1.

Käesolev eelotsusetaotlus puudutab Uniqa Versicherungen AG taotlusel VU vastu välja antud Euroopa maksekäsku vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus. ( 2 ) Taotluses palutakse tõlgendada nimetatud määruse artikli 16 lõiget 2 ning artikleid 20 ja 26.

2.

Määruse nr 1896/2006 artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et vastuväide Euroopa maksekäsule tuleb saata 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest, ning kui seda ei tehta, muutub maksekäsk kostja suhtes täidetavaks. ( 3 ) Kostja, kes ei esita selle 30-päevase tähtaja jooksul vastuväidet, võib real erandjuhtudel taotleda maksekäsu läbivaatamist määruse nr 1896/2006 artikli 20 alusel. Määruse nr 1896/2006 artikli 26 kohaselt reguleeritakse kõiki menetlusküsimusi, mida määruses eraldi ei käsitleta, riigisisese õigusega.

3.

COVID‑19 pandeemia haripunktis 2020. aasta esimesel kolmandikul võttis Austria Vabariik vastu õigusnormi, millega katkestati kõigi tsiviilkohtumenetluste menetlustähtaegade kulgemine 21. märtsist 2020 kuni 30. aprillini 2020. Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus) soovib oma 27. novembri 2020. aasta eelotsusetaotluses, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 12. jaanuaril 2021, teada, kas selline liikmesriigi õigusnorm on vastuolus määruse nr 1896/2006 artiklitega 20 ja 26.

4.

Määruse nr 1896/2006 põhjenduses 9 on selle eesmärk sõnastatud järgmiselt:

„[…] lihtsustada ja kiirendada kohtuvaidlusi ning vähendada kohtukulusid vaidlustamata rahalisi nõudeid käsitlevate piiriüleste juhtumite korral, luues Euroopa maksekäsumenetluse […] kõikjal liikmesriikides, kehtestades miinimumstandardid, mille järgimine võimaldab maksekäsu täitmise liikmesriigis vältida mis tahes ebavajalikke vahemenetlusi enne maksekäsu tunnustamist ja täitmist.“

5.

Määruse põhjenduses 24 on märgitud:

„Ettenähtud ajavahemiku jooksul esitatud vastuväide peaks lõpetama Euroopa maksekäsumenetluse ja viima asja käsitlemise automaatselt üle tavaliseks tsiviilkohtumenetluseks, välja arvatud juhul, kui hageja on selgesõnaliselt taotlenud sellisel juhul menetluse lõpetamist. […]“.

6.

Määruse põhjenduses 25 on märgitud:

„Pärast vastuväite esitamise tähtaja möödumist peaks kostjal olema teatud erandjuhtudel õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist. Läbivaatamine erandjuhtudel ei peaks tähendama, et kostjale antakse veelkordne võimalus nõude vaidlustamiseks. Läbivaatamismenetluse käigus tuleks nõude sisu hinnata üksnes sellises ulatuses, mis tuleneb kostja poolt teatavaks tehtud erandlikest asjaoludest. Muude erandlike asjaolude hulka võib kuuluda olukord, mil Euroopa maksekäsu aluseks olid maksekäsu avalduses esitatud valeandmed.“

7.

Määruse põhjenduses 29 on märgitud, et määruse eesmärk on „vaidlustamata rahaliste nõuete kiire ja tõhusa ühtse sissenõudmismehhanismi loomine Euroopa Liidus“.

8.

Määruse nr 1896/2006 artikli 1 lõikes 1 on sätestatud:

„Käesoleva määruse eesmärk on:

[…]“.

9.

Artikli 16 „Euroopa maksekäsu vaidlustamine“ lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:

„1.   Kostja võib päritoluriigi kohtule esitada vastuväite Euroopa maksekäsu suhtes, kasutades VI lisas toodud tüüpvormi F, mis edastatakse talle koos Euroopa maksekäsuga.

2.   Vastuväide saadetakse 30 päeva jooksul alates maksekäsu kostjale kättetoimetamisest.“

10.

Määruse artikli 17 lõikes 1 on ette sätestatud:

„Kui vastuväide esitatakse artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja piires, jätkub menetlus päritoluliikmesriigi pädevates kohtutes tavalise tsiviilkohtumenetluse korras, välja arvatud juhul, kui nõude esitaja on sõnaselgelt taotlenud sel juhul menetluse lõpetamist.

[…]“.

11.

Määruse artikli 18 lõikes 1 on sätestatud:

„Kui artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, võttes arvesse aega, mis on piisav vastuväite kohalejõudmiseks, ei ole vastuväidet päritoluriigi kohtule esitatud, tunnistab kohus viivitamata Euroopa maksekäsu täidetavaks, kasutades VII lisas toodud tüüpvormi G. Kohus kontrollib kättetoimetamise kuupäeva.“

12.

Määruse nr 1896/2006 artiklis 20 „Erandjuhtudel läbivaatamine“ on sätestatud:

„1.   Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui:

tingimusel et mõlemal juhul tegutseb kostja viivitamata.

2.   Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal samuti õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui käesolevas määruses sätestatud nõudeid arvesse võttes anti maksekäsk välja selgelt valesti, või muudel erandlikel asjaoludel.

3.   Kui kohus lükkab kostja avalduse tagasi, kuna läbivaatamiseks ei anna alust ükski lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjustest, jääb Euroopa maksekäsk jõusse.

Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhjustest, muutub Euroopa maksekäsk tühiseks.“

13.

Määruse nr 1896/2006 artiklis 26 „Seos siseriikliku menetlusõigusega“ on sätestatud:

„Kõiki menetlusküsimusi, mida käesolevas määruses eraldi ei käsitleta, reguleeritakse siseriikliku õigusega.“

14.

COVID‑19 pandeemiaga kaasnevaid meetmeid justiitsasjades käsitleva Austria föderaalseaduse (Bundesgesetz betreffend Begleitmaßnahmen zu COVID‑19 in der Justiz (1. COVID-19-Justiz-Begleitgesetz – 1. COVID-19-JuBG); edaspidi „COVID‑19 föderaalseadus“) ( 4 ) § 1 lõike 1 esimeses ja teises lauses on sätestatud:

„Menetlus tsiviilkohtuasjades

Tähtaegade kulgemise katkemine

[…] Kõik menetlusõiguslikud tähtajad kohtumenetlustes, mille kulgema hakkamist põhjustav sündmus leiab aset pärast käesoleva föderaalseaduse jõustumist, ning menetlusõiguslikud tähtajad, mis ei ole käesoleva föderaalseaduse jõustumise ajaks veel lõppenud, katkevad kuni 30. aprillini 2020. Tähtajad hakkavad uuesti kulgema 1. mail 2020. […]“.

15.

Bezirksgericht für Handelssachen Wien (Viini esimese astme kaubanduskohus, Austria) andis 6. märtsil 2020 Uniqa Versicherungeni taotlusel välja Euroopa maksekäsu. See käsk toimetati 4. aprillil 2020 kätte Saksamaa Liitvabariigis elavale VU‑le. Käsu suhtes esitati 18. mail 2020 vastuväide. Bezirksgericht für Handelssachen Wien (Viini esimese astme kaubanduskohus, Austria) jättis vastuväite rahuldamata põhjendusel, et seda ei esitatud määruse nr 1896/2006 artikli 16 lõikes 2 ette nähtud 30-päevase tähtaja jooksul.

16.

Apellatsiooniastmes tühistas Handelsgericht Wien (Viini kaubanduskohus, Austria) esimese astme kohtu maksekäsu. Nimetatud kohus leidis, et määruse nr 1896/2006 artikli 16 lõikes 2 ette nähtud vastuväite esitamise tähtaja kulgemine oli liikmesriigi COVID‑19 seaduse § 1 lõike 1 alusel katkenud. Selle seaduse kohaselt katkesid kõik tsiviilkohtumenetluste menetlustähtajad, mille kulgemine oli alanud 22. märtsil 2020 või pärast seda, kuni 30. aprillini 2020 ja hakkasid uuesti kulgema 1. mail 2020.

17.

Uniqa Versicherungen esitas Handelsgericht Wieni (Viini kaubanduskohus, Austria) otsuse peale kassatsiooniastme määruskaebuse. Ta palub esimese astme kohtu maksekäsu ennistada.

18.

Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus) märgib, et Austria õiguskirjanduses ollakse vastandlikel seisukohtadel küsimuses, kas COVID‑19 föderaalseaduse § 1 lõige 1 on kohaldatav määruse nr 1896/2006 artikli 16 lõikes 2 ette nähtud 30-päevasele vastuväite esitamise tähtajale või kas selle määruse artikkel 20 välistab COVID‑19 föderaalseaduse kohaldamise. Mõni kommenteerija on seisukohal, et määruse nr 1896/2006 artikkel 20 reguleerib vääramatut jõudu või erakorralisi asjaolusid, nagu COVID‑19 kriis. Riigisisesele õigusele tuginemine on seega lubamatu. Teised kommenteerijad leiavad, et määruse nr 1896/2006 artiklis 20 ette nähtud läbivaatamismenetlus ei muuda COVID‑19 föderaalseaduse § 1 lõiget 1 „kohaldamatuks“. Nad väidavad, et määruse nr 1896/2006 artikli 16 lõike 2 tingimused piirduvad selle tähtaja kestusega, mille jooksul võib esitada vastuväite. Selle tähtaja kulgemise võimalikku katkemist ei ole reguleeritud, mistõttu on vastavalt määruse nr 1896/2006 artiklile 26 kohaldatav riigisisene menetlusõigus. Määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõike 1 punkt b piirdub õiglase lahenduse taotlemisega vaid üksikjuhtudel. See ei sisalda üldreeglit sellise eriolukorra jaoks nagu COVID‑19 kriis.

19.

Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus) otsustas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [määruse nr 1896/2006] artikleid 20 ja 26 tuleb tõlgendada nii, et nende sätetega on vastuolus Euroopa maksekäsu vaidlustamiseks viidatud määruse artikli 16 lõikes 2 ette nähtud 30päevase tähtaja kulgemise katkestamine [COVID‑19 föderaalseaduse] § 1 lõikega 1, mis sätestab, et kõik tsiviilkohtuasjade menetlusõiguslikud tähtajad, mille kulgema hakkamist põhjustav sündmus leiab aset pärast 21. märtsi 2020 või mis ei ole nimetatud kuupäevaks veel lõppenud, katkevad kuni 30. aprillini 2020 ning hakkavad uuesti kulgema 1. maist 2020?“

20.

Kirjalikud seisukohad esitasid Uniqa Versicherungen, VU, Kreeka ja Austria valitsus ning Euroopa Komisjon.

21.

Kohtuistungil, mis peeti 19. jaanuaril 2022, osalesid Uniqa Versicherungen, Prantsuse ja Austria valitsus ning komisjon.

22.

Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus) soovib oma küsimusega teada, kas määruse nr 1896/2006 artiklitega 20 ja 26 on vastuolus see, kui COVID‑19 pandeemia tõttu kehtestatakse riigisisene õigusnorm, mille eesmärk on katkestada selle määruse artikli 16 lõikes 2 ette nähtud 30‑päevase tähtaja kulgemine vastuväite esitamiseks Euroopa maksekäsu suhtes.

23.

Enne eelotsuse küsimuse analüüsimist tuleb uurida määrust nr 1896/2006 ning eelkõige selle artikleid 16, 20 ja 26 käsitlevat Euroopa Kohtu praktikat.

24.

Määruse nr 1896/2006 eesmärk on lihtsustada ja kiirendada kohtuvaidlusi ning vähendada kohtukulusid vaidlustamata rahalisi nõudeid käsitlevate piiriüleste juhtumite korral, kehtestades selleks Euroopa maksekäsumenetluse. ( 5 ) Sellega luuakse ühtne vahend, mis tagab identsed tingimused võlausaldajatele ja võlgnikele kogu Euroopa Liidus, kuid samas on selles ette nähtud liikmesriikide menetlusõiguse kohaldamine kõikides menetlusküsimustes, mida määruses eraldi ei ole käsitletud. Sellega tagab määrus nr 1896/2006 võlausaldajatele ja võlgnikele võrdsed võimalused kogu Euroopa Liidus. ( 6 )

25.

Määruse nr 1896/2006 artikli 2 lõike 1 kohaselt kohaldatakse Euroopa maksekäsumenetlust piiriülestes vaidlustes. Vastavalt määruse artikli 3 lõikele 1 loetakse vaidlus piiriüleseks, kui vähemalt ühe poole alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on muus liikmesriigis kui selles, kus asub avaldusega tegelev kohus. ( 7 ) Käesolevas asjas pöördus Uniqa Versicherungen Austria tsiviilkohtu poole. VU elab Saksamaal. Seega on tegemist piiriülese vaidlusega määruse nr 1896/2006 tähenduses.

26.

Määrusega nr 1896/2006 kehtestatud Euroopa maksekäsumenetlus ei ole võistlev. Liikmesriigi kohus, kellele on esitatud taolise käsu avaldus, lahendab avalduse üksnes selle enda alusel. Kostjat menetlusest ei teavitata. ( 8 ) Seega saab kostja alles maksekäsu kättetoimetamisel teada nii selle olemasolust kui ka tema vastu esitatud nõude sisust. Euroopa Kohus on Euroopa maksekäsumenetluse sisuliselt ühepoolset olemust arvestades märkinud, et kaitseõiguste tagamine on eriti oluline. ( 9 )

27.

Euroopa maksekäsu kättetoimetamisel teavitatakse kostjat tema võimalustest ( 10 ) kas maksta nõude esitajale maksekäsus märgitud summa või esitada vastavalt määruse nr 1896/2006 artiklile 16 päritoluriigi kohtusse vastuväide ( 11 ) 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest. Vastuväide ei pea sisaldama põhjendusi, ( 12 ) kuna see ei hõlma sisulisi kaitseväiteid, vaid loob kostjale pelgalt aluse võlanõude vaidlustamiseks. ( 13 ) Vastuväide on Euroopa maksekäsumenetluse lõpetamise tavapärane meede, viies asja käsitlemise automaatselt üle tavaliseks tsiviilkohtumenetluseks, välja arvatud juhul, kui hageja on selge sõnaga taotlenud sellisel juhul menetluse lõpetamist. ( 14 ) Nagu Kreeka valitsus oma kirjalikes seisukohtades märgib, tähendab vastuväite esitamine, et enam ei ole tegu vaidlustamata rahalise nõudega määruse nr 1896/2006 tähenduses. Vastuväite esitamise võimaluse eesmärk on kompenseerida asjaolu, et määrusega nr 1896/2006 kehtestatud süsteem ei näe ette kostja osalemist. Selle võimaluse kasutamine kostja poolt võimaldab tal nõudele vastu vaielda pärast Euroopa maksekäsu väljastamist. ( 15 )

28.

Kui vastuväite esitamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg on möödunud, võib Euroopa maksekäsu läbi vaadata üksnes „erandjuhtudel“, ( 16 ) mis on ammendavalt loetletud määruse nr 1896/2006 artiklis 20. ( 17 ) Lisaks rahuldatakse kostja poolt kohtule määruse nr 1896/2006 artikli 23 alusel esitatud Euroopa maksekäsu täitmise edasilükkamise taotlus ainult erandlikel asjaoludel. Seega, nagu Kreeka valitsus oma kirjalikes seisukohtades märkis, võivad määruse nr 1896/2006 artikli 16 lõikes 2 ette nähtud 30-päevase tähtaja möödumisel olla kostjatele rasked ja pöördumatud tagajärjed.

29.

Määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõike 1 punkti b kohaselt on kostjal õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui tal ei olnud võimalik nõude suhtes vastuväiteid esitada vääramatu jõu tõttu ( 18 ) või kui on täidetud kolm kumulatiivset tingimust. Esiteks peavad esinema erakorralised asjaolud, mis takistasid kostjal nõuet selleks ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustamast, teiseks olid need asjaolud kostjast sõltumatud ja kolmandaks tegutseb kostja viivitamata. ( 19 ) Lisaks on määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõikes 2 ette nähtud, et kui vastuväite esitamise tähtajast ei ole kinni peetud, võib Euroopa maksekäsu läbi vaadata, kui maksekäsk on selles määruses sätestatud nõuete või muude erandlike asjaolude tõttu selgelt valesti välja antud. ( 20 )

30.

Kuna läbivaatamismenetlus on võimalik ainult erandjuhtudel, on Euroopa Kohus otsustanud, et määruse nr 1896/2006 artiklit 20 tuleb tõlgendada kitsalt. ( 21 ) Lisaks, nagu on märgitud määruse nr 1896/2006 põhjenduses 25, ei anna selle määruse artiklis 20 ette nähtud võimalus maksekäsu läbivaatamiseks kostjale veel kord võimalust nõude vaidlustamiseks. ( 22 ) Kui päritoluliikmesriigi pädev kohus jätab kostja läbivaatamistaotluse määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõike 1 punkti b või artikli 20 lõike 2 alusel rahuldamata, jääb Euroopa maksekäsk jõusse. Kui aga päritoluliikmesriigi pädev kohus otsustab, et läbivaatamistaotlus on põhjendatud, muutub Euroopa maksekäsk tühiseks.

31.

Sellest järeldub, et määruse nr 1896/2006 artiklis 20 ette nähtud läbivaatamismenetlus ei ole mõeldud asendama artikli 16 kohast vastuväitemenetlust. Need kaks menetlust on oma olemuselt täiesti erinevad. Kostjal on absoluutne õigus esitada vastuväide Euroopa maksekäsule määruse nr 1896/2006 artikli 16 lõikes 2 ette nähtud tähtaja jooksul. Vastuväide ei pea sisaldama põhjendusi. Seevastu määruse nr 1896/2006 artiklis 20 ette nähtud läbivaatamismenetlust saab kasutada väga piiratud „erandjuhtudel“ ja alles pärast artikli 16 lõikes 2 ette nähtud tähtaja möödumist.

32.

Lisaks võib kostja esitada päritoluriigi kohtule vastuväite Euroopa maksekäsu suhtes, kasutades talle koos Euroopa maksekäsuga esitatud tüüpvormi. Seevastu Euroopa maksekäsu läbivaatamist peab kostja päritoluliikmesriigi pädevas kohtus taotlema ning määruses nr 1896/2006 ei ole selleks ette nähtud tüüpvormi.

33.

Määruse nr 1896/2006 artikli 26 kohaselt reguleeritakse menetlusküsimusi, mida määruses eraldi ei käsitleta, „siseriikliku õigusega“. Sellistel juhtudel on määruse kohaldamine analoogia alusel välistatud. ( 23 ) Nagu on märgitud määruse nr 1896/2006 põhjenduses 9, näeb see määrus ette miinimumstandardid, mille järgimine võimaldab maksekäsu täitmise liikmesriigis vältida mis tahes ebavajalikke vahemenetlusi enne maksekäsu tunnustamist ja täitmist. Seega ei sisalda määrus nr 1896/2006 ammendavat menetlust vaidlustamata nõuete sissenõudmiseks Euroopa maksekäsuga. Lisaks on määruse nr 1896/2006 artikkel 26 kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. ( 24 )

34.

Nii eelotsusetaotluse esitanud kohus kui ka Austria valitsus märgivad oma kirjalikes seisukohtades, et COVID‑19 föderaalseaduse § 1 lõikega 1 kehtestatud tähtaegade kulgemise üldise katkestamise eesmärk oli tagada kiiresti selgus ja õiguskindlus kõigile kohtumenetluse pooltele ja nende esindajatele COVID‑19 pandeemia erandlikus olukorras, mille ajal avalik elu ja tegevus olid viidud miinimumini. Viiruse mõju ja selle leviku piiramiseks võetud karantiinimeetmete, sealhulgas võimalikult suurel määral isiklike kontaktide vältimise tõttu oli ette näha, et kohtutöötajad, õigusnõustajad ja menetlusosalised ei saa oma tegevust tavapärasel viisil jätkata. Seetõttu katkestas Austria seadusandja tähtaegade kulgemise üldiselt ja ilma üksikjuhtumeid arvesse võtmata.

35.

Kuna COVID‑19 föderaalseaduse § 1 lõike 1 eesmärk oli katkestada tsiviilasjades kõigi menetlustähtaegade, sealhulgas nende, mis on sätestatud liidu õigusaktides, kulgemine, oli selle seaduse § 1 lõikel 1 väga lai kohaldamisala. Euroopa Kohtu toimikust nähtub siiski, et kõnealune meede oli kohaldatav menetlustähtaegadele, mis ei olnud enne selle jõustumist veel möödunud, ning katkestas nende tähtaegade kulgemise ligikaudu viieks nädalaks. Nagu komisjon oma kirjalikes seisukohtades märkis, ei ennistanud kõnealune meede tähtaegu, mis olid möödunud, ning sel ei olnud muud tagasiulatuvat mõju. Lisaks kinnitas Austria valitsus kohtuistungil, et ta ei võtnud muid meetmeid tähtaegade kulgemise katkestamiseks COVID‑19 pandeemia tõttu.

36.

Määruse nr 1896/2006 artikkel 16 ei näe ette selles sättes ette nähtud tähtaja katkemist või pikendamist. Sellega kehtestatakse lihtsalt 30-päevane tähtaeg, mis hakkab kulgema kuupäevast, mil määrus kostjale kätte toimetati. ( 25 ) Vastuväite esitamisel ei järginud VU määruse nr 1896/2006 artikli 16 lõikes 2 ette nähtud 30-päevast tähtaega. Uniqa Versicherungeni taotletud Euroopa maksekäsk on seega põhimõtteliselt vastavalt selle määruse artiklile 18 täitmisele pööratav.

37.

Esmapilgul näib, et määruse nr 1896/2006 artiklis 16 ei ole silmas peetud sellist meedet nagu COVID‑19 föderaalseaduse § 1 lõige 1, mis katkestab või peatab tähtaegade kulgemise üldiselt. Nimelt, nagu Austria valitsus ja VU oma kirjalikes seisukohtades märkisid, ei näe määrus nr 1896/2006 ette üldist ega ka muud liiki tähtaegade katkemist või peatamist näiteks poole surma, teovõime kaotuse või pankroti-/maksejõuetusmenetluse algatamise tõttu. Nimetatud valitsus ja VU väidavad sellega, et tähtaegade kulgemise katkestamist või peatamist niisugustes küsimustes reguleerib riigisisene õigus.

38.

Sellega seoses tuleb märkida, et määruse nr 1896/2006 artikli 16 lõikes 2 ette nähtud vastuväite esitamise tähtaeg ei pruugi tegelikult olla kõikides liikmesriikides identne. Määruse nr 1896/2006 põhjenduse 28 kohaselt kohaldatakse selle määruse alusel tähtaegade arvutamisel nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad. ( 26 ) Seega võetakse arvesse selle liikmesriigi riigipühasid, kus asub Euroopa maksekäsu välja andnud kohus. Arvestades, et liikmesriikide riigipühad ei ole ühesugused, esinevad vastuväite esitamise täpse kuupäeva kindlaksmääramisel lahknevused.

39.

Määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõige 2, mis näeb ette Euroopa maksekäsu läbivaatamise, kui see on selgelt valesti välja antud, ei ole põhikohtuasjas kohaldatav. Esiteks ei viita Euroopa Kohtu toimikus miski sellele, et Uniqa Versicherungeni saadud Euroopa maksekäsk oleks välja antud valesti. Teiseks ja veelgi olulisem on see, et määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõikes 2 on kehtestatud kriteeriumid, mida kohaldatakse konkreetsete olukordade suhtes, samas kui COVID‑19 föderaalseaduse § 1 lõikes 1 on kehtestatud üldreegel, mida kohaldatakse tsiviilasjade kõikidele menetlustähtaegadele.

40.

Minu arvates ei kujuta COVID‑19 föderaalseaduse § 1 lõige 1 oma üldise laadi tõttu endast määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõike 1 punktis b silmas peetud olukorda. Lisaks tõlgendatakse viimati nimetatud sätet kitsalt. ( 27 ) Isik võib tugineda COVID‑19 föderaalseaduse § 1 lõikele 1, ilma et ta peaks tõendama, et tal ei olnud võimalik esitada vastuväiteid Euroopa maksekäsule vääramatu jõu või erakorraliste asjaolude tõttu. ( 28 ) Seda järeldust ei muuda üksikjuhud, kus kostja oleks võinud COVID‑19 pandeemia tõttu vastuväite õigel ajal esitamata jätmise korral ka tegelikult tugineda määruse nr 1896/2006 artikli 20 lõike 1 punkti b alusel vääramatule jõule või erakorralistele asjaoludele.

41.

Kuivõrd määruse nr 1896/2006 artikli 16 lõige 2, artikli 20 lõike 1 punkt b ja artikli 20 lõige 2 ei näe ette selle määruse artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja kulgemise üldist katkemist, tekib küsimus, kas nendega või määruse nr 1896/2006 mõne muu sättega on vastuolus sellise üldmeetme kehtestamine nagu liikmesriigi COVID‑19 seaduse § 1 lõige 1.

42.

Minu arvates ei ole. Nagu nähtub määruse nr 1896/2006 põhjendusest 9 ja artiklist 26, ei ole määruse eesmärk ühtlustada Euroopa maksekäsu menetlusnorme ammendavalt. ( 29 ) Nimelt näeb määrus nr 1896/2006 hoopis ette miinimumstandardid, et tagada teises liikmesriigis tehtud maksekäsu tunnustamine ja täitmine, ilma et oleks vaja algatada täitmise liikmesriigis eelnevaid vahemenetlusi. Seetõttu leian, et tähtaegade kulgemise üldine katkemine COVID‑19 pandeemia tõttu on menetlusküsimus, mida määruses nr 1896/2006 ei käsitleta. Seega tuleb seda direktiivi artikli 26 kohaselt reguleerida riigisisese õigusega. ( 30 )

43.

Määruse nr 1896/2006 artikli 26 kohaselt tehtud riigisisesed menetlustoimingud ei tohi olla diskrimineerivad ega seega ebasoodsamad kui samalaadsete riigisiseste olukordade puhul ega kahjustada määrusega taotletavaid eesmärke. ( 31 )

44.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab seda veel kontrollima, kuid üldiselt ei näi COVID‑19 föderaalseaduse § 1 lõige 1 olevat otseselt ega kaudselt diskrimineeriv, kuna seda kohaldati tsiviilasjades kõigile menetlustähtaegadele, olenemata õiguslikust alusest, mille põhjal need on algatatud. Austria valitsus märkis kohtuistungil, et arvestades Euroopa maksekäsuga paralleelsete ja sama eesmärgiga riigisiseste menetluste olemasolu, võinuks keelatud erinev kohtlemine tekkida siis, kui Austria õigus oleks katkestanud riigisiseste menetluste tähtaegade kulgemise, kuid jätnud määruse nr 1896/2006 tähtaegade suhtes samad eeskirjad kohaldamata.

45.

Minu arvates ei kahjusta selline meede nagu COVID‑19 föderaalseaduse § 1 lõige 1 ka määruse nr 1896/2006 eesmärke, kuna tähtaegade kulgemise üldine katkemine ei lisa Euroopa maksekäsu tunnustamisele ja täitmisele muud menetlusetappi. Määrusega nr 1896/2006 kehtestatud ühtset mehhanismi ei muudetud. Kõnealune riigisisene meede ei tekitanud hagejatele täiendavat menetluskoormust. Sellega nähti üksnes ette, et Euroopa maksekäsu suhtes vastuväite esitamise tähtaja kulgemine katkes COVID‑19 pandeemia kõrghetkel piiratud ajaks. Seda tehes tagas liikmesriigi seadusandja määruse nr 1896/2006 tõhusa toimimise, säilitades sellega loodud kohase tasakaalu hagejate ja kostjate menetlushuvide vahel ning kaitstes seega mõlema õigusi.

46.

Lisaks ei või määruse nr 1896/2006 eesmärkide täitmist saavutada Euroopa maksekäsu adressaatide nende kaitseõiguste kahjustamisega, mis on tagatud harta artikliga 47. ( 32 ) Nagu juba märgitud, ei ole nende kahe menetluse erinevast laadist tulenevalt vastuväitemenetlus asendatav läbivaatamismenetlusega. ( 33 ) Samuti ei ole ühegi läbivaatamismenetluse tulemus ette kindlaks määratud. Vastuväitemenetlus seevastu tagab, et nõudeid ei loeta vaidlustamata nõueteks ja nende kohta tehakse otsus tavalises tsiviilkohtumenetluses, säilitades seeläbi kostja õiguse tõhusale õiguskaitsele. COVID‑19 pandeemia ainulaadne ja ettenägematu olemus mõjutas mingil määral kõiki. Kostjate kohustamine algatama COVID‑19 pandeemia kontekstis läbivaatamismenetlust oleks pannud neile suure koormuse. Lõpuks, nagu Austria valitsus oma COVID‑19 föderaalseaduse § 1 lõike 1 vastuvõtmise põhjendamiseks märkis, oleks kostjate tuginemine läbivaatamismenetlusele rohkearvulistel üksikjuhtudel toonud kaasa kohtutes menetletavate kohtuasjade arvu suurenemise, mõjutades seeläbi COVID‑19 pandeemia järgset korrakohast õigusemõistmist. ( 34 )

47.

Määrusega nr 1896/2006 loodud süsteem näeb ette, et võimalus kasutada vastuväitemenetlust on põhimõttelise tähtsusega, et saavutada poolte vahel õiglane tasakaal ning tagada Euroopa maksekäsu adressaatide kaitseõigused. Minu arvates võib asjaolu, et Euroopa maksekäsu adressaatidele ei olnud COVID‑19 pandeemia tagajärjel tekkinud olukordades tagatud tegelik võimalus sellist maksekäsku vaidlustada ja olla selleks kohtus ära kuulatud, kahjustada määrusega nr 1896/2006 hagejate ja kostjate vahel kehtestatud tundlikku tasakaalu, kujutades endast harta artikli 47 rikkumist. ( 35 )

48.

Vastavalt eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgitustele COVID‑19 föderaalseaduse § 1 lõike 1 eesmärkide ja ulatuse kohta taotleti selle meetmega ka õiguspärast avaliku huvi eesmärki. COVID‑19 pandeemia haripunktis 2020. aastal võimaldatud umbes viienädalane katkestusperiood ( 36 ) oli lühike, võttes arvesse rahvatervise kriisi tõsidust ja üldist ebakindlust, mis tollal valitses. Katkestamise algus- ja lõppkuupäev olid selgelt ja läbipaistvalt kindlaks määratud. Seega järgiti seoses kõnealuse meetmega proportsionaalsuse põhimõtet ja säilitati õiguskindlus, edendades seeläbi korrakohast õigusemõistmist.

49.

Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Oberster Gerichtshofi (Austria kõrgeim üldkohus) eelotsuse küsimusele järgmiselt:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus, artiklitega 16, 20 ja 26 ei ole vastuolus see, et seoses COVID‑19 pandeemiaga võeti vastu riigisisene õigusnorm, mis katkestas Euroopa maksekäsu suhtes vastuväite esitamise 30‑päevase tähtaja kulgemise, mis on sätestatud nimetatud määruse artikli 16 lõikes 2.