1.

Kas erakõrgharidusasutusi saab käsitada teadusuuringutega tegelevate ja teadmisi levitavate organisatsioonidena? See on Administratīvā rajona tiesa (rajooni halduskohus, Läti) ja Administratīvā apgabaltiesa (regionaalne halduskohus, Läti) esitatud küsimuste tuum.

2.

Konkreetsemalt soovitakse kahes kohtuasjas, et Euroopa Kohus tõlgendaks üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 83 sätestatud mõistet „teadusuuringutega tegelev ja teadmisi levitav organisatsioon“. ( 2 )

3.

Üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punktis d on sätestatud, et seda kohaldatakse muu hulgas teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavale abile.

4.

Täpsustades selle abiliigiga seotud mõisteid, määratletakse „[teadusuuringutega tegelev ja ]teadmisi levitav organisatsioon“ üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 83 kui:

„üksus (nt ülikool või uurimisinstituut, tehnosiirde agentuur, innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele pühendunud füüsiline või virtuaalne koostööüksus) hoolimata oma õiguslikust staatusest (ava- või eraõiguslik) või rahastamise viisist, mille peamine eesmärk on sõltumatult teostada alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust ja laialdaselt levitada sellise tegevuse tulemusi, kasutades selleks õpetamist, avaldamist või teadmussiiret. Kui üksus tegeleb ka majandustegevusega, tuleb sellise majandustegevuse rahastamine, kulud ja tulud arvestada eraldi. Ettevõtjatel, kes avaldavad otsustavat mõju sellisele üksusele, nt aktsionäridel või liikmetel, ei tohi olla eelisjuurdepääsu sellise üksuse teadustulemustele“. [täpsustatud tõlge]

5.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtute menetluses oleval kahel kohtuasjal on peaaegu samad asjaolud: mõlemad põhikohtuasja kaebajad on erakõrgharidusasutused, kes taotlesid Läti teadusnõukogu (Latvijas Zinātnes padome) välja kuulutatud kahes erinevas taotlusvoorus teadusprojektide rahastamist.

6.

Mõlemal juhul lükkas Läti teadusnõukogu taotlused abikõlbmatutena tagasi, sest taotlejad tegelesid osaliselt majandustegevusega.

7.

Mõlemad projektikonkursid koostati kooskõlas ministrite nõukogu 12. detsembri 2017. aasta dekreediga nr 725, mis reguleerib alus- ja rakendusuuringute projektide hindamismenetlust ning nende rahastamise haldamist (Ministru kabineta 2017. gada 12. decembra noteikumi Nr. 725 “Fundamentālo un lietišķo pētījumu projektu izvērtēšanas un finansējuma administrēšanas kārtība“; edaspidi „dekreet nr 725“).

8.

Dekreedi nr 725 kohaselt peab projekti esitav üksus selleks, et olla teadusuuringute rahastamisel abikõlblik, olema teadusasutus, mis on registreeritud teadusasutuste registris, mis sõltumata oma õiguslikust vormist (avalik-õiguslik või eraõiguslik) või oma rahastamise vormist vastavalt selle tegevust reguleerivatele normidele (põhikiri, sisekord või asutamisakt) viib läbi põhitegevust, mis ei ole majanduslik, ning vastab teadusuuringutega tegeleva ja teadmisi levitava organisatsiooni määratlusele, mis on esitatud üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 83.

9.

Põhikohtuasja kaebaja SIA Baltijas Starptautiskā Akadēmija pakub akadeemilisi ja mitteakadeemilisi kõrgharidusteenuseid. Tegemist on akrediteeritud kõrgharidusasutusega, mis tegutseb äriseadustiku (Komerclikums) alusel ulatuses, milles viimati nimetatu ei ole vastuolus kõrgharidusasutuste seadusega (Augstskolu likums). Üks kaebaja määratletud tegevusvaldkondadest on teadustegevus. Kaebaja on registreeritud teadusasutuste registris.

10.

Läti teadusnõukogu kiitis 23. jaanuari 2020. aasta otsusega heaks määruse, mis reguleerib üldist alus- ja rakendusuuringute projektikonkurssi aastaks 2020 (edaspidi „projektikonkursi määrus“), millele kaebaja esitas projekti.

11.

Läti teadusnõukogu lükkas 14. aprilli 2020. aasta otsusega selle projekti tagasi, tuginedes sellele, et kaebaja ei ole teadusasutus määruse nr 725 tähenduses.

12.

Projekti kohaselt oli aastal 2019 kaebaja mittemajandusliku tegevuse osakaal 95% ja majandustegevuse osakaal 5%. Küll aga moodustub 84% käibest akadeemilisest tegevusest saadud tasudest, mis kaebaja tegevuse laadi arvestades (tegu on piiratud vastutusega äriühinguga, mille peamine eesmärk on teenida kasumit) on majandustegevus. Seega on kaebaja põhitegevus Läti teadusnõukogu hinnangul äriline.

13.

Põhikohtuasja kaebaja vaidlustas selle tagasilükkamise eelotsusetaotluse esitanud kohtus, väites, et sõltumatute teadusuuringute tegemine on tema põhitegevus. Kaebaja väidab, et ei üldise grupierandi määrus ega projektikonkursi määrus ei näe ette seda, et kaebaja ei või tegeleda majandustegevusega ega sellega kasumit teenida; ka ei määrata neis kindlaks, milline peaks olema majandustegevuse ja mittemajandusliku tegevuse osakaal. Kaebaja väidab, et ta eristab majandustegevusest selgelt põhitegevuse, mis on oma olemuselt mittemajanduslik.

14.

Sellise menetluse kontekstis otsustas Administratīvā rajona tiesa (rajooni halduskohus, Läti) esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

15.

Kirjalikud seisukohad esitasid põhikohtuasja pooled, Madalmaade valitsus ja Euroopa Komisjon.

16.

Läti teadusnõukogu võttis 22. mail 2019 vastu alus- ja rakendusuuringute projektikonkursi eeskirjad aastaks 2019 ning kuulutas välja projektikonkursi, millele kaebaja SIA Stockholm School of Economics in Riga esitas projekti.

17.

Läti teadusnõukogu lükkas 19. septembri 2019. aasta otsusega projekti tagasi põhjendusel, et see ei vastanud määruses nr 725 ette nähtud abikõlblikkuse tingimustele. Nimetatud otsusus põhineb asjaolul, et kaebaja mittemajandusliku tegevuse osakaal on 34% ja majandustegevuse osakaal 66%. Teadusnõukogu otsustas seega, et kaebaja põhitegevus on äriline ning seega ei saa arvestada, et tema tegevuse peamine eesmärk on sõltumatult teostada alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust ja laialdaselt levitada sellise tegevuse tulemusi, kasutades selleks õpetamist, avaldamist või teadmussiiret.

18.

Kaebaja vaidlustas selle otsuse, väites, et ta vastab dekreedis nr 725 ette nähtud nõuetele, kuna ta on kantud teadusasutuste registrisse ja tema põhitegevus on oma olemuselt mittemajanduslik. Selle kohta esitas kaebaja dokumendid, et tõendada, et põhitegevusega seotud rahaline toetus on majandustegevusest lahus ning et kaebaja sellest majandustegevusest teenitud kasum investeeriti uuesti teadusasutuse põhitegevusse.

19.

Administratīvā rajona tiesa (rajooni halduskohus, Läti) jättis kaebuse 8. juuni 2020. aasta kohtuotsusega rahuldamata. See kohus leiab, et 2018. aasta käibearuandest ilmneb, et kaebaja majandustegevuse tulude ja kulude osakaal on suurem kui mittemajandusliku tegevuse tulud ja kulud. Kõnealune kohus leidis seega, et kaebaja ei kuulu nende teadusasutuste hulka, kellel on õigus saada riiklikku rahastamist alus- ja rakendusuuringute tegemiseks.

20.

Kaebaja kaebas nimetatud Administratīvā rajona tiesa (rajooni halduskohus, Läti) otsuse edasi eelotsusetaotluse esitanud kohtusse. Selles kontekstis on Administratīvā apgabaltiesa (regionaalne halduskohus, Läti) nimetatud kohtuasjas esitatud eelotsuse küsimused järgmised:

21.

Kirjalikud seisukohad esitasid põhikohtuasja pooled ja Euroopa Komisjon.

22.

Nagu Euroopa Kohus on palunud, keskendub käesolev ettepanek kohtuasjas C‑164/21 eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahele esimesele ja kohtuasjas C‑318/21 esitatud kolmele esimesele küsimusele.

23.

Sisuliselt soovitakse nende kahe küsimuste rühmaga üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 83 tõlgendamist, et eelotsusetaotluse esitanud kohtud saaksid otsustada, kas erakõrgharidusasutust, mida rahastatakse peamiselt akadeemiliste teenuste osutamise eest saadavatest tasudest, saab käsitada „teadusuuringutega tegeleva ja teadmisi levitava organisatsioonina“ nimetatud sätte tähenduses. Samuti soovivad eelotsusetaotluse esitanud kohtud teada, kas majandustegevuse ja mittemajandusliku tegevuse rahastamise osakaal on selle organisatsiooni peamise eesmärgi kindlaks tegemisel oluline.

24.

Leian, et Euroopa Kohtul puudub pädevus neile küsimustele vastata. Selgitan oma seisukohta jaotises IV.A. Kui Euroopa Kohus peaks asuma vastupidisele seisukohale, esitan eelotsuse küsimuste vastused jaotises IV.B.

25.

Euroopa Kohtul on pädevus tõlgendada eelotsusemenetluses liidu õigust, kui selle kohaldamine riigisiseses kohtus tuleneb liidu õigusest. ( 3 )

26.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtute küsimused puudutavad üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 83 tõlgendamist.

27.

Seetõttu tuleb kõigepealt teha kindlaks põhjused, miks see säte on käesolevates kohtuasjades asjakohane.

28.

Üldise grupierandi määruse eesmärk on määrata kindlaks olukorrad, mille puhul saab riigiabi käsitada siseturuga kokkusobivana, isegi kui sellest ei teavitata ja Euroopa Komisjon ei ole seda eraldi heaks kiitnud. Eelotsusetaotlused esitanud kohtute menetluses olevad kohtuasjad ei ole aga seotud küsimusega, kas asjasse puutuvatest toetustest tuli teatada kui riigiabist või mitte. Näib hoopis, et üldise grupierandi määruse artikli 2 punkt 83 muutus riigisiseses menetluses asjakohaseks määruse nr 725 kaudu, milles kasutati üldise grupierandi määruses toodud määratlust selleks, et teha kindlaks, millistel asutustel on õigus taotleda avaliku sektori teadusuuringutoetusi.

29.

Seega ei ole üldise grupierandi määruse artikli 2 punkt 83 kohaldatav liidu õigusena, vaid tulenevalt määruses nr 725 väljenduvast Läti ministrite nõukogu valikust kasutada liidu õigusaktis sisalduvat määratlust puhtalt riigisisesel eesmärgil: selleks, et teha kindlaks avaliku sektori teadusuuringute toetuste taotlemise õigus.

30.

Seetõttu kohaldatakse üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 83 riigisisese ja mitte liidu õigusena.

31.

Eelotsusetaotlustest ja poolte seisukohtadest selgub veel, et põhjus, miks otsustati kasutada üldise grupierandi määrusest pärit määratlust, seisneb Läti riigi püüdes tagada kooskõla liidu riigiabi eeskirjadega.

32.

Küll aga ei ole põhjus, miks teadusuuringutega tegeleva ja teadmisi levitava organisatsiooni määratlus lisati üldise grupierandi määrusele, kuidagi seotud sellistele organisatsioonidele antud teadusuuringute toetuste õiguspärasuse või õigusvastasusega, nagu ma allpool selgitan.

33.

Mitte üheski üldise grupierandi määruse teadus- ja arendustegevuseks antavat abi reguleerivas sättes ei vabastata abi saavat üksust teavitamiskohustusest, viidates abi saava üksuse liigile. Pigem on üldise grupierandi määruses võetud funktsionaalne lähenemine: teavitamiskohustusest vabastatud ( 4 ) ja seega eelduse kohaselt siseturuga kokkusobiv on abi alusuuringute, rakendusuuringute või tootearenduse ja teostatavusuuringute jaoks, mis vastavad muudele üldise grupierandi määruse III peatüki IV jaotises ette nähtud kriteeriumidele.

34.

See, et üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 83 on nimetatud üksuseid, mida määratletakse kui „teadusuuringutega tegelevaid ja teadmisi levitavaid organisatsioone“, on oluline selle otsustamisel, kas teavitamine on vajalik või mitte, nagu ma varsti selgitan. Küll aga ei mõjuta see määratlus iseenesest seda, kas teadusasutusele antud teadusuuringute toetus on siseturuga kooskõlas.

35.

Üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 83 esitatud määratlus on oluline üksnes mõne üldise grupierandi määruse III peatüki IV jaotise sättega seoses. Esiteks, teadusuuringutega tegelevate ja teadmisi levitavate organisatsioonide tõhus koostöö ettevõtjatega võib tuua teatud teadusprojektide puhul kaasa lubatud riigiabi osatähtsuse suurenemise. ( 5 ) Teiseks võib väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele antav innovatsiooniabi katta kulud, mis on seotud kõrge kvalifikatsiooniga teadlaste lähetamisega sellistest organisatsioonidest, et nad töötaksid abisaava väike- ja keskmise suurusega ettevõtja projekti kallal. ( 6 ) Viimaks võib kalandus- ja vesiviljelussektoris teadus- ja arendustegevuseks antavat abi anda üksnes otse „teadusuuringutega tegelevale ja teadmisi levitavale organisatsioonile“. ( 7 ) Sellega on ammendatud juhtumid, mille puhul kasutatakse artikli 2 punkti 83 määratlust üldise grupierandi määruses.

36.

Viimaks olgu märgitud, et üldise grupierandi määruses ei ole kusagil viidet sellele, et mõiste „teadusuuringutega tegelev ja teadmisi levitav organisatsioon“ mõjutab mingil viisil ettevõtja määratlust ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. ( 8 ) Kui selline asutus tegeleb majandustegevusega, siis liigitatakse ta ettevõtjaks ja tema saadav teadusuuringute toetus tuleb heaks kiita kui siseturuga kokkusobiv abi, olgu siis iga üksikjuhtumi puhul teavitamise abil või automaatselt ilma teavitamiseta, juhul kui see vastab üldise grupierandi määruses ette nähtud tingimustele.

37.

Seega selleks, et tagada riigi teadusuuringute rahastamise kokkusobivus liidu riigiabi eeskirjadega ja vältida seega Läti teadusnõukogu otsustega selliste eeskirjade rikkumist, ei ole vajalik jätta välja selliseid teadusasutusi, mis tegelevad ka majandustegevusega. Olenevalt olukorrast võib selline abi olla siseturuga kokkusobiv.

38.

Samuti tuleb lisada, et liidu riigiabi poliitika soosib teadusuuringute toetusi. Teadusuuringud tõstavad teadmiste taset ühiskonnas ja loovad uusi majanduslikke võimalusi. ( 9 ) Aga isegi kui teadusprojektide tulemused on ühiskonnale üldiselt kasulikud, ei pruugi mitme projekti tulusus olla erainvestorite seisukohast piisav. Seega, nagu Euroopa Komisjon on selgitanud, võib riigiabi „aidata rakendada projekte, mis toovad üldist ühiskondlikku ja majanduslikku kasu ning mida vastasel juhul ei teostataks“. ( 10 ) Selliste turutõrgete või ühekülgsest teabest või eri teadusüksuste tegevuse vähesest kooskõlastamisest tingitud tõrgete kõrvaldamisel ( 11 ) käsitatakse uurimis- ja arendustegevuseks antavat abi üldiselt siseturuga kokkusobivana.

39.

Minu hinnangul pole kahtlust, et erakõrgharidusasutused on võimelised panustama teadusuuringutesse, innovatsiooni ja sellest tulenevalt ka majanduskasvu samamoodi nagu vastavad avalik-õiguslikud asutused. Seetõttu ei näe ma põhjust välistada sellised asutused teadusuuringute toetuste potentsiaalsete saajate hulgast.

40.

Liidu enda teadusuuringute rahastamisprogrammid ei välista erakõrgharidusasutusi oma projektidest, näiteks programmi „Euroopa horisont“ rahastamisest ( 12 ), sh Marie Skłodowska-Curie nimelistest meetmetest.

41.

Seega, nagu Madalmaade valitsus on rõhutanud, on nende asutuste valik, kellel on õigus taotleda riigi vahenditest teadusuuringute toetust, lõppkokkuvõttes täielikult Läti riigi otsustada. Ta võib otsustada jätta välja eraõiguslikud teadus- ja õppeasutused, mis osutavad õpetamisteenust tasu eest. Seda otsust ei dikteeri aga liidu õigus ja kindlasti mitte üldise grupierandi määruse artikli 2 punkt 83.

42.

Riigi teadusuuringute rahastuse saajatena võivad teadusorganisatsioonid tõepoolest olla liidu riigiabi eeskirjade kohaselt erinevas olukorras. Neid eeskirju kohaldatakse teadusorganisatsioonidele samamoodi nagu mis tahes muudele asutustele. Seega kohaldatakse riigiabi eeskirju teadusorganisatsioonidele tingimusel, et neid saab kvalifitseerida ettevõtjateks. Kui nad aga ei ole ettevõtjad, siis jäävad nad ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamisalast välja. Seega ei kohaldata liidu riigiabi eeskirju teadusuuringute toetustele, mida antakse teadusorganisatsioonidele, kes ei ole ettevõtjad.

43.

Euroopa Kohtu konkurentsiõiguse valdkonnas väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ettevõtja üksus, mis tegeleb majandustegevusega, seega pakub turul kaupu või teenuseid. ( 13 ) Ettevõtjana käsitamine ei sõltu sellest, kas üksus on asutatud avaliku või eraõiguse alusel või kas selle eesmärk on teenida kasumit. ( 14 ) Sama on põhimõtteliselt kohaldatav ka teadusorganisatsioonidele. ( 15 )

44.

Üksuse liigitamine ettevõtjaks on seotud konkreetse tegevusega. Üksust, mis tegeleb nii majandustegevusega kui ka mittemajandusliku tegevusega, käsitatakse ettevõtjana vaid selle esimesena mainitud tegevuse puhul. ( 16 ) Seetõttu kohaldatakse riigiabi eeskirju abile, mis toetab teadusasutuste majandustegevusena käsitatavat tegevust, samas kui abi, mis toetab nende mittemajanduslikku tegevust, on nende eeskirjade kohaldamisalast väljas.

45.

Ülikoolid on tavaliselt organisatsioonid, mis tegelevad õpetamise ja avaldamise kaudu nii teadusuuringute kui ka teadmiste levitamisega.

46.

Euroopa Kohus on valdavalt riigi vahenditest finantseeritava riikliku haridussüsteemi asutuse teostatava õppetegevuse teenuste osutamise mõistest välja jätnud. ( 17 ) Seetõttu on selline tegevus riigiabi eeskirjade kohaldamisalast väljas. Küll aga leidis Euroopa Kohus, et eravahenditest ( 18 ) rahastatud hariduse pakkumine kujutab endast teenuste osutamist. ( 19 ) Seega oli tegemist majandustegevusega, ( 20 ) välja arvatud juhul, kui rahalised vahendid tulid teenusepakkujalt endalt. ( 21 )

47.

Teadus- ja õpetamisasutus võib samal ajal tegeleda nii majandustegevusega kui ka mittemajandusliku tegevusega, näiteks pakkudes majandustegevusena tasu eest kursuseid ja tegeledes mittemajandusliku tegevusena alusuuringute läbiviimisega. See näib olevat põhikohtuasja kaebajatest kahe ülikooli olukord.

48.

Küsimus, mis sellises olukorras tekib, on see, kas igasugune abi, mida antakse riigi vahenditest või nende kaudu organisatsioonile, mis tegeleb ka majandustegevusega, asetab ta tingimata ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse.

49.

Kõrghariduse kontekstis ilmneb Euroopa Kohtu praktikast, et see ei ole nii. Kui teadusuuringutega tegeleva ja teadmisi levitava organisatsiooni mittemajanduslikku tegevust on võimalik eristada tema majandustegevusest ja kui on võimalik teha kindlaks, et abi puudutab üksnes mittemajanduslikku tegevust, siis ei peeta sellist riigi vahendite ülekannet riigiabiks, mida reguleeritakse ELTL artikli 107 lõikes 1. ( 22 )

50.

Üldisemalt on Euroopa Kohus leidnud, et „tegevuse kvalifitseerimine avaliku võimu teostamiseks või majandustegevuseks peab toimuma üksuse iga tegevuse osas eraldi“. ( 23 )

51.

Euroopa Komisjon nõustus raamistikus samade põhjendustega. Ta selgitas, et „[j]uhul kui sama üksus tegeleb nii majandustegevuse kui ka mittemajandusliku tegevusega, ei kuulu mittemajandusliku tegevuse riiklik rahastamine [ELTL] artikli 107 lõike 1 reguleerimisalasse tingimusel, et neid tegevusliike ning nende kulusid, rahastamist ja tulusid on võimalik selgelt eristada, nii et majandustegevuse ristsubsideerimine on välistatud“. ( 24 )

52.

Juhul kui teadusasutus tegeleb nii majandustegevuse kui ka mittemajandusliku tegevusega, kohaldatakse riigiabi eeskirju riikliku rahastamise suhtes üksnes ulatuses, milles rahastamine katab majandustegevusega seotud kulusid. Euroopa Komisjon teeb selle kindlaks, hinnates seda, kas organisatsioonile eraldatud riiklikud vahendid ületavad teatava arvestusperioodi jooksul mittemajandusliku tegevusega seotud kulusid sellel perioodil. ( 25 )

53.

Kui teadusorganisatsioon pakub lisaks sellele tasu eest haridusteenust, kuid kogu sellest tegevusest saadav kasum investeeritakse taas teadusuuringute esmasesse tegevusse, peetakse tema tegevust tervikuna mittemajanduslikuks tegevuseks. ( 26 )

54.

Seega see, kas teadusorganisatsioonile antud abi kujutab endast riigiabi, sõltub rahastatud tegevuse kvalifitseerimisest majandustegevuse või mittemajandusliku tegevusena. Kui rahastatud tegevus on oma laadilt mittemajanduslik, siis riigiabi eeskirju ei kohaldata, isegi kui sama üksus tegeleb ka majandustegevusega, mis on aga rahastatud tegevusest selgelt eraldatud. Kui rahastatud tegevus on majandustegevus, siis on selle rahastamise puhul tegemist riigiabiga, mida reguleerib ELTL artikli 107 lõige 1. Sellist abi võib aga lõpuks pidada siseturuga kokkusobivaks ja talle loa anda.

55.

Hoolikas lugeja on ehk märganud, et käesolevas jaotises ei ole kusagil nimetatud üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 83. Seda seetõttu, et see ei puutu asjasse seoses riigiabi eeskirjade kohaldatavusega teadusasutustele antud teadusuuringute toetustele.

56.

Eeltoodust tulenevalt ja arvestades seda, et liidu õigusnorm, mille tõlgendamist taotletakse, on kohaldatav vaid riigisisese õigusnormina, ja kuivõrd selle normi kohaldamise eesmärk on teistsugune kui see, mis tal on liidu õiguses, leian, et Euroopa Kohtul ei ole pädevust esitatud eelotsuse küsimustele vastata.

57.

Loomulikult on Euroopa Kohus kohtuasjal Dzodzi põhinevas kohtupraktikas leidnud, et tal on pädevus olukordades, kus riigisisestes õigusaktides on liidu õigusaktidega reguleeritud olukordadega võrdväärsetes olukordades võetud samad lahendused. Sellisel juhul otsustab riigisisene seadusandja kasutada liidu õigust samaväärse riigisisese olukorra reguleerimiseks. Euroopa Kohus on leidnud, et sellistel juhtudel on liidul nimelt kindel huvi selle vastu, et lahknevate tõlgenduste vältimiseks tulevikus tõlgendataks liidu õigusest üle võetud sätteid või mõisteid ühetaoliselt, olenemata sellest, millistel asjaoludel neid kohaldatakse. ( 27 )

58.

Näiteks kohtuasjas Dzodzi otsustas Belgia seadusandja laiendada piiriüleste olukordadega seotud liidu õigusnorme ka samalaadsele puhtalt riigisisesele olukorrale. ( 28 )

59.

Veel üks näide sellest, kui Euroopa Kohus tugines seoses oma pädevusega ühetaolise tõlgendamise vajadusele juhtudel, mis jäävad liidu õiguse kohaldamisalast välja, on olukorrad, milles liikmesriigid laiendasid üksnes kaupade müügile kohaldatavat kaubandusagentide tegevust reguleerivat direktiivi ka teenuste pakkumisele. ( 29 )

60.

Kolmas näide olukorrast, milles kasutati kohtuotsuse Dzodzi arutluskäiku, on seotud segalepingute tõlgendamisega. Kohtuasjas Hermès leidis Euroopa Kohus, et kuigi segalepingu ( 30 ) säte oli kohaldatav olukorrale, mida liidu õigus ei hõlmanud, on tal pädevus seda tõlgendada, sest seda võidakse kohaldada samaväärsetele liidu õigusega reguleeritud olukordadele. ( 31 ) Teisisõnu oli olemas liidu huvi tõlgendada ühetaoliselt sätteid, mis on kohaldatavad samaväärsetele olukordadele.

61.

Lõpetuseks olgu märgitud, et Euroopa Kohus on esitanud sarnase põhjenduse mitmes konkurentsiõiguse valdkonda kuuluvas kohtuasjas, milles ELi õigusnormid olid võetud liikmesriigi õigusesse üle selleks, et reguleerida pelgalt riigisiseseid olukordi, millel ei ole liikmesriikidevahelisele kaubandusele mingit mõju. ( 32 )

62.

Üks oluline põhjus, mis põhjendab Euroopa Kohtu pädevust kõigis eelnimetatud asjades, on võrdväärsus ühelt poolt puhtal kujul riigisisese olukorra puhul, mille reguleerimiseks riigisiseses õiguses on viidatud liidu õigusele, ja teiselt poolt ELi olukorra vahel, mille jaoks asjaomane ELi õigusnorm on loodud. Seevastu olukordades, kus ELi õigusnormi eesmärk ei ole seotud eesmärgiga, milleks seda riigisiseses kontekstis on kasutatud, on Euroopa Kohus leidnud, et tal puudub pädevus. ( 33 )

63.

Nagu on selgitatud eespool punktis IV.A.2, on artikli 2 punktis 83 esitatud määratlusel üldise grupierandi määruse kontekstis täiesti teistsugune eesmärk kui määruses nr 725. Seega on selge, et eelotsusetaotluse esitanud kohtute menetluses olevates kohtuasjades ei ole tegemist üldise grupierandi määruse alusel tekkida võivaga samaväärse riigisisese olukorraga.

64.

Kohtuasjal Dzodzi põhinev pädevus toetub sisuliselt kahele tingimusele: liidu huvile ühetaolise tõlgendamise suhtes ning asjasse puutuva riigisisese ja liidu olukorra võrdväärsusele. ( 34 )

65.

Olgugi et küllaltki kaugele minnes saab väita, et üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 83 tõlgendamine käesolevates asjades on liidu õiguse ühetaolisuse huvides. On tõepoolest võimalik ette kujutada olukordi, milles pädevad riigi ametiasutused ja riigisisesed kohtud kasutavad seda tõlgendust üldise grupierandi määruse III peatüki 4. jaotise tõlgendamiseks.

66.

Küll aga ei ole olukord, milles üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 83 tuleks käesoleval juhul kasutada, võrdväärne selle kasutamisega osutatud määruse kontekstis. Seetõttu, kuna Euroopa Kohus saab tõlgendada üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 83 üksnes üldise grupierandi määruse kontekstis ja arvestades selle konkreetset eesmärki, ei saa tõlgendus, mida Euroopa Kohus saab anda, olla eelotsusetaotluse esitanud kohtutele minu arvates tarvilik. Tegemist oleks õunte ja apelsinide segaminiajamisega.

67.

Lõpetuseks tuleb samuti lisada, et eelotsusetaotluse esitanud kohtud ei ole selgitanud, nagu nõutud Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 94, milles seisneb seos üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 83 tõlgendamise ning funktsionaalselt ja õiguslikult erisuguse riigisisese õiguse konteksti vahel. ( 35 )

68.

Seega leian, et Euroopa Kohus ei saa käesolevas asjas end pädevaks tunnistada, kuivõrd Dzodzi kohtuasjast lähtuvas kohtupraktika suundumuses esinev võrdväärse riigisisese olukorra tingimus ei ole täidetud.

69.

Juhuks kui Euroopa Kohus sellegipoolest otsustab, et tal on pädevus, käsitlen järgmiseks üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 83 tõlgendamist.

70.

Üldise grupierandi määruse artikli 2 punkt 83 kirjeldab „teadusuuringutega tegelevaid ja teadmisi levitavaid organisatsioone“ kui üksuseid, mille peamine eesmärk on sõltumatult teostada uuringuid (alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust) ( 36 )või laialdaselt levitada sellise tegevuse tulemusi, kasutades selleks õpetamist, avaldamist või teadmussiiret.

71.

See rõhutatud „või“ tekitab segadust.

72.

Kas üksus võib tegeleda üksnes või peamiselt teadusuuringutega? Kas ta võib tegeleda üksnes või peamiselt teadmiste levitamisega? Kas ta peab tegelema teadusuuringutega? Kas ta peab tegelema teadmiste levitamisega? Teise võimalusena: kas ta peab tegelema mõlemaga, nii teadusuuringutega kui teadmiste levitamisega, millele näib viitavat termin „teadusuuringutega tegelev ja teadmisi levitav organisatsioon“?

73.

Mõistet „peamine eesmärk“ peaks minu arvates tõlgendama kui tegevusi, mille jaoks üksus üldse asutati. Mõistagi võib põhitegevusi olla rohkem kui üks.

74.

Näiteks sellised asutused nagu ülikoolid on tavaliselt asutatud nii teadmiste levitamiseks kui ka teadusuuringute tegemiseks. Nii õpetamine kui ka teadusuuringud on sel juhul nende põhitegevus. Uurimisinstituudid võivad olla asutatud üksnes teadusuuringute tegemiseks ja uurimistulemuste levitamiseks välisväljaannetes. Seega on teadusuuringute tegemine nende ainus põhitegevus. Viimaks võivad mõned asutused, nagu keeltekoolid või kutseõppeasutused, olla asutatud üksnes õpetamiseks, kuid need võivad lisaks sellele teha uuringuid näiteks nende õpetamismetoodika parandamiseks. Küll aga ei ole selliste uuringute puhul tegemist selle asutuse peamise eesmärgiga, sel juhul on uuringud üksnes abistavad ja seega vastava asutuse õpetamise põhieesmärgi suhtes täiendavad.

75.

Pidades silmas, et üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 83 antud määratlus paikneb selle artikli osas „Mõisted teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi“, siis leian, et teadustegevus peab olema üks teadusuuringutega tegeleva ja teadmisi levitava organisatsiooni põhieesmärke.

76.

Kui üksuse peamine eesmärk on teadustegevus, on ta teadusuuringutega tegelev ja teadmisi levitav organisatsioon olenemata sellest, kas ta on asutatud avaliku või eraõiguse alusel ja olenemata tema rahastamise viisist. Leian, et viimati nimetatu tähendab, et teadusuuringutega tegelev ja teadmisi levitav organisatsioon võib tegeleda nii majandus- kui ka mittemajandusliku tegevusega. ( 37 ) Oluline on vaid see, et sõltumatu teadustegevus on üks tema põhitegevusi.

77.

Küll aga saab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktist 83 järeldada, et isegi kui selline asutus võib seega tegeleda majandustegevusega, peab ta osa oma teadustegevusest läbi viima mittemajandusliku tegevusena. Selle artikli teises lauses on öeldud: „Kui üksus tegeleb ka majandustegevusega, tuleb sellise majandustegevuse rahastamine, kulud ja tulud arvestada eraldi.“ ( 38 )

78.

Järeldust, et teadustegevus peab olema vähemalt osaliselt mittemajanduslik, toetab ka üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 83 esitatud määratluse teadmiste levitamise osa. Mittemajandusliku teadustegevuse lahutamatu osa on see, et selle tulemusi levitatakse laialdaselt ja avalikult. Selle artikli viimane lause toetab sellist tõlgendust, arvestades seda, et teadusorganisatsioon ei tohi anda eelisjuurdepääsu uurimistulemustele näiteks oma aktsionäridele või liikmetele.

79.

Minu järeldus, mille kohaselt peab teadustegevus kui üks põhitegevusi olema vähemalt osaliselt mittemajanduslik, tuleneb ka ülesandest, mille üldise grupierandi määrus annab „teadusuuringutega tegelevatele ja teadmisi levitavatele organisatsioonidele“. Selliste organisatsioonide osalemine koostööprogrammides või nende juhtroll teatud teadustegevuse puhul suurendab tõenäosust, et teadusuuringute toetus on siseturuga kooskõlas ilma teavitamata.

80.

Seega saan üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 83 sõnastusest järeldada, et teadusuuringutega tegelev ja teadmisi levitav organisatsioon peaks tegelema teadustegevusega, mille tulemused on üldsusele kättesaadavad, ja ta võib teadustegevuse tulemusi anda edasi õpetamise, avaldamise või muude vahendite kaudu. Kui seda teadustegevust (või osa sellest) viiakse läbi mittemajandusliku tegevusena, võib õpetamine toimuda tasu eest.

81.

Organisatsiooni põhitegevuse hindamisel võib arvesse võtta erinevaid tegureid: asjasse puutuva üksuse põhikirja või sellele sarnast asutamisdokumenti, aastaaruannet ja ka seda, kas üksus vastab riigisisese õiguse tingimustele, et saada kõrgharidus- või teadusasutuse staatus (näiteks akrediteerimine), ( 39 ) ning riigi akrediteerimisasutuse aruandeid. Arvestades, et kõrghariduse akrediteering antakse tavaliselt piiratud ajavahemikuks ja seda tuleb uuendada, võib ka uuesti akrediteerimise otsuseid käsitada üksuse peamise tegevuse kindlakstegemise juhtudena.

82.

Kohtuasjas C‑164/21 esitatud eelotsusetaotluses on öeldud, et põhikohtuasja kaebaja äritegevus on lubatud niivõrd, kui see ei ole vastuolus kõrgharidusasutuste seadusega. Ka see võib olla kõnealuse üksuse põhitegevuse kindlakstegemisel asjakohane.

83.

Kui organisatsioon tegeleb teadustegevuse ja õpetamise kui põhitegevusega, siis ei ole tema teadusuuringutega tegeleva ja teadmisi levitava organisatsioonina kvalifitseerimiseks oluline, milline on majandusliku ja milline mittemajandusliku tegevuse osakaal. Majandus- ja mittemajandusliku tegevuse kulude selge eraldamine puutub asjasse üksnes siis, kui tuleb otsustada, kas sellisele organisatsioonile antud uurimistoetus kuulub riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse.

84.

Eeltoodust tulenevalt teen ettepaneku Euroopa Kohtul leida, et tal puudub pädevus vastata Administratīvā rajona tiesa (rajooni halduskohus, Läti) ja Administratīvā apgabaltiesa (regionaalne halduskohus, Läti) esitatud küsimustele.

85.

Teise võimalusena, juhul kui Euroopa Kohus ei leia, et tal puudub pädevus, teen ettepaneku vastata küsimustele järgmiselt: