1.

Käesolevas kohtuasjas, mille esemeks on ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotlus, on Landgericht Düsseldorf (Düsseldorfi apellatsioonikohus, Saksamaa) esitanud Euroopa Kohtule kaks eelotsuse küsimust, mis puudutavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 ( 2 ), artikli 2 punkti l, artikli 5 lõike 1 ja artikli 8 lõike 1 tõlgendamist.

2.

See taotlus on esitatud kahe lennureisija, EP ja GMi (edaspidi „asjaomased reisijad“) ning Corendon Airlines Turistik Hava Taşımacılık A.Ş. (edaspidi „Corendon Airlines“) vahelises vaidluses, mis puudutab viimase keeldumist hüvitise maksmisest seoses nende reisijate lennu algul kavandatud väljumisaja edasilükkamisega. Käesolevas kohtuasjas on tõstatatud uudsed ja keerulised õiguslikud küsimused, mille osas tekib Euroopa Kohtul võimalus oma seisukoht võtta. Ühelt poolt puudutavad need küsimused sellise lennu edasilükkamise õiguslikku kvalifitseerimist ja teiselt poolt seda, milline tähendus on selle kohta reisijale edastatud teabel ning kas seda saab käsitada „pakkumusena teekonna muutmiseks“ määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunkti ii tähenduses.

3.

Vastavalt Euroopa Kohtu taotlusele analüüsin käesolevas ettepanekus üksnes esimest eelotsuse küsimust, mis puudutab seda, kas lennu edasilükkamine on käsitatav „tühistamisena“ määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti l ja artikli 5 lõike 1 tähenduses.

4.

Määruse nr 261/2004 artiklis 2 „Mõisted“ on sätestatud:

„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

l) tühistamine – asjaolu, kui varem kavandatud lend, millele oli broneeritud vähemalt üks koht, jääb ära.“

5.

Selle määruse artikli 5 „Tühistamine“ lõikes 1 on sätestatud:

„Lennu tühistamise korral:

6.

Nimetatud määruse artikkel 6 „Hilinemine“ on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Kui lennuettevõtja näeb mõistlikkuse piires ette, et lennu kavandatud väljumisaeg hilineb:

pakub tegutsev lennuettevõtja reisijatele:

2.   Igal juhul antakse abi iga vahemaa jaoks eespool sätestatud ajavahemike jooksul.“

7.

Sama määruse artiklis 7 „Õigus hüvitisele“ on sätestatud:

„1.   Kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni:

[…]

[…]

2.   Kui reisijatele pakutakse vastavalt artiklile 8 võimalust jõuda sihtkohta asenduslennuga teist marsruuti pidi, nii et saabumisaeg ei ületa algul broneeritud lennu kavandatud saabumisaega üle:

[…]

[…]

võib tegutsev lennuettevõtja vähendada lõikes 1 ettenähtud hüvitist 50 %.

[…]“

8.

Määruse nr 261/2004 artiklis 8 „Õigus tagasimaksmisele või teekonna muutmisele“ on sätestatud:

„1.   Kui osutatakse käesolevale artiklile, pakutakse reisijatele võimalust valida järgmiste valikuvõimaluste vahel:

2.   Lõike 1 punkti a kohaldatakse samuti reisijate suhtes, kelle lennud on osa paketist, välja arvatud õigus piletihinna tagasimaksmisele, kui neil on sellele õigus [nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiivi 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta (EÜT 1990, L 158, lk 59; ELT eriväljaanne 13/10, lk 132)] alusel.

[…]“

9.

Komisjoni 4. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1033/2006, milles sätestatakse ühtset Euroopa taevast käsitlevad nõuded lennuplaanide korra kohta lennueelses etapis ( 3 ), artikli 2 lõikes 2 on sätestatud:

„Lisaks lõikes 1 osutatud mõistetele kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

[…]

d) arvestuslik liikumise algus

[…]“

10.

Asjaomased reisijad broneerisid internetiportaali „Check24“ vahendusel pakettreisi Antalyasse (Türgi). Corendon Airlines kinnitas nende broneeringu 18. mai 2019. aasta lennule Düsseldorfist (Saksamaa) Antalyasse, mille kavandatud väljumisaeg oli kell 13.20 ja kavandatud saabumisaeg kell 17.50.

11.

Seejärel lükkas Corendon Airlines lennu edasi, määrates uueks väljumisajaks 18. mail 2019 kell 16.10, millest teavitas asjaomaseid reisijaid määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul. Kõnealune lend hilines ja väljus 18. mail 2019 kell 17.02 ning maandus kell 21.30.

12.

Kumbki asjaomane reisija nõudis Corendon Airlines’ilt 400 euro suurust hüvitist vastavalt selle määruse artikli 5 lõike 1 punktile c ja artikli 7 lõike 1 punktile b. Corendon Airlines keeldus kõnealustele reisijatele hüvitise maksmisest.

13.

Amtsgericht Düsseldorf (Düsseldorfi esimese astme kohus, Saksamaa) jättis asjaomaste reisijate hagi rahuldamata. Ühelt poolt tõdes see kohus, et kuigi lennu väljumisaega muudeti, ei loobutud algsest lennuplaanist. Teisalt teavitati neid reisijad väljumisaja muutmisest igal juhul nimetatud määruse artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul ehk kahe nädala ja seitsme päeva vahel enne kavandatud väljumisaega. Lisaks märkis see kohus, et seda, kas Corendon Airlines täitis kohustuse teavitada põhikohtuasja reisijaid nende õigustest vastavalt selle määruse artiklile 8, ei ole vaja hinnata, kuna võimalik teavitamiskohustuse rikkumine ei annaks õigust määruse nr 261/2004 artikli 7 lõike 1 alusel hüvitist saada.

14.

Asjaomased reisijad esitasid Amtsgericht Düsseldorfi (Düsseldorfi esimese astme kohus) kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Landgericht Düsseldorfile (Düsseldorfi apellatsioonikohus, Saksamaa) ning viimane kohus märgib, et selle kohtuotsusega ei saa nõustuda, kui lennu edasilükkamine ligi kolme tunni võrra tähendab lennu tühistamist selle määruse artikli 2 punkti l tähenduses ning kui lennu edasilükkamisest teavitamine ei ole käsitatav pakkumusena teekonna muutmiseks nimetatud määruses sätestatud tingimustel.

15.

Seega otsustas Landgericht Düsseldorf (Düsseldorfi apellatsioonikohus) menetluse peatada ning esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

16.

Eelotsusetaotlus, mis kannab 3. augusti 2020. aasta kuupäeva, saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 19. augustil 2020.

17.

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 23 sätestatud tähtaja jooksul esitasid oma kirjalikud seisukohad põhikohtuasja pooled, Saksamaa valitsus ja Euroopa Komisjon.

18.

Euroopa Kohus otsustas 27. aprillil 2021 toimunud üldkoosolekul kohtuistungit mitte korraldada.

19.

Esimese eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas tegemist on lennu „tühistamisega“ määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti l ja artikli 5 lõike 1 tähenduses, kui tegutsev lennuettevõtja lükkab pakettreisi raames broneeritud lennu väljumisaja kella 13.20-lt (kohalik aeg) kella 16.10-le (kohalik aeg) samal päeval.

20.

Mõiste „tühistamine“ on määruse artikli 2 punktis l sisustatud järgmiselt: „asjaolu, kui varem kavandatud lend, millele oli broneeritud vähemalt üks koht, jääb ära“.

21.

Kuna selle määratluse aluseks on asjaolu, et lend jääb ära, tuleb seega analüüsida mõistet „lend“, mille definitsiooni selles määruses ei sisaldu, ent mida on tõlgendanud Euroopa Kohus. Selle kohtupraktika kohaselt koosneb „lend“ sisuliselt ühest õhuveotoimingust, olles niiviisi selle veoliigi „üksuseks“, mida teostab lennuettevõtja, kes määrab oma marsruudi ( 4 ). Euroopa Kohus on pealegi täpsustanud, et marsruut on lennu oluline osa, kuna lend toimub vastavalt vedaja poolt eelnevalt kinnitatud lennuplaanile ( 5 ).

22.

Ka tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et tühistatud lennud ja hilinenud lennud moodustavad täiesti erinevad lendude kategooriad. Nimelt erinevalt „lennu hilinemisest“ on määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti l tähenduses lennu „tühistamise“ tagajärjeks see, et algul kavandatud lend jääb ära. Seega ei saa määrusest nr 261/2004 järeldada, et hilinenud lendu võiks käsitada tühistatud lennuna üksnes sel põhjusel, et lend hilines palju, isegi väga palju. Euroopa Kohus on leidnud, et sõltumata sellest, kui kaua lend hilineb, ei saa seda käsitada tühistatud lennuna, kui lend väljub vastavalt algul kavandatud lennuplaanile ( 6 ).

23.

Saksamaa valitsuse ja komisjoni eeskujul näib mulle, et käesoleval juhul ei loobutud algsest lennuplaanist. Kuigi marsruut on lennu oluline osa, on samavõrd tõsi, et lennuettevõtja tegelikult vedas hagejaid ning seda lennul, mille nad olid broneerinud, kuigi see toimus ajaliselt hiljem. Väljumis- ega saabumislennujaama ega lennu, millel reisijaid veeti, numbrit ei muudetud. Miski ei viita ka sellele, et lennuettevõtja soovis algul kavandatud lennuplaanist lõplikult loobuda ega sellele, et ta oleks sellest loobunud. Vastupidi, käesoleval juhul tuleb asuda seisukohale, et muudeti lihtsalt sama lennu kellaaegu, lükates need edasi.

24.

Mind ei jäta külmaks ka komisjoni argument, et lennu „tühistamist“ iseloomustab lennuettevõtja vahetu ja tahtlik otsus lennuplaani muuta, samas kui „hilinenud“ lennu puhul ei ole ta selle väljumisaega ei kavandanud ega seda alati ka mõjutanud. Nimelt võivad lennuliiklust sageli mõjutada sellised sündmused, mida tema mõjutada ei saa ja mille tõttu võib osutuda vajalikuks lennuplaani „muutmine“, ilma et see tähendaks sellest täielikku „loobumist“. Lennuettevõtja võib reageerida seda liiki sündmustele, teatades algul kavandatust hilisema väljumiskellaaja. Mulle näib, et just seda mõistetaksegi tavaliselt sellise lennuki „väljumisaja edasilükkamisena“ nagu käesoleval juhul toimus.

25.

Olen arvamusel, et lennu edasilükkamine nii, et lennuk ja marsruut jäävad samaks, on tavatähenduses „hilinemine“, mitte aga „tühistamine“. Minu arvates oleks see, kui asuda seisukohale, et lennu edasilükkamine umbes kolme tunni võrra, muid muudatusi tegemata, on käsitatav „tühistamise“ ja uue veovõimaluse pakkumisena, vastuolus üldise kogemuse, mõistete hariliku tähenduse ja määruse nr 261/2004 ülesehitusega. See tähendaks juba eespool viidatud mõiste „hilinemine“ täielikku eiramist ja selle asemel mõiste „tühistamine“ kunstlikku tõlgendamist. Kui puuduvad konkreetsed viited, mis lubavad eeldada, et lennuettevõtja tegelikult loobus lennuplaanist, tuleb asuda seisukohale, et lennuplaani teostamine lihtsalt peatati ajutiselt, võttes arvesse, et seda asuti uuesti täitma kohe, kui see asjaolusid arvestades võimalik oli ( 7 ).

26.

Pealegi selles osas, kas edasilükkamine kvalifitseerub „tühistamise“ või „hilinemisena“ ei saa tähtsust olla ainuüksi sellel, et edasilükkamisest teatati aegsasti (konkreetsel juhul üheksa päeva) ette. Õigeaegne etteteatamine mõjutab seda, kui suured raskused või ebamugavused reisijatele sellega kaasnevad, ent ei määra tingimata ära otseses tähenduses edasilükkamise laadi.

27.

Muidugi ei saa välistada, et väljumise hilinemise kvalifitseerimist kas „tühistamise“ või „hilinemisena“ võib teatud juhtudel mõjutada see, kuivõrd „oluline“ see hilinemine oli või millised olid sellega seotud konkreetsed asjaolud. Sõltuvalt olukorrast võivad need asjaolud olla tõlgendatavad viidetena sellele, et tegemist on lennuplaani ajutisest edasilükkamisest kaugemale ulatuva olukorraga.

28.

Käesolevas kohtuasjas see kindlasti nii ei ole, võttes arvesse, et väljumisaega lükati edasi ainult umbes kolme tunni võrra, ning seetõttu tuleb seda käsitada pigem edasilükkamisena „vähesel määral“. Seetõttu ei ole minu meelest vajalik, et Euroopa Kohus võtaks seisukoha sellise puhtalt hüpoteetilise stsenaariumi võimalikkuse kohta.

29.

Eeltoodud põhjustel teen ettepaneku vastata esimesele eelotsuse küsimusele, et juhul kui tegutsev lennuettevõtja lihtsalt lükkab pakettreisi raames broneeritud lennu väljumisaja edasi kella 13.20-lt (kohalik aeg) kella 16.10-le (kohalik aeg) samal päeval ning muid muudatusi lennu osas samas ei tehta, ei ole tegemist „tühistamisega“ määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti l ja artikli 5 lõike 1 tähenduses.

30.

Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Landgericht Düsseldorfi (Düsseldorfi apellatsioonikohus, Saksamaa) esimesele eelotsuse küsimusele järgmiselt:

Juhul, kui tegutsev lennuettevõtja lihtsalt lükkab pakettreisi raames broneeritud lennu väljumisaja edasi kella 13.20-lt (kohalik aeg) kella 16.10-le (kohalik aeg) samal päeval ning muid muudatusi lennu osas samas ei tehta, ei ole tegemist „tühistamisega“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 2 punkti l ja artikli 5 lõike 1 tähenduses.