, mida ta tunnustab ja toetab konfessionaalse koolina. See piiriülene tegur tähendab seega, et põhimõtteliselt tuleb kohaldada vaba liikumist käsitlevaid liidu õigusnorme (vt selle kohta 15. novembri 2016. aasta kohtuotsus Ullens de Schooten, C‑268/15, EU:C:2016:874, punkt 47).

25

Eeltoodud põhjendusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et ELTL artikli 17 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle tagajärjel ei jää liidu õiguse kohaldamisalast välja olukord, kus kirik, usuühendus või -kogukond, kellel on ühes liikmesriigis avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus ning kes tunnustab ja toetab teises liikmesriigis asuvat erakooli konfessionaalse koolina, taotleb sellele koolile toetust, mida makstakse selle teise liikmesriigi õiguse järgi tunnustatud kirikutele, usuühendustele ja -kogukondadele.

26

Kõigepealt tuleb märkida, et kool, millele Saksa adventistide kirik küsib toetust, asub Austrias ja seda peab Austrias registreeritud ühendus, mis tagab püsiva ja pideva olemasolu selle liikmesriigi territooriumil. Järelikult kuulub selline olukord ELTL artikliga 49 tagatud asutamisvabaduse alla ja mitte ELTL artikliga 56 tagatud teenuste osutamise vabaduse kohaldamisalasse (vt analoogia alusel 8. septembri 2010. aasta kohtuotsus Stoß jt, C‑316/07, C‑358/07–C‑360/07, C‑409/07 ja C‑410/07, EU:C:2010:504, punkt 59).

27

Neil asjaoludel tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu teist küsimust mõista nii, et sellega soovitakse sisuliselt teada, kas ELTL artiklit 49 tuleb koostoimes ELTL artikli 17 lõikega 1 tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on konfessionaalsete koolidena tunnustatud eraõiguslikele õppeasutustele mõeldud riigi toetuse saamise tingimuseks, et sellisele asutusele toetuse maksmiseks taotluse esitanud kirik või usuühing on asjaomase liikmesriigi õiguse järgi tunnustatud, seda ka juhul, kui nimetatud kirikut või usuühingut on tunnustatud tema päritoluliikmesriigi õiguse järgi.

28

ELTL artikli 49 esimeses lõigus on sätestatud, et EL toimimise lepingu kolmanda osa IV jaotise 2. peatüki sätete raames on keelatud piirangud, mis kitsendavad liikmesriigi kodaniku asutamisvabadust teise liikmesriigi territooriumil. Selle sättega on seega vastuolus kõik riigisisesed meetmed, mis keelavad, takistavad või muudavad asutamisvabaduse kasutamise vähem atraktiivseks (vt selle kohta 5. oktoobri 2004. aasta kohtuotsus CaixaBank France, C‑442/02, EU:C:2004:586, punkt 11, ja 7. septembri 2022. aasta kohtuotsus Cilevičs jt, C‑391/20, EU:C:2022:638, punkt 61).

29

Selles valdkonnas kohaldatav kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõte keelab mitte ainult ilmselge diskrimineerimise, vaid ka igasuguse varjatud diskrimineerimise, mis mõne muu tunnuse järgi vahet tehes toob faktiliselt kaasa samasuguse tagajärje. Seega ei ole välistatud, et niisugused kriteeriumid nagu liikmesriigi kodaniku päritolu- või elukoht võivad olenevalt asjaoludest kujutada endast tegelikult samaväärset diskrimineerimist kodakondsuse alusel, mis on EL toimimise lepingu kohaselt keelatud (vt selle kohta 12. veebruari 1974. aasta kohtuotsus Sotgiu, 152/73, EU:C:1974:13, punkt 11, ja 20. jaanuari 2011. aasta kohtuotsus komisjon vs. Kreeka, C‑155/09, EU:C:2011:22, punkt 45).

30

Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et PrivSchG §-s 17 ette nähtud toetuse taotluse võivad esitada ainult Austria seaduse alusel tunnustatud kirikud või usuühingud, st kõik need, kelle puhul on täidetud AnerkennungsG §-s 1 ja BekGG §-s 11 ette nähtud tingimused.

31

Kuna need tingimused nõuavad üldjuhul, et kirik või usuühing peab olema Austrias tegutsenud erineva kestusega ajavahemiku jooksul ning samuti peab sellel olema liikmeid vähemalt kaks iga tuhande Austria elaniku kohta, on neid kergem täita Austrias asuvatel kirikutel või usuühingutel. Need tingimused võivad seega seada ebasoodsamasse olukorda teistes liikmesriikides asuvad kirikud ja usuühingud, kes tunnustavad ja toetavad Austrias asuvat erakooli konfessionaalse koolina. Nimelt ei saa sellised kirikud ja usuühingud toetusi nende õppeasutuste jaoks selleks, et maksta töötasu õppeprogrammide läbiviimiseks vajalikele töötajatele.

32

Järelikult, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne muud, tuleb asuda seisukohale, et sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kujutavad endast asutamisvabaduse piirangut.

33

Asutamisvabaduse piirang saab siiski olla lubatud tingimusel, et esiteks on see põhjendatud ELTL artikli 52 lõikes 1 sõnaselgelt nimetatud eesmärgiga või ülekaaluka üldise huviga ja teiseks järgib see proportsionaalsuse põhimõtet, mis tähendab, et see on sobiv, et tagada taotletava eesmärgi saavutamine ühtselt ja süstemaatiliselt, ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik (vt selle kohta 7. septembri 2022. aasta kohtuotsus Cilevičs jt, C‑391/20, EU:C:2022:638, punkt 65).

34

Mis puudutab esimesena asjaomase piirangu põhjendatust, siis PrivSchG seletuskirjas, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus tsiteeris, on märgitud, et konfessionaalsed erakoolid täiendavad riiklikku konfessioonideülest koolisüsteemi, et lihtsustada lastevanemate valikut oma laste hariduse osas usulistest veendumustest lähtuvalt.

35

Lisaks nähtub BekGG muutmise seletuskirjast seoses kirikute ja usuühingute tunnustamise kriteeriumidega AnerkennungsG alusel, et Austria seaduse järgi tunnustatud kirikud ja usuühingud saavad materiaalset riiklikku abi eelkõige tervishoiu ja hariduse valdkonnas, kuivõrd nende tegevus aitab kaasa inimeste heaolule. Austria õiguse alusel tunnustatud kiriku või usuühingu staatuse saamisega kaasnevad nimelt kohustused, mille hulgas on kohustus pakkuda usuõpetust.

36

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab samamoodi nagu Austria valitsus, et need õigusnormid, mis täiendavad konfessioonideüleste avalike koolide süsteemi konfessionaalsete erakoolidega, annavad tõepoolest lastevanematele valiku oma laste hariduse osas usulistest veendumustest lähtuvalt ja seega on neil õiguspärane eesmärk. Nagu märgib kohtujurist oma ettepaneku punktis 72, võib selline eesmärk, mis ühtib hariduse kõrge taseme tagamise eesmärgiga, mille Euroopa Kohus on kvalifitseerinud „üldisest huvist tulenevaks ülekaalukaks põhjuseks“ (13. novembri 2003. aasta kohtuotsus Neri, C‑153/02, EU:C:2003:614, punkt 46, ja 14. septembri 2006. aasta kohtuotsus Centro di Musicologia Walter Stauffer, C‑386/04, EU:C:2006:568, punkt 45), põhjendada asutamisvabaduse piirangut.

37

Neil asjaoludel, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 33, tuleb teisena kontrollida, kas põhikohtuasjas vaidlusalused riigisisesed õigusnormid on ühelt poolt sobivad, et tagada nendega taotletava eesmärgi saavutamine ühtselt ja süstemaatiliselt, ega lähe teiselt poolt kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik.

38

Lõpuks peab eelotsusetaotluse esitanud kohus, kes on ainsana pädev hindama põhikohtuasja faktilisi asjaolusid ja tõlgendama kohaldatavaid riigisiseseid õigusnorme, kindlaks tegema, kas ja millises ulatuses need vastavad nendele nõuetele. Euroopa Kohus, kes peab andma sellele kohtule otsuse tegemiseks tarviliku vastuse, on siiski pädev andma viimasele juhiseid tema käsutuses oleva toimiku ning talle esitatud kirjalike seisukohtade põhjal (7. septembri 2022. aasta kohtuotsus Cilevičs jt, C‑391/20, EU:C:2022:638, punktid 72 ja 73).

39

Mis puudutab käesoleval juhul kõnealuste riigisiseste õigusnormide sobivust, et saavutada ühtselt ja süstemaatiliselt asjaomane õiguspärane eesmärk, siis nähtub BekGG muutmise seletuskirjast, et kirikute ja usuühingute tunnustamine AnerkennungsG alusel eeldab, et neil on teatav suurus selleks, et nende tegevus ei piirduks ainult oma liikmetega. Eeldatakse, et kui nendes õigusnormides ette nähtud kiriku või usuühingu liikmete minimaalne arv on saavutatud, ületab tema tegevuse positiivne mõju eelkõige hariduse valdkonnas tema enda kogukonna rangeid piire. Lisaks on riiklike toetuste andmise piiramine ainult selliste kirikute ja usuühingute konfessionaalsete koolidega, mida on tunnustatud Austria õiguse alusel, mõeldud tagamiseks, et need koolid oleksid suunatud suurele osale elanikkonnast, kes võivad teha valiku sellise hariduse kasuks, mis täiendab avalike koolide pakutavat.

40

Neil asjaoludel ei näi põhikohtuasjas kõne all olevad õigusnormid sobimatud, et võimaldada lastevanematele valik oma laste hariduse osas usulistest veendumustest lähtuvalt kõrgetasemelise konfessioonideülese hariduse raames, ja selline eesmärk on õiguspärane liidu õigusest lähtudes, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 36.

41

Mis puudutab küsimust, ega viidatud õigusnormid ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, siis tuleb meenutada, et ELTL artikli 17 lõige 1 paneb Euroopa Liidule kohustuse austada ja mitte piirata staatust, mis on liikmesriikides kirikutel ja usuühendustel või -kogukondadel, sest ELTL artikkel 17 väljendab liidu neutraalsust küsimuses, kuidas liikmesriik korraldab oma suhteid nimetatutega (17. aprilli 2018. aasta kohtuotsus Egenberger, C‑414/16, EU:C:2018:257, punkt 58, ning 13. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus MIUR ja Ufficio Scolastico Regionale per la Campania, C‑282/19, EU:C:2022:3, punkt 50). Järelikult ei saa niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas ELTL artiklit 49 koostoimes ELTL artikli 17 lõikega 1 tõlgendada nii, et see paneb liikmesriigile kohustuse tunnustada kirikute, usuühenduste või -kogukondade staatust sellisena, nagu see on neil teiste liikmesriikide õiguse järgi.

42

Mis puudutab Austria õiguse alusel tunnustatud kiriku või usuühingu staatuse saamist, siis selleks on BekGG §-s 11 ette nähtud kolm alternatiivset tingimust. Esiteks võib selle staatuse saada kirik või usuühing, mis on Austria territooriumil tegutsenud vähemalt 20 aastat. Teiseks võib nimetatud staatuse saada ka ilma Austria territooriumil eelneva tegutsemiseta, kui kirik või usuühing on organisatsiooniliselt ja doktrinaalselt integreeritud rahvusvaheliselt aktiivsesse usuühingusse, mis on eksisteerinud vähemalt 200 aastat. Kolmandaks, kui selline ühing tegutseb rahvusvahelisel tasandil juba vähemalt 100 aastat, peab ta olema Austrias tegutsenud organiseeritud kujul vähemalt kümme aastat, et kirikule või usuühingule, mis on sellesse organisatsiooniliselt ja doktrinaalselt integreeritud, saaks anda kõnealuse staatuse.

43

Niisugused alternatiivid, mille eesmärk on hõlmata olukordi, kus kiriku või usuühingu tunnustamine võib aidata kaasa riikliku haridussüsteemi konfessioonideüleseks saamisele, ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva kohtuotsuse punktis 36 nimetatud eesmärgi saavutamiseks, milleks on võimaldada lastevanematele valik oma laste hariduse osas usulistest veendumustest lähtuvalt.

44

Lisaks, mis puudutab tingimust sellise kiriku või usuühingu esindatuse kohta riigi elanikkonna hulgas, mis soovib saada tunnustatud Austria õiguse alusel, siis on BekGG § 11 lõike 1 punkti d teises lauses ette nähtud, et kui viimase rahvaloenduse andmete põhjal ei saa tõendada, et sellel on liikmeid vähemalt kaks iga tuhande Austria elaniku kohta, võib seda teha mis tahes muus sobivas vormis. Kuna see säte ei näe ette ainult ühte tõendamise viisi, annab see samuti tunnistust Austria seadusandja tahtest mitte minna kaugemale sellest, mis on vajalik riigisiseste õigusnormidega taotletava eesmärgi saavutamiseks.

45

Eeltoodud põhjendustest lähtudes tuleb teisele küsimusele vastata, et ELTL artiklit 49 tuleb koostoimes ELTL artikli 17 lõikega 1 tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on konfessionaalsete koolidena tunnustatud eraõiguslikele õppeasutustele mõeldud riigi toetuse saamise tingimuseks, et sellisele asutusele toetuse maksmiseks taotluse esitanud kirik või usuühing on asjaomase liikmesriigi õiguse järgi tunnustatud, seda ka juhul, kui nimetatud kirikut või usuühingut on tunnustatud tema päritoluliikmesriigi õiguse järgi.

46

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab: