1.

Käesolevates eelotsusetaotlustes on taas tõstatatud küsimusi seoses hiljutise Poola kohtusüsteemi reformi teatavate aspektide vastavusega liidu õigusele. Need puudutavad Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) ( 2 ) antud luba esitada kohtunikule süüdistus ja ta ajutiselt teenistusest kõrvaldada, mistõttu see kohtunik ei saanud lahendada teatavaid kriminaalasju, mida ta oli määratud lahendama. Seetõttu palub eelotsusetaotlused esitanud kohus ( 3 ) Euroopa Kohtul tõlgendada ELL artiklit 2 ja artikli 19 lõike 1 teist lõiku, Euroopa Liidu põhiõiguste harta ( 4 ) artiklit 47 ning liidu õiguse esimuse põhimõtet, lojaalse koostöö põhimõtet ( 5 ) ja õiguskindluse põhimõtet. Kui Euroopa Kohus otsustab, et liidu õiguse kohaselt ei saanud distsiplinaarkolleegium õiguspäraselt sellist luba anda, soovib eelotsusetaotlused esitanud kohus kindlaks teha, millised tagajärjed on sellel järeldusel kriminaalmenetlust läbi viiva kohtu koosseisule.

2.

Poola Vabariigi põhiseaduse (Konstytucja Rzeczypospolitej Polskiej) artikli 45 lõikes 1 on sätestatud:

„Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele ilma põhjendamatute viivitusteta sõltumatus ja erapooletus pädevas kohtus.“

3.

Poola Vabariigi põhiseaduse artikli 144 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud:

„2.   Selleks et vabariigi presidendi ametlikud aktid oleksid kehtivad, peab neile olema samuti alla kirjutanud ministrite nõukogu president, kes sellega võtab vastutuse Sejmi [(Poola parlamendi alamkoda)] ees.

3.   Lõike 2 sätteid ei kohaldata järgmistel juhtudel:

[…]

17) kohtunike ametisse nimetamine;

[…]“.

4.

Poola Vabariigi põhiseaduse artikkel 179 on sõnastatud järgmiselt:

„Kohtunikud määrab tähtajatult ametisse vabariigi president [Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda; edaspidi „KRS“)] ettepanekul.“

5.

Poola Vabariigi põhiseaduse artikli 180 lõike 1 kohaselt ei saa kohtunikke ametist tagandada.

6.

Poola Vabariigi põhiseaduse artiklis 181 on sätestatud:

„Kohtuniku võib kriminaalvastutusele võtta või temalt vabaduse võtta üksnes seadusega kindlaks määratud kohtu eelneval nõusolekul. Kohtunikku ei tohi kinni pidada ega vahistada, välja arvatud juhul, kui ta peetakse kinni süüteo toimepanekul, kui tema kinnipidamine on hädavajalik selleks, et tagada menetluse nõuetekohane kulgemine. Kinnipidamisest teatatakse kohe asukohajärgse pädevusega kohtu esimehele, kes võib anda korralduse kinnipeetud isik viivitamata vabastada.“

7.

Poola Vabariigi põhiseaduse artiklis 187 on sätestatud:

„1.   [KRSi] koosseis on järgmine:

[…]

3.   [KRSi] liikmete ametiaeg on neli aastat.

4.   [KRSi] organisatsiooni struktuur, tegevusvaldkond ja töökorraldus ning liikmete valimise kord määratakse kindlaks seadusega.“

8.

Poola Vabariigi põhiseaduse artikli 190 lõikes 1 on sätestatud:

„Trybunał Konstytucyjny [(konstitutsioonikohus)] otsused on kõikide suhtes siduvad ja lõplikud.“

9.

8. detsembri 2017. aasta kõrgeima kohtu seaduse (ustawa o Sądzie Najwyższym; Dz. U. 2018, jrk nr 5), mida on muudetud 20. detsembri 2019. aasta seadusega, millega muudetakse üldkohtute korralduse seadust, kõrgeima kohtu seadust ja teatavaid teisi seadusi (ustawa o zmianie ustawy – Prawo o ustroju sądów powszechnych, ustawy o Sądzie Najwyższym oraz niektórych innych ustaw; Dz. U. 2020, jrk nr 190; edaspidi „muutmisseadus“) (edaspidi „muudetud kõrgeima kohtu seadus“), artikli 27 §-s 1 on sätestatud:

„Distsiplinaarkolleegiumi pädevusse kuuluvad järgmised asjad:

[…]

[…]“.

10.

27. juuli 2001. aasta üldkohtute korralduse seaduse (ustawa – Prawo o ustroju sądów powszechnych; Dz. U. 2001, nr 98, jrk nr 1070; edaspidi „üldkohtute korralduse seadus“) artiklis 41b on sätestatud:

„§ 1.   Kohtu tegevust puudutavat kaebust või taotlust on pädev läbi vaatama kohtu esimees.

[…]

§ 3.   Sąd rejonowy [(rajoonikohus)] esimehe, sąd okręgowy [(regionaalne kohus)] esimehe või sąd apelacyjny [(apellatsioonikohus)] esimehe tegevust puudutavat kaebust on pädev läbi vaatama vastavalt sąd okręgowy esimees, sąd apelacyjny esimees ja [KRS].“

11.

Muutmisseadusega muudetud üldkohtute korralduse seaduse (edaspidi „muudetud üldkohtute korralduse seadus“) artikkel 42a on sõnastatud järgmiselt:

„§ 1.   Kohtute või kohtute organite tegevuse raames ei ole lubatud seada kahtluse alla kohtute, riigi põhiseaduslike organite ega kontrolli- ja õiguskaitseorganite legitiimsust.

§ 2.   Üldkohtu ega muu võimuorgani tegevuse raames ei ole lubatud kahtluse alla seada kohtute, riigi põhiseaduslike organite või kontrolli- ja õiguskaitseorganite legitiimsust.“

12.

Sama seaduse artikli 47a § 1 kohaselt määratakse kohtuasjad kohtunikele ja kohtunikukandidaatidele juhuvaliku põhjal. Selle seaduse artikli 47b § 1 kohaselt võib kohtu koosseis muutuda üksnes juhul, kui kohtul ei ole võimalik kohtuasja senises koosseisus läbi vaadata või kui esineb selle asja kohtu senises koosseisus läbivaatamise püsiv takistus. Niisugusel juhul tuleb kohaldada kohtuasja ümbermääramise suhtes artikli 47a sätteid. Sama seaduse artikli 47b §-s 3 on sätestatud, et kohtukoosseisu muutmise otsuse teeb selle kohtu esimees või tema volitatud kohtunik.

13.

Muudetud üldkohtute korralduse seaduse artiklis 80 on sätestatud:

„§ 1.   Kohtunikke võib kinni pidada või nende suhtes kriminaalmenetlust läbi viia ainult pädeva distsiplinaarkohtu loal. See säte ei puuduta kinnipidamist kuriteo toimepanemiselt tabamise korral, kui kinnipidamine on menetluse nõuetekohase kulgemise tagamiseks hädavajalik. Kuni sellise otsuse vastuvõtmiseni, millega antakse luba alustada kohtuniku suhtes kriminaalmenetlust, võib teha ainult kiireloomulisi toiminguid.

[…]

§ 2c.   Distsiplinaarkohus teeb otsuse, millega antakse luba alustada kohtuniku suhtes kriminaalmenetlust, kui on piisavalt alust kahtlustada teda kuriteo toimepanemises. Otsusega antakse luba alustada kohtuniku suhtes kriminaalmenetlust ja esitatakse põhjendused.

§ 2d.   Distsiplinaarkohus vaatab kohtuniku suhtes kriminaalmenetluse alustamise loa taotluse läbi 14 päeva jooksul pärast taotluse saamist.“

14.

Eelnimetatud seaduse artikli 107 §-s 1 on sätestatud:

„Kohtunik vastutab ametialaste rikkumiste (distsiplinaarsüüteod) eest distsiplinaarkorras, sealhulgas juhul, kui tegemist on:

[…]

[…]“.

15.

Muudetud üldkohtute korralduse seaduse artikli 110 §-s 2a on sätestatud:

„Artikli 37 §-s 5 ja artikli 75 § 2 punktis 3 nimetatud asjades on territoriaalne pädevus distsiplinaarkohtul, kelle tööpiirkonnas töötab kohtunik, kelle suhtes menetlust läbi viiakse. Artiklites 80 ja 106zd nimetatud asjades on esimeses astmes pädev kohus Sąd Najwyższy [(kõrgeim kohus)] ühest distsiplinaarkolleegiumi kohtunikust koosnevas koosseisus ja teises astmes Sąd Najwyższy [(kõrgeim kohus)] kolmest distsiplinaarkolleegiumi kohtunikust koosnevas koosseisus.“

16.

Kõnealuse seaduse artiklis 129 on sätestatud:

„§ 1.   Distsiplinaarkohus võib kõrvaldada teenistusest kohtuniku, kelle suhtes on alustatud distsiplinaarmenetlust või teovõime puudumise tuvastamise menetlust või kelle suhtes on kõnealune kohus andnud loa alustada kriminaalmenetlust.

§ 2.   Kui distsiplinaarkohus annab loa alustada kohtuniku suhtes kriminaalmenetlust tahtliku kuriteo eest, mida võib menetleda prokuratuur, kõrvaldab ta kohtuniku teenistusest automaatselt.

§ 3.   Kui distsiplinaarkohus kõrvaldab kohtuniku teenistusest, vähendab ta teenistussuhte peatamise ajaks kohtuniku töötasu 25–50%; see ei kehti isikute suhtes, kelle suhtes on alustatud teovõime puudumise tuvastamise menetlust.

§ 3a.   Kui distsiplinaarkohus teeb otsuse lubada võtta pensionil olev kohtunik kriminaalvastutusele tahtliku kuriteo eest, mille suhtes esitatakse süüdistusakt, vähendab see kohus omal algatusel tema sissetulekut distsiplinaarmenetluse ajaks 25–50%.

§ 4.   Kui distsiplinaarmenetlus lõpetatakse või süüdistatav mõistetakse õigeks, hüvitatakse talle täies ulatuses kõik töötasu või sissetuleku osad.“

17.

12. mai 2011. aasta riikliku kohtute nõukoja seaduse (ustawa o Krajowej Radzie Sądownictwa; Dz. U. 2011, nr 126, jrk nr 714), mida on muudetud 8. detsembri 2017. aasta seadusega riikliku kohtute nõukoja seaduse ja teatavate teiste seaduste muutmise kohta (ustawa o zmianie ustawy o Krajowej Radzie Sądownictwa oraz niektórych innych ustaw; Dz. U. 2018, nr 3), (edaspidi „KRSi seadus“), artiklis 9a on sätestatud:

„1.   Sejm [(Poola parlamendi alamkoda)] valib Sąd Najwyższy [(kõrgeim kohus)], üldkohtute, halduskohtute ja sõjaväekohtute kohtunike hulgast 15 [KRSi] liiget kollektiivse ametiajaga neli aastat.

2.   Lõikes 1 viidatud valimistel võtab alamkoda nii palju kui võimalik arvesse vajadust, et [KRSis] oleksid esindatud eri liiki kohtud ja eri kohtuastmed.

3.   Kohtunike hulgast valitud uute [KRSi] liikmete kollektiivne ametiaeg algab nende valimisele järgneval päeval. Ametist lahkuvad [KRSi] liikmed on ametis päevani, mil algab uute [KRSi] liikmete kollektiivne ametiaeg.“

18.

Vastavalt üleminekusättele, mida sisaldab 17. jaanuaril 2018 jõustunud seaduse riikliku kohtute nõukoja seaduse ja teatavate teiste seaduste muutmise kohta artikkel 6:

„Poola Vabariigi põhiseaduse artikli 187 lõike 1 punktis 2 viidatud [KRSi] liikmete, kes on valitud nüüd kehtivate sätete kohaselt, ametiaeg kestab kuni päevani, mis eelneb uute [KRSi] liikmete ametiaja algusele, ületamata siiski 90 päeva alates käesoleva seaduse jõustumiskuupäevast, kui see tähtaeg ei ole juba möödunud.“

19.

Kriminaalmenetluse seadustikku käsitleva 6. juuni 1997. aasta seaduse (ustawa – Kodeks postępowania karnego; Dz. U. 1997, nr 555) artikli 439 §-s 1 on sätestatud:

„Olenemata kaebuse piiridest ja esitatud väidetest ning rikkumise mõjust kohtuotsuse sisule tühistab apellatsioonikohus vaidlustatud kohtuotsuse, kui:

[…]“.

20.

Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 523 § 1 kohaselt saab kassatsioonkaebuse esitada üksnes selle seadustiku artiklis 439 loetletud rikkumiste või muude raskete õigusrikkumiste alusel, kui rikkumine võis oluliselt mõjutada kohtuotsuse sisu.

21.

Prokuratura Okręgowa w Warszawie (Varssavi ringkonnaprokuratuur, Poola) (edaspidi „ringkonnaprokuratuur“) andis Y. P ja veel 13 isikut kohtu alla, süüdistades neid karistusseadustiku alusel mitmes süüteos, millega oli tekitatud kahju 229 kannatanule. Selle kohtuasja ( 6 ) menetlus jätkub 11 süüdistatava suhtes. Kohtutoimik koosneb 197 köitest ja mitmekümnest lisaköitest. Kohtuasja on menetletud üle 100 päeva, mille kestel on andnud ütlusi süüdistatavad, kannatanud ja üle 150 tunnistaja. Kuulata on jäänud veel vaid mõned tunnistajad ja kolm eksperti. Kohtuasja arutavasse kohtukoosseisu kuulus ja kohtumenetluses osales kohtunik I. T.

22.

Wydział Spraw Wewnętrznych Prokuratury Krajowej (riigiprokuratuuri siseasjade osakond, Poola; edaspidi „riigiprokuratuur“) taotles 14. veebruaril 2020 distsiplinaarkolleegiumilt ( 7 ) luba esitada kohtunik I. T. vastu süüdistus selles, et ta ei täitnud ametiisikuna oma ametikohustusi ja ületas võimupiire, lubades meedia esindajatel salvestada Sąd Okręgowy w Warszawie (Varssavi regionaalne kohus, Poola) istungit ning kohtulahendi ja selle suuliste põhjenduste ettelugemist kohtusaalis. Riigiprokuratuuri sõnul avaldas kohtunik I. T. kõrvalistele isikutele teavet kohtueelse menetluse kohta, mille oli läbi viinud ringkonnaprokuratuur. Riigiprokuratuur asus seisukohale, et kuna kohtunik I. T. sai selle teabe oma ametikohustuste täitmise käigus, on ta oma tegevusega tekitanud kahju üldistele huvidele.

23.

Esimese astme kohtuna jättis distsiplinaarkolleegium 9. juunil 2020 rahuldamata riigiprokuratuuri taotluse saada luba kohtunik I. T. vastu süüdistuse esitamiseks. Riigiprokuratuur kaebas selle otsuse edasi. Distsiplinaarkolleegium, seekord teise astme kohtuna, võttis 18. novembril 2020 ära kohtunik I. T. puutumatuse kriminaalvastutusele võtmiseks, kõrvaldas ta ajutiselt teenistusest ja vähendas selle kõrvaldamise ajaks tema töötasu 25% võrra. ( 8 ) Teenistusest kõrvaldamine jääb kehtima kuni tema suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõpuni.

24.

Kuna kohtunik I. T. on teenistusest kõrvaldatud, ei tohi ta menetleda ühtegi talle määratud kohtuasja, sealhulgas kohtuasja VIII K 105/17. Poola kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud kohtukoosseisu muutumatuse põhimõtte kohaselt on kohtuotsuse tegemise pädevus ainult kohtumenetluse tervikuna läbi viinud kohtukoosseisul. ( 9 ) Seega peab menetlus kohtuasjas VIII K 105/17 otsast peale algama. Muu hulgas peab kohtunik I. T. asemele määratud kohtunik uuesti ära kuulama kõik selles kohtumenetluses seni esitatud ütlused. Eelotsusetaotlused esitanud kohtu sõnul on see olukord vastuolus harta artikliga 47, eriti õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus ning igaühe õigusega õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. ( 10 )

25.

Eelotsusetaotluses on märgitud, et 5. detsembri 2019. aasta kohtuotsuses ( 11 ) ja 15. jaanuari 2020. aasta kohtumäärustes ( 12 ) tõdes Sąd Najwyższy – Izba Pracy i Ubezpieczeń Społecznych (kõrgeima kohtu töö- ja sotsiaalkindlustusasjade kolleegium), ( 13 ) kes tegi otsuse menetluses, millega seoses on tehtud kohtuotsus A. K., et KRS selle praeguses koosseisus ei ole seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu organ ning et distsiplinaarkolleegium – mille liikmed on määratud KRSi praeguse koosseisu ettepanekul – ei ole „kohus“ harta artikli 47, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduse kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK“) artikli 6 ja Poola Vabariigi põhiseaduse artikli 45 lõike 1 tähenduses. Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) tsiviilkolleegiumi, kriminaalkolleegiumi ning töö- ja sotsiaalkindlustusasjade kolleegiumi 23. jaanuari 2020. aasta ühises resolutsioonis leiti, et distsiplinaarkolleegiumi koosseis, millesse kuulub KRSi praeguse koosseisu ettepanekul määratud isik, on õigusvastane. Samuti otsustas nimetatud ühendkolleegium, et distsiplinaarkolleegium ei ole oma ülesehituse tunnuste tõttu „kohus“ eespool nimetatud sätete tähenduses ja et tema otsused ei ole „kohtulahendid“. Distsiplinaarkolleegium märkis oma 23. septembri 2020. aasta otsuses, ( 14 ) et kohtuotsust A. K. „ei saa Poola õiguskorda arvestades lugeda siduvaks“, sest põhikohtuasjades, milles eelotsust taotleti, tegutses töö‑ ja sotsiaalkindlustusasjade kolleegium „õigusvastases koosseisus“.

26.

Eelotsusetaotlused esitanud kohus, mille koosseisu kohtunik I. T. kuulub, on Poola kohtusüsteemi osa ja lahendab kohtuasju ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses „liidu õigusega hõlmatud valdkondades“. ( 15 ) Distsiplinaarkolleegiumi otsus võtta ära kohtunik I. T. puutumatus kriminaalvastutusele võtmise osas ja kõrvaldada ta ajutiselt teenistusest, mille tagajärjel peab kohtuasja VIII K 105/17 hakkama otsast peale arutama teistsugune kohtukoosseis, paneb eelotsusetaotlused esitanud kohtu kahtlema, kas distsiplinaarkolleegium kujutab endast sõltumatut ja erapooletut seaduse alusel moodustatud kohut.

27.

Eelotsusetaotlused esitanud kohtu arvates peavad kohtunike distsiplinaarvastutust ( 16 ) ja ametist tagandamist ( 17 ) reguleerivad eeskirjad vastama tõhusa kohtuliku kaitse nõudele, mis on ette nähtud ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus. Eelotsusetaotlused esitanud kohtul on kahtlus, kas ka kohtunike kriminaalvastutusele võtmist või kinnipidamist lubavad riigisisesed eeskirjad peavad vastama sellele tõhusa kohtuliku kaitse nõudele. Ta on seisukohal, et kohtuniku suhtes kriminaalmenetluse alustamise kohta peavad kehtima samad nõuded nagu distsiplinaarmenetluse alustamise kohta, ja seda järgmistel põhjustel. Esiteks võidakse süüdistuse esitamiseks luba anda üksnes juhul, kui distsiplinaarkohtu hinnangul esineb piisavalt põhjendatud kahtlus, et kuritegu on toime pandud. Teiseks, kui selline luba on antud, võib distsiplinaarkohus asjaomase kohtuniku teenistusest kõrvaldada, ( 18 ) mistõttu ei saa ta lahendada kohtuasju kuni selle kriminaalmenetluse lõppemiseni. Kolmandaks on distsiplinaarkohus kohustatud vähendama selle kõrvaldamise ajaks kohtuniku töötasu 25–50% võrra. Neljandaks ei määra kohtuniku vastu süüdistuse esitamiseks loa andmine selles asjas süüdistusakti esitamise tähtaega. Sellest loast tulenevalt võib kohtuniku ajutiselt teenistusest kõrvaldada ja tema töötasu vähendada määramata ajaks. Kõigile neile asjaoludele antava hinnangu põhjal võib seega teha järelduse, et menetlusel, millega võetakse kohtunikult ära puutumatus talle süüdistuse esitamise ja/või tema kinnipidamise kaalutlusel, on samasugused tagajärjed nagu kohtunike suhtes distsiplinaarkorras võetavatel meetmetel. Seepärast peaks selle menetluse suhtes samuti kehtima tõhusa kohtuliku kaitse nõue vastavalt ELL artikli 19 lõike 1 teisele lõigule.

28.

Eelotsusetaotlused esitanud kohtu sõnul alluvad kõik Poola prokurörid justiitsministrile, kes on seadusest tulenevalt Prokurator Generalny (peaprokurör) ametikohal. Prokurör on oma ametikohustusi täites formaalselt sõltumatu, kuid on kohustatud täitma korraldusi, suuniseid ja juhiseid, mida annab prokurör, kellele ta allub ja kelleks võib olla justiitsminister, sealhulgas distsiplinaarkolleegiumi menetlustes.

29.

Eelotsusetaotluses on märgitud, et Poola Vabariigi põhiseaduse kohaselt on justiitsminister KRSi liige. KRSi 25 liikmest 15, kelle kohtunike hulgast valis Sejm, enamik oli oma valimise ajal tihedates sidemetes justiitsministriga ja on need sidemed säilitanud. Seejärel nimetati sellises koosseisus KRSi osalusel ametisse kõik distsiplinaarkolleegiumi liikmed, kelle hulka kuulub nii endisi prokuröre kui ka advokaate, kes on avalikult toetanud justiitsministri tegevust.

30.

Väljakujunenud Euroopa Kohtu praktika kohaselt eeldab õigusemõistmisele loomupärane mõiste „sõltumatus“ seda, et asjaomane organ tegutseb oma menetluse osaliste suhtes kolmanda isikuna. ( 19 ) Võttes arvesse distsiplinaarkolleegiumi koosseisu, KRSi praegust koosseisu, prokuratuuri süsteemi hierarhilist ülesehitust ning kohtunikule süüdistuse esitamiseks või tema kinnipidamiseks loa andmist reguleerivaid sätteid, on eelotsusetaotlused esitanud kohtul tõsine kahtlus, kas distsiplinaarkolleegium on prokuröri suhtes kolmas isik.

31.

Samuti, võttes arvesse 8. aprilli 2020. aasta kohtumäärust, kahtleb eelotsusetaotlused esitanud kohus ka selles, kas distsiplinaarkolleegium peaks lahendama kohtunikele süüdistuse esitamise või nende kinnipidamise loa taotlusi. Ta on seisukohal, et selle kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 esimeses taandes kasutatud mõiste „kohtunike distsiplinaarasjad“ peaks hõlmama ka kohtunikule süüdistuse esitamise ja kohtuniku kinnipidamise loa asju. Igal juhul, kuna distsiplinaarkolleegiumi koosseis ei ole muutunud, arutab selle organi pooleliolevates menetlustes kõiki asju koosseis, mis ei vasta 8. aprilli 2020. aasta kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 teises taandes viidatud sõltumatuse nõuetele.

32.

Seda arvesse võttes on eelotsusetaotlused esitanud kohus seisukohal, et distsiplinaarkolleegiumi luba ei ole „kohtulahend“, sest see kolleegium ei vasta tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele liidu õiguse tähenduses ega taga „nii õiguse ja õigussuhete stabiilsus[t] kui ka korrakoha[st] õigusemõistmi[st]“. ( 20 ) Sellest lähtudes ei pea ta distsiplinaarkolleegiumi korraldusi endale siduvaks. Kuna distsiplinaarkolleegiumi loa kehtivusel on otsene mõju sellele, kas eelotsusetaotlused esitanud kohus ise on sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohus, palub ta suuniseid Euroopa Kohtult. Sellega seoses soovib eelotsusetaotlused esitanud kohus kindlaks teha, kas kohustus keelduda distsiplinaarkolleegiumi otsuse siduvaks tunnistamisest kehtib samamoodi teistegi riigiorganite ( 21 ) suhtes ning kas see, kui kohtunikul, kelle suhtes on kõnealune luba antud, põhjendamatult keelatakse kuuluda menetluses kohtu koosseisu, kujutab endast seega liidu õiguse rikkumist.

33.

Nendel asjaoludel otsustas Sąd Okręgowy w Warszawie (Varssavi regionaalne kohus) menetluse peatada ja taotleda Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

34.

Selle eelotsusetaotluse faktilised asjaolud sarnanevad kohtuasja C‑615/20 omadega.

35.

Ringkonnaprokurör esitas M. M. vastu süüdistuse seitsmes kuriteos, mille hulka kuulusid pankrotiavalduse esitamata jätmine, võlausaldajate nõuete täitmata jätmine, pangapettus ja äriühingu finantsaruannete esitamata jätmine. Ringkonnaprokurör andis 9. juuni 2020. aasta otsuses korralduse seada M. M. ja tema abikaasa ühisomandis olevale kinnisasjale sundhüpoteek võimalike trahvide ja kohtutasude tagatiseks. M. M. kaebas selle otsuse edasi.

36.

Distsiplinaarkolleegiumi resolutsiooni arvesse võttes kohustas ( 22 ) Sąd Okręgowy w Warszawie (Varssavi regionaalkohus) esimees selle koja esimeest, millesse kuulus kohtunik I. T., muutma kohtukoosseisu kõikides kohtuasjades, ( 23 ) mis olid algul määratud sellele kohtunikule. ( 24 ) Selle koja president määras algul kohtunik I. T.‑le määratud kohtuasjad ümber. Pärast seda ümbermääramist taotles eelotsusetaotlused esitanud kohus Euroopa Kohtult eelotsust mitmes küsimuses.

37.

Eelotsusetaotlused esitanud kohus täheldab, et kohtuotsuse Simpson ( 25 )kohaselt peab iga kohus omal algatusel kontrollima, kas ta on sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohus. Tal on kahtlus, kas ta kujutab endast „seaduse alusel moodustatud kohut“, kuna tema koosseisu muutumine Sąd Okręgowy w Warszawie (Varssavi regionaalkohus) esimehe korraldusel pärast kohtunik I. T. ajutist teenistusest kõrvaldamist tulenes otseselt distsiplinaarkolleegiumi resolutsioonist. Oma „ülesehituse tunnuste“ tõttu ei ole see kolleegium riigisisese ega liidu õiguse kohaselt „kohus“. Eelotsusetaotlused esitanud kohus on seisukohal, et vaid distsiplinaarkolleegiumi otsuse tõhus kontrollimine võimaldab tal hinnata, kas ta on seaduse alusel moodustatud kohus ja kas ta saab enda menetluses oleva asja lahendada. Eelotsusetaotlused esitanud kohus leiab, et kui kohtuotsuse teeb kohtukoosseis, millesse kuulus pädevuseta isik kas seetõttu, et kohus ei olnud nõuetekohaselt moodustatud, ( 26 ) või liidu õiguse rikkumise tõttu, võib see rikkuda menetlusosaliste õigust kohtupidamisele ning lõppeda tema otsuse tühistamisega edasikaebemenetluses ( 27 ).

38.

Eelotsusetaotlused esitanud kohus on seisukohal, et hinnangu andmiseks selle kohta, kas ta vastab nõudele, mille kohaselt kohus peab olema seaduse alusel moodustatud, tuleb analüüsida distsiplinaarkolleegiumi resolutsiooni siduvust. Sellise analüüsi läbiviimine on keelatud nii riigisiseste õigusaktidega kui ka Trybunał Konstytucyjny (konstitutsioonikohus) praktikaga, mille kohaselt riigisisesed kohtud ei või kontrollida kohtuniku ametisse nimetamist, sealhulgas Poola Vabariigi presidendi ( 28 ) ja KRSi funktsiooni õiguspärasust ametisse nimetamise menetluses. ( 29 ) Liiatigi peetakse niisugust kontrolli distsiplinaarsüüteoks. Eelotsusetaotlused esitanud kohtus kahtleb, kas niisugused riigisisesed õigusnormid ja Trybunał Konstytucyjny (konstitutsioonikohus) praktika on liidu õigusega keelatud.

39.

Samuti ei ole eelotsusetaotlused esitanud kohus kindel, kas talle on siduvad distsiplinaarkolleegiumi resolutsioon ja selle võimalikud tagajärjed seoses tema koosseisuga, sealhulgas kohtunik I. T. ajutiselt teenistusest kõrvaldamise õiguspärasusega. Euroopa Kohus on korduvalt toonitanud „jõustunud kohtulahendi seadusjõu põhimõtte“ tähtsust nii liidu kui ka liikmesriikide õiguskorras. Selleks et tagada nii õiguse ja õigussuhete stabiilsus kui ka korrakohane õigusemõistmine, on oluline, et kohtulahendeid ei saaks seada kahtluse alla. Seega ei kohusta liidu õigus liikmesriigi kohut jätma kohaldamata riigisiseseid menetlusnorme, mis omistavad kohtulahendile seadusjõu, isegi kui see võimaldaks heastada liidu õigusega vastuolus oleva riigisisese olukorra. ( 30 )

40.

Eelotsusetaotlused esitanud kohtu arvates on distsiplinaarkolleegium oma olemuselt selline, et tema 18. novembri 2020. aasta resolutsioon ei ole „kohtulahend“, kuna see termin tähistab ainult niisuguse organi otsuseid, mis vastab liidu õiguse kohaselt tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele. Distsiplinaarkolleegiumi võimalus kõrvalda kohtunik ajutiselt teenistusest – praktikas määramata ajaks – ei taga kuidagi õiguse ja õigussuhete stabiilsust ega aita kindlasti kaasa ka korrakohasele õigusemõistmisele. Peale selle tahab eelotsusetaotlused esitanud kohus teada, kas kohustus keelduda distsiplinaarkolleegiumi otsuse siduvaks pidamisest kehtib ka teiste riigiorganite, nagu justiitsminister, prokurör, kohtute esimehed ja Trybunał Konstytucyjny (konstitutsioonikohus) otsuste suhtes. Sellest lähtudes küsib ta, kas liidu õigusega on vastuolus see, kui põhjendamatult keeldutakse lubamast kohtunikul, kelle vastu on lubatud niisugune süüdistus esitada, kuuluda menetluses kohtu koosseisu.

41.

Nendel asjaoludel otsustas Sąd Okręgowy w Warszawie (Varssavi regionaalne kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

42.

Euroopa Kohtu president liitis 21. jaanuari 2021. aasta otsusega kohtuasjad C‑615/20 ja C‑671/20 kirjaliku ja suulise menetluse ning kohtuotsuse huvides.

43.

Eelotsusetaotlused esitanud kohus on Euroopa Kohtu kodukorra artikli 105 lõike 1 alusel taotlenud kohtuasjades C‑615/20 ja C‑671/20 esitatud eelotsusetaotluste lahendamist kiirendatud menetluses. Euroopa Kohtu president jättis need taotlused vastavalt 9. detsembri 2020. aasta ja 21. jaanuari 2021. aasta otsusega rahuldamata. Siiski otsustati sama kodukorra artikli 53 lõike 3 alusel menetleda neid eelotsusetaotlusi eelisjärjekorras.

44.

Kirjalikud seisukohad esitasid Y. P., ringkonnaprokurör, Belgia, Taani, Madalmaade, Poola, Soome ja Rootsi valitsused ning Euroopa Komisjon. Kõik nimetatud menetlusosalised peale Y. P. esitasid 28. juunil 2022 peetud kohtuistungil suulised seisukohad ja vastasid Euroopa Kohtu küsimustele.

45.

Ringkonnaprokurör ja Poola valitsus väidavad, et eelotsuse küsimused on vastuvõetamatud. Kuna eelotsusetaotlused esitanud kohtu menetluses olevate küsimuste ja nende liidu õigusnormide vahel, mille tõlgendamist ta palub, ei ole mingit seost, ei ole nendele küsimustele vaja vastata, et see kohus saaks enda menetluses olevad kohtuasjad lahendada. ( 31 ) Poola valitsus lisab, et isegi kui Euroopa Kohus lubaks eelotsusetaotlused esitanud kohtul distsiplinaarkolleegiumi resolutsiooni eirata, ei luba ükski Poola õiguse säte kohtuasja lahendama määratud kohtuniku asendamist ega nende kohtuasjade üleandmist teisele kohtunikule.

46.

Komisjon ja Rootsi valitsus väidavad, et eelotsusetaotlused on vastuvõetavad, kuna Euroopa Kohtu vastust on vaja selleks, et eelotsusetaotlused esitanud kohtu koosseis saaks in limine litis tuvastada, kas ta on pädev põhikohtumenetlustes olevaid kriminaalasju lahendama.

47.

Väljakujunenud Euroopa Kohtu praktika kohaselt eeldatakse, et liikmesriigi kohtu küsimused liidu õiguse tõlgendamise kohta on asjakohased. Euroopa Kohus võib siseriikliku kohtu esitatud eelotsusetaotluse jätta läbi vaatamata üksnes juhul, kui on ilmne, et taotletaval liidu õiguse tõlgendamisel puudub igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele. ( 32 )

48.

Nii ELTL artikli 267 sõnastusest kui ka ülesehitusest tuleneb, et eelotsusemenetlus eeldab tegelikult poolelioleva menetluse olemasolu siseriiklikus kohtus, mille raames palutakse sellel kohtul teha otsus, milles saab arvesse võtta Euroopa Kohtu eelotsust. Eelotsuse taotlemist õigustab vajadus lahendada vaidlus ja selle eesmärk ei ole hõlbustada nõuandvate arvamuste andmist üldiste või oletuslike küsimuste kohta. ( 33 ) Samuti on Euroopa Kohus rõhutanud, et vastus eelotsuse küsimustele võib olla vajalik selleks, et anda eelotsusetaotlused esitanud kohtule liidu õiguse tõlgendus, mis võimaldab tal lahendada riigisisese õiguse menetluslikud küsimused, enne kui ta saab teha enda menetluses olevas kohtuasjas sisulise lahendi. ( 34 )

49.

Käesolevas menetluses on esitatud Euroopa Kohtule eelotsuse küsimused eesmärgiga teha kindlaks, kas distsiplinaarkolleegiumi tunnuseid, iseäranis selle liikmete ametisse nimetamise viisi arvesse võttes on liidu õigusega vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt võib see kolleegium anda loa esitada kohtunikule süüdistus, mille tagajärjel kohtunik kõrvaldatakse teenistusest. Kui see nii on, siis millised tagajärjed on sellel liidu õiguse seisukohalt seoses põhikohtuasjas vaidlust lahendava kohtu koosseisu õiguspärasusega? Niisugustel asjaoludel soovib eelotsusetaotlused esitanud kohus kindlaks teha, kas ta vastab nõudele, mille kohaselt peab kohus olema moodustatud seaduse alusel. Kuna kohtuotsuse Simpson ( 35 ) kohaselt võib kohtul olla kohustus kontrollida, kas ta on selles koosseisus sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohus, peab selle suhtes tõsise kahtluse tekkimise korral eelotsusetaotlused esitanud kohtu taotletav liidu õiguse tõlgendus võimaldama sellel kohtul lahendada vaidluse lahendamisele eelneva menetlusküsimuse enne tema menetluses olevas kriminaalmenetluses otsuse tegemist. ( 36 )

50.

Väljendatud seisukoht, et kui distsiplinaarkolleegiumi resolutsiooni peetakse liidu õigusega vastuolus olevaks, ei võimalda Poola õigus kohtuasja lahendama määratud kohtunikku asendada ega kohtuasju üle anda, on eelotsusetaotluste eseme suhtes sisuline ning seotud liidu õiguse kohaldamisala ja kehtivuse ning esimusega. Kohtuasja sisu kohta esitatud argumentidega ei saa põhjendada eelotsusetaotluse vastuvõetamatuks tunnistamist. ( 37 )

51.

Kohtuistungil tugines Poola valitsus eelotsusetaotluste vastuvõetamatuse põhjendamiseks kohtuotsusele Prokurator Generalny jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium – ametisse nimetamine). ( 38 ) Selles kohtuotsuses märkis Euroopa Kohus, et eelotsusetaotlus on vastuvõetamatu muu hulgas juhul, kui eelotsuse küsimused, mis on esitatud kohtuniku ja distsiplinaarkolleegiumi vahelise teenistussuhte olemasolu kohta, on seotud muu vaidlusega kui see, mis on eelotsusetaotlused esitanud kohtu menetluses. Selleks et määrata kindlaks esitatud küsimuste ulatus ja anda asjakohane vastus, tulnuks Euroopa Kohtul kontrollida asjaolusid, mida eelotsusetaotlused esitanud kohtu menetluses olev vaidlus ei hõlmanud. Samuti märkis Euroopa Kohus, et selles asjas esitatud eelotsusetaotluse tegelik eesmärk on saavutada Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku ametisse nimetamise kehtetuks tunnistamine erga omnes, olgugi et riigisisene õigus ei luba vaidlustada kohtuniku ametisse nimetamist otsese kaebusega selle ametisse nimetamise tühistamise nõudes. Nagu on selgitatud käesoleva ettepaneku punktis 49, ei ole käesolevas asjas tegu niisuguse olukorraga.

52.

Sellepärast teen Euroopa Kohtule ettepaneku lükata tagasi vastuväited, mis puudutavad eelotsusetaotlused esitanud kohtu küsimuste vastuvõetavust.

53.

Rikkumismenetlus, ( 39 ) mida on alustatud kohtuasjas C‑204/21, komisjon vs. Poola (kohtunike sõltumatus ja eraelu), ( 40 ) kattub oma eseme poolest osaliselt käesoleva eelotsusemenetlusega. Kuigi rikkumismenetlused ja eelotsuste taotlemine on erinevad menetlused, mille õiguslikud tagajärjed on erinevad, ( 41 ) viitan asjakohastes osades oma ettepanekule, mille esitan selles rikkumismenetluses samal kuupäeval kui käesoleva ettepaneku. Muu hulgas kirjeldan kohtuasjas C‑204/21, komisjon vs. Poola (kohtunike sõltumatus ja eraelu) esitatava ettepaneku punktides 46–60 minu arvates käesoleva menetluse lahendamisel asjakohaseid väljakujunenud õiguslikke seisukohti.

54.

Sisuliselt soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus esimese, teise ja kolmanda küsimusega kohtuasjas C‑615/20 teada, kas ELL artikkel 2, ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik ja harta artikkel 47 on kohaldatavad juhtudel, mil on tegemist muu hulgas loa andmisega kohtunike ja kohtunikukandidaatide vastu süüdistuse esitamiseks, nende kinnipidamiseks ja ajutiselt teenistusest kõrvaldamiseks ning nende töötasu kohustuslikuks vähendamiseks. Kas neid sätteid, kui need on sellistel juhtudel kohaldatavad, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed eeskirjad, millega antakse distsiplinaarkolleegiumile pädevus niisuguseid asju esimeses ja teises kohtuastmes lahendada, võttes arvesse, et teatavad selle kolleegiumi tunnused, sealhulgas selle liikmete ametisse nimetamise viis, põhjustavad kahtluse, kas tegu on „kohtuga“ harta artikli 47 tähenduses?

55.

Nende küsimuste analüüsimiseks tuleb esmalt hinnata harta artikli 47 asjakohasust kohtuasjades C‑615/20 ja C‑671/20. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab isik, kes kasutab ühel või teisel juhul harta artiklis 47 ette nähtud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, tuginema liidu õigusega tagatud õigustele või vabadustele või olema osaline menetluses, millega rakendatakse liidu õigust harta artikli 51 lõike 1 tähenduses. Kohtuasjades C‑615/20 ja C‑671/20 esitatud eelotsusetaotlustest ei nähtu, et Y. P. või M. M. tuginevad õigusele, mis on neile antud liidu õiguse sättega, või et nende suhtes on algatatud menetlus, millega rakendatakse liidu õigust. Nendel asjaoludel ei ole harta artikkel 47 põhikohtuasjade suhtes kohaldatav. Ent kuna ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik kohustab kõiki liikmesriike võimaldama tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajalikku kaebeõigust liidu õigusega hõlmatud valdkondades, ( 42 ) ja seda ka harta artikli 47 tähenduses, tuleb teist nimetatud sätet esimesena nimetatud sätte tõlgendamisel siiski asjakohaselt arvesse võtta. ( 43 )

56.

Teiseks käsitlen Euroopa Kohtu asepresidendi poolt kahes Poola Vabariigi vastu alustatud rikkumismenetluses võetud kahe ajutise meetme asjakohasust. Euroopa Kohtu 8. aprilli 2020. aasta kohtumäärusega anti korraldus peatada teatavad distsiplinaarkolleegiumi toimingud. Eelotsusetaotlused esitanud kohus väljendab asjaomases eelotsusetaotluses kahtlust, kas nimetatud kohtuasjas tehtud määrust arvestades tohtis distsiplinaarkolleegium arutada asju, milles taotleti luba kohtuniku vastu süüdistuse esitamiseks ja tema ajutiselt teenistusest kõrvaldamiseks. Samuti esitas eelotsusetaotlused esitanud kohus mitu küsimust, mis puudutavad sel viisil kohtuniku ajutiselt teenistusest kõrvaldamise asjasse puutuvust käesolevas menetluses. ( 44 )

57.

8. aprilli 2020. aasta kohtumääruse resolutsiooni kohaselt tuli peatada teatavad distsiplinaarkolleegiumi toimingud, mida tehti muudetud kõrgeima kohtu seaduse konkreetsete sätete ( 45 ) kohaselt. Nende sätetega oli antud õiguslik alus distsiplinaarkolleegiumi pädevusele lahendada kohtunike vastu alustatud distsiplinaarmenetlusi. Need on täiesti erinevad õiguslikust alusest, millel põhineb distsiplinaarkolleegiumi pädevus anda luba kohtunike vastu süüdistuste esitamiseks, kohtunike kinnipidamiseks ja ajutiselt teenistusest kõrvaldamiseks ning nende töötasu vähendamiseks, mis on käesolevate eelotsusetaotluste esitamise tinginud menetluste ese. ( 46 ) Seetõttu olen seisukohal, et 8. aprilli 2020. aasta kohtumäärus ei puutu käesolevas menetluses lahendamist vajavate küsimuste seisukohast asjasse. ( 47 )

58.

Seevastu olen seisukohal, et asjakohane on Euroopa Kohtu asepresidendi 14. juuli 2021. aasta määrus komisjon vs. Poola (C‑204/21 R). ( 48 ) Selle resolutsioon kohustab Poola Vabariiki muu hulgas peatama muudetud kõrgeima kohtu seaduse artikli 27 § 1 punkti 1a ning muudetud üldkohtute korralduse seaduse nende sätete kohaldamise, millega on antud distsiplinaarkolleegiumile pädevus lahendada kohtunike või kohtunikukandidaatide suhtes kriminaalmenetluse alustamise taotlusi. ( 49 ) Samuti kohustab see kohtumäärus Poola Vabariiki peatama eespool nimetatud sätete alusel distsiplinaarkolleegiumi poolt juba tehtud otsuste toime ja hoiduma nende alusel asjade saatmisest kohtusse, mis ei ole sõltumatu. ( 50 )

59.

Selleks et tagada nimetatud 14. juuli 2021. aasta kohtumääruse tõhus rakendamine, mõistis Euroopa Kohtu asepresident 27. oktoobril 2021 Poola Vabariigilt välja karistusmakse 1000000 eurot päevas alates selle kohtumääruse teatavakstegemise kuupäevast kuni ajani, mil see liikmesriik täidab 14. juuli 2021. aasta kohtumäärusest tulenevad kohustused, või kui ta seda ei tee, siis kuni kohtuasjas C‑204/21, komisjon vs. Poola (kohtunike sõltumatus ja eraelu) menetlust lõpetava kohtuotsuse kuulutamise kuupäevani. ( 51 )

60.

Kohtuistungil kinnitas komisjon, ( 52 ) et Poola Vabariik ei ole teatanud talle ühestki meetmest, mille see liikmesriik on võtnud 14. juuli 2021. aasta kohtumääruse täitmiseks. Komisjon lisas, et pärast selle kohtumääruse tegemist oleks tulnud kohtunik I. T. ametisse ennistada alates 14. juulist 2021 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni kohtuasjas C‑204/21, komisjon vs. Poola (kohtunike sõltumatus ja eraelu).

61.

Kolmandaks olgu öeldud, et Poola valitsus märkis kohtuistungil, et distsiplinaarkolleegium kaotati 9. juuni 2022. aasta seadusega, millega muudetakse kõrgeima kohtu seadust ja teatavaid teisi seadusi (ustawa o zmianie ustawy o Sądzie Najwyższym oraz niektórych innych ustaw (Dz. U. 2022, nr 1259) (edaspidi „9. juuni 2022. aasta seadus“). Sellest alates võib kohtunik vaidlustada distsiplinaarkolleegiumi lõpliku resolutsiooni, millega anti luba esitada tema vastu süüdistus, hiljuti moodustatud Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) Izba Odpowiedzialności Zawodowejs (kutsealase vastutuse kolleegium) (edaspidi „kutsealase vastutuse kolleegium“).

62.

9. juuni 2022. aasta seaduse artiklis 8 on ette nähtud, et selle jõustumisel ( 53 ) kaotatakse distsiplinaarkolleegium ja moodustatakse kutsealase vastutuse kolleegium. Kutsealase vastutuse kolleegiumi menetlusse tulevad kõik lõpetamata asjad, mis olid 15. juuli 2022. aasta seisuga distsiplinaarkolleegiumi menetluses. Kohtunik võib 9. juuni 2022. aasta seaduse artiklist 18 tulenevalt esitada kuue kuu jooksul alates selle jõustumisest kutsealase vastutuse kolleegiumile taotluse jätkata menetlust Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) resolutsiooni suhtes, millega anti luba esitada tema vastu süüdistus ja mille võttis vastu koosseis, millesse kuulus distsiplinaarkolleegiumi kohtunik.

63.

Distsiplinaarkolleegium on küll kaotatud, kuid kohtunik I. T. teenistusest kõrvaldamine näib olevat riigisisese õiguse kohaselt jätkuvalt kehtiv, ehkki ta võib ( 54 ) esitada kutsealase vastutuse kolleegiumile taotluse distsiplinaarkolleegiumi resolutsiooni vaidlustamiseks. Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused endiselt asjakohased. Kohtunik I. T. ajutiselt teenistusest kõrvaldamise õiguspärasuse käsitlemiseks on vaja analüüsida nii seda, kas distsiplinaarkolleegium vastab ELL artikli 2 ja ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu nõuetele koostoimes harta artikliga 47, kui ka nende sätete võimaliku rikkumise tagajärgi eelotsusetaotluse esitanud kohtu koosseisu suhtes.

64.

Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus ei tuvasta teisiti, siis võib eelneva põhjal asuda seisukohale, et kuigi distsiplinaarkolleegium võttis oma resolutsiooni vastu teises astmes, võib kohtunik I. T. nüüd Poola õiguse kohaselt selle õiguspärasuse vaidlustada. Samuti olen arvamusel, et sellel distsiplinaarkolleegiumi resolutsioonil ei ole enam jõustunud kohtuotsuse seadusjõudu.

65.

Mis puudutab kohtuasjas C‑615/20 esitatud esimest, teist ja kolmandat küsimust, siis kuigi kohtukorraldus liikmesriikides, sealhulgas kohtunike kriminaalvastutusele võtmist reguleerivad eeskirjad, kuulub liikmesriikide pädevusse, tuleb seda pädevust teostada kooskõlas liidu õigusega. Kui liikmesriik sätestab kohtunike kriminaalvastutusele võtmist reguleerivaid erinorme, ( 55 ) peavad need normid – kooskõlas nõudega võimaldada pöörduda sõltumatusse ja erapooletusse seaduse alusel moodustatud kohtusse ning selleks, et hajutada isikute põhjendatud kahtlust, mis puudutab kohtunike sõltumatust välisteguritest, eelkõige seadusandliku või täitevvõimu otsesest või kaudsest mõjust, mis võib avalduda neis otsustes – olema põhjendatud objektiivsete ja kontrollitavate nõuetega, mis on seotud korrakohase õigusemõistmisega. Niisugustega normidega, nagu ka kohtunike distsiplinaarvastutust käsitlevate eeskirjadega, tuleb tagada, et kriminaalmenetlust ei saa kasutada kohtunike tegevuse poliitilise kontrolli süsteemina, ning täielikult kaitsta harta artiklites 47 ja 48 sätestatud õigusi. ( 56 )

66.

ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et kohtud, mis saavad lahendada liidu õiguse kohaldamise või tõlgendamise küsimusi, vastaksid tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele. ( 57 ) Asjadel, mis kuuluvad muudetud üldkohtute korralduse seaduse artikli 80, artikli 110 § 2a ja artikli 129 ning muudetud kõrgeima kohtu seaduse artikli 27 § 1 punkti 1a ( 58 ) kohaselt distsiplinaarkolleegiumi pädevusse, on nende olemusest tulenevalt vahetu, otsene ja suur mõju kohtunike staatusele ja nende ametikohustuste täitmisele. ( 59 ) Sellest järeldub, et nende Poola õiguse sätete kohaselt võetud meetmeid kohtunike suhtes neis Poola kohtutes, mis saavad lahendada liidu õiguse kohaldamise või tõlgendamise küsimusi, peab saama kontrollida organ, mis ise vastab tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses. ( 60 ) Kuna distsiplinaarkolleegium oli pädev eespool nimetatud Poola õiguse sätteid kohaldama, pidi ta andma kõik vajalikud tagatised oma sõltumatuse, erapooletuse ja seaduse alusel moodustatuse suhtes, et vältida võimalikku ohtu, et meetmeid, mida ta nende sätete kohaselt võtab, võidakse kasutada kohtute otsuste sisu poliitilise kontrolli süsteemina. Tuginedes ulatuslikult asjaoludele, mida ta oli varem kohtuotsuses A. K. kirjeldanud, märkis Euroopa Kohus kohtuotsuses kohtunike distsiplinaarkord ( 61 ) kategooriliselt, viidates selle kohtuotsuse punktides 89–110 kirjeldatud kaalutlustele, et distsiplinaarkolleegium ei vasta sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses. Euroopa Kohus tugines muu hulgas sellele, et teatavate distsiplinaarasjade menetlemise ainupädevusega distsiplinaarkolleegiumi moodustamine ex nihilo langes kokku niisuguste riigisiseste õigusnormide vastuvõtmisega, mis riivavad Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike ametist tagandamise keelu põhimõtet ja kohtunike sõltumatuse põhimõtet. Selles kohtuotsuses märgiti, et võrreldes teiste Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kolleegiumidega on distsiplinaarkolleegiumil selles kohtus eriti suur organisatsiooniline, funktsionaalne ja rahaline autonoomia. Ka distsiplinaarkolleegiumi kohtunike ametipalk oli ligikaudu 40% suurem kui teiste Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kolleegiumide kohtunikel, ilma et niisugune sooduskohtlemine olnuks objektiivselt põhjendatud.

67.

Distsiplinaarkolleegiumi moodustamise ajal pidi see koosnema üksnes uutest kohtunikest, kelle nimetab vabariigi president KRSi ettepanekul. ( 62 ) Enne nende nimetamist korraldati KRS ulatuslikult ümber. ( 63 ) Euroopa Kohtu sõnul võisid sellised muudatused tekitada ohu – mida varem kehtinud valikumeetodi puhul ei esinenud –, et seadusandlikul ja täitevvõimul on suurem mõju KRSile ning selle organi sõltumatus satub kahtluse alla. Pealegi loodi sellises uues koosseisus KRS nii, et lühendati seni sellesse organisse kuulunud liikmete pooleliolevat nelja-aastast ametiaega. Samuti täheldas Euroopa Kohus, et seadusandlik KRSi reform toimus samal ajal uue kõrgeimat kohut käsitleva seaduse ( 64 ) vastuvõtmisega, millega viidi ellu ulatuslik selle organi reform. ( 65 )

68.

Euroopa Kohtu sõnul tekitavad kõik need asjaolud isikutel põhjendatud kahtluse selles, kas distsiplinaarkolleegium on väljaspool väliste tegurite haardeulatust, iseäranis Poola seadusandliku ja täitevvõimu otsest ja kaudset mõju, ning vastanduvate huvide suhtes neutraalne. Need asjaolud võisid viia selleni, et distsiplinaarkolleegium ei tundu sõltumatu või erapooletu, ning see võib nõrgendada usaldust, mida kohtud peavad demokraatlikus ühiskonnas ja õigusriigis äratama. ( 66 )

69.

Üldine hinnangu andmine distsiplinaarkolleegiumi kohtunike ametisse nimetamise menetluse ja selle toimimise tingimuste kohta ei välista põhjendatud kahtlust seoses võimalusega, et tema liikmetele võidakse avaldada välist survet. ( 67 ) Käesoleva ettepaneku koostamise ajal püsib põhjendatud kahtlus seoses distsiplinaarkolleegiumi sõltumatuse ja erapooletusega, mida on kirjeldatud kohtuotsuses kohtunike distsiplinaarkord ja kohtuotsuses A. K. Selline kahtlus tumestab mitte ainult kohtunike distsiplinaarkorda Poolas, vaid ka eeskirju, mis käsitlevad kohtunike või kohtunikukandidaatide vastu süüdistuste esitamise, nende kinnipidamise ja ajutiselt teenistusest kõrvaldamise lubamist ja nende töötasu kohustuslikku vähendamist.

70.

Eelotsusetaotlused esitanud kohus on samuti kirjeldanud sidemeid Poola justiitsministri ja prokuröri, Poola justiitsministri ja KRSi ning KRSi ja distsiplinaarkolleegiumi vahel. ( 68 ) Sellega seoses on tal kahtlus, kas distsiplinaarkolleegium toimib enda menetluse osaliste suhtes kolmanda isikuna. ( 69 )

71.

On välja kujunenud, et kohtute sõltumatusel on kaks aspekti. Esimene, väline aspekt eeldab, et asjasse puutuv organ täidab oma ülesandeid täiesti iseseisvalt, olemata kellegagi hierarhilises või alluvussuhtes ja saamata kelleltki korraldusi või juhiseid, ning et ta on seega kaitstud väljastpoolt tuleva sekkumise või surve eest, mis võib kahjustada selle organi liikmete otsustusvabadust ja mõjutada nende otsuseid. Teine, sisemine aspekt on seotud erapooletuse mõistega. Selle eesmärk on tagada võrdse distantsi säilitamine menetlusosalistega ja nende vastavate huvidega menetluse eset arvestades. See sõltumatuse aspekt nõuab, et kohtud oleksid objektiivsed ja et neil ei oleks kohtuasja lahendi suhtes muud huvi peale õigusnormide range kohaldamise. ( 70 )

72.

Eelotsusetaotlused esitanud kohtu kahtlus puudutab kohtu sõltumatuse teist aspekti ja arusaama, et tehes otsuseid, mis puudutavad loa andmist esitada kohtunike vastu süüdistuse esitamiseks ja nende kinni pidamiseks, ei ole distsiplinaarkolleegium sõltumatu ega erapooletu. Kui eelotsusetaotlused esitanud kohus ei tuvasta teisiti, suurendavad tema kirjeldatud otsesed ja kaudsed institutsioonilised sidemed justiitsministri, prokuröri, ( 71 ) KRSi ja distsiplinaarkolleegiumi vahel, mida on nimetatud käesoleva ettepaneku punktides 28 ja 29, ( 72 ) juba niigi suurt ohtu, et distsiplinaarkolleegiumi, kui ta neid küsimusi lahendab, ei pruugita pidada täiesti neutraalseks õigusemõistjaks. Need sidemed võivad veelgi riivata usaldust, mida kohtumõistmine peab õigusriigi põhimõttel toimivas demokraatlikus ühiskonnas äratama.

73.

Seepärast teen Euroopa Kohtule ettepaneku, et ELL artikkel 2 ja ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik koostoimes harta artikliga 47 on kohaldatavad muu hulgas ka juhtudel, kui kohus annab riigisisese õiguse kohaselt loa kohtunike või kohtunikukandidaatide vastu süüdistuse esitamiseks, nende kinnipidamiseks ja nende ajutiselt teenistusest kõrvaldamiseks ning sellest tulenevalt nende töötasu vähendamiseks. Nende liidu õiguse sätetega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis annavad kohtule, mis ei vasta sõltumatuse, erapooletuse ja seaduse alusel moodustatuse nõuetele, pädevuse anda luba esitada kohtunike või kohtunikukandidaatide vastu süüdistusi, pidada neid kinni ja nad ajutiselt teenistusest kõrvaldada ning sellest tulenevalt vähendada nende töötasu.

74.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib kindlaks teha, kas liidu õigusega, eelkõige ELL artikliga 2 ja ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga on vastuolus niisugused riigisisese õiguse sätted nagu muudetud üldkohtute korralduse seaduse artikli 42a §-d 1 ja 2 ning artikli 107 § 1 punkt 3, mis esiteks keelavad riigisisestel kohtutel, kui nad kontrollivad, kas nad on selles koosseisus seaduse alusel moodustatud kohus, kontrollida kohtunike vastu süüdistust esitada, neid kinni pidada ja neid ajutiselt teenistusest kõrvaldada lubavate distsiplinaarkolleegiumi otsuste õiguspärasust ja siduvust ning teiseks käsitavad niisugust kontrolli distsiplinaarsüüteona. Samuti soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas nende liidu õiguse sätetega on vastuolus Trybunał Konstytucyjny (konstitutsioonikohus) praktika, mis keelab kohtulikult kontrollida kohtunike ametisse nimetamist vabariigi presidendi poolt ja akte, mida KRS selle ametisse nimetamise menetluse käigus vastu võtab.

75.

Õigusest sõltumatule ja erapooletule seaduse alusel moodustatud kohtule tuleneb, et igaühel peab olema võimalus sellele õigusele tugineda. ( 73 ) Kui kohtu sõltumatus ja erapooletus on vaidlustatud põhjendusel, mida ei saa pidada juba esmapilgul ilmselgelt põhjendamatuks, ( 74 ) on iga kohus ( 75 ) kohustatud kontrollima, kas ta kujutab endast selles koosseisus niisugust kohut. Seda pädevust on vaja, et säilitada usaldus, mida kohtud peavad demokraatlikus ühiskonnas menetlusosalistes äratama. Niisiis on selline kontroll oluline menetlusnõue, mille järgimise kohustus põhineb avalikul huvil ja mida tuleb teha kas menetlusosaliste taotlusel või kohtu enda algatusel. ( 76 ) ELL artikkel 2 ja ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik ning kohtuotsuses Simpson ette nähtud nõuded on üleüldised. Need kohalduvad alati, kui võib olla vaja pädevust asjade lahendamiseks „liidu õigusega hõlmatud valdkondades“. ( 77 )

76.

Poola valitsus on seisukohal, et kohtuotsus A. K. ega mingisugunegi riigisisene kohtupraktika, mille kohaselt distsiplinaarkolleegium ei ole sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohus, ei saa seada kahtluse alla selle kolleegiumi kohtunike ametisse nimetamist vabariigi presidendi poolt.

77.

Pealtnäha ei piirdu muudetud üldkohtute korralduse seaduse artikli 42a §‑de 1 ja 2 tekst, mida on osundatud käesoleva ettepaneku punktis 11, sellega, et võtab kohtult pädevuse tühistada erga omnes kohtuniku ametisse nimetamine vabariigi presidendi poolt. On selge, et see hoopis keelab kõigil Poola kohtuil omal algatusel või menetlusosalise taotlusel tõstatamast või käsitlemast mis tahes asjaoludel ja põhjusel küsimust, kas kohus saab järgida põhiõigust tõhusale õiguskaitsevahendile sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus või kas kohtunik on õiguspäraselt ametisse nimetatud või saab täita õigusemõistmise funktsiooni, olenemata väidetava õigusvastasuse laadist, vaidlustatud aktist või toimingust või kasutada olevast õiguskaitsevahendist. Minu arvates on muudetud üldkohtute korralduse seaduse nende sätete sõnastus niivõrd lai, et see ei võimalda liikmesriigi kohtul analüüsida küsimusi seoses ühegi kohtu koosseisuga, nagu nõuab Euroopa Kohtu praktika. ( 78 )

78.

Muudetud üldkohtute korralduse seaduse artikli 107 § 1 punkti 3 sõnastus ilmselgelt tugevdab keelde, mis on sätestatud sama seaduse artikli 42a §‑des 1 ja 2. Muudetud üldkohtute korralduse seaduse artikli 107 § 1 punkt 3 hõlmab minu arvates igasugust katset vaidlustada mis tahes aspekt kohtuniku ametisse nimetamiseni viivas menetluses, ( 79 ) sealhulgas näiteks see, kas nõue, mille kohaselt kohus peab olema moodustatud seaduse alusel, on täidetud. Kuna muudetud üldkohtute korralduse seaduse artikli 42a §‑d 1 ja 2 ning artikli 107§ 1 punkt 3 keelavad neil kohtutel kontrollida, kas nad vastavad ELL artiklile 2 ja ELL artikli 19 lõike 1 teisele lõigule koostoimes harta artikliga 47, nagu neid on tõlgendatud kohtuotsuses Simpson, on niisugused riigisisese õiguse sätted nimetatud liidu õiguse sätetega vastuolus.

79.

Selles osas, mis puudutab Trybunał Konstytucyjny (konstitutsioonikohus) praktikat, ( 80 ) tuleb tõdeda, et Euroopa Kohus on küll sedastanud, ( 81 ) et see, et Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike ametisse nimetamist käsitlevad vabariigi presidendi otsused ei ole allutatud kohtulikule kontrollile, ei põhjusta probleeme iseenesest, ( 82 ) ent on paljudel kordadel märkinud, et kohtunike ametisse nimetamist käsitlevate KRSi ettepanekute tõhusat kohtulikku kontrolli – sealhulgas vähemalt analüüsi küsimuses, kas ületati pädevust või kuritarvitati võimu, rikuti õigusnormi või tehti ilmne hindamisviga – on vaja, kui isikul tekib süsteemi puudutav kahtlus selles menetluses ametisse nimetatud kohtunike sõltumatuses ja erapooletuses. ( 83 ) Samuti nimetas Euroopa Kohus kohtuotsuse kohtunike distsiplinaarkord punktides 104–107 mitmeid tegureid, sealhulgas KRSi oluline funktsioon distsiplinaarkolleegiumi liikmete ametisse nimetamisel, mis võivad tekitada isikutel põhjendatud kahtluse selle organi sõltumatuses ja erapooletuses. Kohtupraktikast ( 84 ) selgub, et kohtunike ametisse nimetamist käsitlevad KRSi ettepanekud peavad olema kohtulikult kontrollitavad, vastasel juhul ei peeta distsiplinaarkolleegiumi sõltumatuks ja erapooletuks seaduse alusel moodustatud kohtuks ja ta ei vasta muu hulgas ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu nõuetele. ( 85 ) See kohtupraktika on siduv kõikidele Poola kohtutele, sealhulgas Trybunał Konstytucyjnyle (konstitutsioonikohus). Oma otsuses Grossmania märkis Euroopa Kohus, et kui ta leiab, et liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevaid kohustusi, peab see liikmesriik ELTL artikli 260 lõike 1 kohaselt võtma vajalikud meetmed Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks, millel on tegelikult või vältimatult ära otsustatud faktiliste ja õiguslike asjaolude osas seadusjõud. Euroopa Kohtu otsusest tulenevalt peab liidu sätete kohaldamisala ulatust kaaluv liikmesriigi kohus arvesse võtma sellega siduvalt kindlaks määratud õiguslikke asjaolusid. Kui asjaomased riigiasutused ei rakenda Euroopa Kohtu otsust, millega on tuvastatud kohustuste täitmata jätmine, peab liikmesriigi kohus võtma kõik meetmed, et hõlbustada liidu õiguse täiemahulise toime saavutamist vastavalt selle kohtuotsuse sisule. ( 86 )

80.

Samuti on otsus, mille Euroopa Kohus käesolevates asjades teeb, ELTL artikli 267 kohaselt eelotsusetaotlused esitanud kohtule tema menetluses oleva vaidluse lahendamisel siduv selles osas, mis puudutab liidu õiguse tõlgendamist. Seepärast peab eelotsusetaotlused esitanud kohus vajaduse korral eirama Trybunał Konstytucyjny (konstitutsioonikohus) otsuseid, kui ta on seisukohal, et Euroopa Kohtu otsust arvesse võttes on need otsused vastuolus liidu õigusega, vajaduse korral keeldudes kohaldamast iga riigisisest õigusnormi, ( 87 ) mis kohustab teda Trybunał Konstytucyjny (konstitutsioonikohus) otsuseid järgima. ( 88 )

81.

Seepärast teen Euroopa Kohtule ettepaneku, et niisugused riigisisese õiguse sätted nagu muudetud üldkohtute korralduse seaduse artikli 42a §-d 1 ja 2 ning artikli 107 § 1 punkt 3, mis esiteks keelavad riigisisestel kohtutel, kui nad kontrollivad, kas nad on selles koosseisus seaduse alusel moodustatud kohus, kontrollida kohtunike vastu süüdistust esitada, neid kinni pidada ja neid ajutiselt teenistusest kõrvaldada lubavate distsiplinaarkolleegiumi otsuste õiguspärasust ja siduvust ning teiseks käsitavad niisugust kontrolli distsiplinaarsüüteona, on vastuolus ELL artikliga 2 ja ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga koostoimes harta artikliga 47.

82.

Eelotsusetaotlused esitanud kohtu neljandas eelotsuse küsimuses kohtuasjas C‑671/20 on kinnitatud, et Trybunał Konstytucyjny (konstitutsioonikohus) ei taga tõhusat kohtulikku kaitset, kuid ei ole Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 94 nõutud piisava üksikasjalikkusega selgitanud, miks ta nii arvab. Seetõttu ei ole Euroopa Kohtul võimalik aidata eelotsusetaotlused esitanud kohut hinnanguga selle kohta, kas Trybunał Konstytucyjny (konstitutsioonikohus) järgib muu hulgas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku. Sellele vastavalt teen Euroopa Kohtule ettepaneku lugeda kohtuasjas C‑671/20 esitatud neljas küsimus, niivõrd kui selles on palutud sellekohast hinnangut, vastuvõetamatuks.

83.

Sisuliselt soovib eelotsusetaotlused esitanud kohus kohtuasjas C‑615/20 esitatud neljanda küsimusega ning kohtuasjas C‑671/20 esitatud esimese ja kolmanda küsimusega kindlaks teha, millised tagajärjed on järeldusel, et distsiplinaarkolleegium ei järginud muu hulgas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes harta artikliga 47, selle kolleegiumi pädevusele anda luba kohtunike ja kohtunikukandidaatide vastu süüdistuste esitamiseks, nende kinnipidamiseks, nende ajutiselt teenistusest kõrvaldamiseks ja töötasu vähendamiseks. Eeskätt soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ning liidu õiguse esimuse põhimõttega, lojaalse koostöö põhimõttega ja õiguskindluse põhimõttega on vastuolus niisugused riigisisese õiguse sätted nagu muudetud üldkohtute korralduse seaduse artikli 41b §-d 1 ja 3, mis lubavad muuta kohtu koosseisu lähtuvalt distsiplinaarkolleegiumi otsusest lubada esitada kohtuniku vastu süüdistus, pidada kohtunik kinni, kõrvaldada ta ajutiselt teenistusest ja vähendada tema töötasu. Samuti küsib ta, kas ELL artikkel 2, ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik ning liidu õiguse esimuse põhimõte, lojaalse koostöö põhimõte ja õiguskindluse põhimõte kohustavad kõiki riigiorganeid, sealhulgas eelotsusetaotlused esitanud kohut eirama distsiplinaarkolleegiumi otsuseid, et lubada kohtunikul, kelle puutumatus on süüdistuse esitamise osas ära võetud ja kes on ajutiselt teenistusest kõrvaldatud, selle kohtu koosseisus osaleda. ( 89 ) Lõpuks küsib ta, kas kohtunik, kes asendas selle kohtu koosseisus kohtuniku, kes ajutiselt teenistusest kõrvaldati, saab lahendada liidu õiguse kohaldamise või tõlgendamise küsimusi. ( 90 )

84.

Käesoleva ettepaneku punktides 66–69 on selgitatud, miks distsiplinaarkolleegium ei olnud sel ajal, kui ta võttis vastu resolutsiooni kohtunik I. T. kohta, sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohus ega vastanud seega ELL artikli 19 lõike 1 teisele lõigule koostoimes harta artikliga 47. ( 91 ) Nende sätete rikkumine on iseäranis raske põhjusel, et üldine hinnang distsiplinaarkolleegiumi kohtunike ametisse nimetamise menetluse ja selle kolleegiumi tegutsemise tingimuste kohta ei välista põhjendatud kahtlust seoses võimalusega, et sellesse kolleegiumi nimetatud kohtunikele võidi avaldada välist survet. Minu arvates riivas see ebakindlus selle kolleegiumi ja kõikide tema aktide, sealhulgas kohtunik I. T. kohta vastu võetud resolutsiooni usaldusväärsust.

85.

Liidu õiguse esimuse põhimõte, mille kohaselt seisab liidu õigus liikmesriikide õigusest eespool, kohustab kõiki liikmesriikide organeid tagama liidu õiguse sätete täieliku õigusmõju ning liikmesriikide õigus ei tohi riivata nende sätete ettenähtud toimet vastava liikmesriigi territooriumil. Liikmesriigi kohus, kes lahendab enda pädevuses olevat asja, on kohustatud jätma kohaldamata kõik riigisisese õiguse sätted, mis on vastuolus liidu õigusnormiga, millel on vahetu õigusmõju, nagu ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik. ( 92 ) Samuti on liikmesriigid ELL artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt kohustatud kõrvaldama liidu õiguse rikkumise õigusvastased tagajärjed. ( 93 ) Liidu õiguse esimuse põhimõtte kohaldamise tagajärjel on distsiplinaarkolleegiumi resolutsioon tühine. ( 94 )

86.

Distsiplinaarkolleegiumi kaotamisest 9. juuni 2022. aasta seadusega ei tulene, et tema resolutsioonid loetakse tühiseks. Kohtunik I. T. ajutine teenistusest kõrvaldamine ja tema töötasu vähendamine on riigisisese õiguse seisukohalt jäänud kehtima. Selle olukorra heastamiseks peab ta vaidlustama distsiplinaarkolleegiumi resolutsiooni, esitades sellekohase taotluse uuele kutsealase vastutuse kolleegiumile. Poola valitsus ( 95 ) on kohustatud mitte ainult tagama, et distsiplinaarkolleegiumi pädevust teostab sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohus, vaid ka viivitamata kõrvaldama ( 96 ) selle kolleegiumi resolutsioonide tagajärjed. ( 97 ) Liidu õiguse vahetu ja tõhusa kohaldamise eeldusena ei saa kehtida nõue esitada kaebus kutsealase vastutuse kolleegiumile. Muidu oleks liidu õiguse tõhusus kahel viisil riivatud. Esiteks oleneks uue menetluse alustamine selles kolleegiumis poolte initsiatiivist. Teiseks jääksid distsiplinaarkolleegiumi resolutsioonid kehtima, kuni nendes menetlustes lahendini jõutakse.

87.

Nagu on märgitud käesoleva ettepaneku punktides 62 ja 64, puudub minu arvates distsiplinaarkolleegiumi resolutsioonil Poola õiguses jõustunud kohtuotsuse seadusjõud. Järelikult ei ole Euroopa Kohtu praktika, mis käsitleb jõustunud kohtuotsuse seadusjõudu, selle suhtes kohaldatav. ( 98 ) Samuti nähtub sellest kohtupraktikast, ( 99 ) et kuna distsiplinaarkolleegiumi resolutsiooni võttis vastu organ, mis ei ole sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohus, ei takista õiguskindluse põhimõte ega väidetav kohtuotsuse lõplikkus käesoleval juhul seadusandjat või kohut käsitamast selle liidu õiguse rikkumise õigusvastaseid tagajärgi kui tühiseid. ( 100 )

88.

Seepärast teen ettepaneku, et kõik riigiorganid, nende seas eelotsusetaotlused esitanud kohus – sealhulgas kohtunik I. T. ( 101 ) –, aga ka organid, kellel on pädevus nimetada ja muuta riigisiseste kohtute koosseise, ( 102 ) peavad distsiplinaarkolleegiumi resolutsiooni eirama ja lubama seda, et kohtunik I. T. osaleb eelotsusetaotlused esitanud kohtu õigustmõistvas koosseisus. ( 103 )

89.

Nende seisukohtade suhtes kehtib oluline lisatingimus, et kohtuasja ei oleks üle antud teisele kohtukoosseisule, mis juba kujutab endast sõltumatut ja erapooletut seaduse alusel moodustatud kohut. Kuigi liidu õiguse tõhususe seisukohast oleks kahtlemata kasulik kõrvaldada kõik distsiplinaarkolleegiumi resolutsiooni negatiivsed tagajärjed, sealhulgas ex nunc tühistada kohtunik I. T.‑le määratud kohtuasjade teisele kohtukoosseisule ümbermääramise otsused, jääksid selle lähenemisviisi korral – mis eeldaks kõikide varem sellele kohtunikule määratud kohtuasjade uuesti alustamist ja/või uuesti ärakuulamist – arvesse võtmata menetlusosaliste õigused õiguskindlusele ( 104 ) ja asja arutamisele mõistliku aja jooksul harta artikli 47 tähenduses.

90.

Sellest järeldub, et eelotsuseasjas C‑615/20 peaks kohtunik I. T. jääma põhikohtuasja menetlevasse kohtukoosseisu. Distsiplinaarkolleegiumi 18. novembri 2020. aasta resolutsioon, mille eesmärk oli ta ajutiselt teenistusest kõrvaldada, võeti vastu samal kuupäeval kui esitati eelotsusetaotlus kohtuasjas C‑615/20, mille tagajärjel eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetlus peatati. Euroopa Kohtu toimikust nähtub, et kuigi kohtunik I. T. ajutiselt teenistusest kõrvaldati, ei määratud menetlust, mida käsitleb kohtuasi C‑615/20, ümber teisele kohtukoosseisule. ( 105 ) Menetlus, mida käsitleb kohtuasi C‑671/20, aga määrati ümber eelotsusetaotluse esitanud kohtu teisele koosseisule. Euroopa Kohtu toimikust ei nähtu, et see koosseis ei ole sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohus. Kui see peaks nii olema, võib see menetlus jääda sellele uuele kohtukoosseisule. ( 106 )

91.

Sellele vastavalt teen Euroopa Kohtule ettepaneku, et ELL artikkel 2 ja ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik ning liidu õiguse esimuse põhimõte, lojaalse koostöö põhimõte ja õiguskindluse põhimõte kohustavad kõiki riigiorganeid, sealhulgas eelotsusetaotlused esitanud kohut kõrvaldama distsiplinaarkolleegiumi otsuste, nagu tema 18. novembri 2020. aasta otsus, õigusvastased tagajärjed ja seega lubama kohtunikul, kes on ajutiselt teenistusest kõrvaldatud, kuuluda selle kohtu koosseisu, välja arvatud niisugustes asjades, mis on määratud ümber teisele kohtukoosseisule, mis kujutab endast sõltumatut ja erapooletut seaduse alusel moodustatud kohut.

92.

Nendel kaalutlustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Sąd Okręgowy w Warszawie (Varssavi regionaalne kohus) küsimustele järgmiselt:

ELL artikkel 2 ja ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47:

ELL artikkel 2 ja ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik ning liidu õiguse esimuse põhimõte, lojaalse koostöö põhimõte ja õiguskindluse põhimõte kohustavad kõiki riigiorganeid, sealhulgas eelotsusetaotlused esitanud kohut kõrvaldama kohtunike vastu süüdistuste esitamist, nende kinnipidamist ja nende ajutiselt teenistusest kõrvaldamist lubanud distsiplinaarkolleegiumi otsuste õigusvastased tagajärjed ja seega lubama kohtunikul, kes on ajutiselt teenistusest kõrvaldatud, kuuluda selle kohtu koosseisu, välja arvatud niisugustes asjades, mis on määratud ümber teisele kohtukoosseisule, mis kujutab endast sõltumatut ja erapooletut seaduse alusel moodustatud kohut.