This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62020CN0333
Case C-333/20: Request for a preliminary ruling from the Curtea de Apel București (Romania) lodged on 22 July 2020 — Berlin Chemie A. Menarini SRL v Administrația Fiscală pentru Contribuabili Mijlocii București — Direcția Generală Regională a Finanțelor Publice București
Kohtuasi C-333/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Bucureşti (Rumeenia) 22. juulil 2020 – Berlin Chemie A. Menarini SRL versus Administraţia Fiscală pentru Contribuabili Mijlocii Bucureşti – Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Bucureşti
Kohtuasi C-333/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Bucureşti (Rumeenia) 22. juulil 2020 – Berlin Chemie A. Menarini SRL versus Administraţia Fiscală pentru Contribuabili Mijlocii Bucureşti – Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Bucureşti
ELT C 339, 12.10.2020, p. 2–3
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
12.10.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 339/2 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Bucureşti (Rumeenia) 22. juulil 2020 – Berlin Chemie A. Menarini SRL versus Administraţia Fiscală pentru Contribuabili Mijlocii Bucureşti – Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Bucureşti
(Kohtuasi C-333/20)
(2020/C 339/03)
Kohtumenetluse keel: rumeenia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Curtea de Apel Bucureşti
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: Berlin Chemie A. Menarini SRL
Vastustaja: Administraţia Fiscală pentru Contribuabili Mijlocii Bucureşti – Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Bucureşti
Menetlusse astuja: Berlin Chemie AG
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Kas selleks, et tuvastada, et ettevõttel, kes teeb kaubatarneid muul kui tema tegevuskohaks oleva liikmesriigi territooriumil, on nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1), artikli 44 teise lause ja nõukogu rakendusmääruse nr 282/2011 artikli 11 tähenduses püsiv tegevuskoht riigis, kus ta kaubatarneid teeb, on vaja, et tema poolt viimasena nimetatud riigis kasutatavad inimesed ja tehnilised vahendid kuuluksid talle, või piisab sellest, et nimetatud ettevõttel on püsiv võimalus neid inimesi ja tehnilisi vahendeid kohe kasutada teise sidusettevõtja kaudu, keda ta kontrollib, kuna talle kuulub enamik ettevõtte osalusest? |
|
2. |
Kas selleks, et tuvastada, et ettevõttel, kes teeb kaubatarneid muul kui tema tegevuskohaks oleva liikmesriigi territooriumil, on nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 44 teise lause ja nõukogu rakendusmääruse nr 282/2011 (2) artikli 11 tähenduses püsiv tegevuskoht riigis, kus ta kaubatarneid teeb, on vaja, et arvatav püsiv tegevuskoht osaleks otseselt kaubatarnetega seotud otsustes, või piisab sellest, et nimetatud ettevõtte käsutuses on riigis, kus ta kaubatarneid teeb, tehnilised vahendid ja inimesed, kes on antud tema käsutusse lepingutega, mis on sõlmitud kolmandatest isikutest ettevõtetega ja seotud turunduse, regulatsiooni, reklaami, ladustamise, esindamise ja tegevusega, mille eesmärk on otseselt mõjutada müügimahtu? |
|
3. |
Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 44 teise lause ja nõukogu rakendusmääruse nr 282/2011 artikli 11 tõlgendamisel välistab maksukohustuslase püsiv võimalus kohe kasutada sellise teise sidusettevõtjast maksukohustuslase tehnilisi vahendeid ja inimesi, keda ta kontrollib, selle, et viimati nimetatud sidusettevõtjat võiks pidada teenuste osutajaks sellisel viisil moodustatud püsivale tegevuskohale? |
(2) Nõukogu 15. märtsi 2011. aasta rakendusmäärus nr 282/2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (ELT 2011, L 77, lk 1).