Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62020CJ0003

Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 30.11.2021.
Kriminaalmenetlus järgmiste isiku te suhtes: AB jt.
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rīgas rajona tiesa.
Eelotsusetaotlus – Protokoll (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta – Euroopa Keskpanga organi liige – Liikmesriigi keskpanga juhataja – Kriminaalkohtulik puutumatus – Uurimise alustamine seoses tegudega, mis on tehtud liikmesriigisisese ametikoha raames.
Kohtuasi C-3/20.

ECLI identifier: ECLI:EU:C:2021:969

 EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda)

30. november 2021 ( *1 )

Eelotsusetaotlus – Protokoll (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta – Euroopa Keskpanga organi liige – Liikmesriigi keskpanga juhataja – Kriminaalkohtulik puutumatus – Uurimise alustamine seoses tegudega, mis on tehtud liikmesriigisisese ametikoha raames

Kohtuasjas C‑3/20,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Rīgas rajona tiesa (Riia rajoonikohus, Läti) 20. detsembri 2019. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 7. jaanuaril 2020, kriminaalasjas järgmiste isikute suhtes:

AB,

CE,

„MM investīcijas“ SIA,

menetluses osalesid:

LR Ģenerālprokuratūras Krimināltiesiskā departamenta Sevišķi svarīgu lietu izmeklēšanas nodaļa,

EUROOPA KOHUS (suurkoda),

koosseisus: president K. Lenaerts, asepresident L. Bay Larsen, kodade presidendid K. Jürimäe, C. Lycourgos, E. Regan, N. Jääskinen ja I. Ziemele, kohtunikud M. Ilešič, J.‑C. Bonichot (ettekandja), P. G. Xuereb ja N. Wahl,

kohtujurist: J. Kokott,

kohtusekretär: ametnik M. Longar,

arvestades kirjalikku menetlust ja 26. jaanuari 2021. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

AB, esindajad: advokāti M. Kvēps ja A. Repšs,

CE, esindaja: advokāts D. Vilemsons,

LR Ģenerālprokuratūras Krimināltiesiskā departamenta Sevišķi svarīgu lietu izmeklēšanas nodaļa, esindaja: V. Jirgena,

Läti valitsus, esindaja: K. Pommere,

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato P. Gentili,

Euroopa Komisjon, esindajad: L. Flynn, I. Naglis ja S. Delaude, hiljem L. Flynn ja S. Delaude,

Euroopa Keskpank, esindajad: C. Zilioli, K. Kaiser ja F. Malfrère, keda abistas advokāte V. Čukste-Jurjeva,

olles 29. aprilli 2021. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1

Eelotsusetaotlus puudutab protokolli (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta (ELT 2016, C 202, lk 266; edaspidi „privileegide ja immuniteetide protokoll“) artikli 11 punkti a, artikli 17 ja artikli 22 esimese lõigu tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud kriminaalmenetluses, milles Läti keskpanga endist presidenti ABd ning CEd ja „MM investīcijas“ SIAd süüdistatakse korruptsioonis ja rahapesus.

Õiguslik raamistik

Liidu õigus

Protokoll (nr 4) EKPSi ja EKP põhikirja kohta

3

Protokolli (nr 4) Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta (ELT 2016, C 202, lk 230; edaspidi „EKPSi ja EKP põhikirja käsitlev protokoll“) artikkel 2 „Eesmärgid“ sätestab:

„Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikega 1 ja artikli 282 lõikega 2 on [Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS)] esmane eesmärk säilitada hindade stabiilsus. Ilma et see piiraks eesmärki säilitada hindade stabiilsus, toetab EKPS liidu üldist majanduspoliitikat, selleks et kaasa aidata liidu eesmärkide saavutamisele, nagu need on esitatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3. EKPS toimib kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega, soodustades ressursside efektiivset jaotumist ja järgides Euroopa Liidu toimimise artiklis 119 esitatud põhimõtteid.“

4

Selle protokolli artikkel 3 „Ülesanded“ näeb ette:

„3.1. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikele 2 tuleb EKPS kaudu ellu viia järgmised põhiülesanded:

määratleda liidu rahapoliitika ja rakendada seda;

sooritada välisvaluutatehinguid vastavalt nimetatud lepingu artikli 219 sätetele;

hoida ja hallata liikmesriikide ametlikke välisvaluutareserve;

kaasa aidata maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele.

3.2. Vastavalt nimetatud lepingu artikli 127 lõikele 3 ei piira artikli 3.1 kolmas alapunkt liikmesriikide valitsuste õigust hoida ja hallata välisvaluuta jooksvaid saldosid.

3.3. Vastavalt nimetatud lepingu artikli 127 lõikele 5 aitab EKPS kaasa krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ning rahandussüsteemi stabiilsusega seotud pädevate asutuste poolt järgitava poliitika tõrgeteta teostumisele.“

5

Protokolli artikkel 7 „Sõltumatus“ on sõnastatud järgmiselt:

„Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 130, kasutades volitusi ning täites ülesandeid ja kohustusi, mis on neile pandud Euroopa Liidu toimimise lepinguga ja käesoleva põhikirjaga, ei taotle ega saa [Euroopa Keskpank (EKP)] ega ükski riigi keskpank ega ükski nende otsuseid tegeva organi liige mingeid juhiseid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega üheltki teiselt organilt. Liidu institutsioonid, organid või asutused ning liikmesriikide valitsused kohustuvad seda põhimõtet austama ega püüa mõjutada EKP või riikide keskpankade otsuseid tegevate organite liikmeid nende ülesannete täitmisel.“

6

EKPSi ja EKP põhikirja käsitleva protokolli artikkel 9 sätestab lõikes 9.3:

„Vastavalt nimetatud lepingu artikli 129 lõikele 1 on EKP otsuseid tegevateks organiteks EKP nõukogu ja juhatus.“

7

Protokolli artikkel 10 „EKP nõukogu“ näeb lõikes 10.1 ette:

„Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 283 lõikele 1 koosneb EKP nõukogu EKP juhatuse liikmetest ja nende riikide keskpankade juhatajatest, mille rahaühik on euro.“

8

Nimetatud protokolli artikkel 39 „Privileegid ja immuniteedid“ näeb ette:

„Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli tingimuste kohaselt on EKPl liikmesriikide territooriumil need privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks.“

9

EKPSi ja EKP põhikirja käsitleva protokolli artikkel 44 „EKP üldnõukogu“ on sõnastatud järgmiselt:

„44.1.   Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 129 lõike 1 kohaldamist, luuakse EKP kolmanda otsuseid tegeva organina üldnõukogu.

44.2.   Üldnõukogusse kuuluvad EKP president ja asepresident ning riikide keskpankade juhatajad. Teised juhatuse liikmed võivad üldnõukogu istungitest osa võtta hääleõiguseta.

[…]“.

Privileegide ja immuniteetide protokoll

10

Privileegide ja immuniteetide protokolli artikkel 8 näeb ette:

„Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.“

11

Sama protokolli artikkel 9 sätestab:

„Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel:

a)

oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b)

teise liikmesriigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes.

Euroopa Parlamendi liikmete immuniteet kehtib ka siis, kui nad sõidavad Euroopa Parlamendi istungipaika ja sealt tagasi.

Immuniteedile ei saa tugineda, kui parlamendiliige tabatakse õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust oma liikme immuniteet ära võtta.“

12

Privileegide ja immuniteetide protokolli artikkel 10 sätestab:

„Liidu institutsioonide töös osalevatele liikmesriikide esindajatele, nende nõuandjatele ja tehnilistele asjatundjatele võimaldatakse oma kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused.

Käesolev artikkel kehtib samuti liidu konsultatiivorganite kohta.“

13

Selle protokolli artikkel 11 näeb ette:

„Iga liikmesriigi territooriumil on liidu ametnikel ja muudel teenistujatel nende kodakondsusest olenemata järgmised privileegid ja immuniteedid:

a)

kohtulik puutumatus oma ametikohustuste täitmisel tehtud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes, kui ei tulene teisiti asutamislepingute sätetest, mis käsitlevad ühelt poolt ametnike ja muude teenistujate vastutust liidu ees ning teiselt poolt Euroopa Liidu Kohtu pädevust vaidlustes liidu ning nende ametnike ja muude teenistujate vahel. Neile jääb see puutumatus ka pärast nende ametist lahkumist;

[…]“.

14

Protokolli artikkel 17 on sõnastatud järgmiselt:

„Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele antakse privileegid, immuniteedid ja soodustused üksnes liidu huvides.

Iga liidu institutsioon peab ametnikule või muule teenistujale antud immuniteedi ära võtma alati, kui kõnealune institutsioon leiab, et sellise immuniteedi äravõtmine ei ole vastuolus liidu huvidega.“

15

Privileegide ja immuniteetide protokolli artikkel 18 sätestab:

„Käesoleva protokolli kohaldamisel teevad liidu institutsioonid koostööd asjaomaste liikmesriikide vastutavate ametiasutustega.“

16

Protokolli artikkel 22 näeb ette:

„Käesolevat protokolli kohaldatakse ka Euroopa Keskpanga, selle organite liikmete ja selle personali suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli sätete kohaldamist.

[…]“.

Läti õigus

Läti keskpanga seadus

17

Läti keskpanga seaduse (likums „Par Latvijas Banku“) artikkel 2 näeb ette, et Läti keskpank on EKPSi liige.

18

Selle seaduse artikli 7 kohaselt teeb Läti keskpank koostööd EKP, Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankade ja kolmandate riikide keskpankadega ning teiste finantsasutustega. Läti keskpangal on EKP heakskiidul õigus osaleda rahvusvahelistes rahaasutustes EKPSi ja EKP põhikirja käsitleva protokolli artikli 6.2 tähenduses. Läti keskpank võib aluslepingu ja selle protokolli sätetega kooskõlas osaleda rahvusvahelistes rahaasutustes, mis vastavad tema eesmärkidele ja ülesannetele.

19

Nimetatud seaduse artiklist 13 tuleneb, et Läti keskpanga president, asepresident ja nõukogu liikmed ei taotle ega saa juhiseid Läti Vabariigi valitsuselt ja Euroopa Liidu teiste liikmesriikide valitsustelt, Euroopa Liidu institutsioonidelt ning teistelt riigisisestelt, välisriikide või rahvusvahelistelt institutsioonidelt ning nende organitelt. See artikkel näeb vastavalt ELTL artiklile 130 ka ette, et need valitsused, institutsioonid ja organid ei või anda juhiseid Läti keskpanga presidendile, asepresidendile ja nõukogu liikmetele ega püüda muul viisil mõjutada nende ülesannete täitmist. Läti keskpank on oma otsuste tegemisel ja nende rakendamisel sõltumatu.

Kriminaalmenetluse seadustik

20

Läti kriminaalmenetluse seadustiku (Kriminālprocesa likums) artiklis 10 on ette nähtud, et puutumatus kriminaalmenetluses vabastab isiku täielikult või osaliselt kriminaalmenetluses osalemisest, ütluste andmisest ning dokumentide ja tõendite esitamisest, samuti keelab või piirab tema suhtes kriminaalmenetluse alustamise ja tõkendite kohaldamise õigust ning õigust siseneda selle isiku valduses olevatesse ruumidesse ja teha seal uurimistoimingud.

21

Selle seadustiku artikli 116 lõiked 1–3 sätestavad:

„1.   Kriminaalmenetluses puutumatuse saamise aluseks on isiku, teabe või koha õiguslik eristaatus, mis on kindlaks määratud põhiseaduses, selles seadustikus või teistes seadustes või rahvusvahelistes lepingutes ning mis tagab isiku õiguse mitte täita täielikult või osaliselt kriminaalmenetlusest tulenevat kohustust või mis piirab konkreetsete uurimistoimingute tegemise õigust.

2.   Isiku puutumatus kriminaalmenetluses tuleneb:

1)

tema karistusõiguslikust puutumatusest, nagu see on kindlaks määratud põhiseaduses või rahvusvahelistes lepingutes;

2)

tema ametikohast või elukutsest;

3)

tema staatusest asjaomases kriminaalmenetluses;

4)

tema sugulussidemetest.

3.   Isikul on õigus puutumatusele kriminaalmenetluses, kui temalt nõutav teave puudutab:

1)

seadusega kaitstud riigisaladusi;

2)

seadusega kaitstud ametisaladust;

3)

seadusega kaitstud ärisaladust;

4)

seadusega kaitstud eraelu konfidentsiaalsust.“

22

Kriminaalmenetluse seadustiku artiklis 404 on ette nähtud, et kui seadustikus ei ole sätestatud teisiti, edastab prokuratuur pädevale asutusele ettepaneku anda luba kriminaalmenetluse alustamiseks isiku suhtes, kellel on seaduse alusel kriminaalmenetluses puutumatus, kui prokuratuur leiab, et on alust isik kriminaalvastutusele võtta. Ettepanekule lisatakse teave tõendite kohta, mis tõendavad selle isiku süüd, kellelt puutumatuse äravõtmist taotletakse.

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

23

Põhikohtuasja kaebaja AB töötas 21. detsembrist 2001 kuni 21. detsembrini 2019 Läti keskpanga presidendina.

24

Ta sai EKP üldnõukogu liikmeks pärast Läti Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga 1. mail 2004 ja hiljem EKP nõukogu liikmeks pärast selle liikmesriigi ühinemist euroalaga 1. jaanuaril 2014.

25

17. veebruaril 2018 vahistati AB pärast seda, kui Korupcijas novēršanas un apkarošanas birojs (korruptsiooni ennetamise ja tõkestamise büroo, Läti) (edaspidi „KNAB“) oli alustanud kohtueelset kriminaalmenetlust, kuid ta vabastati 19. veebruaril 2018. Samal päeval tehtud otsusega kohaldas KNAB talle teatavaid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid, sealhulgas keeldu täita Läti keskpanga presidendi ametikohustusi. 28. juunil 2018 esitas asja menetlev prokurör talle süüdistuse korruptsioonikuritegudes.

26

26. veebruari 2019. aasta kohtuotsusega Rimšēvičs ja EKP vs. Läti (C‑202/18 ja C‑238/18, EU:C:2019:139) tühistas Euroopa Kohus AB ja EKP esitatud hagide kohta tehtud otsuses KNABi 19. veebruari 2018. aasta otsuse osas, milles AB-l keelati täita Läti keskpanga presidendi ametikohustusi. Euroopa Kohus leidis, et Läti Vabariik ei ole tõendanud, et AB ametist vabastamiseks oli piisavalt kaudseid tõendeid selle kohta, et ta oli süüdi tõsises üleastumises EKPSi ja EKP põhikirja käsitleva protokolli artikli 14.2 teise lõigu tähenduses.

27

AB süüdistusakti täiendati 24. mail 2019 ja see sisaldab kolme etteheidetavat tegu.

28

Esimesena süüdistati teda selles, et ta enne 30. juunit 2010 nõustus ühe Läti panga nõukogu esimehe – KMi – poolt altkäemaksu pakkumisega ja võttis vastu altkäemaksu, mis seisnes rühmareisis Kamtšatkale (Venemaa) maksumusega 7490 eurot, mis toimus 20.–30. augustil 2010. Vastutasuks andis AB KMile nõu, kuidas see pank saaks hoida kõrvale Finanšu un kapitāla tirgus komisija (finants- ja kapitaliturgude komisjon, Läti) (edaspidi „FKTK“) järelevalvest, ning ta ei osalenud FKTK koosolekutel, millel arutati nimetatud panga järelevalvet puudutavaid küsimusi.

29

Teisena süüdistati teda esiteks selles, et ta nõustus pärast 23. augustit 2012 altkäemaksu pakkumisega, mis seisnes 500000 euro tasumises sama Läti panga juhatuse asejuhataja OP poolt, mille vastutasuna pidi AB andma nõu, kuidas saavutada FKTK poolt selle panga tegevusele seatud piirangute tühistamine, ja hoidma ära muud piirangud, ning teiseks selles, et ta võttis vastu pool sellest altkäemaksust, st 250000 eurot. Ülejäänud poolt altkäemaksust, mis tuli tasuda pärast seda, kui FKTK on teinud nimetatud pangale soodsa otsuse, AB‑le üle ei kantud.

30

Kolmandana süüdistati ABd rahapesus, et varjata teises süüdistuspunktis nimetatud altkäemaksule vastava AB-le antud raha päritolu, ülekandeid ja omandit. See altkäemaks investeeriti vahendaja poolt üle antud rahaliste vahendite abil varifirma kaudu ühe kinnisasja omandamisse.

31

Kriminaalmenetluse käigus palusid AB advokaadid eelotsusetaotluse esitanud kohtul esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotlus privileegide ja immuniteetide protokolli tõlgendamise kohta. Selle protokolli artiklitele 11 ja 22 tuginedes leiavad nad, et protokollis ette nähtud kohtulik puutumatus on AB‑le kohaldatav seoses tegudega, mida ta tegi EKP nõukogu liikmena.

32

Prokuratuur ei vaidle vastu sellele, et AB‑l võis selline puutumatus olla EKP nõukogu liikmena tegutsedes, kuid ta leiab, et põhikohtuasjas ei ole AB‑le ette heidetud teod seotud tema kui selle nõukogu liikme ülesannete täitmisega, mistõttu ei ole privileegide ja immuniteetide protokoll AB suhtes kohaldatav.

33

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et enne kui ta saab alustada kriminaalasjas kohtumenetluse suulist osa, peab ta tegema otsuse AB võimaliku puutumatuse olemasolu ja ulatuse kohta. Tal on tekkinud küsimus, kas Läti keskpanga presidendi staatus, millega kaasneb ka EKP nõukogu liikme staatus, annab AB‑le automaatselt puutumatuse kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses. Jaatava vastuse korral tuleb tema arvates kindlaks teha, kas on vaja taotleda selle puutumatuse äravõtmist kõikidel juhtudel või kas menetluse eest vastutaval asutusel, see tähendab prokuratuuril kohtueelses menetluses ja asja sisuliselt arutaval kohtul kohtumenetluses on õigus hinnata, kas konkreetse menetluse raames esineb liidu huvi selle suhtes, et huvitatud isikul oleks selline puutumatus, ning kui selline huvi on olemas, siis õigus nõuda selle puutumatuse äravõtmist ainult siis, kui teod on seotud liidu institutsioonis, käesoleval juhul EKPs, ametiülesannete täitmisega. Kui EKP nõukogu liikmele antakse kriminaalmenetluses puutumatus, tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul ka küsimus, millises menetlusstaadiumis tuleb selle puutumatuse äravõtmist taotleda. Lõpuks märgib ta, et kuna isiku käitumist ja tegusid determineerib kogu tema käsutuses olev info, võib praktikas olla keeruline eristada liidu huvides antud puutumatust tegudest, mis on tehtud väljaspool selle puutumatuse kohaldamisala.

34

Neil asjaoludel otsustas Rīgas rajona tiesa (Riia rajoonikohus, Läti) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.

Kas [privileegide ja immuniteetide protokolli] artikli 11 punkt a ja artikli 22 esimene lõik on kohaldatavad EKP nõukogu liikme ametikohale, millest tulenevaid ülesandeid täidab liikmesriigi keskpanga juhataja, nimelt Läti keskpanga president AB?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas need sätted tagavad sellele isikule jätkuvalt puutumatuse kriminaalmenetluse suhtes isegi pärast seda, kui ta on liikmesriigi keskpanga juhataja ja seega EKP nõukogu liikme ametikohalt lahkunud?

3.

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas see puutumatus puudutab üksnes „kohtulikku“ puutumatust, nagu on märgitud [privileegide ja immuniteetide protokolli] artikli 11 punktis a, või laieneb see ka kriminaalmenetluse läbiviimisele, sealhulgas süüdistusakti esitamisele ja tõendite kogumisele? Kas juhul, kui puutumatus on kohaldatav kriminaalmenetluse läbiviimisele, mõjutab see asjaolu tõendite kasutamise võimalust?

4.

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas [privileegide ja immuniteetide protokolli] artikli 11 punkt a koostoimes selle protokolli artikliga 17 võimaldab menetluse eest vastutaval isikul või vastavas menetlusstaadiumis kohtukoosseisul hinnata Euroopa Liidu huvi olemasolu selles menetluses ja ainult juhul, kui selle huvi olemasolu on tuvastatud – nimelt, kui tegevus, milles ABd süüdistatakse, on seotud tema ülesannete täitmisega Euroopa Liidu institutsioonis –, paluda asjaomasel institutsioonil, st EKP‑l, sellelt isikult puutumatus ära võtta?

5.

Kas [privileegide ja immuniteetide protokolli] kohaldamisel peab Euroopa Liidu huvi olemasolu olema alati otseselt seotud otsustega või toimingutega, mida tehakse ametiülesannete täitmisel Euroopa Liidu institutsioonis? Nimelt, kas niisuguse ametniku suhtes tohib teha kriminaalmenetluse toimingu, kui talle esitatud süüdistus ei ole seotud tema ülesannetega Euroopa Liidu institutsioonis, vaid tegevusega tema ametiülesannete täitmisel liikmesriigis?“

Eelotsuse küsimuste analüüs

Esimene küsimus

35

Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 22 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi keskpanga juhatajal võib olla selle protokolli artikli 11 punktis a ette nähtud kohtulik puutumatus.

36

Esimesena tuleb märkida, et liikmesriigi keskpanga juhataja on privileegide ja immuniteetide protokolli artiklis 22 nimetatud isikute hulgas.

37

Nimelt näeb privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 22 lõige 1 ette, et seda protokolli kohaldatakse EKP, selle organite liikmete ja selle personali suhtes, ilma et see piiraks EKPSi ja EKP põhikirja käsitleva protokolli sätete kohaldamist.

38

Esiteks on nende liikmesriikide keskpankade juhatajad, mille rahaühik on euro, ELTL artikli 283 lõike 1 ning EKPSi ja EKP põhikirja käsitleva protokolli artikli 10.1 järgi EKP nõukogu – mis on ELTL artikli 129 lõike 1 ning EKPSi ja EKP põhikirja käsitleva protokolli artikli 9.3 kohaselt EKP otsuseid tegev organ – ex officio liikmed. Teiseks näeb selle protokolli artikkel 44.2 ette, et liikmesriikide keskpankade juhatajad on üldnõukogu liikmed, mis on kolmas EKP otsuseid tegev organ protokolli artikli 44.1 kohaselt.

39

Järelikult kuulub liikmesriigi keskpanga juhataja kui vähemalt ühe EKP organi liige privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 22 lõikes 1 nimetatud isikute hulka. Seega on see protokoll tema suhtes kohaldatav.

40

Teisena tekib küsimus, kas riigi keskpanga juhatajal võib olla privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punktis a ette nähtud kohtulik puutumatus.

41

Nimelt ei ole privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 22 lõikes 1 täpsustatud protokolli neid sätteid, mis on kohaldatavad selles nimetatud isikute suhtes. Peale selle annab nimetatud protokoll oma laadilt ja ulatuselt erinevad immuniteedid kolmele isikute kategooriale, kusjuures ei ole üheselt selge, millisesse kategooriasse kuulub riigi keskpanga juhataja.

42

Esiteks on privileegide ja immuniteetide protokolli artiklites 8 ja 9 ette nähtud Euroopa Parlamendi liikmete immuniteedid määratletud nii, et need puudutavad konkreetselt parlamendiliikmete tööd ega ole seega kohaldatavad riigi keskpanga juhataja suhtes.

43

Teiseks ei saa riigi keskpanga juhatajal olla ka privileegide ja immuniteetide protokolli artiklis 10 käsitletud liidu institutsioonide töös osalevate liikmesriikide esindajate immuniteedid. Ühelt poolt ei saa riigi keskpanga juhatajat pidada liikmesriigi esindajaks, kui ta täidab oma EKP nõukogu või üldnõukogu liikme ülesandeid. Nimelt näevad ELTL artikkel 130 ning EKPSi ja EKP põhikirja käsitleva protokolli artikkel 7 ette, et liikmesriikide keskpankade juhatajad ei või neile aluslepingutega pandud kohustuste täitmisel taotleda ega saada mingeid juhiseid muu hulgas liikmesriikide asutustelt (vt selle kohta 26. veebruari 2019. aasta kohtuotsus Rimšēvičs ja EKP vs. Läti, C‑202/18 ja C‑238/18, EU:C:2019:139, punkt 72). Teiselt poolt on liidu institutsioonide töös osalevate liikmesriikide esindajate immuniteedid igal juhul „tavapärased […] immuniteedid“, mida tuleb – nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 56 – mõista kui viidet Viinis 18. aprillil 1961 sõlmitud diplomaatiliste suhete Viini konventsioonis ette nähtud immuniteetidele. Niisugusele puutumatusele, mis on diplomaatidele antud selleks, et tagada diplomaatiliste ja konsulaaresinduste ülesannete tõhus täitmine asukohariigis, ei saa selle olemusest tulenevalt tugineda seda puutumatust omavad isikud selle riigi vastu, mida nad esindavad. Järelikult ei saa liikmesriigi keskpanga juhataja kindlasti tugineda sellele puutumatusele selle liikmesriigi asutuste suhtes.

44

Kolmandaks tuleb märkida, et kuigi liidu ametnikel ja muudel teenistujatel on privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punkti a alusel kohtulik puutumatus oma ametikohustuste täitmisel tehtud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes, on riikide keskpankade juhatajad eelnimetatutega võrreldes erinevas olukorras. Esiteks nimetatakse nad riigi ametiisikutena ametisse ja vajaduse korral kutsutakse tagasi liikmesriikide poolt (26. veebruari 2019. aasta kohtuotsus Rimšēvičs ja EKP vs. Läti, C‑202/18 ja C‑238/18, EU:C:2019:139, punkt 72). Teiseks ei allu nad ühelegi liidu institutsioonile, kuna ELTL artikli 130 ning EKPSi ja EKP põhikirja käsitleva protokolli artikli 7 kohaselt ei taotle ega saa nad juhiseid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, üheltki liikmesriigilt ega üheltki teiselt organilt.

45

Siiski iseloomustab riigi keskpanga juhataja – kes on küll riigi ametiisik, kuid tegutseb ka EKPSi raames, olles juhul, kui ta on euroalasse kuuluva liikmesriigi keskpanga juhataja, EKP peamise juhtorgani liige – positsiooni tegevuse kahetasandilisus, mis väljendub segastaatuses (26. veebruari 2019. aasta kohtuotsus Rimšēvičs ja EKP vs. Läti, C‑202/18 ja C‑238/18, EU:C:2019:139, punkt 70). Seega tegutseb see juhataja oma ülesannete täitmisel EKP nõukogu liikmena liidu institutsiooni, käesoleval juhul EKP nimel. Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 38, kehtib sama ka sellise liikmesriigi keskpanga juhataja kohta, mille rahaühik ei ole euro, kui ta täidab oma ülesandeid EKP üldnõukogu liikmena.

46

Puutumatus, mis keskpanga juhatajal on EKP nõukogu liikme või EKP üldnõukogu liikme ülesannete täitmisel, tuleneb seega vajadusest tagada EKP‑le immuniteedid, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks, nagu see on ette nähtud EKPSi ja EKP põhikirja käsitleva protokolli artiklis 39. Järelikult peavad keskpanga juhatajal olema nende ülesannete täitmisel privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud EKP ülesannete täitmiseks.

47

Lisaks aitab see, kui riikide keskpankade juhatajatele antakse privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punktis a ette nähtud kohtulik puutumatus, mille eesmärk on tagada liidu huvides selle saajate sõltumatus riigi asutustest, kindlustada sõltumatust, mida ELTL artikkel 130 ning EKPSi ja EKP põhikirja käsitleva protokolli artikkel 7 muu hulgas neilt juhatajatelt nõuavad aluslepingute ning EKPSi ja EKP põhikirja käsitleva protokolliga antud volituste kasutamisel ning ülesannete täitmisel.

48

Peale selle, kuna riikide keskpankade juhatajatel ei saa ilmselgelt olla privileegide ja immuniteetide protokollis ette nähtud kahte ülejäänud puutumatust, oleks sellel, kui nende puhul keeldutaks tunnustamast privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punktis a sätestatud kohtulikku puutumatust, paradoksaalne tagajärg, et igasugusest immuniteedist jäetakse ilma isikud, kellele aluslepingutega on usaldatud vastutus liidu rahapoliitika juhtimise eest ja kelle puhul sõnaselgelt on soovitud välistada mis tahes mõjutamist selle ülesande täitmisel.

49

Lõpuks tuleb privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 22 lõiget 1 tõlgendada nii, et see annab EKP personalile, keda selles sättes sõnaselgelt nimetatakse, sama kohtuliku puutumatuse, mis on teiste liidu institutsioonide töötajatel. Aluslepingutest ega EKPSi ja EKP põhikirja käsitlevast protokollist ei tulene, et liidu seadusandja oleks soovinud anda EKP organite liikmetele ja eelkõige tema peamise otsuseid tegeva organi – EKP nõukogu – liikmetele väiksemat kaitset kui EKP kogu personalile.

50

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 22 tuleb ELTL artiklit 130 ning EKPSi ja EKP põhikirja käsitleva protokolli artiklit 7 arvestades tõlgendada nii, et liikmesriigi keskpanga juhatajal võib olla privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punktis a ette nähtud kohtulik puutumatus EKP organi liikmena oma ametikohustuste täitmisel tehtud tegude suhtes.

Teine küsimus

51

Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punkti a tuleb koostoimes selle protokolli artikliga 22 tõlgendada nii, et liikmesriigi keskpanga juhatajal säilib selle protokolli artikli 11 punktis a ette nähtud kohtulik puutumatus ka pärast tema ametist lahkumist.

52

Selle sätte kohaselt jääb liidu ametnikele ja muudele teenistujatele kohtulik puutumatus ka pärast nende ametist lahkumist. Nagu on aga järeldatud käesoleva kohtuotsuse punktis 50, on riigi keskpanga juhatajal see kohtulik puutumatus EKP organi liikmena privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 22 alusel. Järelikult jääb talle see puutumatus ka pärast seda, kui ta ei ole enam sellise organi liige.

53

Seetõttu ei võta riigi keskpanga juhataja ametist lahkumine, millega lõpeb EKPSi ja EKP põhikirja käsitleva protokolli artikli 10.1 alusel automaatselt selle juhataja poolt EKP organi liikme ametikohustuste täitmine, sellelt juhatajalt kohtulikku puutumatust, mis on ette nähtud privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punktis a.

54

Järelikult tuleb teisele küsimusele vastata, et privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punkti a tuleb koostoimes selle protokolli artikliga 22 tõlgendada nii, et liikmesriigi keskpanga juhatajal säilib oma ametikohustuste täitmisel tehtud tegude suhtes selle protokolli artikli 11 punktis a ette nähtud kohtulik puutumatus ka pärast tema ametist lahkumist.

Neljas küsimus

55

Neljanda küsimusega, mida tuleb analüüsida enne kolmandat küsimust, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punkti a tuleb koostoimes selle protokolli artikliga 17 tõlgendada nii, et see võimaldab kriminaalmenetluse eest vastutaval riigisisesel asutusel – st vastavalt menetlusstaadiumile kohtueelset kriminaalmenetlust läbiviival asutusel või pädeval kriminaalkohtul – enne seda, kui ta esitab asjasse puutuvale liidu institutsioonile kohtuliku puutumatuse äravõtmise taotluse, tuvastada kõigepealt ise, et kohtuliku puutumatuse tingimused on täidetud.

56

Kõigepealt tuleb märkida, et privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punkt a näeb ette, et liidu ametnikel ja muudel teenistujatel on kohtulik puutumatus üksnes „oma ametikohustuste täitmisel“, st liidule usaldatud ülesande raames tehtud tegude suhtes (11. juuli 1968. aasta kohtuotsus Sayag ja Leduc, 5/68, EU:C:1968:42, lk 585).

57

Lisaks on selle protokolliga liidule antud privileegid ja immuniteedid funktsionaalset laadi, kuivõrd nende eesmärk on vältida liidu toimimise ja sõltumatuse kahjustamist, mis tähendab eelkõige seda, et liidu ametnikele ja muudele teenistujatele antud privileegid, immuniteedid ja soodustused teenivad üksnes liidu huve (13. juuli 1990. aasta kohtumäärus Zwartveld jt, C‑2/88‑IMM, EU:C:1990:315, punktid 19 ja 20, ning 18. juuni 2020. aasta kohtuotsus komisjon vs. RQ, C‑831/18 P, EU:C:2020:481, punkt 47).

58

Selle funktsionaalsuse tagamiseks sätestab kõnealuse protokolli artikli 17 esimene lõik, et puutumatus antakse liidu ametnikele ja muudele teenistujatele üksnes liidu huvides. Sama protokolli artikli 17 teine lõik rakendab seda põhimõtet, nähes ette, et iga liidu institutsioon peab ametnikule või muule teenistujale antud immuniteedi ära võtma alati, kui kõnealune institutsioon leiab, et sellise immuniteedi äravõtmine ei ole vastuolus liidu huvidega.

59

Eeltoodust tuleneb, et selle hindamine, kas puutumatuse äravõtmine on vastuolus liidu huvidega, on asjasse puutuva liidu institutsiooni, mitte kriminaalmenetluse eest vastutava riigisisese asutuse ülesanne.

60

Seevastu ei ole privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punktis a ega artiklis 17 märgitud, milline asutus on pädev hindama käesoleva kohtuotsuse punktis 56 käsitletud kohtuliku puutumatuse kohaldamise tingimust, nimelt et liidu ametnikule või teenistujale ette heidetav tegu peab olema tehtud tema ametikohustuste täitmisel.

61

Järelikult tuleb privileegide ja immuniteetide protokolli nende sätete konteksti ja eesmärki arvestades teha kindlaks asutus, kes on pädev hindama, kas see tingimus on täidetud.

62

Esimesena on liidu institutsioonil, mille teenistuses asjaomane ametnik või teenistuja on, kõige paremad võimalused selle kindlakstegemiseks, millises staatuses see ametnik või teenistuja tegutses. On isegi võimalik, et institutsioonil on rikkumise tuvastamiseks vajalikud dokumendid (vt 13. juuli 1990. aasta kohtumäärus Zwartveld jt, C‑2/88‑IMM, EU:C:1990:315). Lisaks annab privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 17 teise lõiguga asjasse puutuvale liidu institutsioonile sõnaselgelt antud pädevus kontrollida, et talle esitatud puutumatuse äravõtmise taotlus ei ole vastuolus liidu huvidega, talle ka pädevuse teha kindlaks, et ametnikule või teenistujale ette heidetav tegu tehti liidu nimel ametikohustuste täitmisel. Nimelt, kui ametnik või teenistuja ei ole tegutsenud oma ametikohustuste täitmisel, ei saa tema suhtes alustatud kriminaalmenetlus niikuinii liidu huve kahjustada. Eeltoodust tuleneb, et liidu institutsioon, mille teenistuses on asjasse puutuv isik, on pädev hindama käesoleva kohtuotsuse punktis 56 käsitletud tingimust.

63

Teisena ei tähenda aga selline järeldus, et asjasse puutuv liidu institutsioon on igal juhul pädev hindama, kas liidu ametnik või teenistuja tegi talle ette heidetava teo oma ametikohustuste täitmisel.

64

Nimelt, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 93 sisuliselt märkis, käsitlevad tegelikult küsimust, kas liidu teenistuja puutumatuse tõttu esineb takistus tema suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks, esmalt liikmesriikide pädevad asutused või kohtud, kuna ainult neil on teave, mis võimaldab kindlaks teha, kas teol, milles isikut süüdistatakse, on sellised tunnused, et tegemist on teenistuja poolt oma ametikohustuste täitmisel selle liidu institutsiooni nimel tehtud teoga, mille teenistuja see isik on.

65

Kui neil asjaoludel ei oleks neil mingit pädevust hinnata, kas tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel, peaksid nad alati taotlema asjasse puutuvalt liidu institutsioonilt puutumatuse äravõtmist, kui liidu ametnik või teenistuja on väidetavalt toime pannud talle süüks pandava teo.

66

Niisugune tõlgendus eiraks siiski eesmärke, mida aluslepingute koostajad liidu ametnikele ja muudele teenistujatele kohtulikku puutumatust andes taotlesid.

67

Nimelt, esiteks laieneb kohtulik puutumatus privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punkti a kohaselt vaid tegudele, mille liidu ametnikud ja muud teenistujad on teinud oma ametikohustusi täites, ning see hõlmab järelikult vaid väikest osa kriminaalkorras karistatavatest tegudest, mida need ametnikud ja teenistujad võivad toime panna. Sellega seoses tuleneb kohtupraktikast, et see mõiste hõlmab ainult tegusid, mis nende olemusest tulenevalt on käsitatavad puutumatusele tugineva isiku osalemisena selle institutsiooni ülesannete täitmisel, mille teenistuja ta on (11. juuli 1968. aasta kohtuotsus Sayag ja Leduc, 5/68, EU:C:1968:42, lk 585). Seda määratlust ennast arvestades väljuvad sellised teod nagu pettus või nagu põhikohtuasjas käsitletavad korruptsioonisüüteod või rahapesualased süüteod kahtlemata liidu ametniku või muu teenistuja, samuti liikmesriigi keskpanga juhataja – kes on EKP organi liige – ametikohustuste ringist ega saa seega olla käsitatavad tegudena, mida need isikud on teinud oma ametikohustuste täitmisel.

68

Teiseks tuleneb privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 17 esimesest lõigust, et kohtuliku puutumatuse eesmärk on liidu toimimise ja sõltumatuse kahjustamist ära hoides (13. juuli 1990. aasta määrus Zwartveld jt, C‑2/88‑IMM, EU:C:1990:315, punkt 19) üksnes tagada liidu huvide kaitse, ning see ei saa seega takistada liikmesriikide pädevuse teostamist kuritegude eest vastutusele võtmisel, kui see neid huve ei puuduta.

69

Selle pädevuse teostamine oleks aga takistatud või võtaks see vähemalt alatihti kauem aega, kui kriminaalmenetluse eest vastutav riigisisene asutus peaks taotlema asjasse puutuvalt liidu institutsioonilt puutumatuse äravõtmist iga kord, kui mõne selle institutsiooni ametniku või teenistuja suhtes on alustatud kriminaalmenetlust.

70

Järelikult peab sellel riigisisesel asutusel olema võimalik tuvastada, et liidu ametnik või muu teenistuja ei pannud süütegu ilmselgelt toime oma ametikohustuste täitmisel.

71

Kriminaalmenetlust läbiviiva riigisisese asutuse ja asjasse puutuva liidu institutsiooni vaheline pädevuse jaotus selle hindamisel, kas liidu ametnik või muu teenistuja pani oma ametikohustuste täitmisel toime kuriteona kvalifitseeritava teo, on pealegi kooskõlas aluslepingute koostajate tahtega, mida väljendab privileegide ja immuniteetide protokolli artikkel 18. Nimelt on selles artiklis ette nähtud, et selle protokolli kohaldamisel teevad liidu institutsioonid koostööd asjaomaste liikmesriikide vastutavate ametiasutustega.

72

Sellega seoses on Euroopa Kohus otsustanud, et iga liidu institutsioon on kohustatud aitama kohtumenetlusele aktiivselt kaasa, edastades riigisisesele kohtule dokumente ja lubades tema ametnikel või teenistujatel anda riigisiseses menetluses tunnistajatena ütlusi, sest need institutsioonid on selle protokolli kohaldamisel kohustatud järgima neil lasuvat riigisiseste asutuste ja eelkõige kohtutega lojaalse koostöö kohustust (vt selle kohta 13. juuli 1990. aasta kohtumäärus Zwartveld jt, C‑2/88‑IMM, EU:C:1990:315, punktid 21 ja 22).

73

Mis puudutab selle koostöö korda, siis tuleb märkida, et praktikas tekib küsimus, kas liidu ametnik või teenistuja pani talle süüks pandava teo toime oma ametikohustuste täitmisel, kõigepealt kriminaalmenetluse eest vastutaval riigisisesel asutusel ning temal on võimalik anda üksnes pealiskaudne hinnang sellele, kas see tingimus on täidetud. Seega, kui viimane tuvastab, et kriminaalmenetluse esemeks olevat tegu ei pannud liidu ametnik või teenistuja, kelle suhtes on kriminaalmenetlus alustatud, ilmselgelt toime oma ametikohustuste täitmisel, võib tema suhtes menetlust jätkata, kuna kohtulik puutumatus ei ole kohaldatav. Seevastu juhul, kui sellel riigisisesel asutusel tekib kriminaalmenetluse mis tahes staadiumis selle kohta kahtlusi, peab ta vastavalt ELL artikli 4 lõikes 3 ette nähtud lojaalse koostöö põhimõttele ning privileegide ja immuniteetide protokolli artiklile 18 konsulteerima asjasse puutuva liidu institutsiooniga ning juhul, kui viimane leiab, et tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel, taotlema, et see institutsioon võtaks puutumatuse ära ametnikult või teenistujalt, kelle suhtes kriminaalmenetlus on alustatud.

74

Kui kriminaalmenetluse eest vastutav riigisisene asutus leiab kohe alguses, et asjaomane ametnik või teenistuja pani teo toime oma ametikohustuste täitmisel, peab ta siis, kui soovib seda menetlust jätkata, taotlema otse asjasse puutuvalt liidu institutsioonilt, et viimane võtaks kõnealuselt ametnikult või teenistujalt puutumatuse. Vastavalt privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 17 teises lõigus sätestatud reeglile, milles väljendub konkreetselt liidu institutsioonide, organite ja asutuste kohustus teha liikmesriikidega lojaalset koostööd, tuleb see puutumatuse äravõtmise taotlus rahuldada, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et see on liidu huvidega vastuolus. See liidu privileegide ja immuniteetide funktsionaalne ning seega suhteline olemus, mida Euroopa Kohus on juba varem rõhutanud (13. juuli 1990. aasta kohtumäärus Zwartveld jt, C‑2/88‑IMM, EU:C:1990:315, punkt 20), on seda enam oluline, et liikmesriikides toimuvate kriminaalmenetluste tõhusus ise võib olla otse liidu huvides, eelkõige kui tegemist on liidu finantshuvide kaitsega (vt selle kohta 2. mai 2018. aasta kohtuotsus Scialdone, C‑574/15, EU:C:2018:295, punktid 2729; 5. juuni 2018. aasta kohtuotsus Kolev jt, C‑612/15, EU:C:2018:392, punktid 5355, ning 18. mai 2021. aasta kohtuotsus Asociaţia Forumul Judecătorilor din România jt, C‑83/19, C‑127/19, C‑195/19, C‑291/19, C‑355/19 ja C‑397/19, EU:C:2021:393, punktid 212214).

75

Eespool kirjeldatud pädevuse jaotuse ja selle nõuetekohase teostamise järgimise tagab vajaduse korral Euroopa Liidu Kohus vastavalt aluslepingutes ette nähtud õiguskaitsevahenditele. Seega, kui kriminaalmenetluse eest vastutavad riigisisesed asutused, sealhulgas kohtud, rikuvad lojaalse koostöö põhimõttest tulenevat kohustust konsulteerida asjasse puutuva liidu institutsiooniga juhul, kui nad ei saa mõistlikult välistada kahtlust, et väidetavat süütegu kujutav tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel, võib selle rikkumise peale esitada Euroopa Kohtusse ELTL artiklis 258 ette nähtud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi. Seevastu juhul, kui asjasse puutuvalt liidu institutsioonilt taotleti puutumatuse äravõtmist ja viimane keeldus sellest, võib pädev liikmesriigi kohus esitada selle keeldumise õiguspärasuse kohta eelotsuse küsimuse või asjasse puutuv liikmesriik ELTL artikli 263 alusel hagi. Lõpuks võib liidu ametnik või teenistuja, kelle suhtes kriminaalmenetlus on alustatud, esitada liidu institutsiooni otsuse peale, millega võetakse temalt personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 ja artikli 91 alusel kohtulik puutumatus, Euroopa Kohtule hagi, sest see otsus on tema huve kahjustav akt (18. juuni 2020. aasta kohtuotsus komisjon vs. RQ, C‑831/18 P, EU:C:2020:481, punkt 48).

76

Arvestades käesoleva kohtuotsuse punktis 50 tehtud järeldust, et riigi keskpanga juhatajal on privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 22 alusel EKP organi liikmena selle protokolli artikli 11 punktis a sätestatud kohtulik puutumatus, kohaldatakse käesoleva kohtuotsuse punktides 56–75 esitatud tõlgendust samamoodi ka sellise juhataja suhtes.

77

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb neljandale küsimusele vastata, et privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punkti a tuleb koostoimes selle protokolli artiklitega 17 ja 22 tõlgendada nii, et kriminaalmenetluse eest vastutav riigisisene asutus – st vastavalt menetlusstaadiumile kohtueelset kriminaalmenetlust läbiviiv asutus või pädev kriminaalkohus – on esimesena pädev hindama, kas võimalik süütegu, mille pani toime riigi keskpanga juhataja EKP organi liikmena, on selle juhataja selline tegu, mille viimane on teinud selle organi raames oma ülesannete täitmisel, kuid kahtluse korral peab riigisisene asutus lojaalse koostöö põhimõttest tulenevalt taotlema EKP‑lt arvamust ja seda järgima. Seevastu ainult EKP ülesanne on juhul, kui talle esitatakse sellelt juhatajalt puutumatuse äravõtmise taotlus, hinnata, kas puutumatuse äravõtmine on vastuolus liidu huvidega; seda hinnangut võib Euroopa Kohus vajaduse korral kontrollida.

Kolmas küsimus

78

Kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punkti a tuleb tõlgendada nii, et selles ette nähtud kohtuliku puutumatusega on vastuolus kriminaalmenetluse läbiviimine tervikuna, sealhulgas uurimistoimingud, tõendite kogumine ja süüdistusakti esitamine, või takistab see ainult kohtu poolt kohtulikku puutumatust omavate isikute kohtuasja menetlemist ja nende süüdimõistmist, ning kas see kohtulik puutumatus takistab uurimise käigus kogutud tõendite hilisemat kasutamist.

79

Olgu meenutatud, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika järgi tuleneb nii liidu õiguse ühetaolise kohaldamise nõudest kui ka võrdsuse põhimõttest, et sellise liidu õigusnormi sõnastust, mis ei viita sõnaselgelt liikmesriikide õigusele õigusnormi tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tuleb üldjuhul kogu liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt, olenemata liikmesriikides kasutatavatest määratlustest, võttes seejuures arvesse asjaomase sätte sõnastust, konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osaks säte on (9. septembri 2021. aasta kohtuotsus Bundesamt für Fremdenwesen und Asyl (korduv rahvusvahelise kaitse taotlus), C‑18/20, EU:C:2021:710, punkt 32).

80

Siit järeldub, et kuna privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punktis a puudub viide riigisisesele õigusele, tuleb selles sättes sisalduvat mõistet „kohtulik puutumatus“ pidada liidu õiguse autonoomseks mõisteks, mille tähendus ja ulatus peab olema kõikides liikmesriikides sama. Seetõttu tuleb Euroopa Kohtul anda sellele mõistele liidu õiguskorras ühetaoline tõlgendus.

81

Mis puudutab privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punkti a sõnastust, siis tuleb märkida, et kõigis keeleversioonides on selles sättes ette nähtud puutumatusega vastuolus vähemalt see, et kohus menetleb seda puutumatust omavate isikute kohtuasju ja mõistab nad süüdi. Seevastu ei saa ainuüksi selle sätte sõnastusest järeldada, et see puutumatus ei hõlma ka teatavaid käesoleva kohtuotsuse punktis 78 nimetatud kriminaalmenetluse toiminguid, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 71 sisuliselt märgib.

82

Järelikult tuleb mõistet „kohtulik puutumatus“ selle sätte tähenduses tõlgendada selle sätte konteksti ja eesmärke arvestades.

83

Seoses privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punkti a kontekstiga tuleb märkida, et selle protokolli artiklites 8 ja 9 on Euroopa Parlamendi liikmete puutumatuse ulatus määratletud täpsemalt kui liidu ametnikel ja muudel teenistujatel. Nendest artiklitest tuleneb, et parlamendiliikmete puutumatus on määratletud nii, et see hõlmab kohtueelset menetlust ega piirdu seega üksnes kohtumenetluse etapiga (vt selle kohta 21. oktoobri 2008. aasta kohtuotsus Marra, C‑200/07 ja C‑201/07, EU:C:2008:579, punkt 27, ja 17. septembri 2020. aasta kohtuotsus Troszczynski vs. parlament, C‑12/19 P, EU:C:2020:725, punkt 39). Sellist täpsustust ei ole aga privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punktis a kohtuliku puutumatuse kohta.

84

Mis puudutab privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punktiga a taotletavaid eesmärke, siis on protokolli eesmärk takistada liikmesriigi asutustel liidu ametniku või teenistuja suhtes kriminaalmenetluse läbiviimist üksnes erandjuhtudel, kui ametnik või teenistuja on teinud talle ette heidetava teo oma ametikohustuste täitmisel ning kui see on liidu huvide kaitseks vältimatult vajalik. Kuid nende kohtuliku puutumatuse kohaldamise tingimuste hindamine eeldab kõigepealt tegelikult toime pandud tegude ja nende süükspandavuse tuvastamist, mistõttu on enamasti vaja, et politsei või kohus viiks läbi uurimise ja et kogutaks tõendeid. Seega oleks privileegide ja immuniteetide protokolli koostajate poolt kohtulikule puutumatusele teadlikult antud suhtelise ulatusega vastuolus see, kui kohtulik puutumatus takistaks politsei või kohtu läbiviidavat uurimist.

85

Lisaks võib kohtuliku puutumatuse liiga lai tõlgendamine, mis hõlmab politsei ja kohtu läbiviidavat uurimist ning kohtueelset kriminaalmenetlust, viia selleni, et liidu ametnikud ja teenistujad sisuliselt vabastatakse kriminaalvastutusest, ning takistada ebaõiglaselt neid puudutavas osas asjaomases liikmesriigis kriminaalasjades õigusemõistmist, mis oleks vastuolus ELL artiklis 2 esitatud väärtustega, mille aluslepingute koostajad on heaks kiitnud, ja eelkõige õigusriigi põhimõttega. Sellega seoses ei ole eelkõige põhjendatud see, kui kriminaalmenetluse eest vastutav asutus ei või talle süüdistust esitada.

86

Eeltoodust tuleneb, et privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punktis a ette nähtud kohtuliku puutumatusega ei ole vastuolus kriminaalmenetluse läbiviimine tervikuna, eelkõige uurimistoimingute tegemine, tõendite kogumine ja süüdistusakti esitamine.

87

Kui aga riigisiseste asutuste läbiviidavas kohtueelses menetluses tuvastatakse enne kohtu poole pöördumist, et liidu ametnikul või teenistujal võib olla kohtulik puutumatus seoses tegudega, mille suhtes on kriminaalmenetlus alustatud, peavad need asutused vastavalt ELL artikli 4 lõikele 3 ning privileegide ja immuniteetide protokolli artiklile 18 esitama puutumatuse äravõtmise taotluse asjasse puutuvale liidu institutsioonile, kes on seejärel kohustatud tegutsema ja seda eelkõige viisil, mis on kooskõlas käesoleva kohtuotsuse punktides 58, 62 ja 74 esitatuga.

88

Mis puudutab küsimust, kas kohtulik puutumatus takistab kohtueelses menetluses kogutud tõendite hilisemat kasutamist, siis tuleneb eeltoodust, et kõnealusel puutumatusel ei ole sellist ulatust. Kohtuliku puutumatusega on vastuolus ainult nende tõendite mis tahes kasutamine, mis on kogutud liidu ametnikku või teenistujat puudutava kohtuasja menetlemiseks ja tema süüdimõistmiseks selle puutumatusega hõlmatud teos. Kuna aga kõnealune puutumatus on asjaomasel liidu ametnikul või teenistujal üksnes konkreetse teo suhtes, ei ole sellega vastuolus nende tõendite kasutamine teistes menetlustes, mis puudutavad muid tegusid, millele puutumatus ei laiene, või mis on alustatud kolmandate isikute suhtes.

89

Käesoleva kohtuotsuse punktides 81–88 esitatud tõlgendus on eespool punktis 76 esitatud põhjustega samadel põhjustel asjakohane ka liikmesriigi keskpanga juhataja kui EKP organi liikme kohtuliku puutumatuse hindamisel.

90

Eeltoodut arvestades tuleb kolmandale küsimusele vastata, et privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punkti a tuleb tõlgendada nii, et selles ette nähtud kohtuliku puutumatusega ei ole vastuolus kriminaalmenetluse läbiviimine tervikuna, sealhulgas uurimistoimingud, tõendite kogumine ja süüdistusakti esitamine. Kui aga riigisiseste asutuste läbiviidavas kohtueelses menetluses tuvastatakse enne kohtu poole pöördumist, et uurimise all oleval isikul võib olla kohtulik puutumatus seoses tegudega, millega seoses on kriminaalmenetlus alustatud, peavad need asutused taotlema asjasse puutuvalt liidu institutsioonilt sellelt isikult puutumatuse äravõtmist. Selle puutumatusega ei ole vastuolus uurimise käigus kogutud tõendite kasutamine teistes kohtumenetlustes.

Viies küsimus

91

Viienda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punkti a ja artiklit 17 tuleb tõlgendada nii, et kohtulikule puutumatusele võib tugineda liidu huvides, kui seda puutumatust omavat isikut süüdistatakse kriminaalmenetluses tegudes, mis ei ole seotud tema ülesannete täitmisega liidu institutsioonis.

92

Kõigepealt tuleb meenutada, et esiteks tuleneb privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punktist a, et liidu ametnikel ja muudel teenistujatel on kohtulik puutumatus üksnes oma ametikohustuste täitmisel tehtud tegude suhtes, ning teiseks tuleneb selle protokolli artikli 17 esimesest lõigust, et see puutumatus antakse ainult siis, kui seda õigustavad liidu huvid.

93

Nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 73, võib kriminaalmenetluse eest vastutav ametiasutus juhul, kui ta tuvastab, et liidu ametniku või teenistuja toime pandud süütegu ei kujuta endast ilmselgelt tema ametikohustuste täitmisel tehtud tegu, jätta kohtuliku puutumatuse kohaldamata, ilma et asjaomane liidu institutsioon peaks hindama liidu huvi olemasolu puutumatuse äravõtmise taotluse alusel.

94

Järelikult ei ole kohtulik puutumatus kohaldatav liidu ametniku või teenistuja suhtes alustatud kriminaalmenetluses, mille esemeks on teod, millel ei ole mingit seost tema ametikohustuste täitmisega. Nagu on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 76, kehtib see järeldus ka liikmesriigi keskpanga juhataja kui EKP organi liikme kohta.

95

Kohtulikku puutumatust omavatele isikutele privileegide ja immuniteetide protokolliga antud kaitse on – nagu on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 74 – funktsionaalse ulatusega ja seega suhteline ega võimalda neid vajaduse korral kaitsta võimaliku surve eest, mida võidakse neile põhjendamata kriminaalmenetlusega tahtlikult avaldada seoses tegudega, mida liidu ametnikud või muud teenistujad ei ole teinud oma ametikohustuste täitmisel. Siiski tuleb meenutada, et lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt on liikmesriigid vastavalt ELL artikli 4 lõike 3 kolmandale lõigule kohustatud aitama kaasa liidu ülesannete täitmisele ja hoiduma kõigist meetmetest, mis võiksid ohustada liidu eesmärkide saavutamist. Nagu aga kohtujurist oma ettepaneku punktis 138 sisuliselt märkis, võib selline surve seada kahtluse alla liidu institutsioonide toimimise ja seega seada ohtu liidu eesmärkide saavutamise.

96

Igal juhul võib privileegide ja immuniteetide protokolli artiklist 18 ja ELL artikli 4 lõikest 3 tuleneva lojaalse koostöö kohustuse täitmist nõuda liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluses (17. detsembri 2020. aasta kohtuotsus komisjon vs. Sloveenia (EKP arhiiv), C‑316/19, EU:C:2020:1030). Lisaks, mis puudutab EKP nõukogusse kuuluvat riigi keskpanga juhatajat, siis annab ka ELTL artikkel 130 – mis on üle võetud EKPSi ja EKP põhikirja käsitleva protokolli artiklisse 7 ja tagab EKP või riikide keskpankade otsuseid tegevate organite liikmete sõltumatuse neile aluslepingutega ning EKPSi ja EKP põhikirja käsitleva protokolliga pandud ülesannete ja kohustuste täitmisel – komisjonile sobiva õigusliku aluse, et paluda Euroopa Kohtult vajaduse korral seda sõltumatust kahjustava käitumise tuvastamist.

97

Eeltoodut arvestades tuleb viiendale küsimusele vastata, et privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punkti a ja artiklit 17 tuleb tõlgendada nii, et kohtulik puutumatus ei ole kohaldatav siis, kui seda puutumatust omavat isikut süüdistatakse kriminaalmenetluses tegudes, mis ei ole tehtud tema ülesannete täitmisel liidu institutsioonis.

Kohtukulud

98

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

 

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:

 

1.

Protokolli (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta artiklit 22 tuleb ELTL artiklit 130 ning protokolli (nr 4) Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta artiklit 7 arvestades tõlgendada nii, et liikmesriigi keskpanga juhatajal võib olla protokolli (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta artikli 11 punktis a ette nähtud kohtulik puutumatus Euroopa Keskpanga organi liikmena oma ametikohustuste täitmisel tehtud tegude suhtes.

 

2.

Protokolli (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta artikli 11 punkti a tuleb koostoimes selle protokolli artikliga 22 tõlgendada nii, et liikmesriigi keskpanga juhatajal säilib oma ametikohustuste täitmisel tehtud tegude suhtes selle protokolli artikli 11 punktis a ette nähtud kohtulik puutumatus ka pärast tema ametist lahkumist.

 

3.

Protokolli (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta artikli 11 punkti a tuleb koostoimes selle protokolli artiklitega 17 ja 22 tõlgendada nii, et kriminaalmenetluse eest vastutav riigisisene asutus – st vastavalt menetlusstaadiumile kohtueelset kriminaalmenetlust läbiviiv asutus või pädev kriminaalkohus – on esimesena pädev hindama, kas võimalik süütegu, mille pani toime riigi keskpanga juhataja Euroopa Keskpanga organi liikmena, on selle juhataja selline tegu, mille viimane on teinud selle organi raames oma ülesannete täitmisel, kuid kahtluse korral peab riigisisene asutus lojaalse koostöö põhimõttest tulenevalt taotlema Euroopa Keskpangalt arvamust ja seda järgima. Seevastu ainult Euroopa Keskpanga ülesanne on juhul, kui talle esitatakse sellelt juhatajalt puutumatuse äravõtmise taotlus, hinnata, kas puutumatuse äravõtmine on vastuolus liidu huvidega; seda hinnangut võib Euroopa Kohus vajaduse korral kontrollida.

 

4.

Protokolli (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta artikli 11 punkti a tuleb tõlgendada nii, et selles ette nähtud kohtuliku puutumatusega ei ole vastuolus kriminaalmenetluse läbiviimine tervikuna, sealhulgas uurimistoimingud, tõendite kogumine ja süüdistusakti esitamine. Kui aga riigisiseste asutuste läbiviidavas kohtueelses menetluses tuvastatakse enne kohtu poole pöördumist, et uurimise all oleval isikul võib olla kohtulik puutumatus seoses tegudega, millega seoses on kriminaalmenetlus alustatud, peavad need asutused taotlema asjasse puutuvalt Euroopa Liidu institutsioonilt sellelt isikult puutumatuse äravõtmist. Selle puutumatusega ei ole vastuolus uurimise käigus kogutud tõendite kasutamine teistes kohtumenetlustes.

 

5.

Protokolli (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta artikli 11 punkti a ja artiklit 17 tuleb tõlgendada nii, et kohtulik puutumatus ei ole kohaldatav siis, kui seda puutumatust omavat isikut süüdistatakse kriminaalmenetluses tegudes, mis ei ole tehtud tema ülesannete täitmisel liidu institutsioonis.

 

Allkirjad


( *1 ) Kohtumenetluse keel: läti.

Top