–

Leedu valitsus, esindajad: K. Dieninis ja V. Kazlauskaitė-Švenčionienė,

–

Läti valitsus, esindajad: J. Davidoviča ja K. Pommere,

–

Madalmaade valitsus, esindajad: M. K. Bulterman ja A. M. de Ree,

–

Portugali valitsus, P. Barros da Costa, L. Inez Fernandes, M. J. Ramos ja C. Vieira Guerra,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: L. Grønfeldt ja A. Steiblytė,

1

Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsuse 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT 2007, L 205, lk 63; edaspidi „SIS II otsus“), artikli 38 lõike 1 ja artikli 39 lõike 3 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismase (Leedu kõrgeim halduskohus) menetluses, mille algatas Regionų apygardos administracinio teismo Kauno rūmai (regionaalse halduskohtu Kaunase osakond, Leedu), mis käsitleb Leedu õigusnormide õiguspärasust, mis keelavad kanda riiklikku sõidukiregistrisse sõidukeid, mille kohta on teise põlvkonna Schengeni infosüsteemis (edaspidi „SIS II“) kehtiv hoiatusteade.

3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1986/2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) (ELT 2006, L 381, lk 1; parandus ELT 2015, L 26, lk 34), artikli 1 lõikes 1 on sätestatud:

„Olenemata [otsuse SIS II] artiklitest 38, 40 ja artikli 46 lõikest 1, on [nõukogu 29. aprilli 1999. aasta] direktiivis 1999/37/EÜ [sõidukite registreerimisdokumentide kohta (EÜT 1999, L 138, lk 57; ELT eriväljaanne 07/04, lk 351)] nimetatud sõidukitele registreerimistunnistusi väljaandvatel liikmesriikide teenistustel juurdepääsuõigus kõnealuse otsuse artikli 38 lõike 2 punktide a, b ja f alusel SIS II sisestatud järgmistele andmetele, ainsa eesmärgiga kontrollida, kas neile registreerimiseks esitatud sõidukid on varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud või tagaotsitavad kriminaalmenetluses tõendina kasutamise eesmärgil:

[…]“.

4

Otsuse SIS II põhjendustes 5, 8 ja 13 on märgitud:

[…]

[…]

5

Selle otsuse artikli 1 „SIS II loomine ja üldeesmärk“ lõikes 2 on sätestatud:

„Vastavalt käesolevale otsusele on SIS II eesmärk tagada kõrgetasemeline turvalisus Euroopa Liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, sealhulgas säilitada avalik julgeolek ja avalik kord ning kindlustada turvalisus liikmesriikide territooriumidel […] kasutades kõnealuse süsteemi kaudu edastatavat teavet.“

6

Otsuse artikli 3 „Mõisted“ lõikes 1 on sätestatud:

„Käesoleva otsuse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]“.

7

Sama otsuse artikli 8 lõigetes 1 ja 3 on sätestatud:

„1.   Täiendavat teavet vahetatakse kooskõlas SIRENE käsiraamatu sätetega ning kasutades sideinfrastruktuuri. […]

[…]

3.   Teiste liikmesriikide poolt täiendava teabe saamiseks esitatud taotlustele vastatakse nii kiiresti kui võimalik.“

8

Otsuse SIS II artiklis 38 „Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused“ on sätestatud:

„1.   SIS II sisestatakse andmed esemete kohta, mida otsitakse arestimiseks või kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks.

2.   Sisestatakse järgmised kergesti tuvastatavate esemete kategooriad:

[…]“.

9

Selle otsuse artiklis 39 „Hoiatusteatel põhineva meetme võtmine“ on sätestatud:

„1.   Kui päringu tulemusel selgub, et leitud eseme kohta on sisestatud hoiatusteade, võtab seda märganud asutus ühendust hoiatusteate sisestanud asutusega, et leppida kokku vajalikes meetmetes. Sel puhul võib edastada ka isikuandmeid kooskõlas käesoleva otsusega.

2.   Lõikes 1 osutatud teave edastatakse täiendava teabe vahetamise teel.

3.   Eseme leidnud liikmesriik võtab meetmeid kooskõlas oma siseriikliku õigusega.“

10

Otsuse artiklis 45 „Esemeid käsitlevate hoiatusteadete säilitamisaeg“ on täpsustatud:

„1.   Käesoleva otsuse kohaselt SIS II sisestatud esemeid käsitlevaid hoiatusteateid säilitatakse ainult niikaua, kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks, milleks need sisestati.

[…]

3.   Esemeid käsitlevaid hoiatusteateid, mis on sisestatud vastavalt artiklile 38, säilitatakse maksimaalselt kümme aastat.

4.   [Lõikes 3] osutatud säilitamisaega võib pikendada, kui see peaks osutuma vajalikuks nende eesmärkide saavutamiseks, milleks hoiatusteade sisestati. Sellisel juhul kohaldatakse [lõiget 3] ka pikendamise suhtes.“

11

Sama otsuse artikli 49 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:

„1.   Hoiatusteate sisestanud liikmesriik vastutab selle eest, et andmed on täpsed, ajakohased ja õiguspäraselt SIS II sisestatud.

2.   Ainult hoiatusteate sisestanud liikmesriigil on lubatud muuta, täiendada, parandada, ajakohastada või kustutada enda sisestatud andmeid.“

12

Komisjoni 26. veebruari 2013. aasta rakendusotsuse 2013/115/EL, milles käsitletakse teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) SIRENE käsiraamatut ja muid rakendusmeetmeid (ELT 2013, L 71, lk 1), muudetud komisjoni 31. augusti 2017. aasta rakendusotsusega (EL) 2017/1528 (ELT 2017, L 231, lk 6), (edaspidi „SIRENE käsiraamat“) lisa punktis 2.1 on sätestatud:

„Mõisted

[…]“.

13

SIRENE käsiraamatu punktis 2.10 „Hoiatusteate kustutamine, kui selle säilitamise tingimused ei ole enam täidetud“ on sätestatud:

„SIS II sisestatud hoiatusteateid ei tohi säilitada kauem kui nende sisestamise eesmärkide saavutamiseks vaja.

Kui hoiatusteate säilitamise tingimused ei ole enam täidetud, kustutab hoiatusteate esitanud liikmesriik selle viivitamata. […]

[…]“.

14

Leedu Vabariigi siseministri 17. septembri 2007. aasta määruse nr 1V‑324 Leedu riikliku teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi eeskirjade heakskiitmise kohta (Lietuvos Respublikos vidaus reikalų ministro įsakymas Nr. 1V‑324 „Dėl Lietuvos nacionalinės antrosios kartos Šengeno informacijos sistemos nuostatų patvirtinimo“; Žin., 2007, nr°100‑4084)) (edaspidi „riigisisesed SIS II eeskirjad“) punktist 25 nähtub, et Leedu siseministeeriumi informaatika- ja sideosakond tagab riigiettevõtte Regitra juurdepääsu N. SIS II punktides 1, 3.1‑3.3 esitatud loetelule (tagaotsitavad mootorsõidukid ja nende haagiseid, riiklik sõidukiregister, tagaotsitavate mootorsõidukite registreerimisdokumendid).

15

Leedu Vabariigi 12. oktoobri 2000. aasta liiklusohutuse seaduse (Lietuvos Respublikos saugaus eismo automobilių keliais įstatymas; Žin., 2000, nr 92‑2883) põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni artikli 27 lõikes 1 on sätestatud, et „Leedu avalikel teedel võivad sõita nõuetekohaselt registreeritud mootorsõidukid ja nende haagised“.

16

Leedu Vabariigi siseministri 25. mai 2001. aasta määruse nr 260, millega kiidetakse heaks mootorsõidukite ja nende haagiste registreerimise eeskirjad (Dėl kelių transporto priemonių registravimo taisyklių patvirtinimo; Žin., 2001, nr°48‑1683) põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni punktis 13 on sätestatud:

„13. Riigiettevõte Regitra teavitab politseid, kui:

13.1 taotleja soovib registreerida sõiduki:

13.1.1 mille mootor või registreerimisnumber või sõiduk ise on kantud tagaotsitavate sõidukite registrisse, Leedu Schengeni infosüsteemi või Interpoli peasekretariaadi andmebaasi;

[…]“.

17

Nimetatud registreerimiseeskirjade punkt 14 näeb ette:

„Riigiettevõte Regitra vaatab pärast politsei teavitamist […] läbi taotleja esitatud sõiduki registreerimistaotluse alles pärast seda, kui õiguskaitseorgan on läbi viinud kontrolli või uurimise […]. Käesolevate registreerimiseeskirjade punktis 13.1.1 nimetatud sõiduki […] võib registreerida alles pärast sõiduki kustutamist tagaotsitavate sõidukite registrist, Leedu Schengeni infosüsteemist või Interpoli peasekretariaadi andmebaasist.“

18

D. R. ostis 13. novembril 2015 Saksamaalt äriühinguga AM Transportas sõlmitud lepingu alusel mootorsõiduki, mis oli varem varastatud Bulgaariast.

19

Sama aasta 20. novembril kustutati see mootorsõiduk Saksamaa sõidukiregistrist, veeti seejärel Leetu ja müüdi edasi ühele teisele isikule, keda ei ole eelotsusetaotluses täpsustatud.

20

See teine isik soovis 22. veebruaril 2016 registreerida selle mootorsõiduki Leedus riigiettevõtja Regitra juures, kes registreerib selles liikmesriigis mootorsõidukeid. Kõnealune teine isik avastas seejärel, et Bulgaarias oli 23. detsembril 2015 sisestatud SIS II hoiatusteade sama mootorsõiduki kohta. Seetõttu taganes ta selle sõiduki müügilepingust.

21

Leedu prokuratuuri 21. septembri 2016. aasta otsusega lõpetati Leedus asjaomase mootorsõiduki suhtes alustatud kriminaaluurimine põhjendusel, et ühtegi selles liikmesriigis toime pandud kuritegu ei tuvastatud. Nagu nähtub eelotsusetaotlusest, tagastati mootorsõiduk seejärel selle ostjale D. R‑ile.

22

Kuigi väidetava varguse ajal kõnealuse mootorsõiduki omanikku, Nabko Holding Company LLC Bulgaaria filiaali sellest teavitati, saates talle nimetatud otsuse koopia ja teatades D. R‑i isikust ning tal oli seega võimalik oma õigusi kaitsta, ei astunud see omanik selles osas mingeid samme. Lisaks sellele tuleb märkida, et kuigi vajalik teave edastati hoiatusteate sisestanud riigile, ei võtnud see liikmesriik pärast kõnealust teatamist enam kui kolme aasta jooksul ühtegi meedet, et kustutada SIS II‑st selle mootorsõiduki kohta tehtud hoiatusteade.

23

Regitra kohalik büroo jättis 20. veebruari 2019. aasta otsusega rahuldamata D. R‑i taotluse asjaomase sõiduki Leedu registrisse kandmiseks, tuginedes Leedu õigusnormile, mille kohaselt saab SIS II kantud sõidukeid selles liikmesriigis registreerida alles pärast sellest süsteemist hoiatusteate kustutamist.

24

AM Transportas vaidlustas selle otsuse riigiettevõtja juures, kes jättis 28. märtsi 2019. aasta otsusega jõusse nimetatud kohaliku büroo otsuse jätta selle sõiduki Leedus registreerimise taotlus rahuldamata.

25

AM Transportas esitas nimetatud riigiettevõtja otsuste peale kaebuse Regionų apygardos administracinio teismo Kauno rūmaile (regionaalse halduskohtu Kaunase osakond, Leedu).

26

Nimetatud kohus esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule taotluse kontrollida asjaomaste riigisiseste õigusnormide õiguspärasust.

27

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas otsusega SIS II on kooskõlas liikmesriigi õigusnormid, mis seavad mootorsõiduki riiklikku sõidukiregistrisse kandmise tingimuseks selle, et asjaomase sõiduki kohta ei ole SIS II‑s esitatud kehtivat hoiatusteadet, muu hulgas juhul, kui selle teate väljastanud riik ei ole seda hoiatusteadet SIS II‑st kustutanud, kuigi täideviiva liikmesriigi ametiasutused on edastanud vajalikud andmed leitud eseme kohta nii hoiatusteate sisestanud riigile kui ka selle eseme algsele omanikule.

28

Neil asjaoludel otsustas Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

29

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, sisuliselt teada, kas otsuse SIS II artiklit 39 koostoimes selle otsuse artikli 38 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et selles on sätestatud esiteks üldine kohustus keelata sellise mootorsõiduki registreerimine, mille kohta on SIS II‑s esitatud kehtiv hoiatusteade, teiseks on sellega kehtestatud liikmesriikide kohustus kehtestada üldised eeskirjad, mis keelavad leitud esemetega seotud toimingud, välja arvatud need, millega saavutatakse artikli 38 lõike 1 eesmärgid, ning kolmandaks lubatakse sellega liikmesriikidel kehtestada erandeid mis tahes üldisest keelust sellise sõiduki registreerimise suhtes.

30

Kõigepealt nähtub eelotsusetaotlusest, et vaidlusalune hoiatusteade puudutab mootorsõidukit, mille mootori töömaht on üle 50 cm3.

31

Sellega seoses on SIS II otsuse artikli 38 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a ette nähtud, et SIS II sisestatakse sellise sõiduki, nagu on kõne all põhikohtuasjas, andmed selle arestimiseks või kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks.

32

Kõigepealt tuleb esitatud küsimuste puhul meelde tuletada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei tule liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa see säte on (28. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Generalstaatsanwaltschaft München (väljaandmine ja ne bis in idem), C‑435/22 PPU, EU:C:2022:852, punkt 67).

33

Otsuse SIS II artikkel 39 reguleerib arestimiseks või kriminaalmenetluses tõendite kogumiseks ette nähtud esemete kohta esitatud hoiatusteatel põhineva meetme võtmist.

34

Mis esiteks puudutab selle otsuse artikli 39 lõike 1 sõnastust, siis tuleb märkida, et selles sättes on ette nähtud, et kui päringu tulemusel selgub, et leitud eseme kohta on sisestatud hoiatusteade, võtab seda märganud asutus ühendust hoiatusteate sisestanud asutusega, et leppida kokku vajalikes meetmetes.

35

Otsuse SIS II artikli 39 lõikes 1 osutatud teave edastatakse täiendava teabe vahetamise teel, nagu on täpsustatud artikli 39 lõikes 2.

36

Selle otsuse artikli 39 lõikes 3 on sätestatud, et eseme leidnud liikmesriik võtab meetmeid „kooskõlas oma siseriikliku õigusega“.

37

Sellest tuleneb, et otsuse SIS II artiklis 39 kirjeldatakse üksnes üldiselt, milliseid meetmeid peavad täideviiva liikmesriigi pädevad asutused võtma, kui nad on saanud päringutabamuse hoiatusteate kohta, mis on sisestatud SIS II‑s kõnealuse otsuse artikli 38 alusel.

38

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 49 märkis, otsustas liidu seadusandja jätta liikmesriikidele selles osas suure kaalutlusõiguse, kui ta jättis SIS II otsuse artiklis 39 ette nägemata konkreetsed üksikasjad selle kohta, milliseid meetmeid täpselt tuleb liikmesriikidel võtta selle otsuse artikli 38 kohaselt SIS II sisestatud hoiatusteate täideviimiseks.

39

Mis teiseks puudutab otsuse SIS II artikli 39 konteksti, siis tuleb märkida, et kuigi selle otsuse alusel tehtav politsei- ja kohtuasutuste operatiivkoostöö eeldab, et täideviiva liikmesriigi asutused peavad võtma vajalikud kaitsemeetmed (vt selle kohta 16. juuni 2022. aasta kohtuotsus Nachalnik na Rayonno upravlenie Silistra, C‑520/20, EU:C:2022:466, punkt 40), ei ole selle otsuse üheski sättes konkreetselt täpsustatud, millist liiki meetmeid peab hoiatusteate eseme leidnud liikmesriik võtma vastavalt oma riigisisesele õigusele.

40

Lisaks tuleb märkida, et kuigi määruse nr 1986/2006 artikli 1 lõikes 1 on ette nähtud, et sõidukitele registreerimistunnistusi väljaandvatel liikmesriikide teenistustel on juurdepääsuõigus SIS II‑le, et kontrollida, kas neile registreerimiseks esitatud sõidukid on varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud või tagaotsitavad kriminaalmenetluses tõendina kasutamise eesmärgil, ei ole selles sättes ette nähtud mingit kohustust keelata selliste sõidukite registreerimine, mille kohta on SIS II‑s kehtiv hoiatusteade.

41

Kolmandaks tuleneb otsuse SIS II artikli 1 lõikest 2 koostoimes selle põhjendusega 5, et selle otsuse eesmärk on muu hulgas toetada kriminaalasjades tehtavat operatiivset koostööd politsei- ja kohtuasutuste vahel ning aidata seeläbi SIS II kaudu edastatud teabe abil kaasa kõrgetasemelise turvalisuse säilimisele ELi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal.

42

Nimetatud otsuse artikli 39 tõlgendus, mille kohaselt see artikkel ei pane liikmesriikidele kohustust võtta enne kindlaksmääratud meetmeid, vaid jätab neile ulatusliku kaalutlusruumi võetavate meetmete kindlaksmääramisel, ei ole selle eesmärgiga vastuolus ning aitab kaasa kõrgetasemelise turvalisuse säilimisele ELi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, mis eeldab arestitavaid või kriminaalmenetluses tõendina kasutatavaid esemeid puudutava teabe edastamist ja asjaomaste liikmesriikide vahelist teabevahetust vajalikes meetmetes kokku leppimiseks.

43

Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et otsuse SIS II artiklist 39 ei tulene ühtegi üldist kohustust, nagu keeld registreerida mootorsõidukeid, mille kohta on SIS II kehtiv hoiatusteade, või keeld teha selle sõidukiga seotud toiminguid, välja arvatud need, mis tulenevad selle otsuse artikli 38 lõikest 1.

44

Sellest järeldub, et kui liikmesriik otsustab kasutada talle nimetatud otsuse artikli 39 lõikega 3 antud ulatuslikku kaalutlusõigust meetmete osas, mida võib riigisiseses õiguses kehtestada, nähes ette SIS II‑s kehtiva hoiatusteate esemeks oleva mootorsõiduki registreerimise üldise keelu, ei takista see otsus sellel liikmesriigil teha sellest keelust erandeid.

45

Lisaks, pidades silmas eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlusi hoiatusteate esitanud liikmesriigi pädevate asutuste tegevusetuse kohta esitatud hoiatusteate suhtes, tuleb igaks juhuks korrata järgmist.

46

Esiteks tuleneb SIS II otsuse artikli 8 lõikest 3, et liikmesriigil tuleb teiste liikmesriikide poolt täiendava teabe saamiseks esitatud taotlustele vastata nii kiiresti kui võimalik. Lisaks on selle otsuse artikli 45 lõikes 1 koostoimes otsuse põhjendusega 13 ette nähtud, et SIS II otsuse alusel SIS II sisestatud esemeid käsitlevaid hoiatusteated säilitatakse ainult nii kaua, kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks, milleks need sisestati.

47

Teiseks on selle otsuse artikli 49 lõigetes 1 ja 2 tõesti sätestatud, et andmeid on lubatud kustutada ainult hoiatusteate sisestanud liikmesriigil, kes vastutab SIS II sisestatud andmete ajakohastamise eest. Kuid samas viitab SIS II otsuse artikli 8 lõige 1 koostoimes selle põhjendusega 8 SIRENE käsiraamatule, mis sisaldab konkreetsemaid eeskirju ja mille punkti 2.10 teises lõigus on nõutud, et kui asjaomase hoiatusteate säilitamise tingimused ei ole enam täidetud, kustutab hoiatusteate sisestanud liikmesriik selle viivitamata. SIRENE käsiraamatu nimetatud säte paneb viimati nimetatud liikmesriigile kohustuse kustutada hoiatusteade, kui selle eesmärk on saavutatud.

48

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et SIS II artiklit 39 koostoimes selle otsuse artikli 38 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et:

49

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsuse 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist, artiklit 39 koostoimes artikli 38 lõikega 1

tuleb tõlgendada nii, et