–

Rumeenia valitsus, esindajad: E. Gane ja A. Wellman,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: G.‑D. Balan ja A. Sauka,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT 2014, L 181, lk 48), komisjoni 4. mai 2016. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2016/1393 (ELT 2016, L 225, lk 41) muudetud redaktsioonis (edaspidi „määrus nr 640/2014“), artikli 2 lõike 1 punkti 23 ja artiklit 19.

2

Taotlus on esitatud Euro Delta Danube SRLi ja Agenţia de Plăţi şi Intervenţie pentru Agricultură – Centrul Judeţean Tulcea (põllumajandusmaksete ja sekkumise ameti Tulcea maakonna keskus, Rumeenia) (edaspidi „APIA“) vahelises kohtuvaidluses seoses viimase keeldumisega maksta sellele äriühingule ühtset pindalatoetust.

3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT 2013, L 347, lk 549; parandus ELT 2016, L 130, lk 5) artikli 63 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:

„1.   Kui leitakse, et toetusesaaja ei vasta rahastamiskõlblikkuse tingimustele, ei täida põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi või muid kohustusi, toetust ei maksta või selle maksmine lõpetatakse täielikult või osaliselt ja vajaduse korral vastavaid [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT 2013, L 347, lk 608),] artiklis 21 osutatud toetusõigusi ei määrata või nende määramine tunnistatakse kehtetuks.

2.   Lisaks, kui põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega on see ette nähtud, kohaldavad liikmesriigid ka halduskaristusi […]“.

4

Määruse nr 1307/2013 põhjenduses 4 on kirjas:

„Selgitamist vajab, et seoses käesolevas määruses sätestatud meetmetega tuleb kohaldada [määrust nr 1306/2013] ning kõnealuse määruse kohaselt vastu võetud sätteid. […]“.

5

Määruse nr 1307/2013 artiklis 4 on sätestatud:

„1.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

[…]

[…]“.

6

Määruse artikli 32 lõikes 2 on ette nähtud:

„Käesoleva jaotise kohaldamisel tähendab mõiste „toetuskõlblik hektar“:

[…]“.

7

Delegeeritud määruse nr 640/2014 põhjendustes 2 ja 19 on märgitud:

[…]

8

Delegeeritud määruse nr 640/2014 artikli 2 „Mõisted“ lõike 1 punktis 23 on sätestatud:

„[…]

Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

23) „kindlaksmääratud pindala“ –

[…]“.

9

Määruse artikli 17 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Käesoleva jao kohaldamisel eristatakse vastavalt vajadusele järgmisi põllumajanduskultuuri rühmi:

[…]“.

10

Määruse artikli 18 lõike 6 esimeses lõigus on ette nähtud:

„Ilma et see piiraks artikli 19 kohaste halduskaristuste kohaldamist, lähtutakse juhul, kui pindalatoetuskavade või -meetmete alusel esitatud toetuse- ja/või maksetaotluste puhul selgub, et deklareeritud pindala ületab artikli 17 lõikes 1 osutatud põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindala, toetuse arvutamisel kõnealusele põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindalast.“

11

Sama määruse artikkel 19 on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Kui pindalatoetuskava või -meetme alusel toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab artikli 17 lõikes 1 osutatud põllumajanduskultuuri rühma puhul artikli 18 kohaselt kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel […]

[…]

2.   Kui erinevus on üle 50%, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta. Peale selle kohaldatakse toetusesaaja suhtes lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud pindala ja artikli 18 kohaselt kindlaks määratud pindala vahele.

[…]“.

12

Valitsuse 18. märtsi 2015. aasta erakorralise määruse nr 3/2015, millega kiidetakse heaks põllumajanduses ajavahemikul 2015–2020 kohaldatavad toetuskavad ja millega muudetakse seaduse nr 36/1991 põllumajandusega tegelevate äriühingute ja muus vormis ühingute kohta põllumajanduse valdkonnas artiklit 2 (Ordonanța de urgență a Guvernului nr. 3/2015 pentru aprobarea schemelor de plăți care se aplică în agricultură în perioada 2015–2020 și pentru modificarea articolului 2 din Legea nr. 36/1991 privind societățile agricole și alte forme de asociere în agricultură) (Monitorul Oficial al României, nr 191, 23.3.2015), põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi „OUG nr 3/2015“), artiklis 2 on sätestatud:

„1.   Käesolevas erakorralises määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

n) põllumajandusmaa – põllumaa, püsirohumaa ja püsikarjamaa või püsikultuuride all olev maa-ala;

o) põllumaa – põllumajanduskultuuride tootmiseks haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks, olenemata sellest, kas maa on kasvuhoonete või fotogalvaaniliste kasvuhoonete all või püsi- või äravõetava katte all;

[…]

r) maa kasutamine – sellise põllumajandusmaa kasutamine põllumajandustegevuseks põllumajanduslikus majapidamises, mis põllumajandustootjal taotluse esitamise hetkel taotluse aastal on“.

13

Kõnealuse määruse artikli 8 lõike 1 punktis n on sätestatud:

„Artikli 1 lõikes 2 nimetatud otsetoetuste saamiseks peavad põllumajandustootjad:

[…]

n) esitama ühtse pindalatoetuse taotluse või seda muutva dokumendi raames vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et põllumajandusmaa, sealhulgas ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala, on nende kasutuses, või kui on, siis ärakirja territoriaalsete haldusüksuste katastri lisast nr 24. Dokumendid, mis tõendavad, et põllumajandusmaa on põllumajandustootja kasutuses, tuleb enne ühtse pindalatoetuse taotluse esitamist allkirjastada ja peavad olema taotluse esitamise kuupäeval kehtivad“.

14

Põllumajandus- ja maaelu arengu ministri 7. aprilli 2016. aasta määrus nr 476/2016, millega kehtestatakse karistuste süsteem, mida kohaldatakse otsetoetuste süsteemi ja üleminekuriigiabi suhtes põllumajandus‑ ja loomakasvatussektoris seoses põllumajandusmaksete ja sekkumise ametile esitatavate ühtse pindalatoetuse taotlustega alates 2015. taotlusaastast (Ordinul [ministrului agriculturii și dezvoltării rurale] nr. 476/2016 privind sistemul de sancțiuni aplicabil schemelor de plăți directe și ajutoarelor naționale tranzitorii în sectoarele vegetal și zootehnic, aferente cererilor unice de plată depuse la Agenția de Plăți și Intervenție pentru Agricultură, începând cu anul de cerere 2015), näeb põhikohtuasjale kohaldatava redaktsiooni artikli 2 lõike 2 punktis ș ette:

„„Üledeklareerimise“ all mõeldakse erinevust selle pindala, mille alusel toetust taotletakse, ja selle pindala vahel, mis on toetusega seoses kindlaks määratud.“

15

Nimetatud määruse artikli 6 punkt e on sõnastatud järgmiselt:

„[OUG nr 3/2015] artikli 1 lõike 2 punktides a, b, d–f ja lõikes 3 sätestatud toetuskavade puhul on karistused pindalade üledeklareerimise eest järgmised:

[…]

e) Kui toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab kindlaks määratud pindala enam kui 50% võrra kindlaks määratud pindalast, välistatakse toetuse maksmine põllumajandusettevõtjale asjaomase toetusrühma puhul ning peale selle kohaldatakse tema suhtes lisakaristust, mis on võrdne abi või toetuse summaga, mis vastab deklareeritud pindala ja kindlaks määratud pindala vahele. […]“.

16

Põllumajandus- ja maaelu arengu ministri 6. aprilli 2015. aasta määrus nr 619/2015, millega kiidetakse heaks valitsuse erakorralise määruse [OUG nr 3/2015] artikli 1 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud toetuskavade toetuskõlblikkuse kriteeriumid, eritingimused ja elluviimise kord ning 2014.–2020. aasta riiklikus maaelu arengu kavas ette nähtud maaelu arengu huvides põllumajandusmaa suhtes kohaldatavate hüvitismeetmete elluviimise eritingimused (Ordinul ministrului agriculturii si dezvoltării rurale nr. 619/2015 pentru aprobarea criteriilor de eligibilitate, condițiilor specifice și a modului de implementare a schemelor de plăți prevăzute la articolul 1 alineatele (2) și (3) din Ordonanța de urgență a Guvernului nr. 3/2015 pentru aprobarea schemelor de plăți care se aplică în agricultură în perioada 2015–2020 și pentru modificarea articolului 2 din Legea nr. 36/1991 privind societățile agricole și alte forme de asociere în agricultură, precum și a condițiilor specifice de implementare pentru măsurile compensatorii de dezvoltare rurală aplicabile pe terenurile agricole, prevăzute în Programul Național de Dezvoltare Rurală 2014–2020), näeb põhikohtuasja asjaoludele kohaldatava redaktsiooni artikli 2 punktis u ette:

„[…]

u) „kindlaks määratud pindala“ on pindalatoetuskavade tähenduses pindala, mille puhul on täidetud kõik toetuskõlblikkuse tingimused või muud toetuse andmise tingimustega seotud kohustused; […]“.

17

Määruse artikli 10 lõikes 5 on sätestatud:

„Toetust ei maksta järgmise pindala alusel:

[…]

o) niisuguste vesiviljelusrajatistega maa, nagu on nimetatud […] 2015.–2019. aastaks kehtestatud põllumajandusregistri täiendamise tehniliste normide artikli 23 lõikes 20 […]“.

18

18. novembri 2015. aasta seaduse nr 283/2015, millega muudetakse seadust nr 82/1993, millega luuakse Doonau suudme biosfääri kaitseala (Legea nr. 283/2015 pentru modificarea Legii nr. 82/1993 privind constituirea Rezervației Biosferei „Delta Dunării“) (Monitorul Oficial al României, I osa, nr 863, 19.11.2015), I artikli punktis 1 on sätestatud:

„Kogu kaitseala territooriumil toimub põllumajanduslikuks tootmiseks või vesiviljelusrajatistena kasutatava põllumajandusmaa sihtotstarbe muutmine halduri nõusolekul ja ainult ekspertide tehniliste uuringute põhjal.“

19

Euro Delta Danube on Rumeenia juriidiline isik, kes tegeleb vesiviljeluse ja teraviljakasvatusega.

20

Consiliul Local Maliuciga (Maliuci vallavolikogu, Rumeenia) 1. oktoobril 2002 sõlmitud kontsessioonilepingus ja 4. mail 2011 allkirjastatud lisalepingus lepiti kokku, et Euro Delta Danube kasutab kokku 142,2632 hektari (ha) suurust pindala vesiviljelusmaana.

21

Maliuci vallavolikogu lubas 13. mai 2016. aasta otsusega tegeleda sellel maatükil viie aasta jooksul põllumajandusliku tegevusega.

22

Euro Delta Danubele anti 16. veebruaril 2006 Consiliul Județean Tulceaga (Tulcea maakonnanõukogu, Rumeenia) sõlmitud teise kontsessioonilepinguga 315 hektari suurune maatükk vesiviljelusmaana kasutamiseks.

23

Vastavalt selle lepingu 20. mail 2014 sõlmitud lisaaktile tuli maa külvi- ja vesiviljeluskorra raames teha pinnase mineraliseerumisega seotud töid ja muid töid 200 hektari suurusel pindalal.

24

Vastuseks Euro Delta Danube poolt Tulcea maakonnanõukogule esitatud teabenõudele täpsustas viimane, et külvi- ja vesiviljeluskorra raames tehtavad tööd seisnesid ühe rajatise või selle osa ajutises mittekasutamises vesiviljeluseks ajavahemikul kuuest kuust kuni kolme aastani, et tagada mulla produktiivsuse taastumine teraviljakasvatuse abil, kusjuures nähti ette, et maad kasutatakse uuesti vesiviljeluseks.

25

Euro Delta Danube kasutas põllumajandushooajal 2017 neid kahte maatükki, mille kohta oli antud kontsessioon, osaliselt põllumajanduslikul otstarbel. Seega esitas ta 15. mail 2017 APIA‑le ühtse pindalatoetuse taotluse 288,37 hektari suuruse maa-ala kohta, millest 100,58 hektarit oli tema kasutuses Maliuci vallavolikoguga sõlmitud kontsessioonilepingu alusel ja 187,79 hektarit Tulcea maakonnanõukoguga sõlmitud kontsessioonilepingu alusel.

26

APIA leidis 25. septembri 2018. aasta makseotsuses, et üht osa deklareeritud maa‑alast, mida hõlmab Tulcea maakonnanõukoguga sõlmitud kontsessioonileping, oleks pidanud riigisiseste õigusnormide kohaselt ja ilma et kontsessiooniandja oleks andnud selle osa maakasutuse muutmiseks nõusoleku, kasutama vesiviljelusmaana. Kuna puudus dokument, mis oleks andnud Euro Delta Danubele loa kasutada seda maad põllumajanduslikul otstarbel, järeldas APIA, et toetuskõlblik ala oli 100,58 hektarit kokku 288,37 hektari suurusest deklareeritud pindalast, mida kasutati Maliuci vallavolikoguga sõlmitud kontsessioonilepingu alusel.

27

Seetõttu tuvastati kindlaks määratud 100,58 hektari suuruse ala eest väljamaksmisele kuuluv kogusumma ja määrati lisakaristused ülejäänud pindala üledeklareerimise eest.

28

Euro Delta Danube esitas 25. septembri 2018. aasta makseotsuse peale vaide APIA‑le, kes jättis selle 20. detsembri 2018. aasta otsusega rahuldamata.

29

Euro Delta Danube esitas 10. jaanuaril 2019 kaebuse Tribunalul Tulceale (Tulcea esimese astme kohus, Rumeenia), paludes viimati nimetatud otsus tühistada ja asjaomane makseotsus osaliselt tühistada.

30

Nimetatud kohus jättis 28. juuni 2019. aasta otsusega kaebuse põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Kohus leidis, et kuna puuduvad tõendid vaidlusaluse maa-ala kasutusotstarbe muutmise kohta, ei olnud see maa-ala Euro Delta Danube taotletud ühtse otsemakse saamiseks toetuskõlblik. Nimetatud kohus asus nimelt seisukohale, et kuna nende alade sihtotstarve riigisiseste õigusnormide kohaselt on „vesiviljelusmaa“, siis ei vasta need tingimustele, mis peavad olema täidetud selleks, et neid saaks pidada põllumaaks, ning nende kohta deklaratsiooni esitamine kujutas endast „üledeklareerimist“ – seetõttu on määratud halduskaristused põhjendatud.

31

Euro Delta Danube esitas 13. augustil 2019 eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Curtea de Apel Constanțale (Constanța apellatsioonikohus, Rumeenia) selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse.

32

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas liidu õigusega on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, mis jätavad toetuse saajate hulgast välja põllumajandustootja, kes kasutab kontsessiooniga vesiviljelusmaaks määratud maa-ala põllumajanduslikul eesmärgil ilma kontsessiooniandja nõusolekuta, ja mille alusel nähakse tema suhtes ette lisaks halduskaristused üledeklareerimise eest põhjusel, et ta ei vasta selle toetuse saamise tingimustele.

33

Neil asjaoludel otsustas Curtea de Apel Constanța (Constanța apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas delegeeritud määruse [nr 640/2014] artikli 2 [lõike 1] punktiga 23 ja artikliga 19 on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid, mille alusel sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas kohaldatakse põllumajandusettevõtja suhtes halduskaristusi üledeklareerimise eest sel põhjusel, et ta ei vasta toetuskõlblikkuse tingimustele pindala puhul, mida loetakse üledeklareerituks, sest ta harib vesiviljelusrajatistega maatükki, mis on tema kasutuses kontsessioonilepingu alusel, ilma et ta esitaks tõendit selle kohta, et kontsessiooniandja andis nõusoleku selle maa kasutamiseks põllumajanduslikul otstarbel?“

34

Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub oma küsimuses sisuliselt selgitada, kas delegeeritud määruse nr 640/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 23 ning artikli 19 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et need näevad ühtse pindalatoetuse kava raames ette põllumajandustoetuse taotlejale halduskaristuste määramise üledeklareerimise eest põhjusel, et ta kasutab põllumajanduslikul otstarbel maa-ala, mis on talle kontsessiooniga antud vesiviljeluseks, ilma et kontsessiooniandja oleks andnud vastava ala kasutusotstarbe muutmiseks nõusolekut.

35

Delegeeritud määruse nr 640/2014 artikli 19 lõike 1 esimesest lõigust ja lõikest 2 nähtub, et kui pindalatoetuskava või -meetme alusel toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab artikli 17 lõikes 1 osutatud põllumajanduskultuuri rühma puhul artikli 18 kohaselt kindlaksmääratud pindala ja kui tuvastatud erinevus on üle 50%, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta. Peale selle kohaldatakse toetusesaaja suhtes lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud pindala ja artikli 18 kohaselt kindlaks määratud pindala vahele.

36

Sellega seoses tuleb märkida, et sama määruse artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud põllumajanduskultuuri rühmade hulgas, millele viidatakse artikli 19 lõikes 1, on muu hulgas nimetatud ühtse pindalatoetuse saamiseks deklareeritud pindalad.

37

Lisaks tuleb tõdeda, et delegeeritud määruse nr 640/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 23 alapunktis a on pindalatoetuskavade puhul määratletud „kindlaksmääratud pindala“ kui pindala, mille puhul on täidetud kõik toetuskõlblikkuse tingimused või muud toetuse andmise tingimustega seotud kohustused, olenemata toetusesaajal olemas olevatest toetusõigustest.

38

Euroopa Kohus on varem otsustanud, et selleks, et olla asjaomase toetuse saamiseks kõlblik, peab vastav maa olema põllumajandusmaa, kuuluma põllumajandustootja põllumajandusliku majapidamise hulka ning seda tuleb kasutada põllumajanduslikuks tegevuseks või samaaegse muu kasutamise korral peamiselt põllumajanduslikuks tegevuseks (vt selle kohta 29. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Piscicola Tulcea ja Ira Invest, C‑294/19 ja C‑304/19, EU:C:2021:340, punkt 64).

39

Mis kõigepealt puutub mõistesse „põllumajandusmaa“, nagu see on määratletud määruse nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis e, siis hõlmab see muu hulgas „põllumaad“, mis on artikli 4 lõike 1 punktis f määratletud kui põllumajanduskultuuride tootmiseks haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks, sealhulgas tootmisest kõrvalejäetud maa.

40

Seega tuleb maa-ala kvalifitseerida „põllumajanduslikuks“ niipea, kui seda tegelikult kasutatakse „põllumaana“ viimati nimetatud sätte tähenduses, ja seda kvalifitseerimist ei sea kahtluse alla pelk asjaolu, et maa-ala kasutamisel põllumaana on rikutud niisuguse kontsessioonilepingu tingimusi, nagu on kõne all põhikohtuasjas (vt selle kohta 29. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Piscicola Tulcea ja Ira Invest, C‑294/19 ja C‑304/19, EU:C:2021:340, punkt 63).

41

Järgmiseks tuleb meelde tuletada, et põllumajandusmaa kuulub põllumajandustootja põllumajandusliku majapidamise hulka, kui põllumajandustootjal on põllumajandusliku tegevuse eesmärgil õigus seda maad majandada, st kui põllumajandustootja on sellel maal põllumajandusliku tegevuse korraldamisel piisavalt sõltumatu (2. juuli 2015. aasta kohtuotsus Demmer, C‑684/13, EU:C:2015:439, punkt 58).

42

Kuniks vaidlusaluse maa-ala kasutamisele kohaldatavad piirangud – nagu eelkõige need, mis on seotud seal lubatud tegevuste laadiga vastavalt kontsessioonilepingule, mille kohaselt see maa on asjaomase põllumajandustootja kasutusse antud – ei kujuta endast põllumajandustootjale tema põllumajandusliku tegevuse korraldamisel sellel maal takistust – mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus –, ei saa asuda seisukohale, et see maa ei kuulu põllumajandustootja põllumajandusliku majapidamise hulka (vt selle kohta 2. juuli 2015. aasta kohtuotsus Demmer, C‑684/13, EU:C:2015:439, punkt 60).

43

Sellega seoses tuleb täpsustada, et kuigi mõiste „juhtimine“ ei tähenda, et põllumajandustootjal on asjasse puutuva maa põllumajanduslikel eesmärkidel kasutamisel piiramatu kasutusõigus, on siiski oluline, et põllumajandustootja ei pea olema kontsessioonilepingu alusel oma tegevuses täielikult allutatud kontsessiooniandja korraldustele, vaid tal on seega teatav paindlikkus oma põllumajandusliku tegevuse korraldamisel (vt selle kohta 2. juuli 2015. aasta kohtuotsus Demmer, C‑684/13, EU:C:2015:439, punktid 61 ja 62).

44

Mis puutub põllumajandusmaa põllumajanduslikul otstarbel kasutamise kriteeriumi, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 38, siis määruse nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c on mõistet „põllumajanduslik tegevus“ määratletud muu hulgas kui põllumajandustoodete kasvatamist või tootmist.

45

Sellest järeldub, et kuna käesoleval juhul on vaidlusalune maa-ala haritud, tuleb Euro Delta Danube tegevust sellel alal pidada põllumajanduslikuks tegevuseks selle sätte tähenduses ja seega nimetatud kriteeriumile vastavaks.

46

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on siiski kõiki põhikohtuasja asjaolusid arvestades kontrollida, kas kõik toetuse andmise tingimustega seotud toetuskõlblikkuse kriteeriumid või muud kohustused on täidetud.

47

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et delegeeritud määruse nr 640/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 23 ning artikli 19 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et need näevad ühtse pindalatoetuse kava raames ette põllumajandustoetuse taotlejale halduskaristuste määramise üledeklareerimise eest põhjusel, et ta kasutab põllumajanduslikul otstarbel maa-ala, mis on talle kontsessiooniga antud vesiviljeluseks, ilma et kontsessiooniandja oleks andnud vastava ala kasutusotstarbe muutmiseks nõusolekut, juhul kui toetuse taotleja on sellel maa-alal põllumajandusliku tegevuse korraldamisel piisavalt sõltumatu.

48

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:

Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas, komisjoni 4. mai 2016. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2016/1393 muudetud redaktsioonis, artikli 2 lõike 1 punkti 23 ning artikli 19 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et need näevad ühtse pindalatoetuse kava raames ette põllumajandustoetuse taotlejale halduskaristuste määramise üledeklareerimise eest põhjusel, et ta kasutab põllumajanduslikul otstarbel maa-ala, mis on talle kontsessiooniga antud vesiviljeluseks, ilma et kontsessiooniandja oleks andnud vastava ala kasutusotstarbe muutmiseks nõusolekut, juhul kui toetuse taotleja on sellel maa-alal põllumajandusliku tegevuse korraldamisel piisavalt sõltumatu.