EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62020CA0224

Kohtuasi C-224/20: Euroopa Kohtu (viies koda) 17. novembri 2022. aasta otsus (Sø- og Handelsretteni eelotsusetaotlus – Taani) – Merck Sharp & Dohme BV, Merck Sharp & Dohme Corp., MSD Danmark ApS versus Abacus Medicine A/S, ja Novartis AG versus Abacus Medicine A/S, ja Novartis AG versus Abacus Medicine A/S, ja Novartis AG versus Paranova Danmark A/S, ja H. Lundbeck A/S versus Paranova Danmark A/S, ja MSD Danmark ApS, MSD Sharp & Dohme GmbH, Merck Sharp & Dohme Corp. versus 2CARE4 ApS, ja Ferring Lægemidler A/S versus Paranova Danmark A/S (Eelotsusetaotlus – ELTL artiklid 34 ja 36 – Kaupade vaba liikumine – Intellektuaalomand – Kaubamärgid – Määrus (EL) 2017/1001 – Euroopa Liidu kaubamärk – Artikli 9 lõige 2 – Artikkel 15 – Direktiiv (EL) 2015/2436 – Kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine – Artikli 10 lõige 2 – Artikkel 15 – Kaubamärgist tulenevad õigused – Kaubamärgist tulenevate õiguste ammendumine – Ravimite paralleelimport – Kaubamärgiga tähistatud kauba ümberpakendamine – Uus välispakend – Originaalvälispakendil oleva kaubamärgi asendamine muu tootenimega – Spetsiifilise toote kaubamärgi, mitte aga kõnealusel originaalvälispakendil olevate muude eristavate kaubamärkide või tähiste uuesti kinnitamine – Kaubamärgi omaniku vastuseis – Liikmesriikide turgude kunstlik eraldamine – Inimtervishoius kasutatavad ravimid – Direktiiv 2001/83/EÜ – Artikkel 47a – Turvaelemendid – Asendamine – Võrdväärsed turvaelemendid – Delegeeritud määrus (EL) 2016/161 – Artikli 3 lõige 2 – Rikkumisvastane vahend)

ELT C 15, 16.1.2023, p. 4–6 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

16.1.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 15/4


Euroopa Kohtu (viies koda) 17. novembri 2022. aasta otsus (Sø- og Handelsretteni eelotsusetaotlus – Taani) – Merck Sharp & Dohme BV, Merck Sharp & Dohme Corp., MSD Danmark ApS versus Abacus Medicine A/S, ja Novartis AG versus Abacus Medicine A/S, ja Novartis AG versus Abacus Medicine A/S, ja Novartis AG versus Paranova Danmark A/S, ja H. Lundbeck A/S versus Paranova Danmark A/S, ja MSD Danmark ApS, MSD Sharp & Dohme GmbH, Merck Sharp & Dohme Corp. versus 2CARE4 ApS, ja Ferring Lægemidler A/S versus Paranova Danmark A/S

(Kohtuasi C-224/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - ELTL artiklid 34 ja 36 - Kaupade vaba liikumine - Intellektuaalomand - Kaubamärgid - Määrus (EL) 2017/1001 - Euroopa Liidu kaubamärk - Artikli 9 lõige 2 - Artikkel 15 - Direktiiv (EL) 2015/2436 - Kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine - Artikli 10 lõige 2 - Artikkel 15 - Kaubamärgist tulenevad õigused - Kaubamärgist tulenevate õiguste ammendumine - Ravimite paralleelimport - Kaubamärgiga tähistatud kauba ümberpakendamine - Uus välispakend - Originaalvälispakendil oleva kaubamärgi asendamine muu tootenimega - Spetsiifilise toote kaubamärgi, mitte aga kõnealusel originaalvälispakendil olevate muude eristavate kaubamärkide või tähiste uuesti kinnitamine - Kaubamärgi omaniku vastuseis - Liikmesriikide turgude kunstlik eraldamine - Inimtervishoius kasutatavad ravimid - Direktiiv 2001/83/EÜ - Artikkel 47a - Turvaelemendid - Asendamine - Võrdväärsed turvaelemendid - Delegeeritud määrus (EL) 2016/161 - Artikli 3 lõige 2 - Rikkumisvastane vahend)

(2023/C 15/04)

Kohtumenetluse keel: taani

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sø- og Handelsretten

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Merck Sharp & Dohme BV, Merck Sharp & Dohme Corp., MSD Danmark ApS, Novartis AG, H. Lundbeck A/S, Ferring Lægemidler A/S

Kostjad: Abacus Medicine A/S, Paranova Danmark A/S, 2CARE4 ApS

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artikli 9 lõiget 2 ja artiklit 15 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 10 lõiget 2 ja artiklit 15 koostoimes ELTL artiklitega 34 ja 36

tuleb tõlgendada nii, et

kaubamärgi omanikul on õigus avaldada vastuseisu sellele, et paralleelimportija turustab ümberpakendatud ravimit uues välispakendis, millele on kinnitatud nimetatud kaubamärk, kui asjaomase ravimi originaalvälispakendile kinnitatud rikkumisvastase vahendi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiviga 2012/26/EL muudetud redaktsioonis) artikli 47a lõike 1 kohane asendamine jätab pakendile nähtavaid või puudutamisel tuntavaid avamisjälgi, kui

ei ole mingit kahtlust, et need avamisjäljed on tingitud ravimi ümberpakendamisest paralleelimportija poolt, ja

need jäljed ei too kaasa seda, et impordiliikmesriigi turul või selle olulises osas on selliselt ümberpakendatud ravimid vastuvõetamatud niivõrd suurele osale tarbijatest, et seda tuleb pidada tegeliku turulepääsu takistuseks.

2.

Direktiivi 2001/83 (direktiiviga 2012/26 muudetud redaktsioonis) ja komisjoni 2. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrust (EL) 2016/161, millega täiendatakse direktiivi 2001/83,

tuleb tõlgendada nii, et

nendega on vastuolus, kui liikmesriik näeb ette, et paralleelselt imporditud ravimid tuleb üldjuhul uude pakendisse ümber pakendada ning et ümbermärgistamist ja uute turvaelementide kinnitamist ravimite originaalvälispakendile saab kasutada ainult vastava taotluse esitamise ning eriasjaolude esinemise korral, sealhulgas näiteks juhul, kui asjaomase ravimiga varustatus on ohus.

3.

Määruse 2017/1001 artikli 9 lõiget 2 ja artiklit 15 ning direktiivi 2015/2436 artikli 10 lõiget 2 ja artiklit 15 koostoimes ELTL artiklitega 34 ja 36

tuleb tõlgendada nii, et

liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette, et paralleelselt imporditud ravimid tuleb üldjuhul uude pakendisse ümber pakendada ning et ümbermärgistamist ja uute turvaelementide kinnitamist ravimite originaalvälispakendile saab kasutada ainult vastava taotluse esitamise ning eriasjaolude esinemise korral, ei takista kaubamärgi omanikul kasutada oma õigust avaldada vastuseisu sellele, et paralleelimportija turustab ümberpakendatud ravimit uues välispakendis, millele on kinnitatud see kaubamärk.

4.

Määruse 2017/1001 artikli 9 lõiget 2 ja artikli 15 lõiget 2 ning direktiivi 2015/2436 artikli 10 lõiget 2 ja artikli 15 lõiget 2 koostoimes ELTL artiklitega 34 ja 36

tuleb tõlgendada nii, et

11. juuli 1996. aasta kohtuotsuse Bristol-Myers Squibb jt (C-427/93, C-429/93 ja C-436/93, EU:C:1996:282) punktis 79 nimetatud viiest tingimusest esimene tingimus – mille kohaselt võib kaubamärgi omanik õiguspäraselt avaldada vastuseisu sellise ravimi täiendavale turustamisele liikmesriigis, millele on kantud asjaomane kaubamärk ja mis on imporditud muust liikmesriigist, kui selle ravimi importija on selle ümber pakendanud ja kinnitanud sellele taas asjaomase kaubamärgi ja kui ravimi uude välispakendisse ümberpakendamine ei ole selle turustamiseks impordiliikmesriigis objektiivselt vajalik – peab olema täidetud juhul, kui ravimi originaalvälispakendil olev kaubamärk on selle ravimi uuel välispakendil asendatud muu tootenimega, kui ravimi esmapakend on tähistatud asjaomase kaubamärgiga ja/või uuel välispakendil viidatakse sellele kaubamärgile.

5.

Määruse 2017/1001 artikli 9 lõiget 2 ja artikli 15 lõiget 2 ning direktiivi 2015/2436 artikli 10 lõiget 2 ja artikli 15 lõiget 2

tuleb tõlgendada nii, et

kaubamärgi omanik võib avaldada vastuseisu sellele, et paralleelimportija turustab liikmesriigis muust liikmesriigist imporditud ravimit, mille see importija on ümber pakendanud uude välispakendisse, millele ta on uuesti kinnitanud kaubamärgi omaniku kaubamärgi, mis on sellele tootele spetsiifiline, kuid millele ta ei ole uuesti kinnitanud muid kaubamärke / eristavaid tähiseid, mis olid esitatud ravimi originaalvälispakendil, kui uue välispakendi esitus võib asjaomase kaubamärgi mainet tegelikult kahjustada või kui vastav esitus ei võimalda piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikul tarbijal aru saada, kas kaup pärineb kaubamärgi omanikult või temaga majanduslikult seotud ettevõtjalt või hoopis kolmandalt isikult, või võimaldab tal sellest aru saada üksnes raskustega, kahjustades kaubamärgi päritolu tähistamise ülesannet.


(1)  ELT C 279, 24.8.2020.


Top